Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kasemɔ Yesu—Eyɛ Ekãa ni Ekɔɔ Sane Sɛɛ

Kasemɔ Yesu—Eyɛ Ekãa ni Ekɔɔ Sane Sɛɛ

“Eyɛ mli akɛ nyɛnako lɛ pɛŋ moŋ, shi nyɛsumɔɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ nyɛnaaa lɛ amrɔ nɛɛ moŋ, shi kɛ̃lɛ nyɛjieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ emli.”1 PETRO 1:8.

1, 2. (a) Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná naanɔ wala? (b) Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔjwɛŋmɔ ahi gbɛ ni wɔfãa lɛ nɔ?

KƐ́ WƆBATSƆMƆ Kristofoi lɛ, etamɔ nɔ ni wɔje gbɛfãa ko shishi. Ja wɔtee nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa dani wɔbaanyɛ wɔye omanye yɛ gbɛfãa nɛɛ mli, ní wɔhi shi kɛya naanɔ. Yesu wie akɛ: “Mɔ ni efi shi kɛyawula shi lɛ, abaahere eyiwala.” (Mateo 24:13) Kɛ́ wɔbaanyɛ wɔgbe gbɛfãa nɛɛ naa lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa “kɛyawula shi,” ni tsɔɔ akɛ kɛyashi wɔwala baaba naagbee loo jeŋ fɔŋ nɛɛ baaba naagbee. Shi esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni je lɛ akagbala wɔjwɛŋmɔ. (1 Yohane 2:15-17) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔhã wɔjwɛŋmɔ ahi gbɛ ni wɔfãa lɛ nɔ lɛ?

2 Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ efɔ̃ shi ehã wɔ. Kɛ́ wɔkase nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yesu shihilɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔna bɔ ni ehi shi ehã. No baahã wɔsumɔ lɛ ni wɔná emli hemɔkɛyeli. (Kanemɔ 1 Petro 1:8, 9.) Bɔfo Petro wie akɛ Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ehã wɔ koni wɔnyiɛ enanemaahei lɛ asɛɛ kpaakpa. (1 Petro 2:21) Ni kɛ́ wɔkase Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔfi shi kɛyawula shi. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, wɔna bɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase Yesu heshibaa kɛ musuŋtsɔlɛ lɛ. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaakwɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkase ekãa ni ejie lɛ kpo lɛ kɛ sanesɛɛkɔmɔ ni ekɛtsu nii lɛ.

YESU YƐ EKÃA

3. Mɛni ji ekãa? Ni mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee ekãa?

3 Ekãa ji henumɔ ko ni wajeɔ wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee shihilɛi ni jaraa anaa. Kɛfata he lɛ, ekãa yeɔ ebuaa wɔ koni wɔfee shiŋŋ yɛ nɔ ni ja he. Ebaanyɛ ehã wɔto wɔtsui shi, ní wɔya nɔ wɔye Nyɔŋmɔ anɔkwa kɛ́ wɔkɛ kai miikpe. Ekãa kɛ sui etɛ komɛi yɛ tsakpãa, nomɛi ji: gbeyeishemɔ, hiɛnɔkamɔ, kɛ suɔmɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ baahã wɔfee ekãa, ni wɔsheŋ gbɔmɔ gbeyei. (1 Samuel 11:7; Abɛi 29:25) Hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ hãa wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa nibii ni wɔnine baashɛ nɔ wɔsɛɛ lɛ anɔ, shi jeee kai ni wɔkɛkpeɔ lɛ, ni no hãa wɔfeɔ ekãa. (Lala 27:14) Anɔkwa suɔmɔ tsirɛɔ wɔ ni wɔfee ekãa kɛ́ aawa wɔ yi po. (Yohane 15:13) Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ ni wɔkase e-Bi lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee ekãa.Lala 28:7.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu fee ekãa yɛ sɔlemɔwe lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

