Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kaaha ‘Ahoso Bo Oya Kɛjɛ Ojwɛŋmɔ lɛ He’!

Kaaha ‘Ahoso Bo Oya Kɛjɛ Ojwɛŋmɔ lɛ He’!

“Wɔmiikpa nyɛ fai, anyɛmimɛi, . . . akɛ nyɛkahaa ahosoa nyɛ oya kɛjɛa nyɛjwɛŋmɔ lɛ he.”—2 TES. 2:1, 2.

1, 2. Mɛni hewɔ alakaa mɛi waa ŋmɛnɛ lɛ? Mɛɛ gbɛi anɔ atsɔɔ alakaa mɛi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

LAKAMƆ, kutumpɔoyeli, kɛ malemɔ eyi je nɛŋ obɔ. Esaaa ni enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ, Satan Abonsam he esa kɛ mɛi alakamɔ, ni lɛ ji mɔ ni yeɔ je nɛɛ nɔ. (1 Tim. 2:14; 1 Yoh. 5:19) Beni nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ bɛŋkɛɔ lɛ, girimɔ ni Satan egiri lɛ naa miiya nɔ eewa, ejaakɛ ele akɛ “be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” (Kpoj. 12:12) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ mɛi ni Abonsam kudɔɔ lɛ baaye kutumpɔo, ni mɛi titri ni amɛbaabɔ mɔdɛŋ akɛ amɛlaka ji mɛi ni jáa Yehowa lɛ.

2 Bei komɛi lɛ, amɛwieɔ Yehowa tsuji kɛ amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe amale wiemɔi yɛ adafitswaa woji amli, tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi amli, kɛ Intanɛt lɛ nɔ. Mɛi komɛi heɔ amalei nɛɛ amɛyeɔ, ni amɛgbaaa amɛhe naa kɛtaooo mli, ni no haa amɛhaoɔ loo amɛmli fũɔ po.

3. Mɛni baaye abua wɔ koni akalaka wɔ?

3 Duromɔ naa lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ‘hi ha mɔsaamɔ’ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni akalaka wɔ. (2 Tim. 3:16) Wolo ni bɔfo Paulo ŋma eyaha klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ haa wɔnaa akɛ, no mli lɛ alaka amɛteŋ mɛi komɛi. Ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛkahaa ahosoa nyɛ oya kɛjɛa nyɛjwɛŋmɔ lɛ he.” (2 Tes. 2:1, 2) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ kɔkɔ ni Paulo jɛ suɔmɔ mli ebɔ amɛ nɛɛ mli, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛtsu nii lɛ?

KƆKƆBƆI NI SA

4. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ abɔ Kristofoi ni hi Tesalonika lɛ kɔkɔ yɛ “Nuŋtsɔ [Yehowa] gbi” lɛ he, ni mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ abɔɔ wɔ kɔkɔ ŋmɛnɛ?

4 Yɛ klɛŋklɛŋ wolo ni Paulo ŋma Tesalonikabii lɛ mli lɛ, etsĩ “Nuŋtsɔ [Yehowa] gbi” lɛ baa lɛ tã. Nɔ  hewɔ ni efee nakai lɛ ji akɛ, esumɔɔɔ ni enyɛmimɛi lɛ ayiŋ futuɔ amɛ loo gbi lɛ batiɔ amɛ shi trukaa. Ekɛɛ amɛ akɛ, amɛji “labii,” no hewɔ lɛ ‘amɛshi kpe ni amɛhiɛ akã shi.’ (Nyɛkanea 1 Tesalonikabii 5:1-6.) Ŋmɛnɛ lɛ, wɔmiikpa Babilon Kpeteŋkpele, ni ji apasa jamɔi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ hiɛkpatamɔ lɛ gbɛ. Enɛ baafee Yehowa gbi wulu lɛ shishijee. Eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔna bɔ ni Yehowa yiŋtoo lɛ baaba mli eha. Kɛfata he lɛ, wɔnine shɛɔ kɔkɔbɔi ni sa ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔya nɔ wɔha wɔhiɛ akã shi lɛ nɔ yɛ asafo lɛ mli be fɛɛ be. Kɛ́ wɔbo kɔkɔbɔi ni akɛhaa wɔ shii abɔ nɛɛ atoi lɛ, ebaawaje wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔhaŋ nɔ ko ‘ahoso wɔ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔ lɛ he’ lɛ, ni wɔbaaya nɔ wɔsɔmɔ Nyɔŋmɔ.—2 Tes. 2:2.

