Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Kudɔɔ Nitsɔɔmɔ Nitsumɔ ni Wɔtsuɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ Lɛ

Yehowa Kudɔɔ Nitsɔɔmɔ Nitsumɔ ni Wɔtsuɔ yɛ Jeŋ Fɛɛ Lɛ

“Miji Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni tsɔɔo nii ni hi hao, mɔ ni tsɔɔo gbɛ ní onyiɛ nɔ lɛ.”YESAIA 48:17.

1. Mɛɛ naagbai Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kɛkpe yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

BE NI Yehowa webii bɔi sane kpakpa lɛ shiɛmɔ nɔ ni fe afii 130 ni eho nɛ lɛ, amɛkɛ naagbai babaoo kpe. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Taakɛ eji yɛ Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ agbɛfaŋ lɛ, no mli lɛ amɛyi faaa, ni mɛi babaoo nyaaa sane ni amɛshiɛɔ lɛ he. Mɛi komɛi susu akɛ amɛleee woloŋ. Sɛɛ mli be ni ashɛ Satan afɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, awa amɛ yi. (Kpojiemɔ 12:12) Ni kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ, amɛmiishiɛ yɛ “naagbee gbii” ní “jaraa” nɛɛ amli.2 Timoteo 3:1.

2. Mɛni Yehowa feɔ kɛyeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔshiɛ?

2 Shi Yehowa etee nɔ eye ebua ewebii lɛ. Eesumɔ ni amɛshiɛ sane kpakpa lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, ni eŋmɛŋ gbɛ ni nɔ ko atsĩ nitsumɔ nɛɛ naa. Eye ebua ewebii lɛ koni amɛjá lɛ yɛ gbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ nɔ, kɛtsɔ amale jamɔ ni ehã amɛtsi amɛhe kɛje he lɛ nɔ. Efee nakai nɔŋŋ yɛ blema, be ni ekpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Babilon lɛ. (Kpojiemɔ 18:1-4) Wɔnáa nibii ni Yehowa tsɔɔ wɔ lɛ he sɛɛ akɛ aŋkroaŋkroi. Eyeɔ ebuaa wɔ ní wɔkɛ mɛi krokomɛi ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni etsɔseɔ wɔ koni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi ehe sane. (Kanemɔ Yesaia 48:16-18.) Eyɛ mli akɛ Yehowa ni nyiɛ wɔnitsumɔ lɛ hiɛ moŋ, shi no etsɔɔɔ akɛ etsakeɔ nibii ni yaa nɔ yɛ je lɛ mli lɛ be fɛɛ be koni wɔnyɛ wɔshiɛ. Eji anɔkwale akɛ nibii komɛi ni eba yɛ je lɛ mli lɛ ehã shiɛmɔ nitsumɔ lɛ efee mlɛo fioo moŋ, shi aawa wɔ yi lolo. Kɛfata he lɛ, wɔkɛ naagbai krokomɛi kpeɔ yɛ Satan je lɛ mli. Yehowa ji mɔ ni yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔshiɛ.Yesaia 41:13; 1 Yohane 5:19.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ Daniel gbalɛ lɛ eba mli?

3 Daniel gba akɛ yɛ naagbee be lɛ mli lɛ, mɛi babaoo baanu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi. (Kanemɔ Daniel 12:4.) Be ni eshwɛ fioo ni “naagbee be lɛ” baaje shishi lɛ, Yehowa ye ebua ewebii lɛ koni amɛnu Biblia mli tsɔɔmɔi ni he hiaa lɛ ashishi, ní amɛkpoo amale tsɔɔmɔi ni Kristendom tsɔɔ lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, ewebii lɛ miitsɔɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ yɛ je lɛŋ fɛɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, Daniel gbalɛ lɛ eba mli. Mɛi aaafee akpekpei kpaanyɔ ekase anɔkwale lɛ, ni amɛmiitsɔɔ mɛi krokomɛi. No hewɔ lɛ, mɛni ji nibii komɛi ni eye ebua Yehowa webii koni amɛshiɛ yɛ jeŋ fɛɛ?

