Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Yesu kɛɛ Sadukifoi lɛ akɛ, mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ‘ewɛɛɛ yei, asaŋ akɛ amɛ hãaa gbãla.’ (Luka 20:34-36) Ani no mli lɛ eeewie mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe?

Sanebimɔ nɛɛ he hiaa waa, titri lɛ kɛhã mɛi ni hefatalɔi egboi lɛ. Ekolɛ mɛi nɛɛ baashwe waa akɛ amɛkɛ amɛhefatalɔi ni atee amɛ shi nɛɛ baahi shi ekoŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli. Nuu okulafo ko wie akɛ: “Jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaafo wɔgbãla lɛ sɛɛ. No mli lɛ, eji wɔshwelɛ akɛ wɔfee ekome kɛjá Yehowa akɛ wu kɛ ŋa kɛya naanɔ. Ni nakai nɔŋŋ ji bɔ ni minuɔ he lolo.” Ani nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔkɛɛ akɛ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ baanyɛ abote gbalashihilɛ mli? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ.

Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, awie yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ, nɔ ni Yesu wie akɛ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ boteŋ gbalashihilɛ mli lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ ahe, ni tsɔɔ akɛ, mɛi ni abaatee amɛ shi yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ boteŋ gbalashihilɛ mli. * (Mat. 22:29, 30; Mar. 12:24, 25; Luka 20:34-36) Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa moŋ, shi ani eeenyɛ efee akɛ Yesu wiemɔi lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ahe? Hã wɔsusu nɔ ni Yesu wie lɛ he wɔkwɛ.

Hã wɔsusu shihilɛ mli ni ewie sane lɛ he lɛ he wɔkwɛ. (Kanemɔ Luka 20:27-33.) Sadukifoi ni heee gbohiiashitee lɛ amɛyeee lɛ ka akɛ amɛbaabi Yesu sane ko ni kɔɔ gbohiiashitee kɛ wu nyɛmi feemɔ nii lɛ he ní amɛkɛtsɔ̃ lɛ. * Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Je nɛŋ bii wɛwɛɔ yei, ni akɛ yei hãa gbãla; shi mɛi ni aaasa jeŋ ni baa lɛ kɛ gbohiiashitee lɛ námɔ lɛ, amɛwɛɛɛ yei, asaŋ akɛ yei hãaa gbala; ni asaŋ amɛnyɛŋ amɛgboi dɔŋŋ; ejaakɛ amɛtamɔ ŋwɛibɔfoi ni Nyɔŋmɔ bii ji amɛ, akɛni shitee bii ji amɛ hewɔ lɛ.”Luka 20:34-36.

Mɛni hewɔ awie yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ eeenyɛ efee akɛ nɔ ni Yesu wie lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ nɔ lɛ ahe lɛ? Otii enyɔ komɛi anɔ adamɔ ni awie nakai. Klɛŋklɛŋ lɛ, atsɔɔ mli akɛ, eeenyɛ efee akɛ nɔ ni yɔɔ Sadukifoi lɛ ajwɛŋmɔŋ ji mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, no hewɔ lɛ asusu akɛ Yesu hu baahã amɛ hetoo yɛ amɛsusumɔ lɛ naa. Oti ni ji enyɔ lɛ ji akɛ, Yesu tsĩ Abraham, Isak, kɛ Yakob, ni ji blemabii ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ atã ni ekɛmu ehetoo lɛ naa.Luka 20:37, 38.

Shi, etamɔ nɔ ni Yesu wiemɔ lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ moŋ he. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nakai? Hã wɔsusu otii enyɔ komɛi ni ewie he lɛ ahe.

