Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Nyɛboa Toi Koni Nyɛnu Shishi’

‘Nyɛboa Toi Koni Nyɛnu Shishi’

“Nyɛ fɛɛ nyɛboa mi toi koni nyɛnu shishi!”—MARKO 7:14.

1, 2. Mɛni hewɔ mɛi babaoo eyanuuu Yesu wiemɔi lɛ ashishi lɛ?

KƐ́ MƆ ko kɛ wɔ miiwie lɛ, wɔnuɔ egbee kɛ bɔ ni ewieɔ ehãa lɛ po. Shi kɛ́ wɔbaanu nɔ ni mɔ lɛ wieɔ lɛ shishi lɛ, ja wɔnu wiemɔi ni ekɛtsuɔ nii lɛ ashishi. (1 Korintobii 14:9) Yesu kɛ mɛi akpei abɔ wie yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli, shi jeee amɛ fɛɛ amɛnu wiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ ashishi. No hewɔ lɛ Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛ fɛɛ nyɛboa mi toi koni nyɛnu shishi!”Marko 7:14.

2 Mɛni hewɔ mɛi nɛɛ ateŋ mɛi pii eyanuuu nɔ ni Yesu wie lɛ shishi lɛ? Ejaakɛ amɛteŋ mɛi komɛi hiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔ, ni amɛhiɛɛɛ jwɛŋmɔ kpakpa hu. Yesu wie mɛi nɛɛ ahe akɛ: “Gbɛ po nyɛje nyɛkwa Nyɔŋmɔ kitã lɛ, koni nyɛye nyɛblemasane lɛ nɔ.” (Marko 7:9) Amɛkaaa akɛ amɛbaanu Yesu wiemɔi lɛ ashishi. Amɛsumɔɔɔ ni amɛtsakeɔ amɛkusumii kɛ susumɔi ni amɛhiɛ lɛ. Mɛi nɛɛ kɛ amɛtoii nu Yesu wiemɔi lɛ, shi amɛtsuii nuuu shishi. (Nyɛkanea Mateo 13:13-15.) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná shwelɛ be fɛɛ be akɛ wɔbaakase nii kɛjɛ Yesu tsɔɔmɔi lɛ amli lɛ?

 BƆ NI WƆƆFEE WƆNÁ YESU TSƆƆMƆI LƐ AHE SƐƐ

3. Mɛni hewɔ Yesu kaselɔi lɛ nu ewiemɔi lɛ ashishi lɛ?

3 Esa akɛ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu kaselɔi ni baa amɛhe shi lɛ fee lɛ. Ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛ lɛ, ajɔɔ nyɛhiŋmɛii lɛ, akɛ amɛmiina nii, kɛ nyɛtoii lɛ, akɛ amɛmiinu nii.” (Mateo 13:16) Mɛni hewɔ Yesu kaselɔi lɛ nu ewiemɔi lɛ ashishi shi mɛi krokomɛi lɛ nuuu shishi lɛ? Amɛfee nibii etɛ komɛi. Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛbibii saji ní amɛnu nɔ ni Yesu tsɔɔ diɛŋtsɛ lɛ shishi. (Mateo 13:36; Marko 7:17) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛkɛ nibii hei ni amɛkaseɔ lɛ afata nɔ ni amɛle momo yɛ amɛtsuiiaŋ lɛ he. (Nyɛkanea Mateo 13:11, 12.) Nɔ ni ji etɛ lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛkɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ atsu nii yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛ mli, ní amɛkɛye amɛbua mɛi krokomɛi hu.Mateo 13:51, 52.

4. Mɛɛ nibii etɛ esa akɛ wɔfee koni wɔnu Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ ashishi?

4 Wɔ hu kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔnu Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ ashishi lɛ, esa akɛ wɔfee nibii etɛ ni ekaselɔi lɛ fee lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔhe be kɛkase Yesu wiemɔi lɛ ni wɔjwɛŋ nɔ, wɔtao nii amli, ni wɔbi saji ni sa. No ji nilee. (Abɛi 2:4, 5) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, esa akɛ wɔkwɛ tsakpaa ni yɔɔ nilee ni wɔná nɛɛ kɛ nɔ ni wɔyɔɔ momo lɛ teŋ, ní wɔkwɛ bɔ ni wɔbaaná he sɛɛ wɔhã. No ji saneshishinumɔ. (Abɛi 2:2, 3) Nɔ ni ji etɛ lɛ, esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkase lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli. No ji hiɛshikamɔ.Abɛi 2:6, 7.