BIBLIA SHISHITSƆƆMƆ

4. Be ni shɛɔ afi 1900 lɛ, no mli lɛ wiemɔi enyiɛ amli atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee?

4 Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo yɛ Biblia lɛ eko, ni enɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔnyɛ wɔtsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ. Shi be ko ni eho lɛ, jeee nakai eyɔɔ. No mli lɛ, Kristendom osɔfoi lɛ sumɔɔɔ ni mɛi kaneɔ Biblia lɛ, ni enɛ tee nɔ afii ohai abɔ. Amɛwa mɛi ni kaneɔ lɛ ayi, ni amɛgbe mɛi ni tsɔɔ shishi lɛ ateŋ mɛi komɛi po. Shi, yɛ afi 1800 afii lɛ amli lɛ, kui komɛi tsɔɔ Biblia muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi loo amɛkala yɛ wiemɔi aaafee 400 mli. Be ni shɛɔ afi 1900 lɛ, no mli lɛ mɛi babaoo yɛ Biblia lɛ eko. Shi amɛnuuu nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ shishi.

5. Kɛ́ aawie Biblia shishitsɔɔmɔ he lɛ, mɛni Yehowa Odasefoi enyɛ amɛtsu?

5 Yehowa webii le akɛ esa akɛ amɛhã mɛi krokomɛi ale nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ, ni nakai pɛpɛɛpɛ amɛfee. Shishijee mli lɛ, amɛkɛ Biblia shishitsɔɔmɔi ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ tsu nii, ni amɛhã mɛi eko. Kɛjɛ afi 1950 kɛbaa lɛ, amɛkala New World Translation of the Holy Scriptures muu lɛ fɛɛ loo efã ko yɛ wiemɔi ni fa fe 120 mli. Yɛ afi 2013 lɛ, amɛfee New World Translation lɛ ehee. Ehee nɛɛ shishinumɔ yɛ mlɛo, ni eshishitsɔɔmɔ hu waaa. Ni kɛ́ wɔkɛ Biblia ni mɛi baanyɛ anu shishi tsu nii lɛ, efeɔ mlɛo akɛ wɔɔtsɔɔ amɛ anɔkwale lɛ.

TOIŊJƆLƐ

6, 7. (a) Mɛɛ tai awu yɛ afii 100 ni eho lɛ mli? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ toiŋjɔlɛ ni eba yɛ maji komɛi anɔ lɛ eye ebua wɔ ni wɔshiɛ?

6 Yɛ afii 100 ni eho nɛɛ amli lɛ, awu jeŋ tai enyɔ kɛ tai krokomɛi babaoo. Mɛi akpekpei abɔ egboi. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔwie akɛ aná toiŋjɔlɛ lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ eye ebua Yehowa webii ni amɛnyɛ amɛshiɛ? Yɛ afi 1942 be ni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ, no mli lɛ Nathan Knorr ji mɔ ni nyiɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahiɛ. Yɛ kpee ko ni afee yɛ nakai afi lɛ mli lɛ shishi lɛ, ehã wiemɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ ni yitso ji, “Toiŋjɔlɛ—Ani Ebaahi Shi Daa?” Nyɛminuu Knorr tsɔɔ mli akɛ, gbalɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 17 lɛ hãa anaa akɛ Harmagedon baŋ amrɔ nɔŋŋ, ni akɛ yɛ jeŋ ta lɛ sɛɛ lɛ, toiŋjɔlɛ baaba.Kpojiemɔ 17:3, 11.

7 Enɛ etsɔɔɔ akɛ yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ, toiŋjɔlɛ ba he fɛɛ he. Kɛjɛ Jeŋ Ta II sɛɛ kɛbaa nɛɛ, mɛi akpekpei abɔ egboi yɛ tai krokomɛi amli. Shi yɛ maji babaoo anɔ lɛ, aná toiŋjɔlɛ, ni enɛ hã efee mlɛo fioo kɛhã Yehowa webii akɛ amɛbaashiɛ. Mɛni ejɛ mli kɛba? Be ni awuɔ Jeŋ Ta II lɛ, no mli lɛ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ shɛɛɛ 110,000. Shi ŋmɛnɛ lɛ, amɛyibɔ miihe ashɛ akpekpei kpaanyɔ! (Kanemɔ Yesaia 60:22.) Anɔkwa, kɛ́ toiŋjɔlɛ yɛ lɛ, wɔnyɛɔ wɔshiɛɔ sane kpakpa lɛ wɔhãa mɛi babaoo.

GBƐFÃA NI EFEE MLƐO

8, 9. Mɛɛ gbɛ nɔ gbɛfãa efee mlɛo? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ yeɔ ebuaa wɔ yɛ wɔnitsumɔ lɛ mli?

