Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Otsake?

Ani Otsake?

“Nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe.”ROM. 12:2.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔ ni atsɔse wɔ aha kɛ shihilɛ mli ni wɔda yɛ lɛ náa wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ?

BƆ NI atsɔse wɔ aha kɛ shihilɛ mli ni wɔda yɛ lɛ náa wɔ fɛɛ wɔnɔ hewalɛ yɛ gbɛ ko nɔ. Wɔsaa wɔhe yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ, wɔsumɔɔ niyenii komɛi, ni wɔfeɔ wɔnii yɛ gbɛ pɔtɛɛ ko nɔ. Mɛni hewɔ? Enɛ jɛ mɛi ni wɔkɛbɔ kɛ shihilɛ mli ni wɔhi beni wɔdaa lɛ.

2 Shi nibii komɛi yɛ ni amɛhe hiaa kwraa fe niyenii ni wɔsumɔɔ kɛ bɔ ni wɔsaa wɔhe wɔhaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni wɔdaa lɛ, atsɔɔ wɔ akɛ nifeemɔi komɛi ja, ni nifeemɔi komɛi ejaaa. Mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni esusuɔ akɛ eja loo ejaaa. Wɔhenilee hu náa wɔnifeemɔi anɔ hewalɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, bei pii lɛ, “jeŋmajiaŋbii ni bɛ mla lɛ kɛ amɛfɔmɔŋ su lɛ tsuɔ mla naa nii.” (Rom. 2:14) Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ Nyɔŋmɔ woko mla pɔtɛɛ yɛ sane ko he lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsu he nii taakɛ wɔwekumɛi loo mɛi ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ tsuɔ he nii lɛ?

3. Mɛɛ yiŋtoi enyɔ ahewɔ Kristofoi tsuuu saji ahe nii taakɛ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ feɔ lɛ?

3 Kristofoi efeee nakai yɛ yiŋtoi enyɔ komɛi ahewɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɛ ko yɛ ni ja yɛ gbɔmɔ hiɛ, shi enaagbee lɛ, gbele gbɛi ni.” (Abɛi 16:25) Akɛni wɔyeee emuu hewɔ lɛ, wɔnyɛɛɛ wɔyɔse nibii ni baaye abua wɔ yɛ wɔshihilɛ mli, ni baaha wɔkudɔ wɔnajifamɔi jogbaŋŋ lɛ. (Abɛi 28:26; Yer. 10:23) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Biblia lɛ haa wɔleɔ akɛ, Satan, ni ji “je nɛŋ nyɔŋmɔ lɛ” ji mɔ ni kudɔɔ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ asusumɔi yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa, kɛ nɔ ni eba nɔ loo nɔ ni be eho lɛ he. (2 Kor. 4:4; 1 Yoh. 5:19) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔmiisumɔ ni Yehowa aná miishɛɛ ni ejɔɔ wɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ nɔ ni ekɛɔ yɛ Romabii 12:2 lɛ atsu nii.Nyɛkanea.

4. Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Wɔbaasusu sanebimɔi etɛ komɛi ni he hiaa waa ni Romabii 12:2 lɛ teɔ amɛ shi lɛ ahe yɛ nikasemɔ nɛɛ mli. Nomɛi ji (1) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsake? (2) Mɛni esa akɛ wɔtsake? kɛ (3) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsake?

 MƐNI HEWƆ ESA AKƐ WƆTSAKE?