Paulo ŋmala woji ni kɛ kɔkɔbɔi ni sa ha Kristofoi (Kwɛmɔ kuku 4, 5)

5, 6. (a) Mɛni Paulo wie he yɛ ewolo ni ji enyɔ ni eŋma Tesalonikabii lɛ mli? (b) Mɛni etsɛŋ Nyɔŋmɔ baatsɔ Yesu nɔ efee, ni mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe?

5 Beni Paulo ŋma Kristofoi ni yɔɔ Tesalonika lɛ e-klɛŋklɛŋ wolo lɛ sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, esaa eŋma amɛ wolo ni ji enyɔ. Yɛ wolo ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, egbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee amanehulu ni baaba beni Nuŋtsɔ Yesu baabakojo “mɛi ni leee Nyɔŋmɔ kɛ mɛi ni booo . . . sane kpakpa lɛ toi” lɛ nɔ. (2 Tes. 1:6-8) Yɛ wolo nɛɛ yitso 2 lɛ mli lɛ, Paulo tsɔɔ akɛ asafo lɛ mli bii komɛi ‘hao’ amɛhe yɛ Yehowa gbi lɛ he aahu akɛ, amɛsusu akɛ ebɛŋkɛ kpaakpa. (Nyɛkanea 2 Tesalonikabii 2:1, 2.) Kristofoi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ leee akɛ nibii komɛi baaya nɔ dani Yehowa gbi lɛ baaba. Sɛɛ mli lɛ, beni Paulo wieɔ gbalɛi ahe lɛ, etsɔɔ mli akɛ: “Wɔnii ni wɔle lɛ, fã kɛ fã ni, ni wɔgbalɛ hu fã kɛ fã ni. Shi kɛ́ nɔ ni eye emuu lɛ ba lɛ, no lɛ nɔ ni ji fã kɛ fã lɛ sɛɛ aaafo.” (1 Kor. 13:9, 10) Shi kɛ́ amɛbo kɔkɔ ni Yehowa tsɔ Paulo, bɔfo Petro, kɛ anɔkwafoi krokomɛi ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ ebɔ amɛ lɛ toi lɛ, ebaawaje amɛ ni amɛya nɔ amɛhiɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli.

6 Bɔni afee ni ajaje amɛsusumɔ lɛ, akɛ mumɔ tsirɛ Paulo ni etsɔɔ mli akɛ, ja hemɔkɛyeli kwamɔ kpele ko kɛ “esha gbɔmɔ lɛ” eba dani Yehowa gbi lɛ baaba. * No sɛɛ lɛ, yɛ be ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ  eto lɛ mli lɛ, Nuŋtsɔ Yesu “aaakpãta” mɛi fɛɛ ni alaka lɛ ahiɛ. Paulo tsɔɔ nɔ tuuntu hewɔ ni abaakpata amɛhiɛ lɛ, no ji akɛ, “amɛmɔɔɔ anɔkwale suɔmɔ lɛ mli.” (2 Tes. 2:3, 8-10) Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ani misumɔɔ anɔkwale lɛ waa? Ani mikaneɔ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ asafo lɛ woji krokomɛi ni akalaa ahaa Nyɔŋmɔ webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ, bɔni afee ni male tsakemɔi ni afee yɛ shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe?’

OKƐ MƐI NI ESAAA LƐ AKABƆ

7, 8. (a) Tsɔɔmɔ nibii komɛi ni kulɛ ebaanyɛ eha klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ adu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli? (b) Ŋmɛnɛ lɛ, namɛi ehe hiaa ni Kristofoi atsi amɛhe kɛjɛ amɛhe?

