Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bo Yehowa Gbee Toi yɛ He Fɛɛ He ni Oyɔɔ

Bo Yehowa Gbee Toi yɛ He Fɛɛ He ni Oyɔɔ

“Otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ!”YES. 30:21.

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa ewebii?

KƐJƐ blema tɔ̃ɔ lɛ, Yehowa tsɔɔ gbɛi srɔtoi anɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa ewebii. Bei komɛi lɛ, etsɔɔ ŋwɛibɔfoi, ninai, loo lamɔi anɔ ehãa amɛleɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ, loo ekɛ nitsumɔi pɔtɛɛ komɛi woɔ amɛdɛŋ. (4 Mose 7:89; Ezek. 1:1; Dan. 2:19) Bei komɛi hu lɛ, Yehowa kɛ gbɛtsɔɔmɔi lɛ tsɔɔ adesai ni ji enajiaŋdamɔlɔi lɛ anɔ. Ekɔɔɔ he eko gbɛ ni Yehowa tsɔ nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔ hã lɛ, mɛi ni kɛtsu nii lɛ ná he sɛɛ.

2 Ŋmɛnɛ lɛ, Yehowa tsɔɔ Biblia lɛ, emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, kɛ asafo lɛ nɔ ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa wɔ. (Bɔf. 9:31; 15:28; 2 Tim. 3:16, 17) Gbɛtsɔɔmɔi ni ekɛhãa lɛ amli kã shi faŋŋ, oookɛɛ nɔ ni wɔmiinu egbee yɛ wɔsɛɛ akɛ: “Gbɛ lɛ nɛ! Nyɛnyiɛa nɔ!” (Yes. 30:21) Yehowa tsɔɔ Yesu nɔ hu ekɛ wɔ wieɔ. Ehala Yesu akɛ etsɔ ‘nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ’ lɛ nɔ enyiɛ asafo lɛ hiɛ. (Mat. 24:45) Esa akɛ wɔkɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhãa wɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ, ejaakɛ no ji nɔ ni baahã wɔná naanɔ wala.Heb. 5:9.

3. Mɛni kɛ mɛni baanyɛ ahã wɔkpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔi? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

3 Satan le akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhãa wɔ lɛ baahã wɔyi aná wala, no hewɔ lɛ eebɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni eeenyɛ koni  ejie wɔjwɛŋmɔ kɛje Yehowa gbɛtsɔɔmɔi lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, wɔtsui ni yeee emuu lɛ baanyɛ ahã wɔkpoo Yehowa gbɛtsɔɔmɔi. (Yer. 17:9) Nyɛhãa wɔsusua bɔ ni wɔɔfee wɔye nibii nɛɛ anɔ koni wɔbo Nyɔŋmɔ toi jogbaŋŋ lɛ he wɔkwɛa. Agbɛnɛ hu, nyɛhãa wɔsusua bɔ ni kɛ́ wɔkɛ Yehowa gbaa sane be fɛɛ be lɛ, ebaahã wekukpaa ni yɔɔ wɔ kɛ lɛ teŋ lɛ mli awa, ekɔɔɔ he eko shihilɛi ni wɔkɛbaakpe lɛ he wɔkwɛa.

KAAHÃ SATAN MIILAKA BO

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Satan lakaa mɛi?

4 Satan bɔɔ mɔdɛŋ ní ekɛ saji ni bɛ mli alaka mɛi. (Nyɛkanea 1 Yohane 5:19.) Satan tsɔɔ adafitswaa woji, redio, tɛlivishiŋ, kɛ Intanɛt lɛ nɔ egbɛɔ saji eshwaa jeŋ fɛɛ. Eyɛ mli akɛ nibii ni bei komɛi lɛ amɛwieɔ he lɛ ahe yɛ sɛɛnamɔ moŋ, shi bei pii lɛ, amɛwoɔ jeŋbai ni esaaa Yehowa hiɛ lɛ ahe hewalɛ. (Yer. 2:13) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛwieɔ akɛ naagba ko bɛ hii kɛ hii loo yei kɛ yei ni boteɔ gbalashihilɛ mli lɛ he, ni enɛ hãa mɛi babaoo susuɔ akɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ hii ni kɛ hii wɔɔ loo yei ni kɛ yei wɔɔ he lɛ yɛ kpɛŋŋ tsɔ.1 Kor. 6:9, 10.

5. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni Satan akalaka wɔ?