5. Namɛi Paulo ŋma wiemɔi ni yɔɔ Romabii 12:2 lɛ eyaha?

5 Bɔfo Paulo ŋma Romabii awolo lɛ eyaha enanemɛi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, shi eŋmaaa eyahaaa mɛi ni jeee Kristofoi loo Roma maŋ lɛ mli bii. (Rom. 1:7) Ewo amɛ hewalɛ ni amɛtsake, ni ‘amɛjeŋba akatamɔ jeŋbii lɛ ajeŋba.’ Kɛha Kristofoi ni hi shi yɛ Roma yɛ afi 56 Ŋ.B. lɛ, ‘je lɛ’ ni Paulo kɛtsu nii lɛ kɔɔ nifeemɔi ni Romabii buɔ akɛ eja loo ejaaa, amɛkusumii, amɛjeŋbai, kɛ bɔ ni amɛsaa amɛhe amɛhaa lɛ he. Wiemɔ ni Paulo kɛtsu nii akɛ “nyɛjeŋba akatamɔ” lɛ tsɔɔ akɛ, nyɛmimɛi lɛ ekomɛi miifee amɛnii tamɔ bɔ ni mɛi ni yɔɔ Roma lɛ feɔ amɛnii lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ Romabii lɛ anifeemɔi lɛ ná nyɛmimɛi lɛ anɔ hewalɛ?

6, 7. Yɛ Paulo beaŋ lɛ, mɛni hewɔ ebɛ mlɛo akɛ mɔ ko aaahi shi akɛ Kristofonyo yɛ Roma lɛ?

6 Ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ mɛi tee shisharamɔ yɛ Roma lɛ, amɛnaa sɔlemɔtsu koi, saŋi, tsũi, kɛ shwɛmɔhei wuji ni amamɔ ekomɛi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli tɔ̃ɔ ni amɛtsɔmɔ koikoi. Nibii nɛɛ haa wɔnaa bɔ ni blema Romabii lɛ hi shi amɛha kɛ nibii ni amɛjá. Wɔnaa shwɛmɔi komɛi ni gbɔmɛi kɛ kooloi awuiyelɔi nɔɔ kɛjieɔ mɛi ahiɛtserɛ, okpɔŋɔi adamɔ, kɛ dramai kɛ lalai ni kɔɔ nibii tamɔ bɔlɛnamɔ nifeemɔi ahe lɛ he saji yɛ yinɔsane woji amli hu. Agbɛnɛ hu lɛ, Roma ji maŋ ni jarayeli kɛ nitsumɔi babaoo yɔɔ jɛmɛ, ni ewaaa akɛ mɛi aaaná shika yɛ jɛmɛ.Rom. 6:21; 1 Pet. 4:3, 4.

7 Eyɛ mli akɛ Romabii lɛ yɛ sɔlemɔtsũi kɛ amɛmli nyɔŋmɔi babaoo ni amɛjáa moŋ, shi amɛteŋ mɛi babaoo kɛ nyɔŋmɔi ni amɛjáa lɛ ebɔɔɔ gbagbalii. Amɛsusuɔ akɛ fɔmɔ, gbalashihilɛ, kɛ yarafeemɔ he kusumii lɛ nɔŋŋ ji nɔ ni tsɔɔ akɛ amɛmiijá nyɔŋmɔ, ni no ji nɔ ni amɛfeɔ daa. Kwɛ bɔ ni nifeemɔi nɛɛ baaná Kristofoi ni hi Roma lɛ anɔ hewalɛ aha! Kristofoi nɛɛ ateŋ mɛi babaoo jɛ shihilɛ nɛɛ mli, no hewɔ lɛ eka shi faŋŋ akɛ amɛfee tsakemɔi dani amɛbatsɔmɔ Kristofoi, ni ehe bahia ni amɛya nɔ amɛfee tsakemɔi lolo yɛ amɛbaptisimɔ lɛ sɛɛ.

8. Mɛni hewɔ ebɛ mlɛo akɛ mɔ ko aaahi shi akɛ Kristofonyo yɛ je nɛɛ mli lɛ?

8 Ŋmɛnɛ hu lɛ, ebɛ mlɛo akɛ mɔ ko aaahi shi akɛ Kristofonyo yɛ je nɛɛ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ je lɛ mumɔ lɛ yɛ he fɛɛ he. (Nyɛkanea Efesobii 2:2, 3; 1 Yohane 2:16.) Akɛni wɔkɛ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ sharaa be fɛɛ be hewɔ lɛ, amɛshwelɛi, amɛsusumɔi, nibii ni amɛbuɔ akɛ eja loo ejaaa, kɛ bɔ ni amɛbaa amɛjeŋ amɛhaa lɛ baanyɛ aná wɔnɔ hewalɛ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔbo ŋaawoo akɛ “nyɛjeŋba akatamɔ jeŋbii ajeŋba,” kɛ ‘nyɛtsakea nyɛhe’ lɛ toi. Mɛni enɛ biɔ ni wɔfee?

