Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Webii ‘Tsiɔ Amɛhe Kɛjeɔ Nii ni Ejaaa He’

Yehowa Webii ‘Tsiɔ Amɛhe Kɛjeɔ Nii ni Ejaaa He’

“Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he.”—2 TIM. 2:19, NW.

1. Mɛni wɔshwɛɛɛ he kwraa yɛ wɔjamɔ lɛ mli?

ANI ona ni aŋma gbɛ́i Yehowa lɛ yɛ tsũ ko he loo yɛ nɔ ko ni yɔɔ blema nibii atoohe ko he pɛŋ? Ekolɛ enɛ hã omii shɛ ohe, ni onaa kpɛ ohe po. Akɛni wɔji Yehowa Odasefoi hewɔ lɛ, wɔshwɛɛɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he kwraa! Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, kuu ko bɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii tamɔ wɔ. Kɛ̃lɛ, wɔle akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni kã wɔnɔ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔnifeemɔi fɛɛ awo egbɛ́i lɛ hiɛ nyam.

2. Akɛni Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kã wɔnɔ hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

2 Jeee Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni wɔkɛbaatsu nii lɛ pɛ ji nɔ ni baahã wɔná Yehowa hiɛ duromɔ. Esa akɛ wɔhi shi yɛ ejeŋba he mlai lɛ anaa. Enɛ hewɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ Yehowa webii ‘awii efɔŋ.’ (Lala 34:15) Be ni bɔfo Paulo ŋma akɛ, “Enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ faneshi ni wa lɛ ma shi shiŋŋ, ni ehiɛ nɛkɛ naasɔomɔnɔ nɛɛ akɛ, ‘Yehowa le mɛi ni ji enii lɛ,’ kɛ agbɛnɛ hu, ‘Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he’” lɛ, no mli lɛ, shishitoo mla nɛɛ nɔŋŋ he ewieɔ lɛ. (2 Timoteo 2:19, NW) Akɛ Odasefoi lɛ, ale wɔ akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tsuɔ nii waa. Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi wɔhe kɛje nii ni ejaaa he lɛ?

“NYƐTSIA NYƐHE” KƐJEA EFƆŊ HE

3, 4. Mɛɛ ŋmalɛ mli wiemɔi Biblia he nilelɔi babaoo nyɛɛɛ anu shishi, ni mɛni hewɔ?

3 Hã wɔsusu nɔ ni Paulo wieɔ he be ni ewie sane ni aŋma yɛ 2 Timoteo 2:19 lɛ he wɔkwɛ. Yɛ nakai ŋmalɛ lɛ mli lɛ, etsĩ “Nyɔŋmɔ faneshi ni wa” lɛ kɛ nibii srɔtoi enyɔ ni aŋma yɛ he lɛ tã. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji, “Yehowa le mɛi ni ji enii lɛ,” ni eyɛ faŋŋ akɛ ejie wiemɔi nɛɛ kɛjɛ 4 Mose 16:5 lɛ. (Kwɛmɔ nikasemɔ ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ.) Shi Biblia he nilelɔi babaoo nyɛɛɛ ana he ni ejie nɔ ni ji enyɔ, ni ji, “Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he” lɛ kɛjɛ, ni amɛnuuu wiemɔi nɛɛ ashishi hu. Mɛni hewɔ?

4 Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ, ekolɛ eetsɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli fã kroko yisɛɛ. Shi etamɔ nɔ ni wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ bɛ he ko he ko yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli. No hewɔ lɛ, mɛni he bɔfo Paulo wieɔ be ni ekɛɛ akɛ, “Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he” lɛ? Klɛŋklɛŋ sane ni Paulo tsɛ yisɛɛ lɛ jɛ 4 Mose yitso 16 lɛ mli, ni ekɔɔ Kora atuatsemɔ lɛ he. Ani eeenyɛ efee akɛ nɔ ni ji enyɔ lɛ hu kɔɔ nakai sane lɛ nɔŋŋ he?