4 Yesu fee ekãa be ni eyɔɔ “sɔlemɔwe lɛ ni eta shi yɛ tsɔɔlɔi lɛ ateŋ” lɛ. No mli lɛ eye afii 12 pɛ. (Kanemɔ Luka 2:41-47.) Jamɔŋ tsɔɔlɔi nɛɛ le Mose Mla lɛ jogbaŋŋ, shi amɛle Yudafoi akusumii lɛ hu. Kusumii nɛɛ hã Mla lɛ nɔyeli bawa. Shi Yesu hãaa nibii ni amɛle lɛ awo ehe gbeyei ní efee dioo. Esheee amɛ gbeyei. Etee nɔ ‘ebibii amɛ saji.’ Saji ni Yesu bibii lɛ amli kwɔlɔ, ni ewa akɛ Yesu tipɛŋ ko baabi saji ni tamɔ nakai. Ekã shi faŋŋ akɛ saji ni ebibii lɛ hã tsɔɔlɔi nɛɛ bo lɛ toi jogbaŋŋ, ni amɛsusu nii ahe waa. Eeenyɛ efee akɛ tsɔɔlɔi lɛ bi Yesu saji ní baanyɛ ahã eyiŋ afutu lɛ ni ekɛ naataomɔi aba, shi amɛŋaatsɔɔ lɛ eyayeee omanye. Tsɔɔlɔi lɛ kɛ mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ fɛɛ anaa kpɛ amɛhe yɛ “eniiashishinumɔ kɛ hetoi ni ehãa lɛ ahewɔ.” Anɔkwa, Yesu kɛ ekãa fã anɔkwale ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ he!

5. Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu fee ekãa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

5 Be ni Yesu tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, efee ekãa yɛ gbɛi srɔtoi anɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã etoibolɔi lɛ na faŋŋ akɛ nibii ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ tsɔɔ amɛ lɛ ji amale. (Mateo 23:13-36) Agbɛnɛ hu, Yesu hãaa nibii gbohii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ aná enɔ hewalɛ. (Yohane 16:33) Etee nɔ eshiɛ yɛ shiteekɛwoo ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ. (Yohane 5:15-18; 7:14) Efee ekãa ni etsuu sɔlemɔwe lɛ he, kɛtsɔ mɛi ni buleɔ anɔkwa jamɔ yɛ jɛmɛ lɛ ní eshwie lɛ nɔ, ni efee nakai shii enyɔ.Mateo 21:12, 13; Yohane 2:14-17.

Yesu fee ekãa ni ekɛɛ kojolɔi ni yɔɔ Yudafoi asaneyelihe wulu lɛ akɛ lɛ ji Kristo lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ

6. Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu fee ekãa aahu kɛyashi egbo?

6 Yɛ gbɛkɛ ni enɔ jetsɛremɔ lɛ abaagbe Yesu lɛ nɔ aahu kɛyashi agbe lɛ lɛ, efee ekãa waa. Nyɛhãa wɔsusua bɔ ni efee enɛ ehã lɛ he wɔkwɛa. Yesu le nɔ ni baaba enɔ kɛ́ Yuda tsɔɔ esɛɛgbɛ lɛ. Shi be ni ayeɔ Hehoo lɛ, Yesu kɛɛ Yuda akɛ: “Nɔ ni ofeɔ lɛ, feemɔ lɛ mramra.” (Yohane 13:21-27) No sɛɛ yɛ Getsemane abɔɔ lɛ mli lɛ, Yesu fee ekãa ni ejie ehe shi etsɔɔ asraafoi ni ba lɛ mɔmɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ ewala yɛ oshara mli moŋ, shi ebu ekaselɔi lɛ ahe, ni ekɛɛ asraafoi lɛ akɛ: “Nyɛhãa mɛnɛɛmɛi ayaa.” (Yohane 18:1-8) Sɛɛ mli be ni abi Yesu sane yɛ Yudafoi asaneyelihe wulu lɛ, efee ekãa ni ekɛɛ amɛ akɛ lɛ ji Kristo lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Bi lɛ. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ osɔfonukpa lɛ miitao sane ko nɔ edamɔ ehã agbe lɛ moŋ, shi esheee gbeyei. (Marko 14:60-65) Yesu tee nɔ eye Nyɔŋmɔ anɔkwa, ni egbo yɛ piŋmɔ tso lɛ nɔ. Dani ebaaŋɔ emumɔ ehã lɛ, ebo akɛ: “Agbe naa!”Yohane 19:28-30.

