Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Gbɛgbamɔ Nitsumɔ lɛ Wajeɔ Wekukpaa ni Kã Wɔ kɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Lɛ

Gbɛgbamɔ Nitsumɔ lɛ Wajeɔ Wekukpaa ni Kã Wɔ kɛ Nyɔŋmɔ Teŋ Lɛ

“Ehi akɛ ala ajie wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ yi.”LALA 147:1.

1, 2. (a) Kɛ́ wɔfɔɔ mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane lɛ he jwɛŋmɔ kɛ ehe wiemɔ lɛ, mɛni jɛɔ mli kɛbaa? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

KƐ OFƆƆ mɔ ko ni osumɔɔ esane lɛ he jwɛŋmɔ kɛ ehe wiemɔ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ nyɛ teŋ lɛ mli waa. Nakai nɔŋŋ naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ hu mli waa kɛ́ wɔfɔɔ ehe jwɛŋmɔ ni wɔwieɔ ehe wɔtsɔɔ mɛi. Beni David ji tookwɛlɔ lɛ, bei pii kɛshɛ gbɛkɛ lɛ, ekwɛɔ ŋulamii lɛ ni ejwɛŋɔ bɔ ni Bɔlɔ lɛ he yɔɔ naakpɛɛ ha lɛ he. Eŋma akɛ: “Kɛ́ mikwɛ oŋwɛi lɛ ni ji owaobii anaa nitsumɔi lɛ, nyɔɔŋtsere kɛ ŋulamii ni osaa oto lɛ: Mɛni ji adesa, ní ojwɛŋɔ enɔ? aloo gbɔmɔ bi, ní osaraa lɛ po?” (Lala 8:4, 5) Ni beni bɔfo Paulo wieɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ ni Yehowa tsɔ eha yiŋtoo ni eyɔɔ kɛha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ba mli lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Oo, bɔ ni Nyɔŋmɔ nifalɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha nɛ!”Rom. 11:17-26, 33.

2 Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, wɔjwɛŋɔ Yehowa he, ni wɔwieɔ ehe wɔtsɔɔ mɛi. Enɛ wajeɔ naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ. Gbɛgbalɔi babaoo ni kɛ amɛhe woɔ Maŋtsɛyeli sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli waa lɛ ena akɛ, no eha suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ mli ewa fe tsutsu lɛ. Kɛ́ oji gbɛgbalɔ jio, kpaako omiaa ohiɛ ni obatsɔ eko jio lɛ, susumɔ sanebimɔi nɛɛ ahe: Mɛɛ gbɛ nɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ awaje naanyobɔɔ ni kã okɛ Yehowa teŋ lɛ? Kɛ́ gbɛgbalɔ ji bo lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni baaye abua mi ni maya nɔ matsu nitsumɔ ni nɔ bɛ nɛɛ?’ Kɛ́ jeee gbɛgbalɔ ji bo lɛ, bo hu bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ tsakemɔi manyɛ mafee koni manyɛ mikɛ mihe awo mli?’ Nyɛhaa wɔsusua gbɛi anɔ ni gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ baanyɛ awaje wekukpaa ni kã wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he wɔkwɛa.

 BƆ NI GBƐGBAMƆ NITSUMƆ LƐ WAJEƆ WEKUKPAA NI KÃ WƆ KƐ NYƆŊMƆ TEŊ LƐ

3. Kɛ́ wɔgba mɛi jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba wɔsɛɛ lɛ ahe sane yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, te wɔnáa he sɛɛ wɔhaa tɛŋŋ?

3 Kɛ́ wɔgbaa mɛi jɔɔmɔi ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛbaaba wɔsɛɛ lɛ ahe sane lɛ, ehaa wɔbɛŋkɛɔ Yehowa kpaakpa. Mɛɛ ŋmalɛ okɛfɔɔ nitsumɔ yɛ shĩa fɛɛ shĩa nitsumɔ lɛ mli? Ekolɛ Lala 37:10, 11; Daniel 2:44; Yohane 5:28, 29; loo Kpojiemɔ 21:3, 4 lɛ. Be fɛɛ be ni wɔkɛ mɛi gbaa shiwoi nɛɛ ahe sane lɛ, wɔkaiɔ akɛ wɔ-Nyɔŋmɔ ni mli hi lɛ ji “duromɔ nii kpakpai fɛɛ kɛ nikee nii ni hi kɛwula shi fɛɛ lɛ” ahalɔ. Ni enɛ haa wɔtsiɔ wɔbɛŋkɛɔ lɛ kpaakpa.Yak. 1:17.