5-7. Mɛɛ nibii tee nɔ yɛ Mose beaŋ ni hãa wɔnuɔ nɔ ni Paulo wie yɛ 2 Timoteo 2:19 lɛ shishi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

5 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, Datan kɛ Abiram, ni ji Eliab bii lɛ, yafata Kora he akɛ atuatselɔi lɛ ahiɛnyiɛlɔi, ni amɛte shi amɛwo Mose kɛ Aaron. (4 Mose 16:1-5) Amɛbuuu Mose, ni amɛbaaa amɛhe shi amɛhãaa hegbɛ ni Nyɔŋmɔ kɛhã lɛ lɛ. Akɛni atuatselɔi lɛ yɛ Yehowa webii lɛ ateŋ lolo hewɔ lɛ, amɛnifeemɔ lɛ baanyɛ aye anɔkwafoi lɛ awui yɛ mumɔŋ. Be ni be shɛ ni Yehowa baahã ana srɔto ni yɔɔ enɔkwa jálɔi kɛ atuatselɔi lɛ ateŋ lɛ, ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ko ni mli kã shi faŋŋ hã.

6 Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni Yehowa kɛ Mose wie ni ekɛɛ: Kɛɛmɔ asafo lɛ akɛ: Nyɛwóa nyɛhe nɔ kɛjea Kora, Datan kɛ Abiram shihilɛhei lɛ ahewɔ! Ni Mose te shi ni eyiŋ kɛtee Datan kɛ Abiram ŋɔɔ, ni Israel onukpai lɛ nyiɛ esɛɛ kɛtee. Ni ekɛ asafo lɛ wie akɛ: Nyɛtsia nyɛhe oyá kɛjea nɛkɛ gbɔmɛi fɔ̃ji nɛɛ abuui lɛ ahe, ni nyɛkataa amɛ nɔ ko nɔ ko he, koni akakpata nyɛhiɛ yɛ amɛhe eshai lɛ fɛɛ ahewɔ! Ni amɛwó amɛhe nɔ kɛje Kora, Datan kɛ Abiram shihilɛhei lɛ ahe.” (4 Mose 16:23-27) Kɛkɛ ni Yehowa kpata atuatselɔi lɛ fɛɛ ahiɛ. Shi ebaa anɔkwafoi lɛ ayi. Te fee tɛŋŋ ebaa amɛyi lɛ? ‘Amɛtsi amɛhe kɛje nii ni ejaaa he’ kɛtsɔ tsi ni amɛtsi amɛhe kɛje atuatselɔi lɛ ahe lɛ nɔ.

7 Yehowa naa tsuiŋ! Ele etsuji lɛ ateŋ mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, ehe bahia ni anɔkwafoi lɛ atsi amɛhe kɛje mɛi ni ejaaa lɛ ahe oya nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ nɔ ni Paulo wie akɛ, “Mɔ fɛɛ mɔ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he” lɛ kɔɔ sane ni aŋma yɛ 4 Mose 16:5, 23-27 lɛ he. Eja gbɛ akɛ wɔɔmu sane naa nakai, ejaakɛ no kɛ Paulo wiemɔi akɛ, “Yehowa le mɛi ni ji enii lɛ” kpaa gbee.2 Tim. 2:19.

“KWASHIAI AŊWANEJEI NI AŊƆKASEEE NƆ KO LƐ GUU”

8. Yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni mɔ ko kɛaatsu nii loo Kristofoi asafo lɛ mli ni mɔ ko aaahi lɛ sɛɛ lɛ, mɛni hu esa akɛ efee?

8 Paulo kai Timoteo nibii ni tee nɔ yɛ Mose beaŋ lɛ koni no ahã Timoteo akwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ ni nɔ ko akafite ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ. Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni mɔ ko kɛaatsu nii yɛ Mose beaŋ lɛ kɛkɛ faaa, esa akɛ mɔ lɛ ‘atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he’ hu. Nakai nɔŋŋ jeee Kristofoi asafo lɛ mli ni mɔ ko aaahi lɛ pɛ he hiaa, esa akɛ mɔ lɛ hu atsi ehe kɛje nii ni ejaaa he. Mɛni enɛ bi ni Timoteo afee? Ni mɛni Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baanyɛ akase kɛjɛ ŋaa ni Paulo wo Timoteo lɛ mli?