8 Be ni Yehowa webii bɔi shiɛmɔ yɛ United States lɛ, no mli lɛ gbɛfãa bɛ mlɛo. Yɛ afi 1900, ni ji be ni amɛbɔi Buu-Mɔɔ lɛ kalamɔ lɛ sɛɛ aaafee afii 21 lɛ, no mli lɛ tsɔji 8,000 pɛ ni yɔɔ United States, ni gbɛjegbɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ateŋ fioo ko pɛ hi. Shi ŋmɛnɛ lɛ, ayɛ tsɔji ni fa fe akpekpe toi akpe kome kɛ fã yɛ jeŋ fɛɛ, ni gbɛjegbɛi kpakpai hu yɛ hei babaoo. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ tsɔji aya akrowai kɛ hei ni ewa akɛ abaaya jɛmɛ lɛ, koni wɔyashiɛ wɔhã mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Shi kɛ́ gbɛfãa bɛ mlɛo yɛ he ni wɔyɔɔ lɛ, ni wɔnyiɛɔ gbɛ kakadaŋŋ po koni wɔyashiɛ wɔhã mɛi lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ wɔfeɔ nakai.Mateo 28:19, 20.

Wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaashiɛ wɔhã mɛi, ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ

9 Wɔtsɔɔ gbɛi krokomɛi hu anɔ wɔfãa gbɛ. Wɔkɛ Biblia kɛ woji kɛ nibii krokomɛi majeɔ kɛtsɔɔ tsɔji wuji, meelei, kɛ oketekei anɔ. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ otsii fioo komɛi pɛ amli lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ woji amaje nyɛmimɛi ni yɔɔ hei ni etse amɛhe banee lɛ. Kpokpaa nɔkwɛlɔi, Nitsumɔhe Nine Ajinafoi Akuu mli bii, maŋsɛɛ sɔɔlɔi, kɛ mɛi krokomɛi kɛ kɔɔyɔŋ lɛji fãa gbɛ koni amɛyahã wiemɔi yɛ kpeei wuji ashishi, ní amɛye amɛbua asafoi lɛ. Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli bii kɛ nyɛmimɛi krokomɛi ni jɛ asafo lɛ yitso lɛ hu kɛ kɔɔyɔŋ lɛji fãa gbɛ kɛyaa maji krokomɛi anɔ koni amɛyatsɔɔ amɛnyɛmimɛi lɛ anii, ní amɛwo amɛ hewalɛ. Enɛ fɛɛ hãa Yehowa webii lɛ feɔ ekome.Lala 133:1-3.

BLƆFO WIEMƆ LƐ KƐ WIEMƆI ASHISHITSƆƆMƆ

10. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ awieɔ Blɔfo yɛ jeŋ fɛɛ lɛ?

10 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Hela wiemɔ lɛ ji nɔ ni mɛi ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ ateŋ mɛi pii wieɔ. Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi babaoo wieɔ Blɔfo yɛ jeŋ fɛɛ. Wolo ko ni ji English as a Global Language lɛ wie akɛ, kɛ́ aja mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ amli ejwɛ lɛ, amɛmli ekome wieɔ Blɔfo loo amɛnuɔ shishi. Mɛi babaoo kaseɔ Blɔfo wiemɔ, ejaakɛ no nɔŋŋ akɛtsuɔ nii yɛ jarayeli, maŋkwramɔŋ saji, jeŋ shikpamɔ, kɛ ilɛtrɔniki nibii afeemɔ mli.

11. Mɛɛ gbɛ nɔ Blɔfo wiemɔ lɛ ehã anyɛ agbɛ anɔkwale lɛ ashwã?

11 Bɔ ni akɛ Blɔfo wiemɔ lɛ tsuɔ nii yɛ jeŋ fɛɛ lɛ ehã anyɛ agbɛ anɔkwale lɛ ashwã. Tsutsu ko lɛ, akalaa wɔwoji lɛ yɛ Blɔfo mli klɛŋklɛŋ. Mɛi babaoo nyɛ amɛkane, ejaakɛ awieɔ Blɔfo yɛ jeŋ fɛɛ. Blɔfo nɔŋŋ awieɔ yɛ asafo lɛ yitso lɛ. Ni kɛ́ nyɛmimɛi ní nuɔ Blɔfo jɛ maji srɔtoi anɔ amɛba skul srɔtoi ni afeɔ yɛ Patterson, yɛ New York lɛ eko lɛ, Blɔfo wiemɔ lɛ akɛtsɔɔ amɛ nii.

