Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hã Yehowa Awaje Ogbalashihilɛ lɛ ní Ebu He

Hã Yehowa Awaje Ogbalashihilɛ lɛ ní Ebu He

“Kɛjeee Yehowa buɔ maŋ lɛ he lɛ, no lɛ yakatswaa bulɔ lɛ shiɔ he kpe.”LALA 127:1b.

1, 2. (a) Mɛni hewɔ Israelbii 24,000 ajɔɔmɔ kpele ŋmɛɛ amɛ lɛ? (b) Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔsusu sane nɛɛ he lɛ?

BE NI eshwɛ fioo ni Israelbii lɛ baashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, amɛhii lɛ babaoo “kɛ Moab biyei lɛ bɔi ajwamaŋbɔɔ.” Israelbii 24,000 gboi yɛ enɛ hewɔ. No mli lɛ, amɛkɛ be kpalaŋŋ ekpa amɛgboshinii lɛ gbɛ, ni eshwɛ fioo ni amɛnine baashɛ nɔ! Shi dɔlɛ sane ji akɛ, jɔɔmɔ kpele nɛɛ ŋmɛɛ amɛ ejaakɛ amɛyabɔ ajwamaŋ.4 Mose 25:1-5, 9.

2 Aŋma sane ni yɔɔ mɔbɔ nɛɛ afɔ̃ shi “ní aŋɔbɔ wɔ kɔkɔ, wɔ mɛi ni je lɛ naagbee lɛ enina wɔ lɛ.” (1 Korintobii 10:6-11) Eshwɛ fioo ni “naagbee gbii” nɛɛ baaho aya, ni etsɛŋ ni jeŋ hee lɛ baaba. (2 Timoteo 3:1; 2 Petro 3:13) Shi dɔlɛ sane ji akɛ, Yehowa jálɔi komɛi eyakwɛɛɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni enɛ ehã amɛkɛ amɛhe eyawo jeŋba sha mli. Amrɔ nɛɛ, amɛmiikpa yibii gbohii ni ejɛ amɛnifeemɔi lɛ amli lɛ, ni kɛ́ amɛtsakeee amɛtsui lɛ, ekolɛ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ mli hu baabɔ amɛ.

3. Mɛni hewɔ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛ hebuu he hiaa gbalashihilɛ mli bii lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

3 Akɛni bɔlɛnamɔ jeŋba sha ehe shi waa yɛ je lɛŋ hewɔ lɛ, Yehowa gbɛtsɔɔmɔ kɛ hebuu he miihia wumɛi kɛ ŋamɛi, bɔ ni afee ni amɛgbãla lɛ afee shweshweeshwe. (Kanemɔ Lala 127:1.) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, abaatsɔɔ wɔ nɔ ni gbalashihilɛ mli bii baanyɛ afee kɛbu amɛgbãla lɛ he. Ehe miihia ni amɛbu amɛtsui he, amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ, amɛwo gbɔmɔ hee lɛ, amɛgba sane jogbaŋŋ, ni amɛfee gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ.

NYƐBUA NYƐTSUII AHE

4. Mɛni ehã Kristofoi komɛi kɛ amɛhe eyawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli lɛ?

4 Mɛni baanyɛ ahã Kristofonyo ko kɛ ehe ayawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli? Bei pii lɛ, hiŋmɛii lɛ kɛ sane lɛ fɛɛ baa. Yesu tsɔɔ mli akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbãla momo yɛ etsui mli.” (Mateo 5:27, 28; 2 Petro 2:14) Mɛi babaoo ni kɛ amɛhe wo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli lɛ eyakwɛɛɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ. Amɛyakwɛ ponografi, amɛyakane woji ni esaaa, loo amɛyakwɛ nibii ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi yɛ Intanɛt lɛ nɔ. Mɛi komɛi hu yakwɛ sinii, dramai, loo tɛlivishiŋ nɔ nifeemɔi ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi. Yɛ mɛi krokomɛi agbɛfaŋ lɛ, amɛtee disko, hei ni mɛi jieɔ amɛhe yayai koni mɛi akwɛ, loo hei ni mɛi yaa koni agbɔle amɛ kɛtee amɛbɔlɛnamɔ akɔnɔ shi.

5. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbu wɔtsui ni yeee emuu lɛ he lɛ?

5 Mɛi komɛi hu kɛ mɛi ni jeee amɛhefatalɔi yabɔɔ gbagbalii, kɛkɛ lɛ be ni amɛbaahɛle shi lɛ amɛyabɔ ajwamaŋ. Mɛi ni yɔɔ je lɛŋ ŋmɛnɛ lɛ nyɛɛɛ amɛhe nɔ amɛye, ni amɛnyaa bɔlɛnamɔ jeŋba sha henɔi srɔtoi lɛ fɛɛ eko he. Kɛfata he lɛ, wɔtsui ni yeee emuu, ni sane ehiii kwraa lɛ baanyɛ alaka wɔ. Enɛ hewɔ lɛ, ewaaa akɛ wɔbaaná suɔmɔ wɔhã mɔ ko ni jeee wɔwu loo wɔŋa. (Kanemɔ Yeremia 17:9, 10.) Yesu wie akɛ: ‘Tsui lɛ mli ni susumɔi fɔji, gbɔmɔgbee, gbalafitemɔi, kɛ ajwamaŋbɔi jɛɔ.’Mateo 15:19.

6, 7. (a) Kɛ́ wɔhã akɔnɔi fɔji he shi yɛ wɔtsui mli lɛ, mɛni baanyɛ aba? (b) Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔkafee esha wɔshi Yehowa?

6 Kɛ́ akɔnɔi fɔji he shi yɛ mɛi enyɔ komɛi ni jeee gbalashihilɛ mli hefatalɔi ji amɛ lɛ atsui mli, ni amɛná suɔmɔ amɛhã amɛhe pɛ, amɛkɛ amɛhe baabɔi nibii ni esa akɛ mɔ kɛ ewu loo eŋa pɛ agba lɛ gbaa. Kɛkɛ lɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛbaabɔi hegbɛi taomɔ koni amɛkɛna amɛhe. No sɛɛ lɛ, amɛbaabɔi amɛhe namɔ kpitiokpitio, ni amɛbaafee nii lɛ tamɔ nɔ ni trukaa kɛkɛ ni amɛkpe. Be ni suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ mli waa lɛ, ebawaa kɛhãa amɛ akɛ amɛaafee nɔ ni ja. Eshɛɔ he ko ní suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ mli bawaa waa bɔ ni agbɛnɛ lɛ, ewa akɛ amɛaafo sɛɛ, tsɛ amɛle akɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ ehiii.Abɛi 7:21, 22.

7 Amɛhiɛ jeɔ Yehowa jeŋba he mlai lɛ anɔ kwraa, ni akɔnɔi fɔji, kɛ saji ni amɛgbaa lɛ hãa amɛmɔmɔɔ amɛniji amli, amɛshɔshɔɔ amɛnaa, amɛtarataraa amɛhe bɔ ni esaaa, ni amɛmɔmɔɔ amɛmli bɔ ni baatee amɛbɔlɛnamɔ akɔnɔ shi. Dɔlɛ sane ji akɛ, amɛmiifee nibii ni esa akɛ amɛkɛ amɛwu loo amɛŋa pɛ afee. Amɛ diɛŋtsɛ ‘amɛkɔnɔ gbalaa amɛ ni elakaa amɛ,’ tamɔ bɔ ni akɛ tsɔnenaa loo lakaa kooloo ko ní adũɔ lɛ lɛ. Naagbee lɛ, kɛ́ akɔnɔ lɛ mli bawa kɛshɛ he ko lɛ, amɛkɛ amɛhe baawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. (Yakobo 1:14, 15) Eji amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛhã Yehowa waje bulɛ ni amɛyɔɔ kɛhã gbalashihilɛ lɛ kulɛ, mɔbɔ sane ni tamɔ nɛkɛ ninaŋ amɛ, ni amɛfeŋ esha amɛshiŋ Yehowa. Shi te mɔ aaafee tɛŋŋ ená bulɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ?

