Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Okɛ Yehowa Gbɛjianɔtoo lɛ Miinyiɛ Pɛpɛɛpɛ?

Ani Okɛ Yehowa Gbɛjianɔtoo lɛ Miinyiɛ Pɛpɛɛpɛ?

“Nuŋtsɔ [Yehowa] hiŋmɛii kã jalɔi ahe.”—1 PET. 3:12.

1. Mɛɛ gbɛjianɔtoo ni Yehowa gbɛ́i kã nɔ baye Israel maŋ ni kwa Yehowa lɛ najiaŋ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

YEHOWA ji mɔ ni to Kristofoi asafo lɛ shishi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli, ni lɛ nɔŋŋ eto anɔkwa jamɔ shishi ekoŋŋ yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Taakɛ wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni ato amɛhe gbɛjianɔ lɛ baye Israel maŋ ni kwa Yehowa lɛ najiaŋ akɛ mɛi ni Yehowa gbɛ́i lɛ kã amɛnɔ. Nakai gbɛjianɔtoo hee ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ waa lɛ je Yerusalem hiɛkpatamɔ ni ba yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ mli. (Luka 21:20, 21) Nibii ni tee nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ tamɔ nibii ni baaya nɔ yɛ Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ lɛ nɔŋŋ. Etsɛŋ ni Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ baaba naagbee, shi Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ baaje hiɛkpatamɔ ni baaba yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ mli. (2 Tim. 3:1) Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai?

2. Mɛni Yesu wie yɛ “amanehulu babaoo” lɛ he? Mɛni akɛbaaje shishi?

2 Yesu wie nɔ ni baaba yɛ naagbee gbii nɛɛ amli lɛ he akɛ: “Amanehulu babaoo aaaba, ní anako nɔ dã kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” (Mat. 24:3, 21) Amanehulu nɛɛ baaje shishi kɛ “Babilon Kpeteŋkpele lɛ,” ni ji apasa jamɔi fɛɛ ni yɔɔ  je lɛŋ lɛ hiɛkpatamɔ. Yehowa baatsɔ adesai anɔyelɔi lɛ anɔ efee enɛ. (Kpoj. 17:3-5, 16) Mɛni baaba yɛ no sɛɛ?

SATAN TUTUAMƆ LƐ KƐ HARMAGEDON BAABA

3. Kɛ́ akpata apasa jamɔ hiɛ sɛɛ lɛ, mɛni baaba Yehowa webii lɛ anɔ?

3 Kɛ́ akpata apasa jamɔ hiɛ atã lɛ, Yehowa Odasefoi pɛ baafee jamɔ kuu ni eshwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. No sɛɛ lɛ, Satan kɛ eje lɛ baatutua Yehowa webii lɛ. Ŋmalɛi lɛ egba yɛ “Gog ní yɔɔ Magog shikpɔŋ lɛ” nɔ lɛ he akɛ: “Ooofã kɛaaba tamɔ ahum, ooofee tamɔ atatu ní baaha shikpɔŋ lɛ nɔ, bo kɛ otai lɛ fɛɛ, ni majimaji pii aaafata ohe.” Akɛni Yehowa Odasefoi bɛ asraafoi ni buɔ amɛhe, ni amɛhe jɔ fe mɛi fɛɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni abaanyɛ atutua amɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Shi mɔ fɛɛ mɔ ni baaka akɛ ebaatutua amɛ lɛ nine baanyɛ shi.Ezek. 38:1, 2, 9-12.

4, 5. Mɛni Yehowa baafee kɛ́ Satan tutua ewebii lɛ?

4 Kɛ́ Satan ka akɛ ebaakpata Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ baafee? Yehowa kɛ hegbɛ ni eyɔɔ akɛ Jeŋ Muu fɛɛ Nɔyelɔ lɛ baafã amɛhe. Kɛ́ mɔ ko tutua Yehowa webii lɛ, eŋɔɔ lɛ akɛ lɛ ji mɔ ni atutua lɛ. (Nyɛkanea Zakaria 2:12.) No hewɔ lɛ, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ baahere wɔ oya nɔŋŋ. Nyɔŋmɔ baakpata Satan je lɛ hiɛ yɛ Harmagedon, ni ji “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ,” ni ekɛ no baahere ewebii lɛ kwraa.—Kpoj. 16:14, 16.

