Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Wɔbaanyɛ Wɔtsi Wɔhe Kɛje Bɔlɛnamɔ Jeŋba Sha He

Wɔbaanyɛ Wɔtsi Wɔhe Kɛje Bɔlɛnamɔ Jeŋba Sha He

“Nyɛtsua nyɛniji ahe, . . . ní nyɛhãa nyɛtsuii ahe atsea.”—YAKOBO 4:8.

1. Mɛɛ jwɛŋmɔ mɛi babaoo hiɛ yɛ bɔlɛnamɔ kɛ gbalashihilɛ he?

MƐI ni yɔɔ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi pii ajeŋba ekpɔtɔ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi babaoo susuɔ akɛ ejeee tɔmɔ akɛ hii kɛ hii loo yei kɛ yei kɛ amɛhe baawɔ, ni akɛ ehe ehiaaa ni mɔ ko kɛ mɔ ko abote gbalashihilɛ mli dani ekɛ lɛ aná bɔlɛ. Ajieɔ jeŋba sha yi yɛ sinii, woji, lalai, adafitswaa woji, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ amli. (Lala 12:9) Shi Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔhi shi yɛ gbɛ ni sa ehiɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔtsi wɔhe kɛje bɔlɛnamɔ jeŋba sha he, loo wɔfee krɔŋkrɔŋ yɛ jeŋ ni efite nɛɛ mli.Kanemɔ 1 Tesalonikabii 4:3-5.

2, 3. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔjie shwelɛi fɔji kɛje wɔtsui mli lɛ? (b) Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

2 Dani wɔbaanyɛ wɔsa Yehowa hiɛ lɛ, esa akɛ wɔtsi wɔhe kɛje nɔ fɛɛ nɔ ni ehiɔ lɛ he. Shi wɔyeee emuu, ni no hewɔ lɛ, bɔlɛnamɔ jeŋba sha he akɔnɔi baanyɛ alaka wɔ ni wɔfee nibii ni esaaa Yehowa hiɛ, taakɛ bɔ ni kpoŋ naa loo lakaa loo lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ efee wɔ akɛ wɔkɛ wɔhe ayawo jeŋba sha mli lɛ, esa akɛ wɔjie nakai akɔnɔ fɔŋ lɛ kɛje wɔtsui mli amrɔ nɔŋŋ. Kɛjeee nakai lɛ, nakai akɔnɔ lɛ mli baawa aahu akɛ, kɛ́ hegbɛ ko gbele lɛ, wɔbaafee esha. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔ ni ashweɔ lɛ, kɛ́ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha.”Kanemɔ Yakobo 1:14, 15.

3 Akɔnɔi fɔji baanyɛ ahe shi yɛ wɔtsui mli fiofio. No hewɔ ni esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ nibii ni wɔshweɔ lɛ ahe lɛ. Kɛ́ wɔjie shwelɛi fɔji kɛje wɔtsui mli lɛ, wɔkɛ wɔhe woŋ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli, ni wɔkpaŋ emli yibii fɔji lɛ eko kwraa. (Galatiabii 5:16) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nibii etɛ ni baaye abua wɔ ni wɔwu wɔshi akɔnɔi fɔji lɛ ahe. Nomɛi ji: wɔ kɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ, ŋaawoo ni jɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ, kɛ Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ.

“NYƐTSIA NYƐBƐŊKƐA NYƆŊMƆ”

4. Mɛni hewɔ ehe miihia ni wɔtsi wɔbɛŋkɛ Yehowa lɛ?

4 Biblia lɛ woɔ mɛi fɛɛ ni miisumɔ ni ‘amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ’ lɛ ŋaa akɛ: “Nyɛtsua nyɛniji ahe, . . . ní nyɛhãa nyɛtsuii ahe atsea.” (Yakobo 4:8) Kɛ́ Yehowa ji wɔ-Naanyo kpakpa lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔnifeemɔi kɛ wɔsusumɔi fɛɛ asa ehiɛ. Kɛji wɔsusuɔ nibii ni he tse ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ahe lɛ, wɔtsuii amli hu baatse. (Lala 24:3, 4; 51:8; Filipibii 4:8) Yehowa le akɛ, emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná susumɔi gbohii. Shi akɛni wɔsumɔɔɔ ni wɔkumɔɔ Yehowa tsui hewɔ lɛ, wɔbɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbaanyɛ koni wɔjie susumɔi fɔji kɛje wɔjwɛŋmɔŋ. (1 Mose 6:5, 6) Wɔfeɔ bɔ fɛɛ bɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔhã wɔjwɛŋmɔ he atse.