7 Jeee hemɔkɛyeli kwalɔi kɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ pɛ ji nɔ ni baanyɛ aha Kristofoi adu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Paulo ŋma Timoteo akɛ, “nibii fɔji fɛɛ ashishifã ji shika suɔmɔ.” Ekɛɛ hu akɛ, ‘mɛi komɛi edi sɛɛ ni amɛdũ gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe.’ (1 Tim. 6:10) “Heloo lɛ nitsumɔi lɛ” hu baanyɛ aha Kristofoi adu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.—Gal. 5:19-21.

8 Paulo bɔ Tesalonikabii lɛ kɔkɔ yɛ mɛi ni etsɛ amɛ “amale bɔfoi” lɛ ahe. Amɛteŋ mɛi komɛi wie ‘nii ni ejaaa, koni amɛkɛkpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.’ (2 Kor. 11:4, 13; Bɔf. 20:30) Sɛɛ mli lɛ, Yesu jie asafo ni yɔɔ Efeso lɛ yi waa ejaakɛ ‘amɛkpɛlɛɛɛ mɛi fɔji.’ Nakai Efesobii lɛ ha ana akɛ hii nɛɛ ji amale bɔfoi kɛ apasafolɔi lɛɛlɛŋ. (Kpoj. 2:2) Yɛ wolo ni ji enyɔ ni Paulo ŋma Tesalonikabii lɛ mli lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Anyɛmimɛi, wɔmiiwo nyɛ kita yɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo gbɛ́i amli, akɛ nyɛkɛ nyɛmi fɛɛ nyɛmi ni enyiɛɛɛ gbɛjianɔ . . . lɛ agbala mli.” Kɛkɛ ni etsĩ Kristofoi ni ‘sumɔɔɔ akɛ amɛtsuɔ nii’ lɛ atã. (2 Tes. 3:6, 10) Shi kɛ́ abɔ amɛ kɔkɔ ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ mɛi ni ‘sumɔɔɔ akɛ amɛtsuɔ nii’ lɛ ahe lɛ, belɛ enyiɛ nɔŋŋ esaaa akɛ amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ mɛi ni miihe atsɔmɔ hemɔkɛyeli kwalɔi lɛ ahe! Hɛɛ, kɛ́ amɛkɛ mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ bɔ gbagbalii lɛ, ebaanyɛ eha amɛdu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, no hewɔ lɛ, ehe bahia ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ mɛi nɛɛ ahe, ni nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔfee ŋmɛnɛ.—Abɛi 13:20.

9. Kɛ́ mɔ ko kɛ wɔ gbaa saji ni baaha wɔka wɔyiŋ wɔmu saji anaa yɛ nibii ni Biblia lɛ gbalako mli lɛ ahe, loo ewieɔ asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ahe nyanyaanya lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ ehe lɛ?

9 Amanehulu kpeteŋkpele lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ naagbee lɛ eshɛ eta, no hewɔ lɛ, nakai kɔkɔbɔi ni ajɛ mumɔŋ aŋma yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ahe miihia wɔ waa. Wɔsumɔŋ akɛ wɔhe Yehowa duromɔ lɛ “yakatswaa,” ejaakɛ no baaha hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ akɛ wɔbaaná naanɔ wala, kɛ́ yɛ ŋwɛi jio, shikpɔŋ lɛ nɔ jio lɛ, aŋmɛɛ wɔ. (2 Kor. 6:1) Kɛ́ mɔ ko ni baa wɔkpeei lɛ kɛ wɔ gbaa saji ni baaha wɔka wɔyiŋ wɔmu saji anaa yɛ nibii ni Biblia lɛ gbalako mli lɛ ahe, loo saji ni baaha wɔwie asafoŋ onukpai lɛ kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ahe nyanyaanya lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ ehe.—2 Tes. 3:13-15.