KASEMƆ YESU EKÃA LƐ

7. Oblahii kɛ oblayei, te nyɛnuɔ he nyɛhãa tɛŋŋ yɛ Yehowa Odasefoi ni nyɛji lɛ he? Ni mɛni nyɛbaanyɛ nyɛfee kɛtsɔɔ akɛ nyɛyɛ ekãa?

7 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee ekãa tamɔ Yesu? Yɛ skul. Oblahii kɛ oblayei, kɛ́ nyɛhã nyɛklasbii kɛ mɛi krokomɛi le akɛ nyɛji Yehowa Odasefoi lɛ, etsɔɔ akɛ nyɛyɛ ekãa. Enɛ hãa anaa akɛ nyɛyɛ he miishɛɛ akɛ Yehowa gbɛ́i lɛ kã nyɛnɔ, kɛ́ no baahã aye nyɛhe fɛo po. (Kanemɔ Lala 86:12.) Ekolɛ mɛi komɛi baanyɛ nyɛnɔ ni nyɛhe sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ nyɛye. Shi nyɛnáa nɔmimaa akɛ nɔ ni nyɛkase kɛjɛ Biblia lɛ mli yɛ adebɔɔ he lɛ ja. Nyɛbaanyɛ nyɛkɛ wolo bibioo ni ji The Origin of Life—Five Questions Worth Asking (Bɔ ni Fee ni Nibii ni Wala Yɔɔ Amɛmli lɛ Ba—Saji Enumɔ ni Sa Bimɔ) lɛ atsu nii kɛhã mɛi ni biɔ nyɛ “hiɛnɔkamɔ ni nyɛyɔɔ lɛ he sane lɛ” hetoo. (1 Petro 3:15) Kɛ́ nyɛfee nakai lɛ, nyɛmii baashɛ nyɛhe, ejaakɛ nyɛle akɛ nyɛkɛ ekãa efã anɔkwale ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ he!

8. Mɛni hãa wɔshiɛɔ kɛ ekãa?

8 Yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Akɛ anɔkwa Kristofoi lɛ, ehe miihia ni wɔya nɔ ‘wɔkɛ ekãa awie yɛ Yehowa hewalɛ naa.’ (Bɔfoi 14:3) Mɛni hãa wɔshiɛɔ kɛ ekãa lɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔle akɛ nɔ ni wɔshiɛɔ lɛ jɛ Biblia lɛ mli. No ji anɔkwale lɛ. (Yohane 17:17) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, “Nyɔŋmɔ nanemɛi nitsulɔi ji wɔ,” ni ehã wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ní eye ebua wɔ. (1 Korintobii 3:9; Bɔfoi 4:31) Nɔ ni ji etɛ lɛ, wɔsumɔɔ Yehowa kɛ wɔnaanyo gbɔmɔ, ni enɛ tsirɛɔ wɔ ní wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi krokomɛi. (Mateo 22:37-39) Ekãa ni wɔyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔkpaŋ shiɛmɔ. Wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbaahã mɛi ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ “eshwila” amɛ loo amɛlaka amɛ lɛ ale anɔkwale lɛ. (2 Korintobii 4:4) Ni wɔbaaya nɔ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ, kɛ́ mɛi kpoo sane ni wɔshiɛɔ lɛ loo amɛwa wɔ yi po.1 Tesalonikabii 2:1, 2.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔfee ekãa kɛ́ wɔkɛ kai kpe?

9 Kɛ́ wɔkɛ kai kpe. Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, ebaahã wɔná hemɔkɛyeli kɛ ekãa, koni wɔnyɛ wɔkpee kai anaa. Kɛ́ wɔsuɔlɔ ko gbo lɛ, wɔyeɔ awerɛho, shi wɔfeee shwɛm. Wɔyɛ nɔmimaa akɛ “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ” baawaje wɔ. (2 Korintobii 1:3, 4; 1 Tesalonikabii 4:13) Kɛ́ wɔhe miiye loo wɔpila lɛ, wɔnuɔ piŋmɔ he moŋ, shi wɔkpoɔ helatsamɔ gbɛi fɛɛ ni esaaa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. (Bɔfoi 15:28, 29) Kɛ́ wɔhao lɛ, “wɔtsuii baabu wɔ fɔ,” shi wɔnijiaŋ ejeee wui. Wɔyɛ hiɛkɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa, mɔ ni “bɛŋkɛɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ” mli. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)1 Yohane 3:19, 20; Lala 34:19.