5 Biblia mli gbalɛ ko ni kɔɔ Harmagedon he lɛ wie akɛ: “Yehowa kɛ jeŋmaji lɛ ená, ekɛ heloo fiaa baakojo: mɛi fɔji lɛ, eeeŋɔ amɛ ehã klante! Yehowa kɛɛ. Bɔ ni Yehowa Zebaot kɛɛ nɛ: Naa, efɔŋ aaajɛ jeŋmaŋ nɔ aya jeŋmaŋ nɔ, ni ahum kpeteŋkpele aaate shi kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe tɔ̃ɔ; ni mɛi ní Yehowa aaagbe yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ aaakamɔ shi kɛaajɛ shikpɔŋ lɛ naagbeehe kome kɛaatee shikpɔŋ lɛ naagbeehe kroko lɛ; afeŋ amɛyara, abuaŋ amɛnaa, ni asaŋ afuŋ amɛ: amɛaatsɔ tumu yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Yer. 25:31-33) Harmagedon kɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ baaba naagbee. Abaakpata Satan je lɛ hiɛ kwraa, shi Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baahi shi.

NƆ HEWƆ NI YEHOWA GBƐJIANƆTOO LƐ SHWEREƆ ŊMƐNƐ LƐ

6, 7. (a) Nɛgbɛ “asafo babaoo” lɛ mli bii lɛ jɛ? (b) Mɛɛ gbɛi anɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ eshwere yɛ nyɛsɛɛ afii nɛɛ amli?

6 Ŋmɛnɛ lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ miiya nɔ eeshwere, ejaakɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ emli bii lɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ [Yehowa] hiŋmɛii kã jalɔi ahe, ni eboɔ amɛfaikpamɔ toi.” (1 Pet. 3:12) Mɛi ni fata jalɔi nɛɛ ahe ji “asafo babaoo” ni baaje “amanehulu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ.” (Kpoj. 7:9, 14) Mɛi nɛɛ jeee “asafo” ko kɛkɛ. Amɛji “asafo babaoo”—gbɔmɛi ni yi fa waa diɛŋtsɛ. Ani onaa ohe yɛ asafo babaoo ni baaje “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” mli lɛ mli bii lɛ ateŋ?

7 Asafo babaoo lɛ mli bii lɛ jɛ jeŋmaji fɛɛ mli, ni aatsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ aabua amɛnaa. Yesu gba akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mat. 24:14) Enɛ ji nitsumɔ titri ni Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ tsuɔ yɛ naagbee gbii nɛɛ amli. Yɛ shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ hewɔ lɛ, mɛi akpekpei abɔ ekase bɔ ni ajáa Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yoh. 4:23, 24) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ  lɛ, kɛjɛ afi 2003 kɛbashi afi 2012 lɛ, abaptisi mɛi ni fa fe 2,707,000, ni amɛkɛ enɛ fee amɛhe nɔ ni amɛjɔɔ amɛhã Nyɔŋmɔ lɛ he okadi. Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, ayɛ Odasefoi ni fa fe 7,900,000, ni daa afi lɛ, mɛi akpekpei abɔ hu kɛ amɛ yaa Kristo gbele lɛ Kaimɔ lɛ. Wɔkɛ wɔyifalɛ lɛ eshwãaa, ejaakɛ ‘Nyɔŋmɔ ji mɔ ni hãa eshwereɔ.’ (1 Kor. 3:5-7) Fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔmiina faŋŋ akɛ asafo babaoo lɛ ayi miifa daa afi.

8. Mɛni hewɔ Yehowa gbɛjianɔtoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yaa nɔ eshwereɔ nakai lɛ?

8 Nyɔŋmɔ webii lɛ ayi efa waa ejaakɛ Yehowa diɛŋtsɛ miifĩ e-Dasefoi lɛ asɛɛ. (Nyɛkanea Yesaia 43:10-12.) Agba shweremɔ nɛɛ he sane yɛ Yesaia wolo lɛ mli akɛ: “Mɔ bibioo ko aaatsɔ mɛi akpe, ni mɔ fioo hu aaatsɔ maŋ ni wa: Kɛ́ shɛ ebe lɛ, mi, Yehowa, mahã afee oya!” (Yes. 60:22) Be ko ni eho lɛ, kulɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ ayi faaa, tamɔ “mɔ bibioo ko,” shi be ni afɔ mɛi krokomɛi mu yɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ, amɛyibɔ lɛ bafa. (Gal. 6:16) Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, Yehowa eye ebua mɛi babaoo ni hiɛ kã nɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu, ni amɛkpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ.

