Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wajemɔ Ogbalashihilɛ lɛ ní Ohã Efee Nɔ ni Yɔɔ Miishɛɛ

Wajemɔ Ogbalashihilɛ lɛ ní Ohã Efee Nɔ ni Yɔɔ Miishɛɛ

“Kɛjeee Yehowa maa tsũ lɛ, no lɛ yakatswaa mɛi ni maa lɛ gboɔ he deŋme.”LALA 127:1a.

1-3. Mɛɛ naagbai gbalashihilɛ mli bii kɛkpeɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

NUU ko ni bote gbalashihilɛ mli afii 38 nɛ, ni yɔɔ miishɛɛ lɛ wie akɛ: “Kɛ́ omia ohiɛ waa, ni ofee nibii ni tsɔɔ akɛ ootao ni ogbãla lɛ aye omanye lɛ, Yehowa baajɔɔ nɔ.” Enɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ amɛkɛ miishɛɛ ahi shi, ní amɛye amɛbua amɛhe yɛ shihilɛi ni jaraa amli.Abɛi 18:22.

2 Gbalashihilɛ mli bii kɛ naagbai kpeɔ be fɛɛ be. Biblia lɛ wieɔ enɛ he akɛ “heloo gbɛfaŋ amanehulu.” (1 Korintobii 7:28) Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai? Daa gbi shihilɛ mli naagbai baanyɛ aye gbalashihilɛ lɛ awui. Akɛni wumɛi kɛ ŋamɛi yeee emuu hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ amɛnuuu amɛhe shishi, ni amɛwieɔ nibii komɛi ni dɔɔ amɛhefatalɔi lɛ. (Yakobo 3:2, 5, 8) Gbalashihilɛ mli bii babaoo anitsumɔi gbalaa amɛmli, ni amɛteŋ mɛi babaoo hu yɛ bii ni esa akɛ amɛkwɛ. Amɛfeɔ yeyeeye, ni etɔɔ amɛ aahu akɛ amɛnáaa be ni fa bɔ ni sa koni amɛkɛwaje amɛgbalashihilɛ lɛ. Shika he naagbai, helai, loo naagbai krokomɛi hu baanyɛ ahã suɔmɔ ni yɔɔ amɛteŋ kɛ bulɛ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ nɔ agbɔ fiofio. Ni “heloo lɛ nitsumɔi,” tamɔ ajwamaŋbɔɔ, efɔŋ ni akɛ kuɛŋtimɔ feɔ, hetsɛ̃, béi, awuŋayeli, girimɔi, kɛ naataamɔi baanyɛ afite gbalashihilɛi kpakpai.Galatabii 5:19-21.

3 Nɔ ni fiteɔ sane lɛ kwraa ji akɛ, yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ, mɛi pii foɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli, ni amɛbuuu Nyɔŋmɔ. Sui nɛɛ baanyɛ afite gbalashihilɛ. (2 Timoteo 3:1-4) Kɛfata he lɛ, henyɛlɔ ko ni yitsoŋ wa etswa efai shi akɛ ebaafite mɛi agbalashihilɛ. Bɔfo Petro bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhenyɛlɔ, abonsam lɛ, nyiɛ tamɔ jata ni hũuɔ eetao mɔ ni eeemi.”1 Petro 5:8; Kpojiemɔ 12:12.

4. Mɛni baanyɛ awaje gbalashihilɛ ko ní ehã efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ?

4 Wu ko ni yɔɔ Japan lɛ wie akɛ: “No mli lɛ miyɛ shika he naagbai. Ni akɛni mikɛ miŋa efɔɔɔ sanegbaa hewɔ lɛ, lɛ hu ehao. Kɛfata he lɛ, nyɛsɛɛ nɛɛ helai komɛi ni naa wala waa mɔ lɛ. Bei komɛi lɛ, naagbai nɛɛ hã wɔbé.” Anɔkwa, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, naagbai baaba yɛ gbalashihilɛ mli, shi abaanyɛ afee he nɔ ko. Yɛ Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, gbalashihilɛ mli bii baanyɛ awaje amɛgbãla lɛ, ní amɛhã efee miishɛɛ. (Kanemɔ Lala 127:1.) Nyɛhãa wɔsusua gbɛi enumɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwaje wɔgbãla lɛ koni ekafite lɛ he wɔkwɛa. Wɔbaasusu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa ni suɔmɔ tsuɔ kɛwajeɔ gbalashihilɛ lɛ hu he.

