Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bo Yehowa Tookwɛlɔi lɛ Atoi

Bo Yehowa Tookwɛlɔi lɛ Atoi

“Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe.”—HEB. 13:17.

1, 2. Mɛni hewɔ Yehowa kɛ ehe toɔ tookwɛlɔ he lɛ?

YEHOWA kɛ ehe toɔ tookwɛlɔ he. (Ezek. 34:11-14) Enɛ haa wɔnaa bɔ ni Yehowa yɔɔ diɛŋtsɛ. Tookwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ nuɔ he akɛ etooi lɛ awala yɛ edɛŋ, ni amɛhilɛkɛhamɔ kã etsui nɔ. Ekpalaa amɛ kɛyaa he ni niyenii kɛ nu yɔɔ (Lala 23:1, 2); ekwɛɔ amɛnɔ nyɔɔŋ kɛ shwane (Luka 2:8); ebuɔ amɛhe kɛjɛɔ kooloi awuiyelɔi ahe (1 Sam. 17:34, 35); ehiɛɔ toobii lɛ yɛ ekpɔkɔiaŋ (Yes. 40:11); etaoɔ nɔ ni edu gbɛ lɛ, ni efimɔɔ nɔ ni epila lɛ apilamɔi lɛ anɔ.—Ezek. 34:16.

2 Akɛni yɛ blema lɛ, Yehowa tsuji lɛ babaoo ji tookwɛlɔi kɛ okwaafoi hewɔ lɛ, amɛnu nɔ hewɔ ni Yehowa kɛ ehe to tookwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ he lɛ shishi jogbaŋŋ. Amɛle akɛ, ja hiɛ ehi tooi ahe ni akwɛ amɛ jogbaŋŋ dani amɛshwereɔ. Nakai nɔŋŋ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛ ekwɛmɔ he hiaa adesai. (Mar. 6:34) Kɛ́ adesai bɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛ ekwɛmɔ shishi lɛ, amɛnaa nɔ. Amɛnyɛɛɛ amɛle bɔ ni esa akɛ amɛba amɛjeŋ amɛha, ni amɛnáaa mɔ ko abu amɛhe, amɛtamɔ “tooi ni bɛ kwɛlɔ.” (1 Maŋ. 22:17) Kɛlɛ, Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli etsuɔ ewebii lɛ ahiamɔ nii ahe nii ehaa amɛ.

3. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

3 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔnuɔ nɔ hewɔ ni Yehowa kɛ ehe toɔ tookwɛlɔ he lɛ shishi, ejaakɛ eekwɛ ewebii lɛ jogbaŋŋ. Nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni efeɔ etsɔɔ etooi lɛ gbɛ ni ehaa amɛ amɛhiamɔ nii ŋmɛnɛ. Agbɛnɛ hu wɔbaasusu nɔ ni esa akɛ tooi lɛ afee koni amɛná Yehowa gbɛtsɔɔmɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he sɛɛ lɛ he.

TOOKWƐLƆ KPAKPA LƐ HALAA TOOKWƐLƆI KROKOMƐI

4. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ Yesu tsuɔ yɛ Yehowa tooi lɛ akwɛmɔ mli?

4 Yehowa ehala Yesu akɛ Kristofoi asafo lɛ Yitso. (Efe. 1:22, 23) Akɛ “tookwɛlɔ kpakpa lɛ,” Yesu  sumɔɔ tooi lɛ, ni ekwɛɔ amɛ taakɛ e-Tsɛ lɛ feɔ lɛ pɛpɛɛpɛ. Yesu ‘ŋɔ ewala eŋmɛ shi yɛ tooi lɛ anajiaŋ’ po. (Yoh. 10:11, 15) Kristo kpɔmɔ afɔle lɛ ji nikee nii ko ni nɔ bɛ kɛha adesai fɛɛ! (Mat. 20:28) Yehowa suɔmɔnaa nii ji akɛ, “mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ [Yesu nɔ] yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala”!—Yoh. 3:16.

5, 6. (a) Namɛi Yesu ehala koni amɛkwɛ etooi lɛ, ni mɛni esa akɛ tooi lɛ afee koni amɛná gbɛjianɔtoo nɛɛ he sɛɛ? (b) Mɛni ji yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ wɔba wɔhe shi wɔha asafoŋ onukpai lɛ?