9. Te “kwashiai aŋwanejei ni aŋɔkaseee nɔ ko lɛ” ná mra be mli Kristofoi asafo lɛ nɔ hewalɛ ehã tɛŋŋ?

9 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa wɔleɔ nibii pɔtɛɛ komɛi ni ejaaa ni esa akɛ Kristofoi atsi amɛhe kɛje he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo wo Timoteo ŋaa ni ‘ekawu naabu ta,’ ni agbɛnɛ hu, ‘etsi ehe kɛje yakayaka sanegbaa he.’ (Nyɛkanea 2 Timoteo 2:14, 16, 23.) No mli lɛ, asafo lɛ mli bii lɛ ekomɛi miitsɔɔ nibii ni baahã mɛi akwa hemɔkɛyeli lɛ. Kɛfata he lɛ, mɛi krokomɛi miitsɔɔ tsɔɔmɔi ni teɔ ŋwanejei ashi. Tsɔɔmɔi nɛɛ ekomɛi eteee shi ewooo Biblia mli tsɔɔmɔi tɛ̃ɛ moŋ, shi amɛkɛ mligbalamɔ miiba asafo lɛ mli. Enɛ hewɔ ni Paulo wo Timoteo hewalɛ ni egu “kwashiai aŋwanejei ni aŋɔkaseee nɔ ko lɛ.”

10. Te esa akɛ wɔfee wɔnii wɔhã tɛŋŋ kɛ́ wɔna loo wɔnu tsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ Biblia lɛ?

10 Ŋmɛnɛ lɛ, efɔɔɔ kaa akɛ aaana hemɔkɛyeli kwalɔi yɛ asafo lɛ mli. Kɛ̃lɛ, kɛ́ wɔna loo wɔnu tsɔɔmɔi ni teɔ shi woɔ Biblia lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛje he amrɔ nɔŋŋ, ekɔɔɔ he eko he ni ejɛ. Nilee bɛ mli akɛ wɔkɛ hemɔkɛyeli kwalɔi aaaje ŋwane hiɛ kɛ hiɛ loo yɛ Intanɛt lɛ nɔ loo gbɛ kroko nɔ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔmiitao wɔye wɔbua mɔ lɛ moŋ, shi sanegbaa ni tamɔ nakai lɛ baatsɔɔ akɛ wɔbooo Nyɔŋmɔ toi. Efã wɔ akɛ wɔtsi wɔhe kɛje hemɔkɛyeli kwamɔ he kwraa.

Okɛ hemɔkɛyeli kwalɔi akaje ŋwane (Kwɛmɔ kuku 10)

11. Mɛni baanyɛ atee “kwashiai aŋwanejei” ashi? Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa?

11 Yɛ hemɔkɛyeli kwamɔ sɛɛ lɛ, nibii krokomɛi hu yɛ ni baanyɛ ekɛ mligbalamɔ aba asafo lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ susumɔi srɔtoi ni mɛi hiɛ yɛ hiɛtserɛjiemɔ ko he lɛ baanyɛ atee “kwashiai aŋwanejei ni aŋɔkaseee nɔ ko” shi yɛ asafo lɛ mli. Shi kɛ́ mɔ ko miiwo mɛi hewalɛ yɛ asafo lɛ mli ni amɛkɛ amɛhe awo hiɛtserɛjiemɔ ko ni teɔ shi woɔ Yehowa jeŋba he mlai lɛ mli hu? Asafoŋ onukpai lɛ efeŋ dioo akɛni kɛ́ amɛwie lɛ ebaanyɛ ekɛ naataamɔ aba lɛ hewɔ. (Lala 11:5; Efe. 5:3-5) Kɛ̃lɛ, esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi akafi mɛi anɔ. Moŋ lɛ, amɛkɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɛɔ akɛ: “Nyɛlɛa Nyɔŋmɔ asafoku ni yɔɔ nyɛteŋ lɛ, nyɛkwɛa nɔ, . . . jeee akɛ mɛi ni yeɔ asafoi lɛ anɔ nuŋtsɔmɛi asane, shi moŋ mɛi ni toɔ okadii amɛhãa asafoku lɛ” tsuɔ nii.1 Pet. 5:2, 3; nyɛkanea 2 Korintobii 1:24.