NYƐHÃA YEHOWA AHIA NYƐGBÃLA LƐ MLI

5, 6. Mɛni wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ afee koni Yehowa ahi amɛgbãla lɛ mli?

5 Kɛ́ wu kɛ ŋa ko ye Yehowa anɔkwa, ni amɛba amɛhe shi amɛhã lɛ lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ baaná shishitoo kpakpa. (Kanemɔ Jajelɔ 4:12.) Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni Nyɔŋmɔ jɛɔ suɔmɔ mli ekɛhãa amɛ lɛ tsu nii lɛ, no baatsɔɔ akɛ amɛmiihã eehi amɛgbãla lɛ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Otoii hu aaanu wiemɔ ko yɛ osɛɛ akɛ: Gbɛ lɛ nɛ! nyɛnyiɛa nɔ! ninejurɔgbɛ nyɛtsɔ́ jio, abɛkugbɛ nyɛtsɔ́ jio.” (Yesaia 30:20, 21) Ŋmɛnɛ lɛ, gbalashihilɛ mli bii ‘nuɔ’ Yehowa wiemɔ lɛ kɛ́ amɛfee ekome kɛkane Biblia lɛ. (Lala 1:1-3) Kɛ́ amɛfee weku jamɔ ní yɔɔ miishɛɛ ní tswaa mɔ emaa shi daa otsi lɛ, amɛkɛ no wajeɔ amɛgbãla lɛ babaoo. Ni kɛ́ amɛfee ekome kɛsɔle gbi fɛɛ gbi lɛ, Satan je lɛ mli naagbai lɛ nyɛŋ afite amɛgbãla lɛ.

Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi fee ekome kɛsɔmɔ Yehowa lɛ, wekukpaa ni yɔɔ amɛteŋ lɛ, kɛ nɔ ni yɔɔ amɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli baawa, ni amɛgbãla lɛ baasɔ (Kwɛmɔ kuku 5, 6)

6 Wu ko ni jɛ Germany, ni atsɛɔ lɛ Gerhard lɛ wie akɛ: “Kɛ́ naagbai ni wɔkɛkpeɔ akɛ aŋkroaŋkroi, loo shishinumɔ ni eyabaaa miihe afite wɔmiishɛɛ lɛ, ŋaawoo ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtoɔ wɔtsui shi ni wɔkɛfafaa wɔhe.” Ekɛfata he akɛ sui nɛɛ ahe miihia waa kɛ́ gbalashihilɛ ko baaye omanye. Esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi amia amɛhiɛ waa ní amɛhã Nyɔŋmɔ ahi amɛgbalashihilɛ lɛ mli, kɛtsɔ ekome ni amɛbaafee kɛsɔmɔ lɛ lɛ nɔ. Kɛ́ amɛfee nakai lɛ, amɛhiɔ Yehowa masɛi, ni no wajeɔ amɛgbãla lɛ.

ESA AKƐ WUMƐI AFEE WEKU YITSEI NI YƆƆ SUƆMƆ

7. Te esa akɛ wu lɛ kɛ eŋa lɛ aye ahã tɛŋŋ?

7 Bɔ ni wu lɛ nyiɛɔ eweku lɛ hiɛ lɛ baanyɛ awaje gbalashihilɛ lɛ, ni ehã efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nuu fɛɛ nuu yitso ji Kristo, ni yoo fɛɛ yoo hu yitso ji nuu.” (1 Korintobii 11:3) Mɛni no tsɔɔ? Etsɔɔ akɛ esa akɛ wumɛi kɛ amɛŋamɛi aye tamɔ bɔ ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ye lɛ. Yesu yitsoŋ waaa yɛ ekaselɔi lɛ anɔ, ni efeee amɛ hãihãi. Yesu sumɔ amɛ, emli hi hã amɛ, enu amɛ shishi, ehe jɔ, ni eba ehe shi yɛ etsuiŋ be fɛɛ be.Mateo 11:28-30.