4. Mɛni hewɔ kɛ́ wɔna bɔ ni mɛi yeɔ ohia yɛ mumɔŋ lɛ, ehaa wɔhiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔ mlihilɛ lɛ waa lɛ?

4 Kɛ́ wɔna bɔ ni mɛi ashihilɛ efee basaa ni amɛbɛ miishɛɛ hu lɛ, ehaa wɔhiɛ sɔɔ anɔkwale lɛ waa. Mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ náaa yelikɛbuamɔ ni baaha amɛye omanye loo amɛná miishɛɛ. Mɛi babaoo haoɔ yɛ amɛwɔsɛɛ he, ni amɛbɛ hiɛnɔkamɔ ko. Amɛtaoɔ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ. Amɛteŋ mɛi ni kɛɛ amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ po leee Biblia lɛ he nɔ ko kwraa. Amɛtamɔ blema Ninivebii lɛ nɔŋŋ. (Nyɛkanea Yona 4:11.) Babaoo ni wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, babaoo ni wɔnaa bɔ ni mɛi yeɔ ohia yɛ mumɔŋ ha, ni akɛ, Yehowa miikwɛ wɔ jogbaŋŋ yɛ mumɔŋ. (Yes. 65:13) Enɛ haa wɔkaiɔ bɔ ni Yehowa mli hi ha, ejaakɛ ehaa wɔ mumɔŋ niyenii babaoo, eshɛjeɔ wɔmii, ni ehaa wɔnáa hiɛnɔkamɔ.Kpoj. 22:17.

5. Kɛ́ wɔye wɔbua mɛi yɛ mumɔŋ lɛ, te ehaa wɔnaa wɔ diɛŋtsɛ wɔnaagbai lɛ tɛŋŋ?

5 Kɛ́ wɔye wɔbua mɛi yɛ mumɔŋ lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ koni wɔkahao yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔnaagbai lɛ ahe tsɔ. Daa gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Trisha lɛ ná enɛ mli niiashikpamɔ beni efɔlɔi tse gbãla lɛ. Nyɛmi yoo nɛɛ kɛɛ akɛ: “Be nɛɛ ji be ni mináaa miishɛɛ fe fɛɛ yɛ mishihilɛ mli lɛ ateŋ ekome.” Be ko beni ewerɛ eho ehe waa, ní enuuu he akɛ eya shiɛmɔ lɛ, emia ehiɛ ekɛ gbekɛbii etɛ komɛi yakase Biblia lɛ. Ena akɛ gbekɛbii nɛɛ kɛ naagbai babaoo miikpe yɛ shĩa. Amɛtsɛ ekpoo amɛ, ni amɛnyɛmi nukpa lɛ feɔ amɛ niseniianii. Trisha kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mikɛ naagbai ni mikɛkpeɔ lɛ to amɛnɔ lɛ he lɛ, minɔ lɛ shɛɛɛ he ko kwraa. Beni wɔkaseɔ nii lɛ, amɛná miishɛɛ, ni amɛbɔi ŋmɔlɔ. Nakai gbi lɛ, mina akɛ Yehowa je gbɛ ejie gbekɛbii nɛɛ eha mi.”

6, 7. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ ewajeɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ? (b) Kɛ́ wɔna akɛ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ kɛ Ŋmalɛ naa shishitoo mlai lɛ miitsu nii lɛ, te ehaa wɔnaa Nyɔŋmɔ nilee lɛ wɔhaa tɛŋŋ?