12, 13. (a) Te Yehowa Odasefoi feɔ tɛŋŋ amɛkpɛɔ yiŋ yɛ hiɛtserɛjiemɔ ni sa kɛ nɔ ni esaaa he lɛ? Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai anɔ amɛdamɔɔ amɛfeɔ nakai? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ abaanyɛ akɛ shishitoo mlai ni atsĩ tã yɛ kuku 12 lɛ mli lɛ atsu nii yɛ saji krokomɛi ni esa akɛ mɔ diɛŋtsɛ akpɛ yiŋ yɛ he lɛ amli?

12 Wɔsafo lɛ epɛiii sinii loo vidio gemisii loo woji loo lalai pɔtɛɛ komɛi amli koni etsɔɔ nɔ ni esa akɛ wɔsafoŋbii lɛ akpoo. Mɛni hewɔ? Biblia lɛ woɔ aŋkroaŋkroi fɛɛ hewalɛ koni amɛtsɔse “amɛhenumɔ nii lɛ [ni] ele ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.” (Heb. 5:14) Ŋmalɛi lɛ kɛ shishitoo mlai ni Kristofonyo ko baanyɛ adamɔ nɔ kɛhala hiɛtserɛjiemɔ mli lɛ hãa. Nɔ fɛɛ nɔ ni wɔfeɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, oti ni ma wɔhiɛ ji, ní ‘wɔkwɛ akɛ esa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ lo.’ (Efe. 5:10) Biblia lɛ tsɔɔ akɛ wekuyitsei yɛ hegbɛ ko yɛ amɛweku lɛ nɔ, no hewɔ lɛ amɛbaanyɛ amɛtsĩ hiɛtserɛjiemɔi komɛi anaa yɛ amɛwekui lɛ amli. *1 Kor. 11:3; Efe. 6:1-4.

13 Jeee hiɛtserɛjiemɔ pɛ mli wɔbaanyɛ wɔkɛ shishitoo mlai ni atsĩ tã nɛɛ atsu nii yɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, esoro mɔ fɛɛ mɔ susumɔ yɛ atadewoo kɛ hesaamɔ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ niyenii, kɛ nibii komɛi ni esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ yiŋ yɛ he lɛ he. Ekolɛ mɛi komɛi baasumɔ ni amɛkɛ susumɔi ni amɛyɔɔ yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ he lɛ afi mɛi krokomɛi anɔ, ni enɛ baanyɛ atee ŋwanejee shi. Shi kɛ́ nɔ ni mɔ lɛ wieɔ lɛ ekuuu Biblia mli shishitoo mla ko mli lɛ, no lɛ ehe ehiaaa ni ataa naa yɛ nɔ ni esa akɛ Kristofonyo ko afee kɛ nɔ ni esaaa akɛ efeɔ lɛ he. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nuŋtsɔ lɛ tsulɔ lɛ, esaaa akɛ ebéɔ, shi moŋ emli ajɔ ahã mɛi fɛɛ [loo efee mɔ ni kɛ mɛi fɛɛ yeɔ yɛ hiɛshikamɔ mli, NW].”2 Tim. 2:24.

OKƐ MƐI FƆJI AKABƆ!

14. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ Paulo kɛtsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔkɛ mɛi fɔji akabɔ lɛ mli?

14 Mɛɛ gbɛ kroko nɔ mɛi ‘fɛɛ ni boɔ tsɛɔ Yehowa gbɛ́i lɛ tsiɔ amɛhe kɛjeɔ nii ni ejaaa he’? Kɛtsɔ mɛi fɔji ni amɛkɛbɔɔɔ lɛ nɔ. Be ni Paulo ewie “Nyɔŋmɔ faneshi ni wa” lɛ he sɛɛ lɛ, ekɛ nɔkwɛmɔnɔ kroko hu tsu nii. Ewie “shĩa wulu ko” ni jeee “shika nii kɛ jwiɛtɛi nii kɛkɛ yɔɔ jɛi, shi moŋ tso nii kɛ sũ nii hu yɛ mli, ni ekomɛi lɛ abuɔ amɛ, shi ekomɛi hu abuuu” lɛ he. (2 Tim. 2:20, 21) Kɛkɛ ni ewo Kristofoi hewalɛ akɛ, ‘amɛtsuu amɛhe’ loo amɛtsi amɛhe kɛje ‘nii ni abuuu’ lɛ he.