“Mɛi ni aaasa . . . gbohiiashitee lɛ námɔ.” Anɔkwafoi ni afɔ amɛ mu lɛ, ‘sa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli’ lɛ. (2 Tes. 1:5, 11) Kpɔmɔ afɔle lɛ hewɔ lɛ, abu amɛ jalɔi; amɛgboiii akɛ mɛi ni abu amɛ gbele fɔ yɛ amɛhe eshai lɛ ahewɔ. (Rom. 5:1, 18; 8:1) Biblia lɛ wieɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he akɛ “mɔ ni ajɔɔ kɛ mɔ krɔŋkrɔŋ,” ni amɛsa shitee kɛmiiya ŋwɛi. (Kpoj. 20:5, 6) Shi “mɛi ni ejaaa” fata mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ahe. (Bɔf. 24:15) Ani wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ mɛi nɛɛ ‘sa’ gbohiiashitee?

“Amɛnyɛŋ amɛgboi dɔŋŋ.” Yesu ekɛɛɛ akɛ: “Amɛgboiŋ dɔŋŋ.” Shi moŋ ekɛɛ akɛ: “Amɛnyɛŋ amɛgboi dɔŋŋ.” Bibliai krokomɛi tsɔɔ fã  nɛɛ shishi akɛ, “amɛbɛ gbele shishi dɔŋŋ” kɛ “gbele bɛ amɛnɔ hewalɛ dɔŋŋ.” Mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɛi ni baaye anɔkwa kɛyashi amɛbaagboi, ní amɛkɛ amɛshikpɔŋ nɛɛ nɔ sɔɔmɔ lɛ baaba naagbee lɛ, abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi, ni amɛbaaná wala ni anyɛŋ hiɛ akpata ni bɛ naagbee. (1 Kor. 15:53, 54) Gbele bɛ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ anɔ hewalɛ dɔŋŋ. *

Yɛ otii nɛɛ ahewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ sane nɛɛ he? Eeenyɛ efee akɛ, Yesu wiemɔi ni kɔɔ gbalashihilɛ mli ni mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ boteŋ lɛ he lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ahe. Kɛ́ nakai ni lɛ, belɛ ewiemɔi lɛ hãa wɔnaa nibii babaoo ni kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ahe, nomɛi ji: Amɛboteŋ gbalashihilɛ mli, amɛnyɛŋ amɛgboi dɔŋŋ, ni yɛ gbɛ ko nɔ lɛ amɛtamɔ ŋwɛibɔfoi, ni ji mumɔŋ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ. Shi enɛ teɔ sanebimɔi babaoo shi.

Klɛŋklɛŋ lɛ, akɛni ekolɛ mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ji nɔ ni yɔɔ Sadukifoi ajwɛŋmɔŋ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ Yesu baawie shitee kɛmiiya ŋwɛi lɛ he be ni ekɛ amɛ wieɔ lɛ? Jeee be fɛɛ be Yesu hãa mɛi ni teɔ shi woɔ lɛ lɛ hetoo yɛ nɔ ni yɔɔ amɛjwɛŋmɔŋ lɛ naa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Yudafoi lɛ bi ni ehã amɛ okadi ko lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛkumɔa sɔlemɔtsu nɛɛ, ni gbii etɛ mli lɛ mama lɛ ekoŋŋ.” Ekolɛ Yesu le akɛ nɔ ni yɔɔ amɛjwɛŋmɔŋ ji sɔlemɔtsu lɛ ni amɛyajáa yɛ jɛmɛ lɛ, shi no mli lɛ “egbɔmɔtso sɔlemɔtsu lɛ he ewieɔ lɛ.” (Yoh. 2:18-21) Ekolɛ Yesu enaaa nɔ hewɔ ni esa akɛ ehã Sadukifoi ni heee yeee akɛ abaatee gbohii lɛ ashi, ni amɛheee amɛyeee hu akɛ ŋwɛibɔfoi yɛ lɛ hetoo. (Abɛi 23:9; Mat. 7:6; Bɔf. 23:8) Yɛ nɔ najiaŋ ni ebaahã amɛ hetoo lɛ, ekolɛ eetao ejie anɔkwalei komɛi ni kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ahe lɛ kpo, yɛ ekaselɔi anɔkwafoi ni wɔsɛɛ lɛ amɛbaaná nakai shitee lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ hewɔ.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, mɛni hewɔ Yesu tsĩ Abraham, Isak, kɛ Yakob, ni ji mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ atã kɛmu esane lɛ naa lɛ? (Kanemɔ Mateo 22:31, 32.) Kadimɔ akɛ, dani Yesu baatsĩ blemabii nɛɛ atã lɛ, eje ewiemɔ lɛ shishi akɛ, “shi gbohiiashitee lɛ hewɔ lɛ.” Be ni ewie sane nɛɛ kɛfo mli lɛ, no mli lɛ eegbala jwɛŋmɔ kɛmiiya nɔ kroko nɔ. Egbala jwɛŋmɔ kɛtee Mose woji lɛ amli wiemɔ ko ni Sadukifoi lɛ le ní amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ. Yesu kɛ wiemɔi ni Yehowa kɛ Mose wie yɛ ŋmeitso ni miitso lɛ he lɛ tsu nii koni ekɛma nɔ mi ehã amɛ akɛ, abaatee mɛi ashi ni amɛhi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛɛlɛŋ.2 Mose 3:1-6.