5 Mɛni mɛi ni sumɔɔ Yehowa lɛ baanyɛ afee koni Satan akatsɔ nibii nɛɛ anɔ elaka amɛ? Te amɛaafee tɛŋŋ amɛle nɔ ni hi kɛ nɔ ni ehiii lɛ? Biblia lɛ hãa hetoo akɛ: ‘Amɛkwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ naa.’ (Lala 119:9) Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa wɔyɔseɔ nɔ ni ji anɔkwale kɛ nɔ ni ji amale. (Abɛi 23:23) Yesu wie akɛ, “wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ” he miihia wɔ. (Mat. 4:4) Yehowa kɛ shishitoo mlai ni esa akɛ wɔkɛtsu nii lɛ ewo Biblia lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, afii babaoo dani Mose baaŋma Yehowa mla akɛ akabɔ ajwamaŋ lɛ, Yosef le akɛ kɛ́ ekɛ Potifar ŋa lɛ ná bɔlɛ lɛ, efee esha eshi Nyɔŋmɔ. Ebaaa eyiŋ kɔkɔɔkɔ akɛ egbo Yehowa nɔ toi. (Nyɛkanea 1 Mose 39:7-9.) Eyɛ mli akɛ Potifar ŋa lɛ ye Yosef tsui be kplaŋŋ moŋ, shi ebo Yehowa gbee toi, ebooo yoo lɛ toi. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu esa akɛ wɔbo Yehowa toi, jeee amalei ni Satan gbɛɔ eshwaa be fɛɛ be lɛ.

6, 7. Mɛni wɔbaafee koni wɔkabo Satan ŋaawoo gbonyo lɛ toi?

6 Tsɔɔmɔi ni je lɛŋ jamɔi lɛ tsɔɔ lɛ teɔ shi woɔ amɛhe, ni enɛ hãa mɛi susuɔ akɛ anyɛŋ ana anɔkwa jamɔ kɔkɔɔkɔ. Shi ewaaa kɛhãaa mɛi ni boɔ Yehowa toi lɛ akɛ amɛaana anɔkwale lɛ. Esa akɛ wɔhala mɔ ni wɔsumɔɔ ni wɔbo lɛ toi. Wɔnyɛŋ wɔbo mɛi srɔtoi enyɔ agbee toi yɛ be kome too mli. Esa akɛ wɔle Yesu, mɔ ni Yehowa ehala akɛ wɔkwɛlɔ lɛ gbee, tamɔ bɔ ni tooi le  amɛkwɛlɔ gbee lɛ.Nyɛkanea Yohane 10:3-5.

7 Yesu wie akɛ: “Nyɛkwɛa nɔ ni nyɛnuɔ lɛ jogbaŋŋ!” (Mar. 4:24) Gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhãa lɛ amli kã shi faŋŋ, ni eja, shi wɔ ni esa akɛ wɔsaa wɔtsui akɛ wɔbaabo toi. Kɛ́ wɔkwɛɛɛ ni ahi lɛ, wɔbaabo Satan ŋaawoo gbonyo lɛ moŋ toi fe ŋaawoo kpakpa ni Nyɔŋmɔ kɛhãa wɔ lɛ. Kaahã je lɛŋ lalai, sinii, TV nɔ nifeemɔi, woji, nanemɛi, tsɔɔlɔi, loo mɛi ni kɛɛ amɛle nibii amli lɛ tsɔɔ bo gbɛ kɔkɔɔkɔ.Kol. 2:8.

8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔtsui baanyɛ ahã Satan alaka wɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ? (b) Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie okadii ni tsɔɔ akɛ naagba ko eba wɔtsui he lɛ anɔ lɛ, mɛni baanyɛ aba?

8 Satan le akɛ wɔji eshafeelɔi. Kɛ́ ekɛ wɔgbɔjɔmɔi ka wɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔɔgbo Yehowa nɔ toi. (Yoh. 8:44-47) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔkpa sɔlemɔ, wɔshiɛmɔyaa ba shi, loo wɔbɔi asafoŋ kpeei amli folɔmɔ lɛ, eji okadi ni tsɔɔ akɛ naagba ko eba wɔtsui lɛ he. Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ lɛ, ebaafee oshara waa. Fiofio lɛ, wɔboŋ Yehowa gbee toi dɔŋŋ. Be ni wɔbaana lɛ, wɔyadi wɔkɔnɔ sɛɛ ni wɔyafee nɔ ko ni kulɛ wɔfeŋ. (Rom. 7:15) Shi kɛ́ wɔyɔse okadii ni wɔtsi tã nɛɛ, ni wɔtsu he nii amrɔ nɔŋŋ lɛ, ebaŋ lɛ nakai. Kɛ́ wɔboɔ Yehowa gbee toi lɛ, wɔboŋ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ atoi kɔkɔɔkɔ.Abɛi 11:9.

9. Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔyɔse wɔgbɔjɔmɔi oya lɛ?

9 Kɛ́ mɔ ko miiye hela ko, ni eyɔse lɛ oya lɛ, etsamɔ waaa. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔyɔse akɛ wɔyɛ gbɔjɔmɔ ko ni baanyɛ ahã wɔfee esha lɛ, esa akɛ wɔtsu he nii oya nɔŋŋ dani ‘Satan adu wɔ ní wɔfee esuɔmɔnaa nii.’ (2 Tim. 2:26) Kɛ́ wɔyɔse akɛ nibii ni wɔsusuɔ he kɛ nibii ni wɔshweɔ lɛ kɛ Yehowa nɔ lɛ kpaaa gbee lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee? Esa akɛ wɔku wɔsɛɛ kɛba eŋɔɔ oya nɔŋŋ, wɔbi ni etsɔɔ wɔ gbɛ, ni wɔkɛ egbɛtsɔɔmɔ lɛ atsu nii. (Yes. 44:22) Shi anɔkwa sane ji akɛ, ekolɛ nɔ ni baajɛ tɔmɔ ko ni wɔbaatɔ̃ lɛ mli kɛba lɛ baaya nɔ agba wɔnaa be ni wɔku wɔsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ po. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔbaahã wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ koni wɔkɛ wɔhe akayawo shihilɛ gbonyo ko mli, moŋ fe ni wɔkɛ wɔhe baayawo shihilɛ gbonyo ko mli dani wɔku wɔsɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ.

Mɛɛ gbɛ nɔ kɛ́ wɔfɔɔ nibii ni baawaje wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ feemɔ lɛ, ehaŋ Satan alaka wɔ? (Kwɛmɔ kuku 4-9)

 YE HENƆWOMƆ KƐ HIƐJOOMƆ NƆ

10, 11. (a) Te mɔ ko ni woɔ ehe nɔ lɛ feɔ enii tɛŋŋ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ atua ni Kora, Datan, kɛ Abiram tse lɛ mli?

10 Esa akɛ wɔyɔse akɛ wɔtsui baanyɛ ahã wɔkpalaŋ kɛje Yehowa he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔwo wɔhe nɔ, loo wɔná hiɛjoomɔ su. Sui enyɔ nɛɛ baanyɛ ahã wɔtɔ̃ tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa. Mɔ ni woɔ ehe nɔ lɛ baanyɛ ana ehe fe mɛi krokomɛi, no hewɔ lɛ ebaasusu akɛ ebaanyɛ efee nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ. Ebaasusu akɛ mɔ ko nyɛŋ atsɔɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee, ni enyɛmimɛi Kristofoi lɛ, asafoŋ onukpai lɛ, loo Yehowa asafo lɛ po nyɛŋ atsɔɔ lɛ nɔ ni esa akɛ efee. Enɛ baahã ekɛ Yehowa teŋ ajɛkɛ aahu akɛ, ebaawa akɛ ebaanu egbee.

11 Be ni Israelbii lɛ nyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, Kora, Datan, kɛ Abiram tse Mose kɛ Aaron hiɛ atua. Akɛni atuatselɔi nɛɛ woɔ amɛhe nɔ hewɔ lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛjá Yehowa yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ nɔ. Mɛni Yehowa fee yɛ enɛ he? Egbe amɛ. (4 Mose 26:8-10) Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni he hiaa waa yɛ sane nɛɛ mli. No ji akɛ, kɛ́ atse Yehowa hiɛ atua lɛ, ekɛ hiɛkpatamɔ baa. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Hewoo [loo henɔwomɔ] nyiɛɔ hiɛkpatamɔ hiɛ.”Abɛi 16:18; Yes. 13:11.

12, 13. (a) Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ahã kɛtsɔɔ bɔ ni hiɛjoomɔ kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli. (b) Tsɔɔmɔ bɔ ni kɛji wɔŋmɛ gbɛ lɛ hiɛjoomɔ baanyɛ ahe shi oyayaayai yɛ wɔtsuiŋ.