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ feɔ ekome, ejaakɛ amɛnuɔ “naabu krɔŋŋ” lɛ, ni ji Biblia mli anɔkwalei lɛ shishi

12. Wiemɔi enyiɛ amli atsɔɔ wɔwoji lɛ ashishi kɛtee? Ni mɛɛ gbɛ nɔ kɔmpiuta nɔ program srɔtoi eye ebua wɔ?

12 Shi sɔ̃ kã wɔnɔ akɛ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔtsɔɔ mɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ, wɔtsɔɔ wɔwoji lɛ ashishi kɛyaa wiemɔi fe 700 amli. Te afeɔ tɛŋŋ atsuɔ nitsumɔ nɛɛ? Kɔmpiutai kɛ kɔmpiuta nɔ program srɔtoi tamɔ MEPS lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔtsɔɔ nibii ashishi. Enɛ hãa Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ feɔ ekome, ejaakɛ amɛnuɔ “naabu krɔŋŋ” lɛ, ni ji Biblia mli anɔkwalei lɛ shishi.Kanemɔ Zefania 3:9.

MLAI KƐ SANEYELI

13, 14. Mɛɛ gbɛ nɔ mlai kɛ saneyelihei ayiŋkpɛi eye ebua wɔ?

13 Roma mlai lɛ ye ebua Kristofoi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ ni amɛnyɛ amɛshiɛ. Ŋmɛnɛ hu, mlai ni yɔɔ maji babaoo anɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mlai ni yɔɔ United States lɛ hãa mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hegbɛ akɛ amɛhala jamɔ ni amɛsumɔɔ, amɛkɛ mɛi krokomɛi agba nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ he sane, ní amɛbua amɛhe naa hu. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔfee kpeei, ni wɔshiɛ yɛ nakai maŋ lɛ mli. Enɛ hewɔ lɛ, anyɛɔ atoɔ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ he gbɛjianɔ kɛjɛɔ asafo lɛ yitso ni yɔɔ United States lɛ. Kɛ̃lɛ, bei komɛi lɛ, ehe ebahia ni wɔkɛ saji aya saneyelihei koni wɔfã hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔshiɛɔ sane kpakpa lɛ he. (Filipibii 1:7) Ni be ni kojolɔi lɛ ka akɛ amɛbaatsi wɔnaa lɛ, wɔkɛ wɔsane lɛ tee saneyelihei wuji lɛ, ni jɛmɛ bei pii lɛ wɔyaye kunim yɛ.

14 Yɛ maji krokomɛi hu anɔ lɛ, wɔkɛ saji etee saneyelihei koni wɔkɛfã hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔjáa Yehowa, kɛ hegbɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔshiɛɔ lɛ he. Wɔyeee kunim yɛ saji nɛɛ ekomɛi amli, no hewɔ lɛ, wɔkɛtee majimaji ateŋ saneyelihei. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bei pii lɛ wɔkɛ wɔsane lɛ yahãa Yuropabii Asaneyelihe ni Yeɔ Hegbɛi ni Adesai Yɔɔ lɛ Ahe Saji lɛ. Be ni shɛɔ June 2014 lɛ, wɔye kunim yɛ saji ni wɔkɛyahã Saneyelihe nɛɛ ateŋ 57 mli, ni esa akɛ maji babaoo ni yɔɔ Yuropa lɛ kɛ Saneyelihe nɛɛ yiŋkpɛi lɛ atsu nii. Eyɛ mli akɛ ‘jeŋmaji fɛɛ nyɛɔ wɔ’ moŋ, shi mlai ni yɔɔ maji babaoo anɔ lɛ eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔjá Yehowa.Mateo 24:9.

NIBII KROKOMƐI

Wɔkɛ Biblia kasemɔ woji hãa mɛi yɛ wiemɔi babaoo amli

15. Mɛɛ gbɛi anɔ atee hiɛ yɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akalaa woji lɛ mli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ eye ebua wɔ?