5, 6. Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔwu wɔshi akɔnɔi fɔji?

5 Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔwu wɔshi susumɔi fɔji. Ebaahã wɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, koni no awaje wɔ ni wɔya nɔ wɔtsi wɔhe kɛje bɔlɛnamɔ jeŋba sha he. Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli akɛ, wɔmiisumɔ ni wɔsusumɔi asa ehiɛ. (Lala 19:15) Esa akɛ wɔjɛ heshibaa mli wɔbi lɛ ni epɛi wɔtsui mli ekwɛ akɛ, wɔyɛ shwelɛ fɔŋ ko ni baanyɛ ahã wɔfee esha lo. (Lala 139:23, 24) Eyɛ mli akɛ jeee be fɛɛ be wɔbaaná lɛ mlɛo akɛ wɔbaatsi wɔhe kɛje bɔlɛnamɔ jeŋba sha he moŋ, shi esa akɛ wɔya nɔ wɔkpa Yehowa fai koni eye ebua wɔ ni wɔfee nɔ ni ja.Mateo 6:13.

6 Eeenyɛ efee akɛ, dani wɔbale Yehowa lɛ, no mli lɛ wɔnyaa nibii komɛi ni Yehowa sumɔɔɔ lɛ ahe, ni ekolɛ nakai nibii lɛ ahe akɔnɔi yɛ wɔtsui mli lolo. Shi Yehowa baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsake, ní wɔfee nibii ni sa ehiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Maŋtsɛ David kɛ Batsheba yaná bɔlɛ lɛ, etsake etsui, ni ekpa Yehowa fai ní ehã lɛ “tsui ni he tse” ní eye ebua lɛ koni ebo lɛ toi. (Lala 51:12, 14) No hewɔ lɛ, kɛ́ be ko ni eho lɛ wɔnyaa bɔlɛnamɔ jeŋba sha he waa, ni ewa akɛ wɔbaaye nakai akɔnɔ lɛ nɔ lɛ, Yehowa baanyɛ aye abua wɔ, koni shwelɛ ni wɔyɔɔ akɛ wɔbaabo lɛ toi ni wɔfee nibii ni ja lɛ mli awa fe nakai akɔnɔ lɛ. Ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔye susumɔi fɔji anɔ.Lala 119:133.

Kɛ́ wɔna akɛ akɔnɔ fɔŋ ko miitao ahe shi yɛ wɔtsui mli lɛ, esa akɛ wɔjie nakai akɔnɔ lɛ amrɔ nɔŋŋ (Kwɛmɔ kuku 6)

“NYƐTSƆMƆA MƐI NI KƐ WIEMƆ LƐ TSUƆ NII”

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkwa susumɔi gbohii?

7 Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ lɛ, ebaanyɛ etsɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ ehã wɔ hetoo. Biblia lɛ mli wɔnaa Nyɔŋmɔ hiɛshikamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ yɛ. (Yakobo 3:17) Kɛ́ wɔkane Biblia lɛ daa lɛ, nibii krɔŋŋ ni yɔɔ mli lɛ ahe wɔbaasusu. (Lala 19:8, 12; 119:9, 11) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔkane Biblia lɛ, wɔbaana mɛi ashihilɛ he saji kɛ kɔkɔbɔi ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkwa susumɔi gbohii kɛ akɔnɔi fɔji.

8, 9. (a) Mɛni hã oblanyo ko kɛ yoo ko ni bɛ jeŋba yaná bɔlɛ lɛ? (b) Kɛ́ wɔjwɛŋ Abɛi yitso 7 lɛ nɔ lɛ, mɛɛ nibii nɛkɛ wɔfeŋ?

8 Abɛi 5:8 lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ ni wɔtsi wɔhe kɛje jeŋba sha he. Abɛi yitso 7 lɛ gbaa wɔ oblanyo ko ni tee shisharamɔ yɛ yoo ko ni bɛ jeŋba lɛ shĩa masɛi gbɛkɛ ko lɛ he sane. Yoo lɛ damɔ blohu lɛ mli ni esaa ehe tamɔ ashawo. Ekɛ oblanyo lɛ bakpe, emɔ lɛ, eshɔ enaa, ni ekɛɛ lɛ nibii ni hã ebɔi nibii gbohii ahe susumɔ. Oblanyo lɛ ejieee susumɔi gbohii nɛɛ kɛjeee ejwɛŋmɔŋ, no hewɔ lɛ ekɛ yoo lɛ yaná bɔlɛ. Eyɛ mli akɛ etooo eyiŋ akɛ eyaafee esha moŋ, shi efee kɛ̃. Agbɛnɛ lɛ ebaakpa nɔ fɔŋ ni eyafee lɛ mli yibii gbohii lɛ. Eji ele nɔ ni baajɛ enifeemɔ mli kɛba kulɛ, ebɛŋkɛŋ yoo lɛ kwraa!Abɛi 7:6-27.