NƆ NI YEHOWA TAOƆ YƐ WƆDƐŊ

9. Kɛ́ wɔmiitao wɔná Nyɔŋmɔ shiwoi kɛhã wɔsɛɛ lɛ amli gbɛfaŋnɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

9 Kɛ́ wɔji Kristofoi ni afɔ amɛ mu jio, wɔji asafo babaoo lɛ mli bii jio lɛ, wɔbaanyɛ wɔná wɔsɛɛ be ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ewo he shi lɛ mli gbɛfaŋnɔ. Shi dani wɔbaanyɛ wɔná emli gbɛfaŋnɔ lɛ, esa akɛ wɔye Yehowa fãmɔi lɛ anɔ. (Yes. 48:17, 18) Susumɔ bɔ ni Israelbii lɛ ná Mose Mla lɛ he sɛɛ lɛ he okwɛ. Yiŋtoo kome ni Mla lɛ tsu he nii ji, ebu Israelbii lɛ ahe kɛtsɔ mlai ni kɔɔ bɔlɛnamɔ, nitsumɔ mli saji, bii akwɛmɔ, bɔ ni esa akɛ akɛ mɛi krokomɛi aye ahã, kɛ mlai ni kɔɔ nibii krokomɛi ahe ni ekɛhã amɛ lɛ nɔ. (2 Mose 20:14; 3 Mose 19:18, 35-37; 5 Mose 6:6-9) Kɛ́ wɔ hu wɔbo Nyɔŋmɔ kitai lɛ atoi lɛ, wɔnáa he sɛɛ nakai nɔŋŋ—ni wɔnaaa ekitai lɛ akɛ jatsu. (Nyɛkanea 1 Yohane 5:3.) Taakɛ Mla lɛ bu Israelbii lɛ ahe lɛ, kɛ́ wɔbo Yehowa Nyɔŋmɔ mlai kɛ shishitoo mlai lɛ atoi lɛ, ebuɔ wɔhe ni ehãa ‘wɔhe waa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.’Tito 1:13.

10. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto be kɛkase Biblia lɛ gbi fɛɛ gbi, ni wɔfee gbɛkɛ Weku Jamɔ lɛ daa otsi lɛ?

10 Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ miiya ehiɛ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔ ni wɔnuɔ Biblia mli anɔkwalei ashishi wɔhãa lɛ miiya nɔ eefee faŋŋ. Enɛ bɛ naakpɛɛ, ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “jalɔi atempɔŋ lɛ tamɔ la ni kpɛɔ ni eyaa nɔ ekpɛɔ aahu kɛyashiɔ shwane fintiŋŋ.” (Abɛi 4:18) Shi esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ abi ehe akɛ: ‘Ani mile tsakemɔi ni afee nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ ŋmalɛi komɛi ahe lɛ? Ani mikaneɔ Biblia lɛ gbi fɛɛ gbi? Ani mikaneɔ asafo lɛ woji ni baa lɛ ateŋ eko fɛɛ eko? Ani mi kɛ misuɔlɔi lɛ feɔ gbɛkɛ Weku Jamɔ daa otsi?’ Nibii nɛɛ afeemɔ waaa, shi ja wɔto wɔbe he gbɛjianɔ dani wɔbaanyɛ wɔfee. Ni ehe miihia waa ni wɔkase Ŋmalɛ lɛ, wɔkɛtsu nii, ni wɔya wɔhiɛ yɛ mumɔŋ—titri lɛ, akɛni amanehulu kpeteŋkpele lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ hewɔ!

11. Taakɛ eji yɛ blema lɛ, mɛni hewɔ Yehowa webii yaa asafoŋ kpeei, kpeei bibii, kɛ kpeei wuji lɛ?

11 Wɔhilɛkɛhamɔ hewɔ Yehowa asafo lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔbo Paulo ŋaawoo ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ toi lɛ, ekɛɛ  akɛ: “Nyɛhãa wɔyɔseyɔsea wɔhe, koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe, ni wɔkakwa wɔhe naabuamɔ, taakɛ bɔ ni mɛi komɛi fɔɔ feemɔ lɛ, shi moŋ wɔwowoo wɔhe ŋaa, ni titri lɛ akɛni nyɛnaa akɛ gbi lɛ miibɛŋkɛ nɛɛ.” (Heb. 10:24, 25) Gbii juji ni Israelbii lɛ ye daa afi kɛ henaabuamɔi krokomɛi ni amɛfee kɛjá Nyɔŋmɔ lɛ tswa amɛ ema shi yɛ mumɔŋ. Kɛfata he lɛ, gbii juji krɛdɛi tamɔ Asesei Agbi Jurɔ lɛ ni aye yɛ Nehemia beaŋ lɛ hã amɛná miishɛɛ waa. (2 Mose 23:15, 16; Neh. 8:9-18) Wɔ hu wɔnáa miishɛɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ asafoŋ kpeei, kpeei bibii, kɛ kpeei wuji ni wɔyaa lɛ ashishi. Nyɛhãa wɔyaa kpeei nɛɛ fɛɛ koni wɔná miishɛɛ ni wɔhe awa yɛ mumɔŋ.Tito 2:2.