8. Mɛni wu ko baanyɛ afee koni eŋa asumɔ lɛ ni ebu lɛ?

8 Ehe ehiaaa po ni wumɛi ni ji Kristofoi lɛ akɛɛ amɛŋamɛi akɛ amɛbu amɛ. Moŋ lɛ, esa akɛ amɛjie mɔhesusumɔ kpo amɛtsɔɔ amɛ, ní amɛkɛ woo awo amɛ “akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko.” (1 Petro 3:7) Esa akɛ wumɛi kɛ amɛŋamɛi awie kɛ bulɛ, yɛ kponɔ kɛ tsũ mli fɛɛ, ni amɛjie musuŋtsɔlɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ. Kɛ́ wumɛi kɛ amɛŋamɛi ye jogbaŋŋ, ni amɛkɛ amɛ wie kɛ bulɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ amɛjara wa hã amɛ. (Abɛi 31:28) Kɛ́ wu ko kɛ eŋa ye yɛ suɔmɔ mli lɛ, yoo lɛ baasumɔ lɛ ni ebaabu lɛ, ni Yehowa baajɔɔ amɛgbãla lɛ.

ESA AKƐ ŊAMƐI ABA AMƐHE SHI NI AMƐFĨ AMƐWUMƐI ASƐƐ

9. Mɛni ŋa ko baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ ebaa ehe shi?

9 Kɛ́ wɔfooo wɔ pɛ wɔnɔ mli, wɔsumɔɔ Yehowa, ni wɔkɛ eshishitoo mlai lɛ tsu nii lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔba wɔhe shi yɛ “Nyɔŋmɔ nine ni wa lɛ shishi.” (1 Petro 5:6) Nɔ kome ni he hiaa ni ŋa ko baanyɛ afee kɛtsɔɔ akɛ ebuɔ hegbɛ ni Yehowa yɔɔ lɛ ji, ní ebaabo ewu lɛ toi ní efĩ esɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhãa nyɛwumɛi, taakɛ bɔ ni sa yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli lɛ.” (Kolosebii 3:18) Eji anɔkwale akɛ jeee be fɛɛ be ŋa lɛ baanya ewu lɛ yiŋkpɛi ahe. Shi kɛ́ wu lɛ yiŋkpɛi lɛ eteee shi ewooo Nyɔŋmɔ mlai lɛ, ŋa ni baa ehe shi lɛ baakpɛlɛ nɔ ní efĩ esɛɛ.1 Petro 3:1.

10. Mɛni hewɔ esa akɛ ŋa lɛ ajie suɔmɔ kpo ni eba ehe shi lɛ?

10 Yehowa ehã ŋamɛi hegbɛ ko ni yɔɔ nyam yɛ weku lɛ mli. Ŋa lɛ ji wu lɛ ‘hefatalɔ.’ (Maleaki 2:14) Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii miikpɛ amɛyiŋ yɛ nɔ ko he lɛ, ŋa lɛ jɛɔ bulɛ mli ehãa ewu lɛ leɔ esusumɔ kɛ bɔ ni enuɔ he, kɛ̃lɛ eyaa nɔ ebaa ehe shi. Wu ni le nii lɛ baabo nɔ ni eŋa kɛɔ lɛ lɛ toi jogbaŋŋ. (Abɛi 31:10-31) Kɛ́ ŋa lɛ jie suɔmɔ kpo ni eba ehe shi lɛ, ekɛ miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, kɛ ekomefeemɔ baa weku lɛ mli. Enɛ baahã wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ atsui anyɔ amɛmli, ejaakɛ amɛle akɛ amɛfeɔ nɔ ni sa Nyɔŋmɔ hiɛ.Efesobii 5:22.