Hiɛshikamɔ baanyɛ ahere wɔyiwala!

5. Okɛ nɔkwɛmɔnɔ ko atsɔɔ srɔto ni yɔɔ nilee, saneshishinumɔ, kɛ hiɛshikamɔ teŋ.

5 Mɛɛ srɔto yɔɔ nilee, saneshishinumɔ, kɛ hiɛshikamɔ teŋ? Wɔbaanyɛ wɔkɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ atsɔɔ mli: Ŋɔɔ lɛ akɛ, odamɔ gbɛjegbɛ ko nɔ, ni bɔɔsu ko miiba. Klɛŋklɛŋ lɛ, ona akɛ bɔɔsu miiba—no ji nilee. No sɛɛ lɛ, ona akɛ kɛji otee nɔ odamɔ jɛmɛ lɛ, bɔɔsu lɛ baatswa bo—no ji saneshishinumɔ! No hewɔ lɛ, oje jɛmɛ—no ji hiɛshikamɔ! Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “ŋɔɔ ŋaawoo ni hi [loo hiɛshikamɔ, NW] . . . oto,” ejaakɛ ebaanyɛ ehere oyiwala!Abɛi 3:21, 22; 1 Timoteo 4:16.

6. Mɛɛ saji ejwɛ wɔbaabi be ni wɔsusuɔ Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ ateŋ kpawo he lɛ? (Kwɛmɔ  akrabatsa lɛ.)

6 Wɔbaasusu Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ ateŋ kpawo he yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli. Wɔbaabi saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: Mɛni nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ? (No ji nilee.) Mɛni hewɔ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsu nii? (No ji saneshishinumɔ.) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ sane nɛɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli, ní wɔkɛye wɔbua mɛi krokomɛi hu? (No ji hiɛshikamɔ.) Naagbee kwraa lɛ, mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa kɛ Yesu he?

SINAPI WU LƐ

7. Mɛni Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ tsɔɔ?

7 Nyɛkanea Mateo 13:31, 32. Mɛni Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ sinapi  wu lɛ he lɛ tsɔɔ? Sinapi wu lɛ damɔ shi kɛhã Maŋtsɛyeli lɛ he sane ni wɔshiɛɔ lɛ kɛ Kristofoi asafo lɛ. Be ni ato Kristofoi asafo lɛ shishi yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ edaaa kwraa, etamɔ “dumɔnii fɛɛ ateŋ bibioo kwraa.” Shi yɛ be kukuoo mli lɛ, ebada oyayaayai yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Mɛi pii kpaaa gbɛ akɛ ebaada oyayaayai yɛ nakai gbɛ nɔ. (Kolosebii 1:23) Yesu kɛɛ akɛ, “ŋwɛi loofɔji lɛ baa bafeɔ tsũi yɛ eniji ateŋ.” Enɛ tsɔɔ akɛ, be ni Kristofoi asafo lɛ daa lɛ, mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ náa mumɔŋ niyenii, hɔɔŋ, kɛ wɔɔhe yɛ mli.—Okɛto Ezekiel 17:23 lɛ he.

Kristofoi asafo lɛ etee nɔ eda yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ waa nɔ

8. Mɛni hewɔ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ sinapi wu lɛ he lɛ tsu nii?

8 Mɛni hewɔ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsu nii? Ekɛ naakpɛɛ gbɛ ni sinapi wu lɛ tsɔɔ nɔ edaa lɛ tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ daa, ebuɔ mɔ he, ni eyeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni tsiɔ lɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ mli. Kɛjɛ afi 1914 lɛ, Kristofoi asafo lɛ etee nɔ eda yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ waa nɔ. (Yesaia 60:22) Ayeɔ abuaa mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ koni amɛya nɔ amɛhi Yehowa masɛi. (Abɛi 2:7; Yesaia 32:1, 2) Shiteekɛwoo ko kwraa nyɛŋ atsĩ asafo lɛ naa ni ekada.Yesaia 54:17.

9. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ sinapi wu lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? (b) Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa kɛ Yesu he?