 MƐNI ESA AKƐ WƆTSAKE?

9. Mɛɛ tsakemɔi mɛi babaoo feɔ dani amɛshɛɔ baptisimɔ he?

9 Kɛ́ mɔ ko miikase Biblia lɛ, ni ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ tsuɔ nii lɛ, wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli waa fiofio. Enɛ haa efeɔ tsakemɔi yɛ eshihilɛ mli. Ekɛ ehe wooo apasa jamɔ nifeemɔi amli dɔŋŋ, ni etsakeɔ ejeŋba ni ekaseɔ Kristo sui lɛ. (Efe. 4:22-24) Eŋɔɔ wɔnaa akɛ daa afi lɛ mɛi akpei ohai abɔ feɔ tsakemɔi nɛɛ, ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛhaa Yehowa Nyɔŋmɔ, ni abaptisiɔ amɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, enɛ haa Yehowa náa miishɛɛ. (Abɛi 27:11) Shi esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: Ani tsakemɔi nɛɛ pɛ ehe hiaa ni wɔfee?

Esa akɛ mɛi babaoo ashi Satan je lɛ mli ni amɛtsake (Kwɛmɔ kuku 9)

10. Mɛɛ gbɛ nɔ esoro tsakemɔ yɛ hiɛyaa he?

10 Tsakemɔ ni esa akɛ wɔtsake lɛ biɔ babaoo fe wɔhiɛ ni wɔɔya kɛkɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ aahɔ̃ɔ nɔ ko, ni akɛɛ afee lɛ jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ etsakeko tsɔ. Ekolɛ nɔ kome ko kɛkɛ akɛfata he, ni atsake wolo ni ha he lɛ. Wolo ko ni tsɔɔ Biblia mli wiemɔi ashishi lɛ tsɔɔ akɛ, wiemɔ ni akɛtsu nii yɛ Romabii 12:2 lɛ akɛ “atsakea nyɛhe” lɛ biɔ ni wɔtsake wɔsusumɔ kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ. No hewɔ lɛ, tsakemɔ ni awie he yɛ biɛ ni esa akɛ Kristofonyo ko afee lɛ yɛ srɔto yɛ ejeŋba gbohii, wiemɔ sha, loo jeŋba sha ni eeetsake lɛ he. Mɛi komɛi yɛ ni amɛkaseko Biblia lɛ, ní kɛ amɛhe wooo nibii gbohii nɛɛ amli. Belɛ, akɛ Kristofoi lɛ, mɛni ebiɔ ni wɔfee koni wɔtsake bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe kɛ bɔ ni wɔnuɔ nii ahe wɔhaa lɛ?

11. Mɛni Paulo tsɔɔ akɛ ebiɔ ni mɔ ko afee koni enyɛ etsake?

11 Paulo ŋma akɛ: “Nyɛkɛ nyɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsakea nyɛhe.” ‘Jwɛŋmɔ’ ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ tsɔɔ nyɛmɔ ni wɔyɔɔ ni wɔkɛsusuɔ nii ahe. Shi kɛ́ akɛtsu nii yɛ Biblia lɛ mli lɛ, etsɔɔ nɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔsusu he, wɔsu, kɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe jogbaŋŋ wɔhaa. Yɛ wolo ni Paulo ŋma eyaha Romabii lɛ shishijee gbɛ lɛ, ewie mɛi ni hiɛ “jwɛŋmɔ ni esaaa” lɛ ahe. Mɛi nɛɛ eyimɔ obɔbɔ kɛ sui tamɔ “nishaianii, ajwamaŋbɔɔ, efɔŋfeemɔ, hiɛjoomɔ, nifɔjianii; amɛyimɔ tɔ kɛ nyɛɛ, awuyeli, béi, shishiumɔ,” kɛ nifɔjianii krokomɛi. (Rom. 1:28-31) Enɛ haa wɔnaa nɔ hewɔ ni Paulo wo Kristofoi ni hi mɛi ni hiɛ sui ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ lɛ ŋaa ní ‘amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ní etsɔ ehee lɛ atsake amɛhe’ lɛ.