15, 16. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ “shĩa wulu ko” he lɛ mli?

15 Mɛni nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsɔɔ? Paulo kɛ Kristofoi asafo lɛ to “shĩa wulu ko” he, ni ekɛ asafoŋbii lɛ to “nii” loo shĩa lɛ mli tsɛnsii lɛ ahe. Ekolɛ nibii komɛi baanyɛ awo tsɛnsii lɛ ekomɛi amli muji, ni no hewɔ lɛ ehiii akɛ akɛaafee nɔ ko. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esa akɛ shĩatsɛ lɛ ajie tsɛnsii ni mli ewo muji lɛ kɛje nɔ ni mli tse ni akɛhoɔ nii lɛ ateŋ.

16 Nakai nɔŋŋ esaaa akɛ Yehowa webii ni baa amɛjeŋ yɛ hetsemɔ mli lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli ni kɛ Yehowa shishitoo mlai lɛ tsuuu nii lɛ bɔɔ. (Nyɛkanea 1 Korintobii 15:33.) Kɛji aakpa gbɛ akɛ wɔkɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli ni kɛ Yehowa shishitoo mlai lɛ tsuuu nii lɛ akabɔ lɛ, ani esa akɛ wɔkɛ mɛi ni asafo lɛ mli, ni amɛteŋ mɛi babaoo ji ‘shika suɔlɔi, fɔlɔi anɔ toigbolɔi, mɛi ni he tseee, oshekuyelɔi, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa, sɛɛgbɛtsɔɔlɔi, kɛ mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ’ lɛ abɔ?2 Tim. 3:1-5.

YEHOWA JƆƆ WƆ KƐ́ WƆTSU SAJI AHE NII OYA NƆŊŊ

17. Mɛni Israelbii anɔkwafoi lɛ fee ni hã ana faŋŋ akɛ, amɛtsi amɛhe kɛje nii ni ejaaa he?

17 Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni Israelbii lɛ fee amɛnii amɛhã be ni akɛɛ amɛ akɛ, “nyɛshia Kora, Datan, kɛ Abiram bui lɛ ahewɔ kɛyaa sɛɛ flɛŋŋ” lɛ. Ŋmalɛ lɛ tsɔɔ akɛ, “amɛtsi amɛhe oya nɔŋŋ.” (4 Mose 16:24, 27, NW) Amɛshashaooo shi kwraa, ni amɛfiteee be hu. Ŋmalɛ lɛ wie hu akɛ, “amɛtsi amɛhe oya nɔŋŋ . . . kɛtee sɛɛ flɛŋŋ.” Anɔkwafoi lɛ ebuuu gbɛtsɔɔmɔ lɛ flɛflɛ kwraa. Amɛbo toi kɛ amɛtsui muu fɛɛ. Amɛhã ana faŋŋ akɛ amɛyɛ Yehowa sɛɛ, ni amɛtsi amɛhe kɛje nii ni ejaaa lɛ he. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ sane nɛɛ mli?