12 Hiɛjoomɔ hu yeɔ awui waa. Bei pii lɛ, mɔ ni ji hiɛjoolɔ lɛ nuɔ he akɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Yehowa kɛhãa lɛ kɔɔɔ ehe. Ekolɛ ebaasusu akɛ ebaanyɛ ekɔlɔ nibii ni jeee enɔ. Be ni atsa Naeman, ni ji Arambii lɛ atatsɛ nukpa lɛ kpiti lɛ, kulɛ eetao eke gbalɔ Elisha nii, shi gbalɔ lɛ kpoo. Shi Elisha tsulɔ ni atsɛɔ lɛ Gehazi lɛ hiɛ kɔ̃ nibii nɛɛ anɔ. Gehazi kɛɛ ehe akɛ: “Gbii abɔ kɛ̃ ni Yehowa hiɛ kã nɛɛ, masha foi kɛnyiɛ esɛɛ, ni mayahe nɔ ko yɛ edɛŋ!” Ewo foi kɛyi Naeman sɛɛ ni eyalaka lɛ ní ehã lɛ “jwiɛtɛi talenta kome, kɛ wulamɔ atadei enyɔ.” Elisha leee nɔ ni Gehazi yafee nɛɛ he eko. Mɛni ba Gehazi nɔ yɛ hiɛjoomɔ su ni ená lɛ hewɔ? Naeman kpiti lɛ shwie Gehazi sakoo!2 Maŋ. 5:20-27.

13 Hiɛjoomɔ jeɔ shishi fiofio, shi kɛ́ akuuu naa lɛ, ebaanyɛ ehã mɔ lɛ afee nɔ ko ni baaye lɛ awui sɛɛ mli. Akan he sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ hãa wɔnaa enɛ faŋŋ. Ewie akɛ: “Mina Shinear bo fɛfɛo ko, kɛ jwiɛtɛi shekeli ohai-enyɔ, kɛ shika antɛle kome ni naa shiɔ shekeli nyɔŋmai-enumɔ, yɛ haanii lɛ ateŋ, ni mihiɛ kɔ̃ nɔ ni mikɔlɔ.” Yɛ nɔ najiaŋ ni Akan baaye hiɛjoomɔ su lɛ nɔ lɛ, eju nibii lɛ ni ekɛyato ebuu lɛ mli moŋ. Yehowa hã mɔ fɛɛ mɔ na akɛ Akan eju, ni nakai gbi lɛ nɔŋŋ lɛ, atswia julɔ Akan kɛ eweku lɛ fɛɛ tɛi kɛyashi amɛgboi. (Yosh. 7:11, 21, 24, 25) Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ atsɔ hiɛjoolɔ, taakɛ Akan fee lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa ‘wɔhiɛ ahia wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ.’ (Luka 12:15) Hiɛjoomɔ ji nɔ ni hãa mɔ kɛ ehe woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. Eyɛ mli akɛ yɛ be kɛ beaŋ lɛ wɔnáa susumɔi ni esaaa moŋ, shi esa akɛ wɔye susumɔi nɛɛ anɔ koni wɔkafee esha.Nyɛkanea Yakobo 1:14, 15.

14. Kɛ́ henɔwomɔ loo hiɛjoomɔ miitsirɛ wɔ ni wɔfee nɔ ko ni esaaa lɛ, mɛni he esa akɛ wɔsusu?

14 Anɔkwa, henɔwomɔ kɛ hiɛjoomɔ fɛɛ baanyɛ ekɛ wɔ awo oshara mli. Kɛ́ wɔsusu nɔ ni baanyɛ ajɛ nibii gbohii ni wɔbaafee lɛ amli kɛba lɛ ahe lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔbo Yehowa gbee toi be  fɛɛ be. (5 Mose 32:29) Yehowa tsɔɔ wɔ nɔ ni baajɛ nibii kpakpai ni wɔbaafee kɛ nɔ ni baajɛ nibii gbohii ni wɔbaafee lɛ amli kɛba lɛ yɛ Biblia lɛ mli. Kɛ́ henɔwomɔ loo hiɛjoomɔ miitsirɛ wɔ ni wɔfee nɔ ko ni esaaa lɛ, nilee yɛ mli akɛ wɔɔsusu bɔ ni ebaasa wɔ, wɔsuɔlɔi, kɛ wɔ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ he ehã lɛ he.