‘Nyɛhaa mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ fɛɛ sɛɛ afoa yɛ nyɛteŋ.’Efe. 4:31.

12. Mɛɛ susumɔi mɛi babaoo hiɛ ŋmɛnɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baanyɛ aná Kristofonyo ko nɔ hewalɛ?

12 Dɔlɛ sane ji akɛ, mɛi ni wɔkɛsharaa yɛ je lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo hiɛ susumɔi ni tamɔ mɛi ni Paulo wie amɛhe lɛ nɔŋŋ. Amɛsusuɔ akɛ, esaaa ni mɔ ko woɔ mɔ ko mla yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he, loo enyɛɔ mɔ ko nɔ ni ehi shi yɛ shishitoo mlai komɛi anaa. Fɔlɔi kɛ tsɔɔlɔi komɛi ŋmɛɔ gbekɛbii  agbɛ ni amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ. Amɛtsɔɔ amɛ po akɛ, mɔ fɛɛ mɔ yɛ hegbɛ ni efeɔ nɔ ni esusuɔ akɛ eja loo ejaaa, ni amɛsusuɔ hu akɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ atsɔɔ akɛ nɔ ko ja loo ejaaa. Mɛi ni kɛɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ amɛyeɔ lɛ po susuɔ akɛ ejeee doo akɛ amɛfee nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ eja lɛ. (Lala 14:1) Su nɛɛ baanyɛ aná anɔkwa Kristofoi anɔ hewalɛ. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔ hu wɔbaajie su ni tamɔ nakai kpo yɛ asafo lɛ mli. Ekolɛ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ asafo lɛ kɛhaa wɔ lɛ tsuŋ nii, ni wɔbaawie gbɛtsɔɔmɔi ni wɔsumɔɔɔ lɛ ahe huhuuhu. Aloo ekolɛ wɔkɛ ŋaawoo ni ajɛɔ Biblia lɛ mli akɛhaa wɔ yɛ hiɛtserɛjiemɔ, Intanɛt lɛ kɛnitsumɔ, yunivɛsiti kɛ amɛhenɔi lɛ ahe lɛ fɛɛ tsuŋ nii.

13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu nɔ gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni wɔji lɛ he lɛ?

13 No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔjeŋba atamɔ jeŋbii lɛ ajeŋba lɛ, esa akɛ wɔsusu nɔ gbɔmɛi diɛŋtsɛ ni wɔji lɛ he jogbaŋŋ, ni wɔsusu wɔsui, bɔ ni wɔnuɔ nii ahe wɔhaa, otii ni wɔkɛmamɔɔ wɔhiɛ, kɛ nibii ni wɔbuɔ akɛ eja loo ejaaa lɛ ahe. Ekolɛ mɛi enaŋ nibii ni tamɔ nɛkɛ yɛ wɔhe, ni amɛbaakɛɛ wɔ po akɛ wɔmiibɔ mɔdɛŋ. Shi wɔ pɛ wɔbaanyɛ wɔle kɛji wɔha nibii ni wɔkase kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ etsake wɔ lɛɛlɛŋ, ni wɔmiiha eetsake wɔ lolo.Nyɛkanea Yakobo 1:23-25.

BƆ NI WƆƆFEE WƆTSAKE

14. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔfee tsakemɔi ni he hiaa lɛ?

14 Akɛni tsakemɔ ni wɔbaafee lɛ kɔɔ nibii ni yɔɔ wɔtsui mli lɛ ni wɔbaatsake lɛ he hewɔ lɛ, esa akɛ wɔná nɔ ko ni baanyɛ agbu kɛbote wɔtsui lɛ mli tɔ̃ɔ. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ? Kɛ́ wɔkase nɔ ni Yehowa taoɔ yɛ wɔdɛŋ kɛjɛ Biblia lɛ mli lɛ, bɔ ni wɔfeɔ wɔnii yɛ nɔ ni wɔkase lɛ he lɛ ji nɔ baaha wɔna nɔ ni yɔɔ wɔtsui mli diɛŋtsɛ, kɛ tsakemɔi ni esa akɛ wɔfee yɛ ‘nii ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ní hi kɛwula shi lɛ’ he.Rom. 12:2; Heb. 4:12.