18. Be ni Paulo kɛɛ Timoteo akɛ ‘ejo oblahiiaŋ sɛɛdii lɛ naa foi lɛ,’ no mli lɛ mɛni ewoɔ lɛ hewalɛ ni efee lɛ?

18 Akɛni wekukpaa ni kã wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ he hiaa wɔ waa hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsu nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ afite wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ he nii oya nɔŋŋ. Be ni Paulo kɛɛ Timoteo akɛ, “oblahiiaŋ sɛɛdii lɛ hu, joo naa foi” lɛ, no mli lɛ eewo lɛ hewalɛ ni etsu he nii oya nɔŋŋ. (2 Tim. 2:22) Nakai beaŋ lɛ, eeenyɛ efee akɛ Timoteo eye fe afii 30, no hewɔ lɛ, ejeee gbekɛ. Shi afii abɔ ni mɔ ko eye lɛ etsɔɔɔ akɛ “oblahiiaŋ sɛɛdii” ni jwɛŋmɔ bɛ mli lɛ nyɛŋ aná enɔ hewalɛ. Kɛ́ Timoteo ná henumɔi ni tamɔ nakai lɛ, esa akɛ ‘ejo naa foi.’ Ehe miihia ni ‘etsi ehe kɛje nii ni ejaaa he.’ Be ni Yesu wie akɛ, “kɛji ohiŋmɛi miitɔtɔ onane lɛ, fãa yɛ ohe ni oshɛ ofɔ̃” lɛ, no mli lɛ, nɔ ko ni tamɔ nakai nɔŋŋ etsɔɔ lɛ. (Mat. 18:9) Ŋmɛnɛ lɛ, esa akɛ Kristofoi ni miisumɔ ni amɛbo ŋaawoo nɛɛ toi, ni amɛbaa wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ yi lɛ atsu nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ afite amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ he nii oya nɔŋŋ.

19. Mɛni mɛi komɛi feɔ koni nɔ ko nɔ ko akafite amɛ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ?

19 Mɛi komɛi ni nuɔ dãa waa loo amɛtɔɔ dãa dani amɛbatsɔmɔ Odasefoi lɛ ekpɛ mli akɛ amɛnuŋ dãa kwraa. Hiɛtserɛjiemɔi komɛi yɛ ni naagba bɛ he, shi mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛkɛ amɛhe wo mli lɛ, ehãa amɛnáa henumɔi ni esaaa, ni no hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wooo mli kwraa. (Lala 101:3) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no mli lɛ nyɛmi nuu ko fɔɔ hei ni ajoɔ joi ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi yɛ lɛ yaa waa, ni ekɛ ehe woɔ nakai joi lɛ amli, dani ebale anɔkwale lɛ. Shi be ni eba anɔkwale lɛ mli sɛɛ lɛ, ekpɛ mli akɛ ejoŋ dɔŋŋ, kɛ́ etee Odasefoi ahenaabuamɔi ashishi po, ejaakɛ no baatee henumɔi ni esaaa shi yɛ emli loo ebaahã ekai eblema lɛ. Eji anɔkwale akɛ, ejeee tɔmɔ akɛ Kristofonyo ko aaanu dãa loo eeejo loo eeefee nibii krokomɛi ni Biblia lɛ eguuu. Kɛ̃lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ akwɛ jogbaŋŋ koni nɔ ko akafite ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ.

20. Ekolɛ wɔnaŋ lɛ mlɛo akɛ ‘wɔɔtsi wɔhe kɛje nii ni ejaaa he’ moŋ, shi mɛni hãa wɔmii shɛɔ wɔhe akɛ wɔɔfee nakai lɛ?

20 Nyɔŋmɔ gbɛ́i ni kã wɔnɔ lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔnifeemɔi fɛɛ awo egbɛ́i lɛ hiɛ nyam. Esa akɛ ‘wɔtsi wɔhe kɛje nii ni ejaaa he’ ni ‘wɔwii efɔŋ.’ (Lala 34:15) Anɔkwa, jeee be fɛɛ be enɛ feemɔ yɔɔ mlɛo. Shi miishɛɛ sane lɛ ji, Yehowa baaya nɔ esumɔ “mɛi ni ji enii” ni boɔ lɛ toi be fɛɛ be lɛ.2 Tim. 2:19; nyɛkanea 2 Kronika 16:9a.

^ kk. 12 Kwɛmɔ sane ni yitso ji “Ani Nyɛguɔ Sinii, Woji, loo Lalai Komɛi?” lɛ yɛ jw.org/gaa Wɛb saiti lɛ nɔ, yaa fã ni ji WƆHE SAJI lɛ, ni ogbele SAJ NI MƐI FƆƆ BIMƆ lɛ.