 9 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ sinapi wu lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? Ekolɛ Odasefoi pii bɛ he ni wɔyɔɔ lɛ, ni asafo lɛ shwereee hu. Kɛ̃lɛ, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, Maŋtsɛyeli lɛ baanyɛ eye gbɛtsii nii fɛɛ nɔ. Enɛ baawaje wɔ koni wɔfi shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Nyɛminuu Edwin Skinner yashɛ India yɛ afi 1926 mli lɛ, no mli lɛ Odasefoi babaoo bɛ jɛmɛ, ni amɛnáaa nitsumɔ lɛ mlɛo ejaakɛ asafo lɛ nyɛɛɛ ashwere jogbaŋŋ. Shi etee nɔ eshiɛ ni ena bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ ye gbɛtsii nii wuji anɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, Odasefoi ni fa fe 37,000 yɛ India, ni mɛi ni fa fe 108,000 ba afi 2013 Kaimɔ lɛ. Yɛ afi ni Nyɛminuu Skinner yashɛ India lɛ nɔŋŋ mli ni abɔi Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ shiɛmɔ yɛ Zambia. Amrɔ nɛɛ, Odasefoi ni fa fe 170,000 yɛ jɛmɛ, ni mɛi 763,915 ba afi 2013 Kaimɔ lɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ ahala mɛi 18 yɛ Zambia lɛ, amɛteŋ mɔ kome ba Kaimɔ lɛ. Asafo lɛ eshwere lɛɛlɛŋ!

MASHA LƐ

10. Mɛni masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ?

10 Nyɛkanea Mateo 13:33. Mɛni masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ? Nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ kɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ kɛ bɔ ni etsakeɔ mɛi lɛ he. ‘Ma lɛ fɛɛ’ damɔ shi kɛhã jeŋmaji fɛɛ. Bɔ ni ma lɛ shaa fiofio lɛ feɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hãa Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ gbɛɔ shwaa lɛ he mfoniri. Kɛ́ sinapi wu lɛ miida lɛ, anaa faŋŋ, shi kɛ́ ma lɛ miisha lɛ, ayɔseee. Be ko sɛɛ dani ayɔseɔ.

11. Mɛni hewɔ Yesu kɛ masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsu nii?

11 Mɛni hewɔ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsu nii? Yesu tsɔɔ akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ baanyɛ ashɛ “shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ,” ni ebaanyɛ ehã mɛi atsake amɛtsui. (Bɔfoi lɛ Asaji 1:8) Shishijee mli lɛ, ekolɛ wɔyɔseŋ tsakemɔ nɛɛ, shi eeya nɔ. Yɛ he fɛɛ he lɛ, mɛi babaoo miimɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ mli, ni amɛmiihã sane ni yɔɔ hewalɛ nɛɛ miiná amɛshihilɛ nɔ hewalɛ.Romabii 12:2; Efesobii 4:22, 23.

12, 13. Okɛ nɔkwɛmɔnii komɛi atsɔɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eshwere, taakɛ eji yɛ masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ.

12 Bei pii lɛ, kɛ́ ashiɛ ahã mɔ ko lɛ, afii komɛi asɛɛ dani anaa yibii ní ewo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi 1982 mli lɛ, nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Franz kɛ eŋa Margit, ni kulɛ amɛsɔmɔɔ yɛ Brazil Betel lɛ, yashiɛ yɛ maŋ bibioo ko mli. Amɛkɛ mɛi babaoo bɔi Biblia lɛ kasemɔ, ni amɛteŋ mɔ kome ji yoo ko ni hiɛ bii ejwɛ. Nakai  beaŋ lɛ, yoo lɛ binukpa lɛ eye afii 12 pɛ. Gbekɛ nuu nɛɛ hiɛ gboɔ waa, ni bei pii lɛ eyateɔ dani ajeɔ nikasemɔ lɛ shishi. Sɛɛ mli lɛ, akɛni atsake Franz kɛ Margit nitsumɔ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkɛ yoo nɛɛ kɛ ebii lɛ atsa nikasemɔ lɛ nɔ dɔŋŋ. Afii 25 sɛɛ lɛ, amɛtee amɛyasara mɛi ni yɔɔ nakai maŋ lɛ nɔ lɛ ekoŋŋ. Be ni amɛtee lɛ, mɛni amɛyana? Amɛyana akɛ ato asafo kɛ emli shiɛlɔi 69, ni ama Maŋtsɛyeli Asa hee hu ahã amɛ. Shiɛlɔi nɛɛ ateŋ mɛi 13 ji daa gbɛgbalɔi. Enɛ hã amɛná miishɛɛ waa! Ni nakai gbekɛ nuu ni hiɛ gboɔ lɛ hu? Eda, ni lɛ esɔmɔɔ akɛ onukpai akuu lɛ saji ahe gbɛjianɔtolɔ! Taakɛ eji yɛ masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu wie lɛ mli lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ egbɛ eshwa, ni etsake mɛi babaoo.