15. Kɛ́ Yehowa shɔ̃ wɔ lɛ, mɛni etsakeɔ?

15 Nyɛkanea Yesaia 64:7. Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni he hiaa waa kɛjɛ nɔkwɛmɔnii ni gbalɔ Yesaia kɛtsu nii lɛ mli. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa, ni ji wɔshɔ̃lɔ lɛ shɔ̃ɔ wɔ? Kɛ́ eshɔ̃ wɔ lɛ, etsakeee bɔ ni wɔji yɛ kponɔgbɛ lɛ, ekolɛ ni ebaaha wɔhe afee fɛo. Moŋ lɛ, etsakeɔ mɛi ni wɔji yɛ mligbɛ lɛ. Kɛ́ wɔha eshɔ̃ wɔ lɛ, wɔŋmɛɔ gbɛ ni etsakeɔ mɔ ni wɔji yɛ mligbɛ lɛ, ni tsɔɔ akɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsakeɔ bɔ ni wɔnuɔ nii ahe kɛ bɔ ni wɔsusuɔ nii ahe wɔhaa lɛ. Enɛ ji nɔ tuuntu ni he hiaa wɔ koni je lɛ akana wɔnɔ hewalɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ eshɔ̃ɔ wɔ?

16, 17. (a) Tsɔɔmɔ nɔ ni gbɛshɔlɔ ko feɔ sũ dani enyɛɔ ekɛshɔ̃ɔ sũnii ni yɔɔ fɛo. (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ haa wɔtsakeɔ kɛbatsɔmɔɔ mɛi ni Yehowa sumɔɔ?

16 Kɛ́ gbɛshɔlɔ ko miishɔ̃ sũnii fɛfɛo ko lɛ, ekɛ sũ ni hi jogbaŋŋ shɔ̃ɔ. Shi nibii enyɔ komɛi yɛ ni esa akɛ efee dani eshɔ̃ nii lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ ekɛ nu ajie muji ni yɔɔ sũ lɛ mli lɛ fɛɛ kɛjɛ mli. No sɛɛ lɛ, esa akɛ ekɛ nu falɛ ni sa akpɔtɔ sũ lɛ, koni kɛ́ eshɔ̃ etã lɛ, sũnii lɛ anyɛ ahi shi bɔ ni eshɔ̃ lɛ lɛ nɔŋŋ.

17 Kadimɔ akɛ gbɛshɔlɔ lɛ kɛ nu jieɔ muji ni yɔɔ sũ lɛ mli lɛ, ni ekɛ nu lɛ nɔŋŋ kpɔtɔɔ sũ lɛ dani ekɛshɔ̃ɔ nɔ fɛɛ nɔ ni etaoɔ eshɔ̃ lɛ, kɛ́ eji nibii ni amɛjwaramɔ waaa po. Taakɛ nu lɛ tsakeɔ sũ lɛ, nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ atsake wɔ. Ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔjie je lɛ susumɔi ni wɔhiɛ beni wɔbaleko Nyɔŋmɔ lɛ, ni ebaanyɛ eha wɔtsake ni wɔtsɔmɔ mɛi ni Nyɔŋmɔ  sumɔɔ. (Efe. 5:26) Akaiɔ wɔ shii abɔ ni wɔkane Biblia lɛ daa gbi, ni wɔya Kristofoi akpeei daa, ejaakɛ jɛmɛ akaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ. Mɛni hewɔ awoɔ wɔ hewalɛ ni wɔfee nibii nɛɛ? Ejaakɛ wɔkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔmiiŋmɛ gbɛ ni Yehowa ashɔ̃ wɔ.Lala 1:2; Bɔf. 17:11; Heb. 10:24, 25.