6 Kɛ́ wɔtsɔɔ mɛi Biblia mli anɔkwalei lɛ, ewajeɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ. Bɔfo Paulo wie Yudafoi komɛi ni hi shi yɛ ebeaŋ ni kɛ nɔ ni amɛshiɛɔ lɛ tsuuu nii lɛ ahe akɛ: “Bo ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, otsɔɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.” (Rom. 2:21) Gbɛgbalɔi náa hegbɛi babaoo kɛtsɔɔ mɛi anɔkwale lɛ, ni amɛkɛ mɛi kaseɔ Biblia lɛ. Shi amɛ lɛ, amɛtsɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nii dani amɛyatsɔɔ mɛi. Amɛsaa amɛhe jogbaŋŋ yɛ nɔ ni amɛkɛ mɔ fɛɛ mɔ baakase lɛ mli, ni bei komɛi po lɛ amɛtaoɔ nii amli koni amɛnyɛ amɛtsɔɔ mɛi lɛ anii jogbaŋŋ. Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Janeen lɛ kɛɛ akɛ: “Be fɛɛ be ni matsɔɔ mɔ ko anɔkwale lɛ, minaa akɛ anɔkwalei nɛɛ náa mi diɛŋtsɛ mijwɛŋmɔ kɛ mitsui nɔ hewalɛ waa. Enɛ wajeɔ hemɔkɛyeli ni miyɔɔ yɛ anɔkwalei nɛɛ amli lɛ waa.”

7 Kɛ́ wɔna akɛ mɛi ni wɔkɛkaseɔ nii lɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai lɛ miitsu nii ni eeye eebua amɛ lɛ, ehaa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ nilee lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa. (Yes. 48:17, 18) Enɛ wajeɔ wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔkɛ shishitoo mlai nɛɛ baatsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ. Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ kroko ni atsɛɔ lɛ Adrianna lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ mɛi kɛ amɛhe fɔ̃ amɛ diɛŋtsɛ amɛnilee nɔ lɛ, amɛshihilɛ feɔ basaa. Shi kɛ́ amɛkɛ Yehowa nilee lɛ  bɔi nitsumɔ lɛ, amɛnáa he sɛɛ amrɔ nɔŋŋ.” Nakai nɔŋŋ nyɛmi nuu gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Phil lɛ hu wie akɛ: ‘Ehaa onaa akɛ Yehowa nyɛɔ eyeɔ ebuaa mɛi ni amɛtsakeɔ.’

8. Kɛ́ wɔkɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, te wɔnáa he sɛɛ wɔhaa tɛŋŋ?

8 Kɛ́ wɔkɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ. (Abɛi 13:20) Kɛ́ gbɛgbalɔi kɛ nyɛmimɛi lɛ tee shiɛmɔ lɛ, amɛkɛ be babaoo tsuɔ nii. Enɛ haa amɛnáa hegbɛi kɛwowoɔ amɛhe hewalɛ. (Rom. 1:12; nyɛkanea Abɛi 27:17.) Nyɛmi yoo gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Lisa lɛ kɛɛ akɛ: “Daa nɛɛ aaashi mple yɛ nitsumɔhe lɛ ni aaaye mɛi ahe awuŋa. Daa nɛɛ mɛi kɛ wiemɔ sha kɛ jɛmɔ wiemɔi miitsu nii. Mɔ fɛɛ mɔ miitao ni ana akɛ lɛ ebɔɔ mɔdɛŋ fe fɛɛ. Bei komɛi lɛ, Kristofoi asui ni ojieɔ lɛ kpo lɛ hewɔ lɛ, ayeɔ ohe fɛo loo aŋmɔɔ bo. Shi kɛ́ okɛ nyɛmimɛi Kristofoi lɛ tee shiɛmɔ lɛ, ewoɔ bo hewalɛ waa. Kɛ́ mikpa shiɛmɔ ni miba shĩa lɛ, minuɔ he akɛ mihe ejɔ mi, ekɔɔɔ he eko bɔ ni etɔ mi eha.”

9. Kɛ́ wɔkɛ wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔi tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, te enáa wɔgbãla lɛ nɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ?

9 Kɛ́ wɔkɛ wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔi tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ehaa wɔgbãla lɛ sɔɔ. (Jaj. 4:12) Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Madeline ni kɛ ewu fɛɛ ji gbɛgbalɔi lɛ kɛɛ akɛ: “Mikɛ miwu nyɛɔ wɔgbaa nibii ni tee nɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli loo nɔ ko ni wɔkase beni wɔkaneɔ Biblia lɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii yɛ shiɛmɔ mli lɛ ahe sane daa. Beni afii lɛ hoɔ eyaa lɛ, ekome ni wɔfeɔ kɛtsuɔ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ haa suɔmɔ ni yɔɔ wɔteŋ lɛ mli waa.” Nakai nɔŋŋ Trisha ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔkpɛ mli akɛ wɔsumɔŋ wɔmɔ nyɔmɔ, ni enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtaaa naa yɛ shika saji ahe.  Wɔfeɔ ekome kɛyaa shiɛmɔ ni wɔfeɔ ekome kɛyafeɔ sɛɛkuukɛsaramɔ kɛ Biblia mli nikasemɔ, ni enɛ haa wɔsumɔɔ wɔhe waa ni eha wɔtsi wɔbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ hu.”