12. Te esa akɛ wɔnu he wɔhã tɛŋŋ yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane ni wɔshiɛɔ lɛ he?

12 Akɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli bii lɛ, eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔmiitsu “nitsumɔ krɔŋkrɔŋ ni ji Nyɔŋmɔ sane kpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ.” (Rom. 15:16, NW) Wɔhe ni wɔkɛwoɔ “nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” nɛɛ mli lɛ hãa wɔtsɔmɔɔ Yehowa, ni ji ‘mɔ krɔŋkrɔŋ’ lɛ, “hefatalɔi nitsulɔi.” (1 Kor. 3:9; 1 Pet. 1:15) Sane kpakpa lɛ ni wɔshiɛɔ lɛ hãa atseɔ Yehowa gbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ he. Ni eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ atu “miishɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ sane kpakpa ni yɔɔ nyam” nɛɛ awo wɔdɛŋ.1 Tim. 1:11.

13. Kɛ́ wɔhe baawa yɛ mumɔŋ ni wɔbaaná wala lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

13 Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ lɛ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ he, bɔ ni afee ni wɔhe awa yɛ mumɔŋ. Mose kɛɛ Israelbii lɛ akɛ: “Miitsɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ŋmɛnɛ ni amɛbaye nyɛhe odase akɛ mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi aná wala, ní osumɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni obo egbee toi, ni okɛ ohe akpɛtɛ ehe; ejaakɛ no aaahã oyi aná wala ni otsɛ yɛ jeŋ, koni ohi shikpɔŋ ni Yehowa kã otsɛmɛi Abraham kɛ Isak kɛ Yakob kita akɛ eeeŋɔhã amɛ lɛ nɔ!” (5 Mose 30:19, 20) Kɔ wala, suɔmɔ Yehowa, ni okɛ ohe akpɛtɛ lɛ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ be fɛɛ be.

14. Te nyɛmi nuu ko na Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ehã tɛŋŋ?

14 Nyɛminuu Pryce Hughes ni kɛ ehe kpɛtɛ Nyɔŋmɔ kɛ E-gbɛjianɔtoo lɛ he gbagbalii lɛ ŋma akɛ: “Miida shi babaoo akɛ mihi shi yɛ Yehowa yiŋtoi ahe nilee lɛ mli kɛjɛ nakai mra gbii ni tsɔ afi 1914 hiɛ . . . Kɛji akɛ nɔ kome ko efee nɔ ni he hiaa mi waa lɛ, no ji Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ ni mikɛ mihe kpɛtɛ he gbagbalii lɛ. Niiashikpamɔ ni miná kɛjɛ mra mli lɛ tsɔɔ mi bɔ ni adesa susumɔ ni akɛ he aaafɔ̃ nɔ lɛ bɛ shweshweeshwe hã. Be ni mikpɛ miyiŋ yɛ nakai sane lɛ he pɛ kɛkɛ ni mitswa mifai shi akɛ, mikɛ gbɛjianɔtoo ni yeɔ anɔkwa lɛ baahi shi. Mɛɛ gbɛ kroko po yɔɔ ni mɔ ko aaatsɔ nɔ aná Yehowa hiɛ duromɔ kɛ jɔɔmɔ?”

YAA NƆ OKƐ NYƆŊMƆ GBƐJIANƆTOO LƐ ANYIƐ PƐPƐƐPƐ

15. Mɛɛ Biblia mli nɔkwɛmɔnɔ hãa wɔnaa bɔ ni esa akɛ wɔna tsakemɔi ni afeɔ yɛ bɔ ni wɔnuɔ Biblia mli saji ashishi lɛ he lɛ?