NYƐYAA NƆ NYƐTSIA NYƐBƐŊKƐA NYƆŊMƆ

8. Kɛ́ wɔkɛ Yehowa bɔ naanyo lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaabu wɔhe kɛjɛ jeŋba sha he?

8 Kanemɔ Lala 97:10. Kɛ́ wɔkɛ Yehowa bɔ naanyo lɛ, no baanyɛ abu wɔhe kɛjɛ jeŋba sha he. Kɛ́ wɔkase esui ni nɔ bɛ lɛ ahe nii lɛ, wɔbaabɔ mɔdɛŋ ‘wɔkase Nyɔŋmɔ, akɛ bii ni asumɔɔ, ni wɔbaaya nɔ wɔnyiɛ yɛ suɔmɔ mli.’ Enɛ baawaje wɔ koni wɔnyɛ wɔkpoo “bɔlɛnamɔ jeŋba sha kɛ muji nii srɔtoi fɛɛ.” (Efesobii 5:1-4, NW) Gbalashihilɛ mli bii ni le akɛ ‘Nyɔŋmɔ baakojo ajwamaŋbɔlɔi kɛ gbalaŋkulɔi lɛ’ bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛye amɛhefatalɔi lɛ anɔkwa.Hebribii 13:4.

9. (a) Te fee tɛŋŋ ni Yosef nyɛ eye Yehowa anɔkwa yɛ kaa ni enitsumɔtsɛ lɛ ŋa lɛ kɛba enɔ lɛ fɛɛ sɛɛ? (b) Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

9 Nɔ ni Kristofoi komɛi feɔ ni hãa amɛkɛ amɛhe yawoɔ jeŋba sha mli ji akɛ, amɛkɛ mɛi ni amɛkɛtsuɔ nii ni jeee Odasefoi lɛ sharaa be ni akpa nitsumɔ. Mɛi krokomɛi hu kɛ kai kpeɔ be ni amɛmiitsu nii. Nakai eba lɛ yɛ Yosef gbɛfaŋ. Be ni etsuɔ nii lɛ, eyɔse akɛ enitsumɔtsɛ lɛ ŋa lɛ miisumɔ lɛ waa. Daa nɛɛ ebɔɔ mɔdɛŋ akɛ eka Yosef koni ekɛ lɛ aná bɔlɛ. Gbi ko lɛ, “emɔ etade lɛ mli, ni ekɛɛ: Okɛ mi abawɔ!” Shi Yosef ekpɛlɛɛɛ, ni ejo foi. Te fee tɛŋŋ Yosef ná ekãa kɛye Yehowa anɔkwa lɛ? No mli lɛ, etswa efai shi akɛ ebaabu naanyobɔɔ ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he. Eyɛ mli akɛ Yosef nitsumɔ ŋmɛɛ lɛ ni awo lɛ tsuŋ moŋ, shi Yehowa jɔɔ lɛ. (1 Mose 39:1-12; 41:38-43) Nitsumɔ mli wɔyɔɔ jio, he kroko wɔyɔɔ jio, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛjɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ ni baanyɛ ahã wɔfee esha lɛ he.

NYƐWOA GBƆMƆ HEE LƐ

10. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɔ hee lɛ buɔ gbalashihilɛi ahe?

10 Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii wo gbɔmɔ hee ni “abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ,” ebaabu amɛhe koni amɛkɛ amɛhe akawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. (Efesobii 4:24) Mɛi ni woɔ gbɔmɔ hee lɛ ‘gbeɔ’ amɛgbɔmɔtso lɛ henii lɛ kɛtsɔ “ajwamaŋbɔɔ, nyaŋemɔ nitsumɔ, mlila, akɔnɔ fɔŋ, kɛ hiɛjoomɔ” ni amɛwuɔ amɛshiɔ lɛ nɔ. (Kanemɔ Kolosebii 3:5, 6.) Wiemɔ ni ji “nyɛgbea” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ kɛwu wɔshi akɔnɔi fɔji. Esa akɛ wɔkpoo nɔ fɛɛ nɔ ni baanyɛ ahã wɔná bɔlɛnamɔ henumɔi wɔhã mɔ ko ni jeee wɔhefatalɔ. (Hiob 31:1) Kɛ́ wɔhi shi yɛ Nyɔŋmɔ shishitoo mlai lɛ anaa lɛ, wɔbaahi “efɔŋ,” ni wɔbaakpɛtɛ “ekpakpa” he.Romabii 12:2, 9.