Kɛ́ wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, wɔtsui nyɔɔ wɔmli waa (Kwɛmɔ kuku 9)

10. Kɛ́ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe, ni wɔna akɛ Nyɔŋmɔ miiye kɛmiibua wɔ lɛ, te esaa hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ he tɛŋŋ?

10 Kɛ́ wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ, hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ mli waa, eyeɔ ebuaa wɔ, ni ehaa wɔsɔlemɔi lɛ ahetoo. Eyɛ mli akɛ anɔkwa Kristofoi fɛɛ kɛ amɛhe fɔ̃ɔ Yehowa nɔ moŋ, shi gbɛgbalɔi ena akɛ, kɛ́ amɛkɛ amɛhe fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛya nɔ amɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. (Nyɛkanea Mateo 6:30-34.) Akɛɛ nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Curt, ni eji gbɛgbalɔ, ni bei komɛi hu lɛ ahaa eyayeɔ kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ najiaŋ lɛ ni eyasara asafo ko ni kɛ he ni eyɔɔ lɛ teŋ jɛkɛmɔ aaafee ŋmɛlɛtswai enyɔ kɛ fã kɛ́ akɛ tsɔne miiya. Pɛtro ni yɔɔ etsɔne lɛ mli lɛ baanyɛ ekɛ lɛ kɛ eŋa, ni lɛ hu eji gbɛgbalɔ lɛ ayashɛ he ni asafo lɛ yɔɔ lɛ, shi enyɛŋ ekɛ amɛ aku sɛɛ, ni eshwɛ otsi dani abaawo lɛ nyɔmɔ. Curt kɛɛ amɛyiŋ fee amɛ kɔshikɔshi kɛji amɛya loo amɛkaya. Shi amɛkɛ sane lɛ fɔ̃ Yehowa hiɛ, ni amɛkpɛ mli akɛ amɛbaaya, kɛ hiɛnɔkamɔ lɛ akɛ Nyɔŋmɔ baaha amɛ amɛhiamɔ nii. Beni eshwɛ fioo ni amɛbaashi shĩa lɛ, nyɛmi yoo ko ba amɛŋɔɔ ni ebake amɛ shika. Shika lɛ naa shiɔ bɔ ni amɛtaoɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Curt kɛɛ akɛ, “Kɛ́ oná niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ shii abɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ ooona akɛ Yehowa nine yɛ mli.”

11. Yɛ naagbai ni gbɛgbalɔi kɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani amɛnáa jɔɔmɔi?

11 Gbɛgbalɔi eyɔse akɛ, kɛ́ amɛkɛ amɛhe wo Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli vii, ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ lɛ, amɛnáa jɔɔmɔi babaoo. (5 Mose 28:2) Fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɛgbalɔi kɛ naagbai kpeɔ. Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ kɛ naagbai kpeɔ ejaakɛ amɛyeee emuu ni amɛyɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ mli. Eyɛ mli akɛ bei komɛi lɛ, naagbai ni gbɛgbalɔi komɛi kɛkpeɔ lɛ haa amɛkɛ amɛsɔɔmɔ lɛ fɔ̃ɔ shi fioo moŋ, shi bei pii lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu naagbai nɛɛ ahe nii loo amɛfee nibii ni haŋ nakai naagbai lɛ aba. Mɛni baaye abua gbɛgbalɔi ni amɛnyɛ amɛya nɔ amɛtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ?

BƆ NI OOOFEE OYA NƆ OTSU GBƐGBAMƆ NITSUMƆ LƐ

12, 13. (a) Kɛ́ gbɛgbalɔ ko nyɛɛɛ ashɛ eŋmɛlɛtswaa he lɛ, mɛni esa akɛ efee? (b) Mɛni hewɔ esa akɛ gbɛgbalɔ ato be kɛkane Biblia lɛ daa gbi, efee aŋkro nikasemɔ, ni ejwɛŋ nibii ni ekaseɔ lɛ anɔ lɛ?