13 Yɛ maji ni wɔnyɛmimɛi lɛ nyɛɛɛ ashiɛ bɔ ni amɛtaoɔ lɛ amli po lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ yaa nɔ etsakeɔ mɛi. Bei pii kɛ́ wɔnu bɔ ni sane lɛ eshwere yɛ maji ni tamɔ nakai lɛ anɔ lɛ, wɔnaa kpɛɔ wɔhe waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ yashɛ Cuba yɛ afi 1910 mli, ni Nyɛminuu Russell yasara ŋshɔkpɔ nɛɛ yɛ afi 1913 mli. Shishijee mli lɛ, sane lɛ shwereee ekpakpa ko. Shi ŋmɛnɛ lɛ, te nibii tamɔ tɛŋŋ yɛ Cuba? Shiɛlɔi ni fa fe 96,000 miishiɛ sane kpakpa lɛ yɛ jɛmɛ, ni mɛi 229,726 ba afi 2013 Kaimɔ lɛ. Ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ ahala mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ mɛi 48 lɛ, amɛteŋ mɔ kome ba Kaimɔ lɛ. Yɛ maji ni atsĩko wɔnitsumɔ lɛ naa lɛ amli hu lɛ, Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ eyashɛ hei ni Odasefoi ni yɔɔ maji nɛɛ anɔ lɛ susuuu akɛ abaanyɛ ashiɛ yɛ jɛmɛ lɛ. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)Jajelɔ 8:7; 11:5.

Yehowa miikudɔ nɔ fɛɛ nɔ

14, 15. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli? (b) Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa kɛ Yesu he?

14 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ masha lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ni Yesu kɛtsu nii lɛ mli? Kɛ́ wɔjwɛŋ nɔ ni Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ tsɔɔ lɛ nɔ lɛ, wɔbaana akɛ esaaa akɛ wɔyeɔ wɔtsui yɛ bɔ ni Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ baafee ayashɛ mɛi akpekpei abɔ ni nuko he lɛ aŋɔɔ lɛ he. Yehowa miikudɔ nɔ fɛɛ nɔ. Shi mɛni ji wɔnitsumɔ? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa hetoo akɛ: “Leebi lɛ dũ odũmɔnii lɛ, ni gbɛkɛ hu kaajie onine yɛ he; ejaakɛ oleee emli nɔ ni baahi, enɛ jio, enɛ jio, aloo ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ baahi pɛpɛɛpɛ jio.” (Jajelɔ 11:6) Esa akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔkai ni wɔbi Yehowa ni ejɔɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, titri lɛ yɛ maji ni atsĩ nitsumɔ lɛ naa yɛ jɛmɛ lɛ anɔ.Efesobii 6:18-20.

15 Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ wɔnijiaŋ jeɔ wui kɛ́ wɔnaaa yibii ni shiɛmɔ ni wɔshiɛɔ lɛ woɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ. Esaaa akɛ wɔgbeɔ “nibii bibii agbi lɛ he guɔ.” (Zakaria 4:10) Ekolɛ naagbee mli aahu lɛ, ebaawo yibii kwraa fe bɔ ni wɔkpaa gbɛ po!Lala 40:6; Zakaria 4:7.