Esa akɛ gbalashihilɛ mli bii awaje amɛgbala lɛ kɛtsɔ mlihilɛ, musuŋtsɔlɛ, kɛ suɔmɔ mli ni amɛaajɛ amɛwie amɛtsɔɔ amɛhe lɛ nɔ

11. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɔ hee lɛ baanyɛ awaje gbalashihilɛ?

11 Kɛ́ wɔwo gbɔmɔ hee lɛ, wɔkaseɔ Yehowa sui lɛ. (Kolosebii 3:10) Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi jie “musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ,” kɛ “tsuishitoo” kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ, ebaawaje amɛgbãla lɛ, ni Yehowa baajɔɔ amɛ. (Kolosebii 3:12) Agbɛnɛ hu, kɛ́ amɛhã Kristo ‘hejɔlɛ lɛ ye lumɔ yɛ amɛtsuii amli,’ loo amɛhã ekudɔ amɛ lɛ, ekomefeemɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ mli baawa. (Kolosebii 3:15) Kɛ́ wumɛi kɛ ŋamɛi sumɔsumɔɔ amɛhe lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ woo baahã ehefatalɔ tsutsu.Romabii 12:10.

12. Kɛ́ gbalashihilɛ ko baafee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, mɛɛ sui osusuɔ akɛ amɛhe miihia waa?

12 Be ni abi wu ko ni atsɛɔ lɛ Sid, kɛ eŋa ni atsɛɔ lɛ Sonja lɛ nɔ ni ehã amɛgbãla lɛ efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, wu lɛ wie akɛ: “Suɔmɔ ji su ni be fɛɛ be lɛ, wɔtsuɔ he nii waa. Ni wɔna hu akɛ mlijɔlɛ ji su ko ni he hiaa waa.” Eŋa lɛ kɛ lɛ kpã gbee, ni lɛ hu ewie akɛ: “Eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔjie mlihilɛ kpo. Ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ hu akɛ wɔbaajie heshibaa kpo, eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ wɔɔfee nakai.”

NYƐGBAA SANE JOGBAŊŊ

13. Mɛni ji gbɛi ni hi waa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwaje wɔgbalashihilɛ lɛ ateŋ ekome? Ni mɛni hewɔ?

13 Gbɛi ni hi waa ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwaje wɔgbalashihilɛ lɛ ateŋ ekome ji, ní wɔkɛ wɔhefatalɔ lɛ aaawie kɛ naajɔlɛ. Mɔbɔ sane ji akɛ, wumɛi kɛ ŋamɛi komɛi kɛ gbɔi kɛ amɛshĩa kooloi po wieɔ jogbaŋŋ fe bɔ ni amɛkɛ amɛhefatalɔi wieɔ! Kɛ́ “mlijoomɔ kɛ mlila kɛ mlifu kɛ bolɔmɔ kɛ musubɔɔ” yɛ gbalashihilɛ ko mli lɛ, fiofio lɛ wekukpãa ni yɔɔ gbalashihilɛ mli bii lɛ ateŋ lɛ baagbɔjɔ. (Efesobii 4:31) Kɛ́ wumɛi loo ŋamɛi wieɔ amɛhefatalɔi ahe nyanyaanya loo amɛwieɔ wiemɔi ni yɔɔ dɔlɛ amɛshiɔ amɛ lɛ, ebaafite amɛgbãla lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ gbalashihilɛ mli bii awaje amɛgbala lɛ kɛtsɔ mlihilɛ, musuŋtsɔlɛ, kɛ suɔmɔ mli ni amɛaajɛ amɛwie amɛtsɔɔ amɛhe lɛ nɔ.Efesobii 4:32.

14. Mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ?

14 Biblia lɛ kɛɔ akɛ “dioofeemɔ be yɛ.” (Jajelɔ 3:7) Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhefatalɔ lɛ akpa wiemɔ, ejaakɛ sanegbaa he miihia kɛhã gbãla kpakpa. Ŋa ko ni yɔɔ Germany lɛ wie akɛ: “Yɛ shihilɛi ni tamɔ nakai amli lɛ, kɛ́ ofee dioo lɛ, ebaanyɛ egba ohefatalɔ lɛ naa waa.” Kɛ̃lɛ, ekɛfata he akɛ: “Eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be eyɔɔ mlɛo akɛ oooto otsui shi kɛ́ naagba ko ba moŋ, shi esaaa ni mlifu hãa otsirɛɔ wiemɔi ayisɛɛ ohãa ohefatalɔ lɛ koni otsui he ajɔ kɛkɛ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, obaawie nɔ ko loo obaafee nɔ ko ni baagba ohefatalɔ lɛ naa, ni no baafite sane lɛ kwraa.” Jeee bolɔmɔ ni wumɛi kɛ ŋamɛi baabolɔ amɛwo amɛhe, loo amɛhe ní amɛkɛbaahi naa lɛ ni baatsu amɛnaagbai lɛ ahe nii. Moŋ lɛ, kɛ́ gbalashihilɛ mli bii tsu naagbai ahe nii oya, ni amɛhãaa naagbai nɛɛ abatsɔmɔ naataomɔi lɛ, ebaawaje amɛgbãla lɛ.

15. Mɛni kɛ́ gbalashihilɛ mli bii fee lɛ, ebaawaje amɛgbãla lɛ?

15 Kɛ́ ohe be ni okɛ ohefatalɔ lɛ gba nɔ ni osusuɔ kɛ bɔ ni onuɔ he lɛ he sane lɛ, ebaawaje nyɛgbalashihilɛ lɛ. ni owieɔ kɛ ni owieɔ lɛ ohãa lɛ fɛɛ he miihia. No hewɔ lɛ, kɛ́ shihilɛi ni mli wawai loo naagbai ba po lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ooonyɛ koni okɛ naajɔlɛ awie, ní okɛ wiemɔi ni sa atsu nii. Kɛkɛ lɛ, no baahã efee mlɛo kɛhã owu loo oŋa lɛ akɛ eeebo bo toi. (Kanemɔ Kolosebii 4:6.) Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii kɛ wiemɔi ni sa, ni tswaa mɔ emaa shi tsu nii lɛ, amɛbaanyɛ amɛwaje amɛgbãla lɛ.Efesobii 4:29.

Sanegbaa kpakpa baanyɛ awaje wekukpãa ni yɔɔ wu kɛ ŋa ko teŋ (Kwɛmɔ kuku 15)

NYƐFEA GBALASHIHILƐ GBƐNAA NII LƐ

16, 17. Mɛni hewɔ esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi atsu amɛhefatalɔi lɛ ahenumɔŋ kɛ bɔlɛnamɔŋ hiamɔ nii ahe nii lɛ?

16 Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii fo amɛhefatalɔi anɔ mli lɛ, no hu baanyɛ awaje amɛgbãla lɛ. (Filipibii 2:3, 4) Esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi atsu amɛhefatalɔi lɛ ahenumɔŋ kɛ bɔlɛnamɔŋ hiamɔ nii ahe nii.Kanemɔ 1 Korintobii 7:3, 4.