YESU KƆƆ SANE SƐƐ

10. Kɛ́ mɔ ko kɔɔ sane sɛɛ lɛ, mɛni no tsɔɔ? Te Kristofonyo ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ wieɔ ni efeɔ enii tɛŋŋ?

10 Kɛ́ mɔ ko kɔɔ sane sɛɛ lɛ, etsɔɔ akɛ enyɛɔ ekpaa ekpakpa kɛ efɔŋ mli, ni no sɛɛ lɛ, ehalaa akɛ ebaafee nɔ ni ja. (Hebribii 5:14) Kristofonyo ni kɔɔ sane sɛɛ lɛ kpɛɔ yiŋ ni baawaje wekukpãa ni yɔɔ ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ. Ekwɛɔ jogbaŋŋ koni ekawie nɔ ko ni baagba mɛi krokomɛi anaa. Ewieɔ nibii ni baaye abua mɛi krokomɛi, ni enɛ saa Yehowa hiɛ. (Abɛi 11:12, 13) Emli “fuuu mra.” (Abɛi 14:29) “Ejajeɔ enyiɛmɔ,” ni tsɔɔ akɛ, ekpɛɔ yiŋ ni ja yɛ eshihilɛ mli fɛɛ. (Abɛi 15:21) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɔ sane sɛɛ? Esa akɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ atsu nii. (Abɛi 2:1-5, 10, 11) Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔsusu bɔ ni Yesu kɛ sanesɛɛkɔmɔ tsu nii lɛ he ni wɔkase lɛ, ejaakɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ nɔ bɛ.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ sanesɛɛkɔmɔ tsu nii yɛ ewiemɔ mli?

11 Yesu wiemɔ kɛ enifeemɔi fɛɛ tsɔɔ akɛ ekɔɔ sane sɛɛ. Yɛ ewiemɔ mli. Yesu kɛ wiemɔi ni ŋɔɔ tsu nii yɛ eshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni enɛ hã etoibolɔi lɛ anaa kpɛ amɛhe. (Mateo 7:28; Luka 4:22) Bei pii kɛ́ ekɛ mɛi miiwie lɛ, etsɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yisɛɛ loo ekaneɔ ehãa amɛ. Yɛ shihilɛ fɛɛ shihilɛ mli lɛ, ele ŋmalɛ pɔtɛ̃ɛ ni esa akɛ ekɛtsu nii. (Mateo 4:4, 7, 10; 12:1-5; Luka 4:16-21) Agbɛnɛ hu, ewiemɔi lɛ ta mɛi fɛɛ ni bo lɛ toi be ni egbalaa Ŋmalɛi lɛ amli lɛ atsuiiaŋ. Be ni atee Yesu shi lɛ, ekɛ ekaselɔi enyɔ komɛi gba sane be ni amɛnyiɛ gbɛ kɛmiiya Emao lɛ. Egbala ŋmalɛi ni kɔɔ ehe lɛ amli etsɔɔ amɛ. Sɛɛ mli lɛ, kaselɔi lɛ wie akɛ: “Ani wɔtsuii ahe edɔɔɔ la be ni ekɛ wɔ wieɔ yɛ gbɛ lɛ nɔ, ni egbeleɔ Ŋmalɛi lɛ anaa kwraa etsɔɔ wɔ lɛ?”Luka 24:27, 32.

12, 13. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii tsɔɔ akɛ Yesu mli fuuu mra, ni enuɔ nii ashishi?

12 Emli ni fuuu mra kɛ eniiashishinumɔ lɛ. Sanesɛɛkɔmɔ ye ebua Yesu koni ‘emli akafu mra.’ (Abɛi 16:32) Enyɛ eye ehe nɔ, ni ‘ehe jɔ.’ (Mateo 11:29) Yesu ná tsui ehã ekaselɔi lɛ be fɛɛ be, yɛ amɛfatɔi lɛ fɛɛ asɛɛ. (Marko 14:34-38; Luka 22:24-27) Ni etee nɔ ená tsui yɛ yiwaa po mli.1 Petro 2:23.