‘HIƐMƆ NII NI ATSƆƆ BO LƐ MLI’

10. Mɛni ji nii ni atsɔɔ Kristofoi ni hi Tesalonika lɛ ni ehe bahia ni amɛhi shi yɛ naa lɛ?

10 Paulo wo enyɛmimɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ ŋaa ni ‘amɛdamɔ shi,’ ni amɛhiɛ nɔ ni amɛkase lɛ mli. (Nyɛkanea 2 Tesalonikabii 2:15.) Mɛni ji nii ni atsɔɔ amɛ lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ, jeee nibii ni atsɔɔ yɛ apasa jamɔi amli ni ahaa efeɔ tamɔ anɔkwalei ni yɔɔ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ ahe ewieɔ lɛ. Moŋ lɛ, Paulo miitsɔɔ nibii ni lɛ kɛ mɛi krokomɛi ná kɛjɛ Yesu dɛŋ kɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ lɛ ni eŋma ni sɛɛ mli lɛ akɛ amɛteŋ babaoo  fata Ŋmalɛ krɔŋkrɔŋ lɛ he lɛ. Paulo jie enyɛmimɛi ni yɔɔ Korinto asafo lɛ mli lɛ ayi ni eŋma akɛ, “nyɛkaiɔ mi yɛ nibii fɛɛ mli, ni saji ní mikɛha nyɛ lɛ, nyɛhiɛ mli bɔ pɛ ní mikɛha nyɛ lɛ.” (1 Kor. 11:2) Tsɔɔmɔi nɛɛ jɛ Yehowa kɛ Yesu ŋɔɔ, no hewɔ lɛ abaanyɛ akɛ he afɔ̃ nɔ.

11. Mɛni Paulo tsɔɔ akɛ ebaanyɛ eba mɛi anɔ kɛ́ alaka amɛ?

11 Yɛ wolo ni Paulo ŋma Hebribii lɛ mli lɛ, ewie gbɛi enyɔ ni Kristofonyo ko hemɔkɛyeli baanyɛ atã ni edu gbɛ kɛjɛ anɔkwale lɛ mli lɛ ahe. (Nyɛkanea Hebribii 2:1; 3:12.) Ewie ‘kpalaŋmɔ’ ni mɔ ko aaakpalaŋ kɛ ‘kpalemɔ’ ni mɔ ko aaakpale lɛ he. Kɛ́ lɛlɛ ko bɔi kpalaŋmɔ kɛjɛ faa ko naa lɛ, bei pii lɛ ayɔseee. Fiofio lɛ etsiɔ ehe kwraa kɛjɛɔ faa lɛ naa. Shi mɔ ko hu baanyɛ etsi elɛlɛ kɛjɛ faa ko naa kɛya faa lɛ teŋgbɛ shɔŋŋ, ni tsɔɔ akɛ eje gbɛ ekpale lɛlɛ lɛ kɛjɛ he ni kulɛ ema lɛ. Shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ tsɔɔ nɔ ni baanyɛ aba kɛ́ alaka mɔ ko ni no ha eyiŋ fee lɛ kɔshikɔshi yɛ anɔkwale lɛ he.

12. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛɛ nibii baanyɛ afite wɔ kɛ Yehowa teŋ?

12 Ekolɛ Tesalonikabii lɛ ateŋ mɛi komɛi ŋmɛ gbɛ ni alaka amɛ. Ni ŋmɛnɛ hu? Nibii babaoo yɛ ni baanyɛ ahe wɔbe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ be ni mɛi fiteɔ kɛjieɔ amɛhiɛtserɛ, amɛkɛgbaa sane yɛ social network nɔ, amɛkɛkaneɔ loo amɛkɛŋmalaa tɛs mɛsejii kɛ e-mail, loo be ni amɛfiteɔ yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ saji ahe lɛ he okwɛ. Nifeemɔi nɛɛ ateŋ eko fɛɛ eko baanyɛ ahe Kristofonyo ko be, ni eha hiɛdɔɔ ni ekɛsɔmɔɔ Yehowa lɛ naa aba shi. Kɛ́ mɔ ko fee nakai lɛ, mɛni baajɛ mli kɛba? Ehaŋ enyɛ ejɛ etsuiŋ esɔle, ni be fioo pɛ ebaaná kɛkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ekɛya asafoŋ kpeei, ni ekɛya shiɛmɔ hu. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni akahoso wɔ oya kɛmiijɛ wɔjwɛŋmɔ lɛ he?

BUU OHE KONI AKAHOSO BO

13. Taakɛ agba lɛ, te mɛi pii feɔ amɛnii yɛ naagbee gbii lɛ ahe amɛhaa tɛŋŋ? Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔhemɔkɛyeli lɛ akagbɔjɔ?