NYƐYAA NƆ NYƐKƐFAFAA NYƐHE TSWAA

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi kɛfafaa amɛhe lɛ?

11 Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi kɛfafaa amɛhe lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ baaye omanye. Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii ‘nanaa amɛhã amɛhe ni amɛkɛfafaa amɛhe’ lɛ, wekukpaa ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli baawa. (Kolosebii 3:13) Shi kɛ́ gbalashihilɛ mli bii eŋmɛɛɛ amɛhefatalɔi atɔmɔi ahe, shi moŋ amɛtsɛɔ yisɛɛ yɛ be kɛ beaŋ kɛwieɔ amɛshiɔ amɛ lɛ, ebaanyɛ efite amɛgbãla lɛ. Taakɛ bɔ ni tsũ ko ní egbalagbalai lɛ baanyɛ awule lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ gbalashihilɛ mli bii kɛ dɔlɛ kɛ mlifu wo amɛmli lɛ, ebaawa akɛ amɛkɛbaafafaa amɛhe ni amɛfee ekome kɛtsu nii, ni no baanyɛ afite amɛgbãla lɛ. Shi kɛ́ wu lɛ kɛ ŋa lɛ kɛfafaa amɛhe, taakɛ Yehowa kɛfaa amɛ lɛ, ebaawaje amɛgbalashihilɛ lɛ.Mika 7:18, 19.

12. Mɛɛ gbɛ nɔ suɔmɔ haa “eshai babaoo nɔ”?

12 Anɔkwa suɔmɔ “eniŋŋ efɔŋ he” loo ekɛ efɔŋ etooo emli. “Suɔmɔ haa eshai babaoo nɔ.” (1 Korintobii 13:4, 5; kanemɔ 1 Petro 4:8.) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔsumɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, be fɛɛ be ni amɛbaatɔ̃ wɔnɔ lɛ, wɔkɛbaafa amɛ. Be ni bɔfo Petro bi Yesu shii abɔ ni esa akɛ ekɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ lɛ, Yesu hã lɛ hetoo akɛ: “Kɛyashi shii nyɔŋmai kpawo kɛ kpawo.” (Mateo 18:21, 22) No mli lɛ mɛni Yesu tsɔɔ lɛ? Eetsɔɔ akɛ esa akɛ Kristofoi kɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ be fɛɛ be.Abɛi 10:12. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

13. Mɛni baahã efee mlɛo kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ tɔmɔi baafa?

13 Yoo ko ni atsɛɔ lɛ Annette, ni jɛ Germany lɛ wie akɛ: “Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii kɛfaaa amɛhe lɛ, amɛkɛ mlifu baato amɛmli, ni amɛheŋ amɛhe amɛyeŋ dɔŋŋ, ni enɛ baanyɛ afite amɛgbãla lɛ. Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi kɛfafaa amɛhe lɛ, ebaawaje amɛgbãla lɛ, ni naanyobɔɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli baawa.” Hã ohiɛ asɔ nibii ni ohefatalɔ lɛ feɔ ehãa bo lɛ, ni oda lɛ shi yɛ he. Taomɔ nibii kpakpai yɛ ohefatalɔ lɛ he ni odamɔ nɔ ojie eyi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, ewaŋ akɛ okɛ etɔmɔi baafa lɛ. (Kolosebii 3:15) No baahã nyɛtoiŋ ajɔ nyɛ, nyɛfee ekome, ní Nyɔŋmɔ asumɔ nyɛsane.Romabii 14:19.

OKƐ MLA KPAKPA LƐ ATSU NII

14, 15. Mɛni ji Mla Kpakpa lɛ? Ni kɛ́ akɛtsu nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ ewaje gbalashihilɛ lɛ?