Kɛ́ otsake lɛ, ebaaye ebua bo ni otsu naagbai ahe nii jogbaŋŋ fe tsutsu lɛ (Kwɛmɔ kuku 18)

18. (a) Mɛni hewɔ ja wɔjwɛŋ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔ dani wɔbaanyɛ wɔtsake lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi baaye abua wɔ koni wɔfee nakai?

18 Kɛ́ wɔmiisumɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsake wɔ lɛ, esa akɛ wɔfee babaoo fe Biblia lɛ ni wɔɔkane, ni wɔkase daa gbi lɛ. Mɛi babaoo kaneɔ Biblia lɛ yɛ be kɛ beaŋ, ni amɛle emli saji babaoo. Ekolɛ okɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ ekpe yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛi komɛi po ekpe Biblia mli saji komɛi amɛwo amɛyitsoŋ. * Kɛlɛ, enɛ tsakeee bɔ ni amɛsusuɔ nii ahe, kɛ bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhaa lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ dani Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baaná mɔ ko nɔ hewalɛ ni etsake lɛ lɛ, ja mɔ lɛ eŋmɛ gbɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ebote etsui mli tɔ̃ɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhe be kɛjwɛŋ nibii ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ anɔ jogbaŋŋ. Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani miyiŋ etsɔ akɛ enɛ jeee jamɔ mli tsɔɔmɔ ko kɛkɛ? Ani mina nɔ ko ni manyɛ mikɛ ma nɔ mi akɛ enɛ ji anɔkwale lɛ lɛɛlɛŋ? Kɛfata he lɛ, ani mikɛ nɔ ni mikaseɔ lɛ tsuɔ nii yɛ mi diɛŋtsɛ mishihilɛ mli, aloo mikaseɔ ni mikɛyatsɔɔ mɛi anii kɛkɛ? Ani minuɔ he akɛ mi tuuntu ji mɔ ni Yehowa kɛwieɔ lɛ?’ Kɛ́ wɔsusu sanebimɔi nɛɛ ahe ni wɔjwɛŋ nɔ jogbaŋŋ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa waa. Suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha lɛ lɛ hu mli baawa. Kɛ́ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ shɛ wɔtsui he lɛ, ebaaha wɔfee tsakemɔi ni baaha Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ.Abɛi 4:23; Luka 6:45.

19, 20. Mɛɛ Biblia mli ŋaawoo kɛ́ wɔkɛtsu nii lɛ, wɔbaaná he sɛɛ?

19 Kɛ́ wɔkaneɔ Biblia lɛ daa gbi, ni wɔjwɛŋɔ nɔ lɛ, ebaaha wɔya nɔ wɔfee nɔ ni Paulo kɛɛ wɔfee beni ekɛɛ akɛ: “Nyɛjie gbɔmɔ momo lɛ kɛ enitsumɔi lɛ nyɛshwie, ni nyɛwo gbɔmɔ hee ní tsɔɔ ehee ekoŋŋ kɛyaa nilee mli yɛ mɔ ni bɔ lɛ lɛ subaŋ lɛ naa” lɛ. (Kol. 3:9, 10) Kɛ́ wɔnu nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ shishi ni wɔkɛtsu nii lɛ, ebaatsirɛ wɔ ni wɔjie Kristofoi asui ni baanyɛ abu wɔhe kɛjɛ Satan ŋaatsɔi lɛ ahe lɛ akpo.

20 Bɔfo Petro kaiɔ wɔ akɛ: ‘Nyɛfea nyɛhe tamɔ bii toibolɔi, ní nyɛkaba nyɛjeŋ yɛ nyɛsá akɔnɔi lɛ anaa dɔŋŋ; shi moŋ nyɛfea krɔŋkrɔŋ yɛ nyɛjeŋba fɛɛ mli.’ (1 Pet. 1:14, 15) Kɛ́ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtsake wɔsusumɔi kɛ wɔnifeemɔi lɛ, wɔbaaná jɔɔmɔi babaoo, taakɛ wɔbaana yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ.

^ kk. 18 Kwɛmɔ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni yɔɔ February 1, 1994, Buu-Mɔɔ baafa 10, kuku 7 lɛ.