 GUƆYELƆ LƐ KƐ JWETRI NI AŊƆTEE LƐ

16. Mɛni nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ guɔyelɔ lɛ kɛ jwetri ni aŋɔtee lɛ he lɛ tsɔɔ?

16 Nyɛkanea Mateo 13:44-46. Mɛni nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ guɔyelɔ lɛ kɛ jwetri ni aŋɔtee lɛ he lɛ tsɔɔ? Yɛ Yesu beaŋ lɛ, guɔyelɔi komɛi fãa gbɛ kɛyaa shɔŋŋ kɛyataoɔ adiagbai fɛfɛji ní amɛhe. “Adiagba kome ni jara wa” ni Yesu tsĩ tã yɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ mli lɛ damɔ shi kɛhã Maŋtsɛyeli lɛ he anɔkwale ni jara wa lɛ, ni guɔyelɔ lɛ hu damɔ shi kɛhã mɛi ni hiɛ tsui kpakpa ni taoɔ anɔkwale nɛɛ yɛ he fɛɛ he lɛ. Guɔyelɔ lɛ miisumɔ ni ehɔ̃ɔ nɔ fɛɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ, bɔ ni afee ni enyɛ ehe adiagba ni jara wa nɛɛ. Yesu gba nɔkwɛmɔnɔ kroko ni kɔɔ nuu ko ni miitsu nii yɛ abɔɔ ko mli ni na jwetri ko ni “aŋɔtee” lɛ he. Nuu nɛɛ tamɔɔɔ guɔyelɔ lɛ ni miitao jwetri lɛ. Shi be ni ena bɔ ni jwetri lɛ jara wa hã lɛ, eyahɔ̃ɔ “nii fɛɛ” ni eyɔɔ lɛ, koni enyɛ ehe nakai abɔɔ lɛ.

17. Mɛni hewɔ Yesu gba nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ guɔyelɔ lɛ kɛ jwetri ni aŋɔtee lɛ he lɛ?

17 Mɛni hewɔ Yesu gba nɔkwɛmɔnii enyɔ nɛɛ? Yesu miitsɔɔ akɛ esoro bɔ ni feɔ ni mɔ fɛɛ mɔ naa anɔkwale lɛ. Mɛi komɛi taoɔ anɔkwale lɛ, ni amɛkɛ nibii komɛi shãa afɔle koni amɛnine ashɛ nɔ. Shi yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, eyɛ mli akɛ jeee amɛ amɛyataoɔ anɔkwale lɛ moŋ, shi kɛ́ mɔ ko yashiɛ ehã amɛ lɛ, amɛmɔɔ mli. Hii ni yɔɔ nɔkwɛmɔnii enyɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɔse bɔ ni nɔ ni ena lɛ jara wa hã, ni eesumɔ ni ekɛ nibii wuji ashã afɔle koni enine ashɛ nɔ.

Feemɔ nɔ fɛɛ nɔ ni ooonyɛ, koni anɔkwale lɛ akã he afee nɔ ni okɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ oshihilɛ mli

18. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ nɛɛ amli? (b) Mɛni enɛ tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa kɛ Yesu he?

18 Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ nɔkwɛmɔnii enyɔ nɛɛ amli? (Mateo 6:19-21) Bi ohe akɛ: ‘Ani bɔ ni mifeɔ minii yɛ anɔkwale lɛ he lɛ tamɔ bɔ ni hii lɛ fee amɛnii yɛ jwetri lɛ he lɛ? Ani minaa anɔkwale lɛ akɛ jwetri? Ani miisumɔ ni mikɛ nibii ashã afɔle koni minine ashɛ nɔ, aloo mihãa nibii krokomɛi tamɔ daa gbi shihilɛ mli hiamɔ nibii gbalaa mijwɛŋmɔ?’ (Mateo 6:22-24, 33; Luka 5:27, 28; Filipibii 3:8) Kɛ́ wɔsumɔɔ anɔkwale lɛ lɛɛlɛŋ lɛ, wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ, koni ekã he efee nɔ ni wɔkɛyeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli.

19. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Nyɛhãa wɔkɛ wɔnifeemɔi atsɔa akɛ wɔbo nɔkwɛmɔnii nɛɛ atoi, ni wɔnu shishi lɛɛlɛŋ. Kaimɔ akɛ, jeee nɔ ni nɔkwɛmɔnii lɛ tsɔɔ lɛ ni wɔɔle lɛ pɛ he hiaa. Esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ yɛ mli lɛ atsu nii. Wɔbaasusu nɔkwɛmɔnii etɛ krokomɛi ahe yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli, ni wɔbaakwɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli.

^ kk. 13 Obaanyɛ okane nɔkwɛmɔnii ni tamɔ enɛɛmɛi ni jɛ Argentina (2001 Yearbook, baafa 186); East Germany (1999 Yearbook, baafa 83); Papua New Guinea (2005 Yearbook, baafa 63); kɛ Robinson Crusoe Ŋshɔkpɔ (June 15, 2000 Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 9).