13 Sanesɛɛkɔmɔ ye ebua Yesu ni enu nii ashishi. Enu nɔ hewɔ ni akɛ Mose Mla lɛ hã lɛ shishi, ni enɛ ná bɔ ni ekɛ mɛi ye ehã lɛ nɔ hewalɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni ekɛ yoo ko ni “lá eho lɛ” lɛ ye ehã lɛ he okwɛ. (Kanemɔ Marko 5:25-34.) Yoo lɛ nyiɛ asafoku ko teŋ kɛbɛŋkɛ Yesu, ni ebata etade lɛ he, ni ehe wa lɛ. Yɛ Mla lɛ naa lɛ, kulɛ esaaa akɛ yoo nɛɛ taa mɔ ko he, ejaakɛ ehe tseee. (3 Mose 15:25-27) Shi Yesu ewieee ehiɛ yɛ Mla lɛ mli ni eku lɛ hewɔ. Mɛni hewɔ? Efee nakai, ejaakɛ ele akɛ sui tamɔ “mɔbɔnalɛ kɛ anɔkwayeli” ni mɔ aaajie lɛ kpo lɛ moŋ ji nɔ ni he hiaa. (Mateo 23:23) Yesu jɛ mlihilɛ mli ekɛɛ lɛ akɛ: “Biyoo, ohemɔkɛyeli ehã ohe ewa bo. Yaa yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni hela ni ehã opiŋ nɛɛ akagba onaa dɔŋŋ.” Nɔkwɛmɔnɔ fɛfɛo nɛɛ hãa wɔnaa akɛ Yesu jie mlihilɛ kpo ejaakɛ ekɔɔ sane sɛɛ.

14. Mɛni Yesu kɛ ebe fɛɛ tsu? Ni mɛni efee koni enyɛ ekɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ama nitsumɔ nɛɛ nɔ?

14 Bɔ ni ehi shi ehã. Bɔ ni Yesu hi shi ehã lɛ hãa wɔnaa akɛ ekɔɔ sane sɛɛ waa. Ekɛ ebe fɛɛ shiɛ sane kpakpa lɛ. (Luka 4:43) Agbɛnɛ hu, yiŋ srɔtoi ni Yesu kpɛ yɛ shihilɛ mli lɛ hã enyɛ ekɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ma shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ, ni etsu egbe naa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehã eshihilɛ fee mlɛo koni enyɛ ená be kɛ hewalɛ kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. (Luka 9:58) Akɛni ekɔɔ sane sɛɛ hewɔ lɛ, ena akɛ ehe miihia ni etsɔse mɛi krokomɛi koni amɛtsa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ yɛ egbele sɛɛ. (Luka 10:1-12; Yohane 14:12) Ni ewo ekaselɔi lɛ shi akɛ ebaaye ebua amɛ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli “kɛyashi shihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee.”Mateo 28:19, 20.

KASEMƆ YESU SANESƐƐKƆMƆ LƐ

Kɛ́ wɔkɔɔ sane sɛɛ lɛ, wɔbaana nibii ni he hiaa shĩatsɛmɛi lɛ, ni wɔbaale wiemɔi ni wɔkɛbaatsu nii (Kwɛmɔ kuku 15)

15. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sanesɛɛkɔmɔ atsu nii yɛ wɔwiemɔ mli?

15 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔkɔɔ sane sɛɛ tamɔ Yesu? Yɛ wɔwiemɔ mli. Kɛ́ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ miiwie lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔwiemɔi awo amɛ hewalɛ, moŋ fe ni wɔkɛaaje amɛnijiaŋ wui. (Efesobii 4:29) Kɛ́ wɔkɛ mɛi krokomɛi miigba Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ, esa akɛ ‘ŋoo ahi wɔwiemɔ mli,’ loo yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, wɔkwɛ wiemɔi ni wɔkɛtsuɔ nii lɛ jogbaŋŋ. (Kolosebii 4:6) Esa akɛ wɔkɔ sane sɛɛ koni wɔna nibii ni he hiaa shĩatsɛmɛi lɛ kɛ nibii ni amɛnáa he miishɛɛ. Enɛ baaye abua wɔ ni wɔle wiemɔi ni wɔkɛbaatsu nii. Kɛ́ wɔkɛ wiemɔi ni ŋɔɔ tsu nii lɛ, ekolɛ mɛi baabo wɔ toi, ni wɔsane lɛ baata amɛtsuiiaŋ. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔmiigbala wɔhemɔkɛyelii lɛ amli wɔmiitsɔɔ mɛi lɛ, esa akɛ wɔjɛ Biblia lɛ mli wɔfee nakai, ni kɛ́ ebaahi po lɛ, wɔkane wɔhã amɛ, ejaakɛ no nɔ wɔhemɔkɛyeli lɛ damɔ. Wɔle akɛ Biblia lɛ mli wiemɔi lɛ yɛ hewalɛ fe nɔ fɛɛ nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔbaawie.Hebribii 4:12.

