Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Tsutsu ko lɛ, afɔɔ kɛɛmɔ yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ saji komɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ feɔ nibii ni baaba wɔsɛɛ lɛ ahe mfoniri. Shi nyɛsɛɛ nɛɛ afɔɔɔ nakai wiemɔ. Mɛni hewɔ?

Blɔfo Buu-Mɔɔ ni je kpo yɛ September 15, 1950 lɛ, tsɔɔ mli akɛ bei komɛi lɛ, mɔ ko, nɔ ko, loo sane ko ni tee nɔ, ní awie he yɛ Biblia lɛ mli lɛ feɔ mɔ ko loo nɔ ko ni baaba wɔsɛɛ lɛ he mfoniri. No hewɔ lɛ, atsɔɔ mli yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ hii kɛ yei komɛi tamɔ Debora, Elihu, Yefta, Hiob, Rahab, Rebeka, kɛ mɛi krokomɛi ni hi shi yɛ blema lɛ feɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ loo “asafoku kpele” lɛ he mfoniri. (Kpojiemɔ 7:9) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awie akɛ Yefta, Hiob, kɛ Rebeka feɔ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ he mfoniri, ni Debora kɛ Rahab feɔ asafoku kpele lɛ he mfoniri. Shi bei nɛɛ amli lɛ, afɔɔɔ nakai wiemɔ. Mɛni hewɔ?

SANE LƐ

Hehoo gwaŋtɛŋbi lɛ ni akɛsha afɔle yɛ Israel lɛ fee nɔ ko he mfoniri.4 Mose 9:2

NƆ NI EFEƆ HE MFONIRI

Paulo wie akɛ Kristo ji “wɔ-Hehoo gwantɛŋbi lɛ.”1 Korintobii 5:7

Yɛ anɔkwale mli lɛ, Ŋmalɛi lɛ hãa wɔnaa akɛ mɛi komɛi ni atsĩ amɛtã yɛ Biblia lɛ mli lɛ feɔ mɔ ko loo nɔ ko ni baaba wɔsɛɛ lɛ he mfoniri. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Galatiabii 4:21-31 lɛ, bɔfo Paulo tsɔɔ mli akɛ, nɔ ni tee nɔ yɛ yei enyɔ komɛi ashihilɛ mli lɛ ji “okadifeemɔŋ nifeemɔ ko.” Klɛŋklɛŋ yoo lɛ ji Hagar, Abraham tsulɔ yoo lɛ. Paulo tsɔɔ mli akɛ, yoo nɛɛ feɔ Israel maŋ lɛ, ní Yehowa kɛ amɛ fee kpaŋmɔ kɛtsɔ Mose Mla lɛ nɔ lɛ he mfoniri. Yoo ni ji enyɔ lɛ ji “odehe yoo lɛ,” ni ji Sara, Abraham ŋa lɛ. Efeɔ Nyɔŋmɔ ŋa lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ fã ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he mfoniri. Paulo kɛ Melkizedek, mɔ ni sɔmɔ akɛ maŋtsɛ kɛ osɔfo fɛɛ lɛ hu to Yesu he, ni etsɔɔ amɛshihilɛ mli nibii pii ni je amɛhe. (Hebribii 6:20; 7:1-3) Agbɛnɛ hu, ekɛ gbalɔ Yesaia kɛ ebihii lɛ to Yesu kɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe. (Hebribii 2:13, 14) Akɛni Yehowa mumɔ lɛ ni tsirɛ Paulo ni ewie nibii srɔtoi ni mɛi nɛɛ feɔ he mfoniri lɛ ahe hewɔ lɛ, wɔyɛ nɔmimaa akɛ nɔ ni ewie lɛ ja.

Shi kɛ́ Biblia lɛ wie akɛ mɔ ko feɔ nɔ ko he mfoniri po lɛ, esaaa akɛ wɔmuɔ sane naa akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni tee nɔ yɛ nakai mɔ lɛ shihilɛ mli lɛ hu feɔ nɔ ko ni he hiaa waa ni baaba wɔsɛɛ lɛ he mfoniri. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo tsɔɔ mli akɛ Melkizedek feɔ Yesu he mfoniri. Kɛ̃lɛ, Paulo ewieee be ni Melkizedek kɛ aboloo kɛ wein hã Abraham be ni eye maŋtsɛmɛi ejwɛ komɛi anɔ kunim lɛ he. No hewɔ lɛ, nɔ ko bɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ wɔtao nɔ ni nakai nifeemɔ lɛ feɔ he mfoniri.1 Mose 14:1, 18.

Kristo gbele lɛ sɛɛ afii ohai abɔ lɛ, woloŋmalɔi komɛi fee nɔ ko ni ehiii kwraa. Amɛwie akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ feɔ nɔ ko he mfoniri, ja ekomekomei komɛi pɛ. Wolo ko (The International Standard Bible Encyclopaedia) wie hii komɛi ni atsɛɔ amɛ Origen, Ambrose, kɛ Jerome lɛ he akɛ: “Amɛtao nɔ ni sane fɛɛ sane ni aŋma yɛ Ŋmalɛ lɛ mli lɛ feɔ he mfoniri, ekɔɔɔ he eko nɔ sane ni eji, ni amɛná eko hu.” Hii nɛɛ susu akɛ nibii bibii kɛ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi ni awie he yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ po feɔ nibii komɛi ni mɛi babaoo leee lɛ ahe mfoniri. Wolo lɛ kɛfata he akɛ, mɛi komɛi po tsɔɔ akɛ, loi abɔ ni kaselɔi lɛ hɛ yɛ Yesu shitee lɛ sɛɛ, ni ji 153 lɛ, feɔ nɔ ko he mfoniri.

Woloŋmalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Augustine, ni jɛ Hippo lɛ, tsɔɔ mli akɛ, akoko aboloi enumɔ kɛ loi enyɔ ni Yesu kɛlɛ hii 5,000 lɛ feɔ nɔ ko he mfoniri. Ewie akɛ akoko aboloi enumɔ lɛ feɔ klɛŋklɛŋ woji enumɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ he mfoniri. Ni akɛni asusuɔ akɛ ŋmaa hi fe akoko hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ “Kpaŋmɔ Hee” lɛ he yɛ sɛɛnamɔ fe “Kpaŋmɔ Momo” lɛ. Etsɔɔ mli hu akɛ, loi enyɔ lɛ feɔ maŋtsɛ ko kɛ osɔfo ko he mfoniri. Woloŋlelɔ ko hu tsɔɔ mli akɛ, hemɔ ni Yakob kɛ abɔbɔi, loo niyenii tsuru he Esau kromɔbi-gbɛnaa lɛ, feɔ bɔ ni Yesu kɛ ela tsuru lɛ he ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ ehã adesai lɛ he mfoniri!

Mlitsɔɔmɔi ni hii nɛɛ kɛhã lɛ hãa wɔnaa akɛ, nilee bɛ mli akɛ aaasusu akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ feɔ nɔ ko he mfoniri. Adesai nyɛŋ ale Biblia mli saji lɛ ateŋ nɔ ni feɔ nɔ ko he mfoniri kɛ nɔ ni efeee nɔ ko he mfoniri. Kɛ́ nakai ji sane lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee mɔ? Kɛ́ Ŋmalɛ lɛ fee lɛ faŋŋ akɛ mɔ ko, nɔ ko, loo sane ko ni tee nɔ lɛ feɔ mɔ ko loo nɔ ko he mfoniri lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ nakai. Shi kɛ́ nɔ ko bɛ Ŋmalɛ lɛ mli ni abaanyɛ adamɔ nɔ awie akɛ Biblia mli sane ko feɔ nɔ ko he mfoniri lɛ, esaaa akɛ wɔkɛɔ akɛ efeɔ nɔ ko he mfoniri.

Belɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔná saji srɔtoi ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe sɛɛ? Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nibii fɛɛ ni aŋma ato momo lɛ, aŋma koni etsɔɔ nii, koni kɛtsɔ wɔshifimɔ kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ nɔ lɛ, wɔná hiɛnɔkamɔ.” (Romabii 15:4) Paulo ŋma wolo nɛɛ ehã Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, ni etsɔɔ amɛ bɔ ni amɛaafee amɛná Biblia mli saji lɛ ahe sɛɛ. Kɛ̃lɛ, kɛjɛ nakai beiaŋ kɛbaa nɛɛ, Kristofoi fɛɛ, ni “gwantɛŋi krokomɛi” lɛ fata he lɛ, ekase nii babaoo kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli.Yohane 10:16; 2 Timoteo 3:1.

Enɛ hewɔ lɛ, saji ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ babaoo kɔɔ Kristofoi fɛɛ ahe, shi jeee mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ loo, “gwantɛŋi krokomɛi” lɛ, loo Kristofoi ni hi shi yɛ be pɔtɛɛ ko mli lɛ pɛ ahe. Kristofoi ni hi shi yɛ blema kɛ mɛi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ baanyɛ aná saji nɛɛ ahe sɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jeee mɛi ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ wala mli be ni awuɔ Jeŋ Ta I pɛ ahe Hiob amanehulu lɛ kɔɔ. Nyɔŋmɔ webii pii—hii, yei, mɛi ni afɔ amɛ mu, kɛ “gwantɛŋi krokomɛi” lɛ mli bii fɛɛ—ena nɔ tamɔ Hiob, amɛkase esane lɛ, ni amɛná he sɛɛ. Enɛ ehã amɛna akɛ “Yehowa dɔɔ mɔ he waa, ni enaa mɔbɔ hu.”Yakobo 5:11.

Ŋmɛnɛ lɛ, yɛ wɔsafoi lɛ amli lɛ, wɔyɛ nyɛmimɛi yei ni edara yɛ afii amli ni kɛ anɔkwayeli miisɔmɔ Nyɔŋmɔ taakɛ Debora fee lɛ, kɛ oblahii ni hiɛ kã shi tamɔ Elihu ni miisɔmɔ akɛ asafoŋ onukpai. Wɔyɛ gbɛgbalɔi ni feɔ ekãa tamɔ Yefta, kɛ hii kɛ yei anɔkwafoi hu ni toɔ amɛtsui shi tamɔ Hiob. Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa hã abaa “nibii fɛɛ ni aŋma ato momo lɛ” ayi ahã wɔ, koni “kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ nɔ lɛ, wɔná hiɛnɔkamɔ”!

Nibii ni wɔsusu he nɛɛ ahewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ wɔwoji lɛ ewieee nɔ ni sane fɛɛ sane ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ feɔ he mfoniri lɛ he babaoo. Moŋ lɛ, amɛgbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nibii ni yɔɔ sɛɛnamɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ anɔ.