15 Kɛ́ wɔbaaná Yehowa hiɛ duromɔ ni ejɔɔ wɔ lɛ, esa akɛ wɔfĩ egbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ ni wɔkpɛlɛ tsakemɔi ni afeɔ yɛ bɔ ni wɔnuɔ Ŋmalɛ lɛ shishi wɔhãa lɛ he lɛ anɔ. Susumɔ enɛ he okwɛ: Yɛ Yesu gbele sɛɛ lɛ, no mli lɛ Yudafoi ni etsɔmɔ Kristofoi lɛ ateŋ mɛi akpei abɔ hiɛ dɔɔ yɛ Mla lɛ he lolo, ni ewa kɛhã amɛ akɛ amɛkɛaakpa nitsumɔ. (Bɔf. 21:17-20) Shi wolo ni Paulo ŋma eyahã  Hebribii lɛ ye ebua amɛ, ni amɛyɔse akɛ jeee afɔlei ni “akɛbahãa yɛ mla lɛ naa lɛ” nɔ atsɔ atsuu amɛhe, shi moŋ “kɛtsɔ Yesu Kristo gbɔmɔtso ní ekɛhã shi kome nyɔŋlo lɛ nɔ.” (Heb. 10:5-10) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yudafoi ni ebatsɔmɔ Kristofoi nɛɛ tsake amɛsusumɔ, ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ nyiɛ. Esa akɛ wɔ hu wɔkase Biblia lɛ kɛ wɔwoji lɛ jogbaŋŋ, koni kɛ́ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ fee tsakemɔ ko yɛ shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ loo wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ, wɔkpɛlɛ nɔ ni wɔkɛtsu nii.

16. (a) Mɛni hewɔ Paradeiso lɛ mli shihilɛ baaŋɔɔ lɛ? (b) Mɛni okpaa gbɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

16 Yehowa baaya nɔ ejɔɔ mɛi fɛɛ ni kɛ amɛhe kpɛtɛɔ lɛ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ gbagbalii lɛ.Anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ baafata Kristo he kɛye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi. (Rom. 8:16, 17) Kɛ́ ohiɛ kã nɔ akɛ obaahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, susumɔ bɔ ni shihilɛ lɛ baaŋɔɔ ahã yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ he. Yehowa webii ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ená hegbɛ kpele akɛ amɛaagba mɛi krokomɛi jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ ewo he shi lɛ he sane! (2 Pet. 3:13) Lala 37:11 lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.” “Amɛaamamɔ tsũi, ni amɛaahi mli,” ni amɛaaye “amɛnine naa nitsumɔ lɛ mli nii.” (Yes. 65:21, 22) Awaŋ mɔ ko yi, mɔ ko yeŋ ohia, ni hɔmɔ hu yeŋ mɔ ko. (Lala 72:13-16) Babilon kpeteŋkpele lɛ lakaŋ mɔ ko dɔŋŋ, ejaakɛ no mli lɛ akpata ehiɛ. (Kpoj. 18:8, 21) Abaatee gbohii ashi, ni amɛbaaná hegbɛ kɛhi shi kɛya naanɔ. (Yes. 25:8; Bɔf. 24:15) Kwɛ jɔɔmɔi ni nɔ bɛ ni mɛɔ mɛi akpekpei abɔ ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhã Yehowa lɛ! Kɛ́ wɔwaje wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ, ni wɔtee nɔ wɔkɛ egbɛjianɔtoo lɛ nyiɛ pɛpɛɛpɛ lɛ, nɛkɛ shiwoi nɛɛ baaba mli ahã wɔ.

Ani obaanyɛ ofee ohe mfoniri akɛ oyɛ Paradeiso? (Kwɛmɔ kuku 16)

17. Te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ Yehowa jamɔ kɛ egbɛjianɔtoo lɛ he wɔhã tɛŋŋ?

17 Etsɛŋ ni Satan nibii agbɛjianɔtoo lɛ baaba naagbee, no hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔwajea wɔhemɔkɛyeli lɛ ni wɔya nɔ wɔkɛ gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto koni atsɔ nɔ ajá lɛ lɛ atsu nii. Nakai ji bɔ ni lalatsɛ David fee, elá akɛ: “Nɔ koome mibiɔ yɛ Yehowa dɛŋ, no sɛɛgbɛ mitaoɔ: akɛ mahi shi yɛ Yehowa we lɛ miwala gbii abɔ fɛɛ, ni mana Yehowa mlihilɛ lɛ, ni makwɛ esɔlemɔwe lɛ.” (Lala 27:4) Nyɛhãa wɔkɛ wɔhe akpɛtɛa Yehowa he, wɔkɛ ewebii lɛ abɔ, ni wɔkã he wɔkɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ anyiɛ pɛpɛɛpɛ.