15 Nɔ kroko hu ni eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ wɔhã mɛi babaoo ji gbɛi hei ni atsɔɔ nɔ akalaa woji. Aaafee afi 1450 lɛ, Johannes Gutenberg fee tsɔne ko ni akɛkalaa woji. Akɛ gbɛ ni tsɔne nɛɛ tsɔɔ nɔ etsuɔ nii lɛ tsu nii afii ohai abɔ. Shi yɛ afii 200 ni eho nɛɛ amli lɛ, atee hiɛ yɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ akalaa woji lɛ mli. Aná gbɛ hee ko ni atsɔɔ nɔ akalaa woji, ní atsɛɔ lɛ offset printing. Gbɛ hee nɛɛ hãa anyɛɔ akalaa woji oyayaayai, ni woji ni akalaa lɛ hu feɔ fɛo. Agbɛnɛ hu woji afeemɔ kɛ amɛsɛɛwoo jara waaa tsɔ tamɔ be ko ni eho. Mɛɛ gbɛ nɔ tsakemɔi nɛɛ esa bɔ ni wɔfeɔ wɔwoji lɛ ahe? Yɛ afi 1879 lɛ, akala klɛŋklɛŋ Buu-Mɔɔ lɛ yɛ Blɔfo mli. Mfonirii bɛ mli, ni akala ekomekomei 6,000. Ŋmɛnɛ lɛ, akalaa Buu-Mɔɔ lɛ yɛ wiemɔi ni fa fe 200 mli. Mfonirii fɛfɛji eyi mli obɔ, ni akalaa eko fɛɛ eko 50,000,000 kɛ sɛɛ.

16. Mɛɛ nibii eye ebua wɔ ni wɔnyɛ wɔshiɛ yɛ jeŋ fɛɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

16 Nibii krokomɛi ni afee yɛ afii 200 ni eho lɛ amli lɛ eye ebua Yehowa webii ni amɛshiɛ sane kpakpa lɛ. Wɔtsɔ hiɛ wɔwie oketekei, tsɔji, kɛ kɔɔyɔŋ lɛji ahe. Shi afee nibii komɛi hu tamɔ okɔɔkpe, taipraita, tsɔji ni akɛfeɔ woji ahãa shwilafoi kɛ nɔ ni akɛkaneɔ, tɛligraf, tɛlifoŋ, kamera, nibii ni akɛrikɔdiɔ gbee, nibii ni akɛshaa vidio kɛ nɔ ni akɛjieɔ, redio, tɛlivishiŋ, sinii, kɔmpiutai, kɛ Intanɛt lɛ. Eyɛ mli akɛ jeee Yehowa webii ji mɛi ni fee nibii nɛɛ moŋ, shi amɛkɛtsuɔ nii kɛfeɔ Biblia lɛ kɛ woji krokomɛi yɛ wiemɔi babaoo amli, ni amɛkɛshiɛɔ yɛ jeŋ fɛɛ. Amɛtsɔɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ‘amɛnuɔ jeŋmaji lɛ afufɔ,’ taakɛ agba yɛ Biblia lɛ mli lɛ.Kanemɔ Yesaia 60:16.

Suɔmɔ ni Yehowa yɔɔ kɛhã wɔ lɛ hewɔ lɛ eesumɔ ni wɔfata ehe kɛtsu nii

17. (a) Yɛ nibii ni wɔsusu he lɛ anaa lɛ, namɔ nyiɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ? (b) Mɛni hewɔ Yehowa sumɔɔ ni wɔfata ehe kɛtsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ?

17 Eyɛ faŋŋ akɛ Yehowa ji mɔ ni nyiɛ wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hiɛ. Yehowa baanyɛ etsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ní wɔfataaa he. Shi suɔmɔ ni eyɔɔ kɛhã wɔ lɛ hewɔ lɛ eesumɔ ni wɔfata ehe kɛtsu. Kɛ́ wɔshiɛ sane kpakpa lɛ, wɔhãa Yehowa naa akɛ wɔsumɔɔ lɛ, ni wɔsumɔɔ mɛi krokomɛi hu. (Marko 12:28-31; 1 Korintobii 3:9) Wɔdaa Yehowa shi waa akɛ eeye eebua wɔ koni wɔshiɛ yɛ jeŋ fɛɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔkɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni wɔbaaná lɛ ashiɛ Yehowa kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sane wɔtsɔɔ mɛi!

^ kk. 1 Kɛjɛ aaafee afi 1870 lɛ, no mli lɛ ale Yehowa webii lɛ akɛ Biblia Kaselɔi. Yɛ afi 1931 lɛ, amɛkɛ gbɛ́i Yehowa Odasefoi lɛ bɔi nitsumɔ.Yesaia 43:10.