14 Eka shi faŋŋ akɛ oosumɔ ni mɛi abu bo. Kɛ́ mɛi bo bo toi, ni amɛfee nibii ni tsɔɔ akɛ amɛsusuɔ ohe lɛ, ohiɛ sɔɔ waa. Shi ani onu pɛŋ ni mɔ ko miikɛɛ akɛ, “Nɔ ni efee mi lɛ, mafee lɛ eko kɛtse”? Bei komɛi lɛ, nɔ ni afee mɔ lɛ hewɔ ewieɔ nakai. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Kaakɛɛ akɛ: Mafee lɛ bɔ ni efee mi lɛ.” (Abɛi 24:29) Yesu tsɔɔ wɔ gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔtsu shihilɛi ni mli wawai ahe nii. Gbɛ ni etsɔɔ lɛ ji nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Mla Kpakpa lɛ, ewie akɛ: “Bɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi afee ahã nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea nakai nɔŋŋ nyɛhãa amɛ.” (Luka 6:31) Nɔ ni Yesu wiemɔi lɛ tsɔɔ ji akɛ, jeee bɔ ni mɛi kɛ wɔ yeɔ hãa lɛ naa esa akɛ wɔkɛ amɛ aye, shi moŋ bɔ ni wɔmiisumɔ ni amɛkɛ wɔ aye ahã lɛ naa esa akɛ wɔkɛ amɛ aye. Enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔmiitao wɔgbãla lɛ asɔ lɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã esɔ.

Kɛ́ wɔmiitao wɔgbãla lɛ asɔ lɛ, esa akɛ wɔfee nibii ni baahã esɔ

15 Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii susu bɔ ni amɛhefatalɔi lɛ nuɔ he lɛ he lɛ, ebaawaje wekukpaa ni yɔɔ amɛteŋ lɛ. Wu ko ni yɔɔ South Africa lɛ wie akɛ, “Wɔmiaa wɔhiɛ akɛ wɔkɛ Mla Kpakpa lɛ baatsu nii.” Ekɛfata he akɛ, bei komɛi lɛ, amɛmli fuɔ amɛhe, shi ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaabu eŋa lɛ, tamɔ bɔ ni esumɔɔ ni eŋa lɛ afee ahã lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ, ni nakai nɔŋŋ eŋa lɛ hu bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaabu lɛ tamɔ bɔ ni esumɔɔ ni ewu lɛ abu lɛ lɛ.

16. Mɛni esaaa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi feɔ amɛshiɔ amɛhe kɔkɔɔkɔ?

16 Kaawie ohefatalɔ lɛ fãtɔi ahe otsɔɔ mɛi krokomɛi, ni kaawie sui ni yɔɔ ehe ni osumɔɔɔ lɛ ahe nyanyaanya, okɛkafee shwɛmɔ po. Kaimɔ akɛ aboteee gbalashihilɛ mli koni ana mɔ ni he wa fe enyɛmi, mɔ ni baanyɛ abolɔ waa, loo mɔ ni baanyɛ awie dɔlɛ wiemɔi fe fɛɛ. Eji anɔkwale akɛ wɔ fɛɛ wɔyeee emuu, ni bei komɛi lɛ wɔwoɔ mɛi krokomɛi amli la. Shi yiŋtoo kpakpa ko kwraa bɛ ni wu ko loo ŋa ko baanyɛ edamɔ nɔ ewie wiemɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ eshi ehefatalɔ lɛ, loo efee nɔ ko ni baahã ehefatalɔ lɛ hiɛ agbo, aahu ni eetsi eyisɛɛ, loo eyi lɛ.Kanemɔ Abɛi 17:27; 31:26.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi baanyɛ amɛkɛ Mla Kpakpa lɛ atsu nii?

17 Yɛ hei komɛi lɛ, hii yiɔ amɛŋamɛi loo amɛfeɔ amɛ niseniianii koni amɛkɛtsɔɔ akɛ amɛhe wa. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɔ ni mli fũuu mra lɛ ehi fe ekãalɔ, ni mɔ ni yeɔ emumɔ nɔ lɛ ehi fe mɔ ni wuɔ heɔ maŋ.” (Abɛi 16:32) Esa akɛ mɔ ko amia ehiɛ waa dani ebaanyɛ eye ehe nɔ, taakɛ Yesu Kristo, ni ji gbɔmɔ ni fe fɛɛ ni ehi shi pɛŋ lɛ fee lɛ. Nuu ni yiɔ eŋa loo efeɔ lɛ niseniianii lɛ ji nuu yakagbɔmɔ, ni su gbonyo nɛɛ baafite wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ. Lalatsɛ David, ni eji nuu ko ni he wa ni yɔɔ ekãa lɛ, wie akɛ: “Nyɛhe akpokpoa [loo nyɛmli afua,] ni nyɛkafea eshã! Nyɛkɛ nyɛtsui awiea yɛ nyɛsaa nɔ, ni nyɛfea dioo!”Lala 4:5.