13 Nɔ kome ni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔŋ ji akɛ, wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli, ni kɛ́ wɔkɛ mɛi ni ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli lɛ bɔ lɛ, ebaanyɛ eye wɔ awui. Bɔfo Petro ŋma yɛ wɔgbii nɛɛ ahe akɛ: “Naagbee gbii lɛ anɔ lɛ hefɛoyelɔi aaaba kɛ hefɛoyeli, mɛi ní aaanyiɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ni amɛaakɛɛ: Nɛgbɛ ebaa lɛ he shiwoo lɛ yɔɔ? Ejaakɛ kɛjɛ beyinɔ ní tsɛmɛi lɛ tee yawɔwɔi nɛɛ, bɔ ni nibii yɔɔ kɛjɛ jeŋbɔɔ shishijee mli lɛ, nakai nɔŋŋ amɛyɔɔ nɛɛ.” (2 Pet. 3:3, 4) Kɛ́ wɔkane ni wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa gbi lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli. Hemɔkɛyeli kwamɔ ni agba akɛ ebaaba lɛ ba blema tɔ̃ɔ, ni eyɛ lolo. “Esha gbɔmɔ lɛ” yɛ lolo, ni ekã he eete shi eewo Nyɔŋmɔ tsuji lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ waa akɛ Yehowa gbi lɛ ebɛŋkɛ.—Zef. 1:7.

Kɛ́ wɔsaa wɔhe jogbaŋŋ ni wɔkɛ wɔhe wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ebaaye ebua wɔ ni nɔ ko akahoso wɔ oya kɛjɛ wɔjwɛŋmɔ lɛ he (Kwɛmɔ kuku 14, 15)

14. Kɛ́ wɔkɛ hiɛdɔɔ tsu Nyɔŋmɔ nitsumɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebuɔ wɔhe?

14 Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee koni akahoso wɔ kɛjɛ wɔjwɛŋmɔ lɛ he ji, ni wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa lɛ kɛ ekãa daa. No hewɔ lɛ, beni Kristo Yesu, ni ji asafo lɛ Yitso lɛ fã esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛfee jeŋmaji fɛɛ ekaselɔi ni amɛtsɔɔ amɛ ni amɛye nii fiaa ni etsɔɔ amɛ lɛ nɔ lɛ, no mli lɛ eewo amɛ ŋaa ko ni baabu amɛhe. (Mat. 28:19, 20) Ja wɔkɛ hiɛdɔɔ etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ dani wɔbaanyɛ wɔye fãmɔ nɛɛ nɔ. Ani osusuɔ akɛ nyɛmimɛi ni hi shi yɛ Tesalonika lɛ shiɛ ni amɛtsɔɔ nii eko kɛ eko kɛkɛ, akɛni doo lɛ esa akɛ amɛshiɛ lɛ hewɔ? Kaimɔ akɛ Paulo kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkagbea Mumɔ lɛ, nyɛkagbea gbalɛi lɛ ahe  guɔ.” (1 Tes. 5:19, 20) Anɔkwa, gbalɛi ni wɔkaseɔ ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ taa mɔ tsuiŋ waa!