5 Mɛni tooi lɛ feɔ kɛtsɔɔ akɛ amɛkpɛlɛɔ Yesu Kristo nɔ akɛ amɛkwɛlɔ? Yesu kɛɛ akɛ: “Mitooi lɛ nuɔ migbee, ni mile amɛ, ni amɛnyiɛɔ misɛɛ.” (Yoh. 10:27) Kɛ́ tooi lɛ bo Tookwɛlɔ Kpakpa lɛ gbɛtsɔɔmɔi atoi be fɛɛ be lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛmiinu egbee. Kɛfata he lɛ, esa akɛ amɛbo mɛi ni ehala ni amɛye amɛbua lɛ kɛ tooi lɛ akwɛmɔ lɛ hu atoi. Yesu hala ebɔfoi lɛ kɛ ekaselɔi lɛ koni amɛkwɛ etooi lɛ. Ekɛɛ amɛ ni ‘amɛtsɔɔ etooi lɛ’ anii ni ‘amɛlɛ’ amɛ hu. (Mat. 28:20; nyɛkanea Yohane 21:15-17.) Beni amɛtee nɔ amɛshiɛ sane kpakpa lɛ, mɛi babaoo batsɔmɔ Kristo kaselɔi, ni no hewɔ lɛ, Yesu to gbɛjianɔ koni tookwɛlɔi ni eda yɛ mumɔŋ akwɛ asafoi lɛ anɔ.—Efe. 4:11, 12.

6 Yɛ wolo ni bɔfo Paulo ŋma eyaha asafoŋ onukpai ni yɔɔ Efeso lɛ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ, mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ewo amɛ nɔkwɛlɔi ‘koni amɛkwɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ nɔ.’ (Bɔf. 20:28) Nakai nɔŋŋ eji yɛ Kristofoi nɔkwɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ agbɛfaŋ, ejaakɛ amɛ hu adamɔ Ŋmalɛ naa taomɔ nii ni ajɛ mumɔŋ aŋmala lɛ anɔ ahala amɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔbo asafoŋ onukpai lɛ atoi lɛ, etsɔɔ akɛ wɔbuɔ Yehowa kɛ Yesu, ni ji Tookwɛlɔi enyɔ ni fe fɛɛ lɛ. (Luka 10:16) Enɛ ji yiŋtoo titri hewɔ ni wɔbaa wɔhe shi wɔhaa asafoŋ onukpai lɛ. Shi esa akɛ wɔbo amɛgbɛtsɔɔmɔi atoi yɛ yiŋtoi krokomɛi hu ahewɔ.

7. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ yeɔ amɛbuaa bo koni wekukpaa kpakpa ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ mli aya nɔ awa?

7 Kɛ́ asafoŋ onukpai lɛ miiwo amɛnyɛmimɛi lɛ hewalɛ loo amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ miiha amɛ lɛ, amɛdamɔɔ Ŋmalɛ lɛ nɔ amɛfeɔ nakai. Asafoŋ onukpai lɛ ekpɛɛɛ yiŋ amɛhaaa nyɛmimɛi lɛ yɛ bɔ ni esa akɛ amɛhi shi amɛha lɛ he. (2 Kor. 1:24) Moŋ lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛnyɛmimɛi lɛ diɛŋtsɛ adamɔ Biblia mli shishitoo mlai anɔ amɛkpɛ amɛyiŋ, koni no aha toiŋjɔlɛ kɛ ekomefeemɔ ahi asafo lɛ mli. (1 Kor. 14:33, 40) Asafoŋ onukpai lɛ ‘buɔ wɔsusumai lɛ ahe,’ ni tsɔɔ akɛ, amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ koni wekukpaa kpakpa ahi ekɛ Yehowa teŋ. No hewɔ lɛ, amɛhe feɔ oya kɛyeɔ amɛbuaa nyɛmi ko ni miihe akɔ gbɛ ko ni ejaaa loo mɔ ko ni efee nakai momo lɛ. (Gal. 6:1, 2; Yuda 22) Ani esaaa akɛ ‘wɔboɔ wɔtsɔɔlɔi lɛ atoi’ yɛ yiŋtoi kpakpai nɛɛ ahewɔ?—Nyɛkanea Hebribii 13:17.

8. Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ buɔ Nyɔŋmɔ tooku lɛ he?