“NYƐWOA SUƆMƆ”

18. Mɛni hewɔ esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi aya nɔ asumɔ amɛhe lɛ?

18 Kanemɔ 1 Korintobii 13:4-7. Suɔmɔ ji su ko ni he hiaa fe fɛɛ yɛ gbalashihilɛ mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpãa lɛ.” (Kolosebii 3:12, 14) Ehe miihia ni wumɛi kɛ ŋamɛi ajie suɔmɔ kpo, ní amɛkafo amɛ pɛ amɛnɔ mli. Esa akɛ amɛkase Yesu Kristo, mɔ ni jɛ esuɔmɔ mli ekɛ ehe shã afɔle ehã mɛi krokomɛi lɛ. Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi sumɔɔ amɛhe nɛkɛ lɛ, nibii tamɔ sui ni woɔ mɔ mli la, helai ni naa wala, shika he naagbai, kɛ naagbai ni baanyɛ aba yɛ amɛ kɛ amɛshaahiimɛi kɛ shaayeimɛi ateŋ lɛ nyɛŋ afite amɛgbãla lɛ.

19, 20. (a) Mɛni gbalashihilɛ mli bii baanyɛ afee kɛwaje amɛgbãla lɛ, ni efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Kɛ́ wu lɛ kɛ ŋa lɛ sumɔɔ amɛhe, amɛyeɔ amɛhe anɔkwa, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛhã amɛgbãla lɛ aye omanye lɛ, ebaaye omanye. Kɛ́ naagbai ba lɛ, esaaa akɛ amɛhãa gbãla lɛ jeɔ amɛtsine. Esa akɛ amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛbaaya nɔ amɛwaje wekukpaa ni yɔɔ amɛteŋ lɛ. Esa akɛ gbalashihilɛ mli bii ni sumɔɔ Yehowa, ni amɛsumɔɔ amɛhe hu lɛ, atswa amɛfai shi akɛ amɛbaatsu amɛnaagbai ahe nii, ejaakɛ “suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.”1 Korintobii 13:8; Mateo 19:5, 6; Hebribii 13:4.

20 Yɛ “jaramɔ bei” nɛɛ amli lɛ, ewa waa akɛ abaawaje gbalashihilɛ ni ahã efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ. (2 Timoteo 3:1) Shi Yehowa yelikɛbuamɔ naa lɛ, abaanyɛ afee nakai. Fɛɛ sɛɛ lɛ, bɔlɛnamɔ jeŋba sha ni ehe shi yɛ je lɛ mli lɛ hu ji nɔ ko ni esa akɛ gbalashihilɛ mli bii awu ashi. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakase nɔ ni wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ afee koni amɛgbala lɛ akafite ni efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ be fɛɛ be.

^ kk. 12 Eyɛ mli akɛ gbalashihilɛ mli bii bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛkɛbaafafaa amɛhe ni amɛtsu amɛnaagbai ahe nii moŋ, shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ kɛ́ mɔ ko hefatalɔ fite gbãla lɛ, eyɛ hegbɛ akɛ ekpɛɔ eyiŋ kɛji ekɛbaafa lɛ loo ebaatse lɛ gbãla. (Mateo 19:9) Kwɛmɔ saji krokomɛi ni fata he ni yitso ji, “Nɔ ni Biblia lɛ Kɛɔ Yɛ Gbalamlitsemɔ kɛ Mligbalamɔ He,” ni yɔɔ ‘Nyɔŋmɔ Suɔmɔ’ wolo lɛ baafa 219-221 lɛ.