12 Gbɛgbalɔi babaoo bɛ dekã kwraa. Ewa dani obaanyɛ otsu nɔ fɛɛ nɔ he nii, no hewɔ lɛ ehe miihia ni oto gbɛjianɔ jogbaŋŋ. (1 Kor. 14:33, 40) Kɛ́ gbɛgbalɔ ko nyɛɛɛ ashɛ eŋmɛlɛtswaa he lɛ, esa akɛ ekwɛ bɔ ni ekɛ ebe tsuɔ nii ehaa lɛ ekoŋŋ. (Efe. 5:15, 16) Ebaanyɛ ebi ehe akɛ: ‘Be enyiɛ mikɛjieɔ mihiɛtserɛ? Ani ehe miihia ni mikɛ mibe atsu nii yɛ nilee mli? Ani manyɛ mato be ni mikɛtsuɔ nii lɛ he gbɛjianɔ jogbaŋŋ?’ Esa akɛ gbɛgbalɔi afɔ amɛhe saji nɛɛ bimɔ koni amɛnyɛ amɛfee tsakemɔi komɛi yɛ amɛgbɛjianɔtoo mli kɛ́ ehe bahia.

13 Esa akɛ gbɛgbalɔ fɛɛ gbɛgbalɔ ato be kɛkane Biblia lɛ daa gbi, efee aŋkro nikasemɔ, ni ejwɛŋ nibii ni ekaseɔ lɛ anɔ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ gbɛgbalɔ akwɛ jogbaŋŋ koni nibii ni he ehiaaa tsɔ lɛ akahe be ni eto kɛha nibii ni he hiaa lɛ. (Fil. 1:10) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ gbɛgbalɔ ko kɛ be babaoo eyashiɛ ni eba shĩa. Eto ni kɛ́ eba shĩa lɛ, ekɛ be lɛ baasaa ehe kɛha asafoŋ kpee ni nyiɛ sɛɛ lɛ. Shi beni ebashɛ shi lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, eyakane woji komɛi ni aŋmala lɛ. No sɛɛ lɛ, eyata ekɔmpiuta lɛ sɛɛ ni ebɔi e-mail ni amaje lɛ lɛ kanemɔ. Beni eta kɔmpiuta lɛ sɛɛ lolo lɛ, egbele Wɛb saiti ko akɛ eekwɛ kɛ́ atse nɔ ko ni etaoɔ ehe lɛ nɔ lo. Beni ehɛleɔ shi lɛ, aaafee ŋmɛlɛtswai enyɔ eho  momo, ni ejeko nɔ ni eto ni ebaakase nakai gbɛkɛ lɛ shishi. Mɛɛ naagba yɔɔ enifeemɔ lɛ he? Kɛ́ foidalɔ ko miitao eya nɔ eda foi afii babaoo lɛ, esa akɛ eye niyenii kpakpa be fɛɛ be. Nakai nɔŋŋ hu esa akɛ gbɛgbalɔ akase nii be fɛɛ be koni enyɛ eya nɔ etsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ.1 Tim. 4:16.

14, 15. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ gbɛgbalɔi aha amɛshihilɛ afee mlɛo lɛ? (b) Kɛ́ gbɛgbalɔ ko kɛ naagbai miikpe lɛ, mɛni esa akɛ efee?

14 Gbɛgbalɔi ni eye omanye lɛ bɔɔ mɔdɛŋ amɛhaa amɛshihilɛ feɔ mlɛo. Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ ni amɛfee nakai. (Mat. 6:22) Eha lɛ diɛŋtsɛ eshihilɛ fee mlɛo koni enyɛ etsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni nɔ ko wooo enajiaŋ. Enɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Osɔi yɛ bui, ni ŋwɛi loofɔji yɛ tsũi; shi gbɔmɔ bi lɛ bɛ he ni ekɛ eyitso tsɔleɔ.” (Mat. 8:20) Gbɛgbalɔ ni kaseɔ Yesu lɛ haa ehiɔ ejwɛŋmɔŋ akɛ, kɛ́ ebua nibii babaoo naa lɛ, ebaafite be babaoo kɛkura loo ekɛtsake nibii nɛɛ.