15. Mɛɛ saji wɔbaanyɛ wɔsusu he yɛ wɔweku jamɔ lɛ shishi?

15 Eji anɔkwale akɛ wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua wɔweku lɛ mli bii lɛ ni amɛná hesai yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo kɛ be ni amɛkɛfeɔ weku jamɔ lɛ susuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he. Ekolɛ, nyɛbaanyɛ nyɛsusu bɔ ni weku lɛ mli bii lɛ baanyɛ afee ni amɛyasara mɛi ni ejie miishɛɛ kpo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he. Mɛni kɛ́ amɛku amɛsɛɛ amɛtee lɛ amɛbaawie? Mɛɛ saji kɛ́ amɛkɛ mɔ lɛ susu he lɛ ebaakanya lɛ ni eha akɛ lɛ atsa nikasemɔ lɛ nɔ? Mɛɛ be ebaahi akɛ amɛku sɛɛ amɛyasara mɔ lɛ? Mɛi komɛi hu kɛ be ni amɛkɛfeɔ weku jamɔ lɛ eko saa amɛhe kɛha asafoŋ kpeei. Ani bo hu obaanyɛ okɛ oweku lɛ afee nakai? Kɛ́ nyɛsaa nyɛhe ni nyɛkɛ nyɛhe wo asafoŋ kpeei lɛ amli lɛ, ebaawaje nyɛhemɔkɛyeli lɛ, ni ebaaye ebua nyɛ ni nɔ ko akahoso nyɛ kɛjɛ nyɛjwɛŋmɔ lɛ he. (Lala 35:18) Hɛɛ, weku jamɔ lɛ baaye abua nyɛ koni nyɛkaka nyɛyiŋ nyɛmu saji anaa yɛ nibii ni Biblia lɛ gbalako mli lɛ ahe kɛ agbɛnɛ hu, ni nyɛyiŋ akafee nyɛ kɔshikɔshi.

16. Mɛni wajeɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ koni nɔ ko akahoso amɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ lɛ he?

16 Kɛ́ wɔjwɛŋ bɔ ni Yehowa eye ebua ewebii lɛ ni amɛnu Biblia mli gbalɛi ashishi yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ he lɛ, ehaa wɔnáa nɔmimaa akɛ ekɛ nɔ ko kpakpa baajuro wɔ wɔsɛɛ. Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahiɛnɔkamɔ ji akɛ, amɛbaayafata Kristo he yɛ ŋwɛi. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ wajeɔ amɛ koni nɔ ko akahoso amɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ lɛ he. Nɔ ni Paulo ŋma Tesalonikabii lɛ kɔɔ amɛhe. Eŋma akɛ: “Wɔ lɛ, sa akɛ wɔdaa Nyɔŋmɔ shi daa yɛ nyɛhewɔ, anyɛmimɛi ní Nuŋtsɔ [Yehowa] sumɔɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ ehala nyɛ . . . yɛ mumɔ lɛ krɔŋkrɔŋ feemɔ kɛ anɔkwale lɛ hemɔkɛyeli mli.”—2 Tes. 2:13.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wiemɔi ni yɔɔ 2 Tesalonikabii 3:1-5 lɛ woɔ bo hewalɛ?

17 Ni nakai nɔŋŋ esa akɛ mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ amia amɛhiɛ ni nɔ ko akahoso amɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ lɛ he. Kɛ́ ohiɛ kã nɔ akɛ obaahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, belɛ bo nɔ ni Paulo kɛɛ mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ Tesalonika lɛ toi be fɛɛ be. (Nyɛkanea 2 Tesalonikabii 3:1-5.) Esa akɛ nakai wiemɔi lɛ akã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tsui nɔ waa. Woji ni aŋmala Tesalonikabii lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ koni wɔkaka wɔyiŋ wɔmu saji anaa yɛ nibii ni Biblia lɛ gbalako mli lɛ ahe kɛ agbɛnɛ hu, ni wɔkahe susumɔi ni ejaaa lɛ wɔye. Akɛni wɔbɛŋkɛ naagbee lɛ kpaakpa hewɔ lɛ, Kristofoi kɛ kɔkɔbɔi nɛɛ shwɛɛɛ kwraa.

^ kk. 6 Kɛ́ okane Bɔfoi lɛ Asaji 20:29, 30 lɛ, obaana akɛ Paulo bɔ Kristofoi asafoi lɛ kɔkɔ akɛ, yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛteŋ po lɛ, “hii ni wieɔ nii ni ejaaa aaate shi, ni amɛaakpala kaselɔi lɛ amɛshwie amɛsɛɛ.” Beni be shwie mli lɛ, gbɛ bakã mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ kɛ asafoŋbii lɛ ateŋ. Beni shɛɔ afi 200 afii lɛ amli lɛ, ebafee faŋŋ akɛ Kristendom osɔfoi lɛ fɛɛ akɛ kuu lɛ ji “esha gbɔmɔ lɛ.”—Kwɛmɔ February 1, 1990 Buu-Mɔɔ, baafa 2-6 lɛ.