Nɔ ni ji etɛ lɛ, kɛ́ Yesu wiemɔi akɛ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ boteŋ gbalashihilɛ mli lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ahe lɛ, belɛ ani enɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baanyɛ abote gbalashihilɛ mli? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãaa sanebimɔ nɛɛ hetoo. Kɛ́ nɔ ni Yesu wie lɛ kɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi kɛya ŋwɛi lɛ ahe lɛ, belɛ nɔ ko bɛ nɔ ni ewie lɛ mli ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛɛ akɛ mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baabote gbalashihilɛ mli loo amɛboteŋ mli.

Tsɛbelɛ, wɔle akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ efee lɛ faŋŋ akɛ gbele ji nɔ ni foɔ gbalashihilɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ okulafo nuu loo yoo ko nuɔ he akɛ, kɛji ekpɛ eyiŋ akɛ ebaabote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ, esaaa. Mɔ fɛɛ mɔ baakpɛ yiŋ ehã ehe yɛ sane nɛɛ mli, ni esaaa akɛ mɔ ko wieɔ eshiɔ okulafo ko ni miisumɔ akɛ ebote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ.Rom. 7:2, 3; 1 Kor. 7:39.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, wɔyɛ saji babaoo ni wɔbaabi yɛ bɔ ni nibii baaya lɛ ahã yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ he. Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔka wɔyiŋ yɛ nibii ni wɔleee lɛ ahe lɛ, ebaahi akɛ wɔɔmɛ ni wɔkwɛ bɔ ni nibii baaya lɛ ahã. Shi nɔ kome ni wɔle ji akɛ: Adesai fɛɛ ni baabo Yehowa toi lɛ baaná miishɛɛ, ejaakɛ Yehowa baahã amɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ.Lala 145:16.

^ kk. 4 Kwɛmɔ June 1, 1987 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ baafa 30-31 lɛ.

^ kk. 5 Wu nyɛmi feemɔ nii lɛ ji blema kusum ko ní kɛji yoo ko wu gbo ni ekɛ lɛ fɔko binuu lɛ, nuu lɛ nyɛmi nuu ŋɔɔ yoo lɛ akɛ eŋa koni ekɛ lɛ awo shwiei ehã enyɛmi nuu ni egbo lɛ, bɔ ni afee ni enyɛmi nuu lɛ gbɛ́i akalaaje.1 Mose 38:8; 5 Mose 25:5, 6.

^ kk. 9 Mɛi ni abaatee amɛ shi ni baahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ baaná naanɔ wala, shi jeee wala ni anyɛŋ hiɛ akpata ni bɛ naagbee. Kɛ́ oootao ole srɔto ni yɔɔ wala ni anyɛŋ hiɛ akpata ni bɛ naagbee lɛ kɛ naanɔ wala teŋ lɛ, kwɛmɔ April 1, 1984 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 30-31 lɛ.