8 Bɔfo Paulo, ni lɛ hu eji tookwɛlɔ kpakpa lɛ, ŋma enyɛmimɛi ni yɔɔ Kolose lɛ akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ akaŋɔ nyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablema saji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.” (Kol. 2:8) Kɔkɔbɔɔ nɛɛ haa wɔnaa yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ wɔbo asafoŋ onukpai lɛ atoi lɛ. Amɛbuɔ tooku lɛ he kɛjɛɔ mɛi ni miitao afite nyɛmimɛi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ ahe. Bɔfo Petro bɔ Kristofoi kɔkɔ ni  amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ “amale gbalɔi” kɛ “amale tsɔɔlɔi” ni baabɔ mɔdɛŋ akɛ ‘amɛlaka susumai ní nane mɔko shi lɛ’ ahe. (2 Pet. 2:1, 14) Esa akɛ asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu afee nakai nɔŋŋ kɛ́ ehe bahia. Asafoŋ onukpai lɛ ji Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ ni ená niiashikpamɔ yɛ shihilɛ mli. Agbɛnɛ hu, dani abaahala amɛ akɛ asafoŋ onukpai lɛ, amɛha ana akɛ amɛnuɔ Ŋmalɛ lɛ shishi jogbaŋŋ, ni amɛle bɔ ni atsɔɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ. (1 Tim. 3:2; Tito 1:9) Wekukpaa kpakpa ni yɔɔ amɛ kɛ Yehowa teŋ, bɔ ni amɛŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ, kɛ Biblia mli nilee ni amɛyɔɔ lɛ yeɔ ebuaa amɛ ni amɛnyɛɔ amɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa haa tooku lɛ.

Asafoŋ onukpai buɔ tooi ni atuu awo amɛdɛŋ lɛ ahe taakɛ tookwɛlɔ buɔ etooi ahe lɛ (Kwɛmɔ kuku 8)

TOOKWƐLƆ KPAKPA LƐ LƐƆ ETOOI LƐ NI EBUƆ AMƐHE

9. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛ mumɔŋ niyenii haa Kristofoi asafo lɛ?

9 Yehowa tsɔɔ esafo lɛ nɔ etsɔɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ nii, ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ haa amɛ. Akɛ Ŋmalɛ naa ŋaawoo babaoo haa wɔ kɛtsɔ wɔwoji lɛ anɔ. Bei komɛi lɛ, Yehowa asafo lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa asafoŋ onukpai lɛ tɛ̃ɛ kɛtsɔ woji ni aŋmalaa amɛ loo kɛtsɔ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi anɔ. Enɛ haa tooi lɛ nine shɛɔ gbɛtsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ nɔ.

10. Mɛni esa akɛ tookwɛlɔi kpakpai afee yɛ tooi ni elaaje lɛ agbɛfaŋ?

10 Eji nɔkwɛlɔi lɛ asɔ̃ akɛ amɛbu mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe, ni amɛye  amɛbua amɛ, titri lɛ kɛji mɔ ko hemɔkɛyeli miigbɔjɔ loo etɔ̃ tɔmɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ. (Nyɛkanea Yakobo 5:14, 15.) Mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi etse amɛhe kɛjɛ tooku lɛ he, ni amɛkpa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ. Mɛni tookwɛlɔ kpakpa baafee kɛye ebua mɛi ni tamɔ nɛkɛ? Ebaafee bɔ fɛɛ bɔ ni eeenyɛ kɛtao tooi ni elaaje lɛ, ni ewo amɛ hewalɛ ni amɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Yesu kɛɛ akɛ: “Nyɛtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ sumɔɔɔ akɛ bibii nɛɛ ateŋ mɔ kome laajeɔ.”—Mat. 18:12-14.

TE ESA AKƐ WƆNA ASAFOŊ ONUKPAI LƐ AFATƆI WƆHA TƐŊŊ?

11. Mɛni hewɔ ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaabo asafoŋ onukpai lɛ atoi lɛ?

11 Yehowa kɛ Yesu ji Tookwɛlɔi ni eye emuu. Shi adesai ni amɛkɛtsuɔ nii yɛ asafo lɛ mli akɛ tookwɛlɔi lɛ yeee emuu. Anɔkwa sane nɛɛ hewɔ lɛ, ewa kɛha mɛi komɛi akɛ amɛaabo asafoŋ onukpai lɛ atoi. Ekolɛ amɛbaasusu akɛ: ‘Bɛ asafoŋ onukpai lɛ yeee emuu tamɔ wɔ nɔŋŋ? Mɛni hewɔ esa akɛ mabo amɛ toi?’ Eji anɔkwale akɛ onukpai lɛ yeee emuu. Shi esaaa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa amɛfatɔi kɛ amɛtɔmɔi anɔ.