16, 17. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔmli akafu oya? Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔnuɔ nii ashishi? (b) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ?

16 Esa akɛ wɔye wɔhe nɔ ni wɔnu nii ashishi. Sanesɛɛkɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyeɔ wɔhe nɔ kɛ́ mɛi wo wɔmli la, ni ebaaye ebua wɔ ni ‘wɔmli akafu oya.’ (Yakobo 1:19) Kɛ́ mɛi tɔ̃ wɔnɔ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔnu nɔ hewɔ ni amɛfee nɔ ni amɛfee lɛ loo amɛwie nɔ ni amɛwie lɛ shishi. No baahã efee mlɛo kɛhã wɔ akɛ wɔkɛaafa amɛ ní wɔmli akafu amɛ. (Abɛi 19:11) Kɛfata he lɛ, sanesɛɛkɔmɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ nii ashishi. No hewɔ lɛ, wɔkpaaa babaoo gbɛ kɛjɛɛɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ adɛŋ. Moŋ lɛ, wɔhãa ehiɔ wɔjwɛŋmɔŋ akɛ ekolɛ amɛkɛ naagbai ni wɔnyɛŋ wɔnu shishi jogbaŋŋ miikpe. Kɛ́ amɛmiitsɔɔ amɛjwɛŋmɔ lɛ, wɔboɔ toi, ni kɛ́ ebaahi lɛ wɔtsuɔ he nii wɔhãa amɛ. Wɔmaaa nɔ mi doo akɛ afee nɔ ni wɔ wɔsumɔɔ.Filipibii 4:5.

17 Bɔ ni wɔhiɔ shi wɔhãa. Wɔle akɛ sane kpakpa lɛ shiɛmɔ ji hegbɛ ni fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔná. No hewɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaahã yiŋ fɛɛ yiŋ ni wɔkpɛɔ yɛ shihilɛ mli lɛ afee nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nitsumɔ nɛɛ nɔ. Wɔkɛ Yehowa yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli, ni wɔhãa wɔshihilɛ feɔ mlɛo, bɔ ni afee ni wɔná be kɛ hewalɛ kɛshiɛ sane kpakpa lɛ dani naagbee lɛ aba.Mateo 6:33; 24:14.

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔya nɔ wɔnyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ? Ni mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

18 Eka shi faŋŋ akɛ, Yesu sui kpakpai ni wɔsusu he nɛɛ ehã wɔmii eshɛ wɔhe waa! Kɛ́ wɔkase esui krokomɛi lɛ ahe nii, ni wɔjie sui nɛɛ akpo lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ wɔbaakase Yesu. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔbaaya nɔ wɔnyiɛ gbɛ ni kɛ mɔ yaa naanɔ wala mli lɛ nɔ, ni wɔbaatsi wɔbɛŋkɛ Yehowa kpaakpa.

^ kk. 2 Aŋma 1 Petro 1:8, 9 lɛ ahã Kristofoi ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ. Kɛ̃lɛ, Petro wiemɔi lɛ baanyɛ akɔ Kristofoi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaahi shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu ahe.

^ kk. 9 Kɛ́ ootao mɛi ni fee ekãa be ni amɛkɛ kai kpe lɛ ateŋ mɛi komɛi aniiashikpamɔ lɛ, kwɛmɔ December 1, 2000, Buu-Mɔɔ lɛ, baafa 24-28; April 22, 2003, Awake! lɛ, baafa 18-21; kɛ January 22, 1995, Awake! lɛ, baafa 11-15.