OKƐ YEHOWA AGBA SANE BE FƐƐ BE

15. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

15 Yehowa miitao wɔná shihilɛ ni hi fe fɛɛ. (Lala 1:1-3) Ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni sa hãa wɔ yɛ be ni sa mli. (Nyɛkanea Hebribii 4:16.) Eyɛ mli akɛ Yesu eye emuu moŋ, shi ekɛ Yehowa gba sane be fɛɛ be. Esɔle ehã Yehowa be fɛɛ be. Yehowa ye ebua Yesu ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hã lɛ yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Etsu ŋwɛibɔfoi koni amɛbasɔmɔ lɛ, ehã lɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni eye ebua lɛ kɛhala bɔfoi 12 lɛ. Yehowa jɛ ŋwɛi ewie kɛtsɔɔ akɛ efiɔ Yesu sɛɛ, ni esumɔɔ lɛ. (Mat. 3:17; 17:5; Mar. 1:12, 13; Luka 6:12, 13; Yoh. 12:28) Wɔ hu esa akɛ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔsɔle wɔhã Nyɔŋmɔ taakɛ Yesu fee lɛ. (Lala 62:8, 9; Heb. 5:7) Sɔlemɔ hãa wɔtsiɔ wɔbɛŋkɛɔ Yehowa, ni wɔbaa wɔjeŋ yɛ gbɛ ni woɔ ehiɛ nyam nɔ.

16. Mɛni esa akɛ wɔfee koni Yehowa aye abua wɔ ni wɔbo lɛ toi?

16 Eyɛ mli akɛ Yehowa ehã efee mlɛo akɛ wɔnine aaashɛ eŋaawoo lɛ nɔ moŋ, shi enyɛɛɛ wɔnɔ ni wɔkɛtsu nii. Esa akɛ wɔsɔle kɛbi emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni ekɛbaahã wɔ faa. (Nyɛkanea Luka 11:10-13.) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛkwɛa ní ahia yɛ bɔ ni nyɛnuɔ lɛ hewɔ.” (Luka 8:18) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔbi Yehowa ni eye ebua wɔ ni wɔye bɔlɛnamɔ jeŋba sha nɔ, shi wɔtee nɔ wɔkwɛ mfonirii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi loo sinii ni bɔlɛnamɔ jeŋba sha yaa nɔ yɛ mli lɛ, belɛ no tsɔɔ akɛ, wɔsumɔɔɔ ni eyeɔ ebuaa wɔ. Bɔ ni afee ni Yehowa aye abua wɔ lɛ, esa akɛ wɔya hei ni wɔbaaná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yɛ, tamɔ asafoŋ kpeei ashishi nɛkɛ, ní wɔfee nibii hu ni baahã wɔná mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi babaoo eje osharai srɔtoi amli akɛni amɛbo Yehowa toi be ni amɛtee asafoŋ kpeei lɛ hewɔ. No hã amɛyɔse akɛ amɛmiiná susumɔ ko ni esaaa, ni amɛjaje amɛsusumɔ oya nɔŋŋ.Lala 73:12-17; 143:10.

YAA NƆ OBO YEHOWA GBEE TOI

17. Mɛni hewɔ eyɔɔ oshara waa akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ̃ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nɔ lɛ?

17 Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni sa waa yɛ Israel Maŋtsɛ David dɛŋ. Be ni David kɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ lɛ, efee nibii wuji. Be ni eji oblanyo lɛ, eye Filisti oblaŋ ko ni atsɛɔ lɛ Goliat lɛ nɔ kunim. Sɛɛ mli lɛ, ebatsɔ tatsɛ kɛ maŋtsɛ. Enitsumɔ ji, ni ebu Israel maŋ lɛ he ni ekpɛ yiŋ ni sa ehã maŋ lɛ. Shi be ni ekɛ ehe fɔ̃ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ lɛ, etsui laka lɛ, ni efee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ. Ekɛ Uria ŋa Batsheba fite gbãla, ni egbe Uria. Be ni Yehowa kune David lɛ, ekpɛlɛ etɔmɔ lɛ nɔ, ni ebatsɔ Yehowa naanyo ekoŋŋ.Lala 51:6, 8, 12, 13.

18. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔbo Yehowa gbee toi be fɛɛ be?

18 Biblia lɛ tsɔɔ yɛ 1 Korintobii 10:12 lɛ akɛ, esaaa akɛ wɔkɛ wɔhe fɔ̃ɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nɔ. Akɛni ‘bɔ ni wɔɔtsɔ wɔjaje wɔnajifaamɔi wɔhã’ lɛ bɛ wɔdɛŋ hewɔ lɛ, kɛjeee Yehowa toi wɔboɔ lɛ, belɛ wɔmiibo ehenyɛlɔ, ni ji Satan lɛ toi. (Yer. 10:23) Nyɛhãa wɔsɔlea daa, ní wɔhã mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ atsɔɔ wɔ gbɛ. No baaye abua wɔ ni wɔbo Yehowa gbee toi be fɛɛ be.