12, 13. (a) Mɛɛ tɔmɔi Nyɔŋmɔ tsuji ni nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ yɛ blema lɛ tɔ̃? (b) Mɛni hewɔ Yehowa ha abɔ amɛtɔmɔi lɛ ahe amaniɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ?

12 Biblia lɛ tsimɔɔɔ mɛi ni Yehowa kɛtsu nii kɛnyiɛ ewebii lɛ ahiɛ yɛ blema lɛ atɔmɔi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ, David ji Israel maŋtsɛ ni afɔ lɛ mu. Kɛlɛ, efite gbala ni egbe gbɔmɔ. (2 Sam. 12:7-9) Agbɛnɛ hu, susumɔ bɔfo Petro he okwɛ. Eyɛ mli akɛ akɛ sɔ̃i ni tsiitsii wo edɛŋ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli moŋ, shi lɛ hu etɔ tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ. (Mat. 16:18, 19; Yoh. 13:38; 18:27; Gal. 2:11-14) Kɛjɛ Adam kɛ Hawa sɛɛ kɛbaa nɛɛ, mɔ ko kwraa ehiko shikpɔŋ nɛɛ nɔ ni eye emuu, ja Yesu.

13 Mɛni hewɔ Yehowa ha aŋmala etsuji ni ekɛ nitsumɔ wo amɛdɛŋ lɛ atɔmɔi awo Biblia lɛ mli lɛ? Yiŋtoo kome hewɔ ni efee nakai lɛ ji, ni ekɛtsɔɔ akɛ ebaanyɛ ekɛ adesai ni yeee emuu atsu nii akɛ hiɛnyiɛlɔi kɛha ewebii lɛ. Anɔkwa, nakai ji bɔ ni efeɔ kɛjɛ blema. No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, esaaa akɛ wɔwieɔ huhuuhu wɔshiɔ asafoŋ onukpai lɛ, loo wɔtseɔ amɛhiɛ atua yɛ emuu ni amɛyeee lɛ hewɔ. Yehowa miikpa gbɛ akɛ wɔbaabu nyɛmimɛi nɛɛ, ni wɔbo amɛ toi.—Nyɛkanea 2 Mose 16:2, 8.

14, 15. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha ewebii lɛ yɛ blema lɛ mli?

14 Ehe miihia waa ni wɔbo asafoŋ onukpai lɛ atoi. Mɛni hewɔ? Susumɔ gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha ewebii ni hi shi yɛ blema lɛ beni amɛyaje jaramɔ shihilɛi amli lɛ he okwɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Israelbii lɛ shiɔ Mizraim lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ Mose kɛ Aaron nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha amɛ. Bɔni afee ni Israelbii lɛ aje haomɔ ni ji nyɔŋma lɛ mli shweshweeshwe lɛ, ehe bahia ni amɛbo gbɛtsɔɔmɔi ni akɛha amɛ akɛ amɛye niyenii krɛdɛɛ ko, ni amɛgbe too ni amɛkɛ elá lɛ eko adiki amɛshinaatsei enyɔ lɛ kɛ yiteŋ nɔ lɛ he lɛ toi. Ani Nyɔŋmɔ kɛ amɛ wie tɛ̃ɛ? Dabi, ehe bahia ni amɛbo Israel onukpai ni Mose kɛ gbɛtsɔɔmɔi pɔtɛi ha amɛ lɛ atoi. (2 Mose 12:1-7, 21-23, 29) Yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ, Yehowa tsɔ Mose kɛ Israel onukpai lɛ anɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha ewebii lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, etsɔɔ Kristofoi asafoŋ onukpai lɛ anɔ efeɔ enɛ.