17 Dɔlɛ sane ji akɛ, gbalashihilɛ mli bii komɛi efeee nibii komɛi ni esa akɛ wumɛi kɛ ŋamɛi pɛ afee kɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛhe lɛ amɛtsɔɔɔ amɛhe. Ni wumɛi komɛi susuɔ akɛ kɛ́ amɛhiɛ amɛŋamɛi dɔdɔɔdɔ lɛ, belɛ jeee hii ji amɛ. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛbɔa mɔdɛŋ nyɛnua nyɛŋamɛi ni nyɛkɛyɔɔ lɛ ashishi.” (1 Petro 3:7, Phillips) Ehe miihia ni wu lɛ anu shishi akɛ kɛ́ akɛɛ afee gbalashihilɛ gbɛnaa nii lɛ, jeee bɔlɛnamɔ pɛ he ekɔɔ. Ehe miihia ni be fɛɛ be lɛ, efee nibii ni tsɔɔ akɛ esumɔɔ eŋa lɛ. Kɛ́ efee nakai lɛ, ewaaa akɛ eŋa lɛ baaná miishɛɛ kɛ́ amɛmiiná bɔlɛ. Kɛ́ amɛjie suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ, ebaafee mlɛo kɛhã amɛ akɛ amɛbaatsu amɛhenumɔŋ kɛ heloŋ hiamɔ nii ahe nii.

18. Mɛni wumɛi kɛ ŋamɛi baanyɛ afee kɛwaje amɛgbãla lɛ?

18 Eyɛ mli akɛ mɔ ko nyɛŋ ekɛ nɔ ko ajie enaa kɛ́ eyayeee ehefatalɔ anɔkwa moŋ, shi kɛ́ gbalashihilɛ mli bii edɔɔɔ amɛhefatalɔi ahe lɛ, no baanyɛ ahã amɛná suɔmɔ amɛhã mɛi krokomɛi. (Abɛi 5:18; Jajelɔ 9:9) No hewɔ ni Biblia lɛ woɔ gbalashihilɛ mli bii aŋaa akɛ, ‘amɛkɛ amɛhe akakama amɛhe, akɛ ja amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛkpɛlɛ akɛ amɛbaafee nakai’ be kukuoo ko lɛ. Mɛni hewɔ? ‘Koni Satan akatsɔ̃ amɛnaa yɛ amɛhe nɔ ní amɛnyɛɛɛ amɛye hewɔ.’ (1 Korintobii 7:5) Ebaafee dɔlɛ sane waa kɛ́ gbalashihilɛ mli bii ŋmɛ gbɛ ni Satan kɛ ‘amɛhe nɔ ní amɛnyɛɛɛ amɛye’ lɛ tsu nii kɛka amɛ, ní amɛteŋ mɔ kome loo amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ yafite gbala! Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii fee gbɛnaa nii lɛ, no tsɔɔ akɛ ‘amɛpeleee amɛhãaa amɛhe, shi moŋ amɛmiipele amɛmiihã’ amɛhefatalɔ lɛ. Amɛfeɔ enɛ yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã amɛhe lɛ hewɔ, jeee akɛni eji amɛsɔ̃ lɛ hewɔ. Kɛ́ gbalashihilɛ mli bii fee nibii ni tsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ amɛhe ni amɛdɔɔ amɛhe lɛ, ebaawaje wekukpãa ni yɔɔ amɛteŋ lɛ.1 Korintobii 10:24.

NYƐYAA NƆ NYƐWAJEA NYƐGBALASHIHILƐ LƐ

19. Mɛni esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaafee? Ni mɛni hewɔ?

19 Eshwɛ fioo ni wɔbaabote jeŋ hee lɛ mli! Kwɛ bɔ ni ebaafee oshara akɛ wɔɔŋmɛɛ wɔhe wɔhã akɔnɔi fɔji, taakɛ Israelbii 24,000 lɛ fee yɛ Moab Ŋa lɛ nɔ lɛ. Be ni Biblia lɛ wie nɔ ni ba amɛnɔ lɛ he egbe naa lɛ, ebɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni susuɔ akɛ edamɔ shi lɛ akwɛ ehe ni ahi koni ekagbee shi.” (1 Korintobii 10:12) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔye Yehowa kɛ wɔhefatalɔ lɛ anɔkwa lɛ, no baawaje wɔgbalashihilɛ lɛ. (Mateo 19:5, 6) Esa akɛ ‘wɔbɔ mɔdɛŋ, koni ana wɔ ní muji loo kpa ko bɛ wɔhe yɛ ehiɛ, yɛ hejɔlɛ mli.’ Ni amrɔ nɛɛ ji be ni ehe miihia ni wɔfee nakai fe bei fɛɛ ni eho.2 Petro 3:13, 14.