15 Gbɛgbalɔi le akɛ, gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ ji sɔɔmɔ krɛdɛɛ moŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ fe mɛi krokomɛi. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔle akɛ sɔɔmɔ hegbɛ fɛɛ sɔɔmɔ hegbɛ ni wɔteŋ mɔ ko yɔɔ lɛ ji nikee nii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko baakã he ehi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, esa akɛ ekɛ ehe afɔ̃ Yehowa nɔ. (Fil. 4:13) Amɛkɛ naagbai baakpe. (Lala 34:20) Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ gbɛgbalɔi lɛ abi Yehowa dɛŋ gbɛtsɔɔmɔ, ni amɛŋmɛ lɛ gbɛ ni eye ebua amɛ moŋ fe ni amɛaaye amɛhe oyai ni amɛkɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ afɔ̃ shi. (Nyɛkanea Lala 37:5.) Beni amɛnaa bɔ ni Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli eyeɔ ebuaa amɛ lɛ, naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ mli baawa.Yes. 41:10.

ANI OBAANYƐ OTSƆ DAA GBƐGBALƆ?

16. Kɛ́ ootao otsɔ daa gbɛgbalɔ lɛ, mɛni esa akɛ ofee?

16 Kɛ́ ootao otsɔ daa gbɛgbalɔ ni oná jɔɔmɔi ni amɛnáa lɛ eko lɛ, tsĩi tã yɛ sɔlemɔ mli otsɔɔ Yehowa. (1 Yoh. 5:14, 15) Okɛ mɛi ni miitsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ agba he sane. Okɛ otii ni baaha otsɔ gbɛgbalɔ lɛ amamɔ ohiɛ, ni obɔ mɔdɛŋ otsu he nii. Nakai ji bɔ ni nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Keith kɛ eŋa Erika lɛ fee. Kulɛ amɛkɛ amɛbe fɛɛ tsuɔ nii, ni taakɛ amɛtipɛŋfoi ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ feɔ lɛ, amɛhe shĩa kɛ tsɔne. Amɛkɛɛ akɛ: “Wɔsusu akɛ nakai nibii lɛ baaha wɔtsui anyɔ wɔmli, shi ebaaa lɛ nakai.” Beni Keith nitsumɔ ŋmɛɛ lɛ lɛ, ekɛ ehe wo gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ mli. Ekɛɛ akɛ: ‘Gbɛgbalɔi awamɔ nitsumɔ lɛ ha mina miishɛɛ ni yɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.’ Amɛkɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni ji gbɛgbalɔi lɛ bɔ naanyo, ni gbɛgbalɔi nɛɛ ye amɛbua amɛ ni amɛna bɔ ni kɛ́ mɔ ko ha eshihilɛ fee mlɛo ni etsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, etsui nyɔɔ emli ehaa. Mɛni Keith kɛ Erika fee? Amɛwie akɛ: “Wɔŋmala mumɔŋ otii ni wɔkɛmamɔ wɔhiɛ lɛ wɔkpɛtɛ wɔfriji lɛ he, ni kɛ́ wɔshɛ oti ko he lɛ, kɛkɛ lɛ wɔfo mli.” Sɛɛ mli lɛ amɛbatsɔmɔ daa gbɛgbalɔi.

17. Mɛni hewɔ nilee yɛ mli akɛ ooosusu he okwɛ akɛ obaanyɛ otsɔ gbɛgbalɔ lo lɛ?

17 Ani obaanyɛ otsɔ daa gbɛgbalɔ? Kɛ́ amrɔ nɛɛ onaaa akɛ obaanyɛ otsɔ daa gbɛgbalɔ lɛ, feemɔ bɔ fɛɛ bɔ ni ooonyɛ ni okɛ be babaoo ashiɛ koni obɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Kɛ́ osɔle oha Yehowa, ni osusu nii ahe jogbaŋŋ lɛ, ekolɛ obaana akɛ obaanyɛ ofee tsakemɔi yɛ oshihilɛ mli ni baaha obatsɔ gbɛgbalɔ. Kɛ́ obɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ, obaana akɛ miishɛɛ ni onáa lɛ da kwraa fe nɔ fɛɛ nɔ ni okɛshã afɔle. Maŋtsɛyeli lɛ ni okɛbaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ baaha otsui anyɔ omli waa. (Mat. 6:33) Omii baashɛ ohe akɛ okɛ ohe eha kɛmiiye kɛmiibua mɛi krokomɛi. Kɛfata he lɛ, obaaná hegbɛi babaoo ni okɛjwɛŋ Yehowa he ni owie ehe otsɔɔ mɛi, ni no baaha suɔmɔ ni oyɔɔ kɛha lɛ lɛ mli awa ni etsui hu baanyɔ emli.