15 Ekolɛ ole Biblia mli amaniɛbɔi  komɛi ni tsɔɔ akɛ Yehowa tsɔ adesai loo ŋwɛibɔfoi anɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ha ewebii lɛ, ni gbɛtsɔɔmɔi nɛɛ baa ewebii lɛ ayi. Yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ hala akɛ ekɛ hegbɛ lɛ baaha mɔ kroko ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔ aha ewebii lɛ. Najiaŋdamɔlɔi nɛɛ wie yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i amli, ni amɛtsɔɔ ewebii lɛ nɔ ni esa akɛ amɛfee koni amɛje naagba ko mli. Ani osusuuu akɛ Yehowa baafee nɔ ko ni tamɔ nakai kɛ́ Harmagedon shɛ? Shi esa akɛ asafoŋ onukpai ni yɔɔ ŋmɛnɛ ni damɔɔ Yehowa kɛ esafo lɛ najiaŋ lɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkafee nɔ ko kɛteke hegbɛ ni akɛha amɛ lɛ.

“KUU KOME KƐ KWƐLƆ KOME”

16. Mɛni ji “wiemɔ” ni esa akɛ wɔbo toi lɛ?

16 Yehowa webii lɛ ji “kuu kome” yɛ “kwɛlɔ kome,” ni ji Yesu Kristo shishi. (Yoh. 10:16) Yesu kɛɛ ekɛ ekaselɔi lɛ baahi shi “daa kɛyashi jeŋ naagbee lɛ.” (Mat. 28:20) Akɛ Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ, ebaaya nɔ ekudɔ nibii fɛɛ ni baaba kɛtsara nɔ dani ebakpata Satan je lɛ hiɛ lɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee ekome yɛ Nyɔŋmɔ asafo lɛ mli ni wɔhi shi shweshweeshwe lɛ? Esa akɛ wɔbo ‘wiemɔ ni jɛ wɔsɛɛ’ ni tsɔɔ wɔ nɔ ni wɔfee lɛ toi. “Wiemɔ” nɛɛ ji nɔ ni Yehowa tsɔɔ wɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli, kɛ nɔ ni ekɛ Yesu tsɔɔ tookwɛlɔi ni amɛhala lɛ anɔ amɛkɛɔ wɔ lɛ.—Nyɛkanea Yesaia 30:21; Kpojiemɔ 3:22.

Asafoŋ onukpai buɔ wekui ni fɔlɔ kome pɛ kwɛɔ bii lɛ ahe kɛjɛɔ nanemɛi gbohii ahe (Kwɛmɔ kuku 17, 18)

17, 18. (a) Mɛɛ oshara Nyɔŋmɔ tooku lɛ yɔɔ mli, shi mɛɛ nɔmimaa wɔbaanyɛ wɔná? (b) Mɛni he abaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

17 Biblia lɛ kɛɔ akɛ Satan nyiɛ “tamɔ jata ni hũɔ eetao mɔ ni eeemi.” (1 Pet. 5:8) Tamɔ bɔ ni kooloo awuiyelɔ ni hɔmɔ miiye lɛ lɛ gbɔbiɔ kooloi lɛ, Satan hu miigbɔbi tooku lɛ, ni eemɛ kɛyashi be ni sa ni emɔ mɛi ni hiɛ bɛ amɛhe nɔ loo amɛtse amɛhe kɛjɛ tooku lɛ he lɛ. Enɛ ji yiŋtoo titri hewɔ ni esa akɛ wɔhi asafo lɛ mli kɛ ‘wɔsusumai alɛlɔ kɛ nɔkwɛlɔ lɛ’ ŋɔɔ be fɛɛ be lɛ. (1 Pet. 2:25) Awie mɛi ni baafo amanehulu kpeteŋkpele lɛ ahe yɛ Kpojiemɔ 7:17 lɛ akɛ: “Toobi lɛ [Yesu] aaalɛ amɛ, ni eeetsɔɔ amɛ gbɛ kɛaatee wala nubui ahe, ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ.” Enɛ ji shiwoo ko ni nɔ bɛ kwraa!

18 Amrɔ nɛɛ ni wɔsusu nitsumɔ ni he hiaa ni Kristofoi asafoŋ onukpai tsuɔ akɛ tookwɛlɔi lɛ ahe nɛɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi akɛ, Te hii ni ahala nɛɛ aaafee tɛŋŋ amɛkwɛ Yesu tooi lɛ anɔ jogbaŋŋ lɛ? Abaaha sanebimɔ nɛɛ hetoo yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.