9 Wɔ hu kɛji wɔkɔɔɔ nii asɛɛ ni wɔbaana osharai ni baanyɛ ajɛ wɔnifeemɔi amli kɛba lɛ, wɔbaakpɛ yiŋ gbohii tamɔ bɔ ni nakai oblanyo lɛ fee lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ je na lɛ, ajieɔ nibii gbohii yɛ TV steshɛŋ lɛ ekomɛi anɔ. No hewɔ lɛ, nilee bɛ mli akɛ wɔbaatsaketsakee steshɛŋ lɛ kɛkɛ koni wɔkwɛ nɔ ni ajieɔ yɛ steshɛŋ srɔtoi lɛ anɔ. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔtee Intanɛt lɛ nɔ lɛ, esaaa akɛ wɔklikiɔ nibii anɔ kɛkɛ, ja wɔle he ni nɔ ni wɔklikiɔ lɛ kɛ wɔ baaya. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔgbeleɔ Wɛb saitii ni woɔ mɛi hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe awo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli loo amɛkwɛ ponografi. Kɛji wɔku wɔhiɛ wɔshwie nibii ni tamɔ nɛkɛ anɔ lɛ, ekolɛ wɔbaayakwɛ nibii komɛi ni baahã wɔná akɔnɔi fɔji, ni no baahã wɔkɛ wɔhe ayawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli.

10. Mɛni hewɔ eyɔɔ oshara akɛ Kristofoi baajie nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni amɛfeko klalo akɛ amɛkɛ amɛ baahi shi lɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

10 Biblia lɛ kɛɔ wɔ bɔ ni esa akɛ hii kɛ yei kɛ amɛhe aye ahã. (Kanemɔ 1 Timoteo 5:2.) Kristofoi ejieee nuu kɛ yoo teŋ suɔmɔ kpo amɛtsɔɔɔ mɛi ni jeee amɛhefatalɔi loo mɛi ni amɛfeko klalo akɛ amɛkɛ amɛ baahi shi. Amɛkɛ mɛi krokomɛi ahenumɔi shwɛɛɛ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ ejeee tɔmɔ akɛ amɛbaafee amɛnii tamɔ nɔ ni amɛná mɔ ko he suɔmɔ. Efeɔ amɛ akɛ kɛ́ amɛkɛ amɛgbɔmɔtso lɛ, amɛhiŋmɛii, loo amɛniji fee nibii komɛi kɛtsɔɔ mɔ ko akɛ amɛyɛ ehe suɔmɔ lɛ, ejeee tɔmɔ, ejaakɛ amɛtako mɔ lɛ he. Shi kɛ́ mɛi enyɔ fee nibii ni tamɔ nɛkɛ amɛtsɔɔ amɛhe lɛ, no baanyɛ ahã amɛná akɔnɔi gbohii ni baanyɛ ahã amɛkɛ amɛhe awo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. Enɛ jeee nɔ ko hee; eko eba pɛŋ, ni ebaanyɛ eba ekoŋŋ.

11. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yosef nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

11 Yosef fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ehã wɔ. Potifar ŋa lɛ ka lɛ ni ekɛ lɛ abaná bɔlɛ, shi ekpɛlɛɛɛ nɔ ehãaa lɛ. Kɛ̃lɛ, yoo lɛ tee nɔ eka lɛ. Ehiɛ Yosef kɛ wiemɔ daa nɛɛ akɛ, “ebɛŋkɛ lɛ.” (1 Mose 39:7, 8, 10) Biblia mli nilelɔ ko tsɔɔ mli akɛ, no mli lɛ Potifar ŋa lɛ jwɛŋmɔ fɛɛ ji akɛ, kɛ́ eshwɛ lɛ kɛ Yosef pɛ lɛ, Yosef baaná ehe suɔmɔ. Shi Yosef tswa efai shi akɛ efeŋ nɔ ko ni baatsɔɔ akɛ eyɛ nɔ ni Potifar ŋa lɛ feɔ lɛ he miishɛɛ, ni lɛɛlɛŋ efeee nakai. No hewɔ lɛ, Yosef hãaa akɔnɔi fɔji ahe shi yɛ etsui mli. Ni be ni Potifar ŋa lɛ mɔ etade lɛ mli, ni ebɔ mɔdɛŋ akɛ ebaanyɛ enɔ ni ekɛ lɛ aná bɔlɛ lɛ, “eshi etade lɛ yɛ edɛŋ, ni ejo foi kɛje kpo” amrɔ nɔŋŋ.1 Mose 39:12.

12. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ nibii ni wɔkwɛɔ lɛ baanyɛ aná wɔtsui nɔ hewalɛ?

12 Yesu bɔ wɔ kɔkɔ akɛ, nibii ni wɔkwɛɔ lɛ baanyɛ aná wɔtsui nɔ hewalɛ ni ehã wɔná akɔnɔi fɔji. Ewie akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yaa nɔ ekwɛɔ yoo ni enáa ehe akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbãla momo yɛ etsuiŋ.” (Mateo 5:28) Enɛ ji nɔ ni ba Maŋtsɛ David nɔ. Maŋtsɛ David yɛ etsu lɛ yiteŋ ni “ena yoo ko miiju ehe,” shi ekpaaa lɛ kwɛmɔ ni ebaajie ehe sane kɛje eyitsoŋ. (2 Samuel 11:2) Eyɛ mli akɛ yoo lɛ yɛ wu moŋ, shi David ná ehe akɔnɔ ni ekɛ lɛ ná bɔlɛ.

13. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhiŋmɛii ‘akpaŋ’? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?

13 Kɛ́ wɔsumɔɔɔ ni wɔnáa akɔnɔi fɔji lɛ, esa akɛ wɔkase Hiob. Hiob wie akɛ, ‘ekɛ ehiŋmɛii ekpaŋ.’ (Hiob 31:1, 7, 9) Esa akɛ wɔkase lɛ, ni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ, wɔkwɛŋ mɔ ko ni wɔná ehe akɔnɔ fɔŋ kɔkɔɔkɔ. Ni kɛ́ wɔna mfoniri ko ni teɔ bɔlɛnamɔ akɔnɔ shi yɛ kɔmpiuta lɛ nɔ, gbɛ lɛ he, wolo ko mli, loo he kroko lɛ, wɔbaajie wɔhiɛ kɛje jɛmɛ amrɔ nɔŋŋ.

14. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔhi shi yɛ hetsemɔ mli?

14 Yɛ nibii ni wɔsusu he lɛ anaa lɛ, ekolɛ obaana akɛ, tsakemɔi komɛi yɛ ni esa akɛ ofee koni onyɛ owu oshi akɔnɔi fɔji jogbaŋŋ. Kɛ́ nakai lɛ, tsu he nii amrɔ nɔŋŋ! Kɛ́ obo Yehowa toi lɛ, okɛ ohe eyawoŋ bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli, ni obaaya nɔ ohi shi yɛ hetsemɔ mli.Kanemɔ Yakobo 1:21-25.

‘TSƐ ASAFOŊ ONUKPAI LƐ’

15. Kɛ́ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaawu wɔshi akɔnɔi fɔji lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔbi ni aye abua wɔ lɛ?

15 Kɛ́ ewa kɛhã bo akɛ obaawu oshi akɔnɔi fɔji lɛ, okɛ mɔ ko ni yɔɔ asafo lɛ mli, ni kɛ afii pii esɔmɔ Yehowa, ni baanyɛ ajɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ewo bo ŋaa lɛ agba he sane. Ekolɛ ebaawa kɛhã bo akɛ okɛ mɔ ko baagba naagba ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ he sane, shi esa akɛ ofee nakai. (Abɛi 18:1; Hebribii 3:12, 13) Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baanyɛ aye abua bo ni ona tsakemɔi komɛi ni esa akɛ ofee. Ni kɛ́ ofee nakai tsakemɔi lɛ, obaabaa naanyobɔɔ ni yɔɔ okɛ Yehowa teŋ lɛ yi.

16, 17. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ aye abua mɛi ni ewa kɛhã amɛ akɛ amɛbaawu amɛshi akɔnɔi fɔji lɛ? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã. (b) Mɛni hewɔ ehe miihia ni mɛi ni kwɛɔ ponografi lɛ abi yelikɛbuamɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ?

16 Asafoŋ onukpai lɛ ji mɛi ni sa jogbaŋŋ ni baanyɛ aye abua wɔ. (Kanemɔ Yakobo 5:13-15.) Nyɛmi nuu oblanyo ko ni yɔɔ Brazil lɛ kɛ afii babaoo wu eshi akɔnɔi fɔji, shi enyɛɛɛ. Ewie akɛ: “No mli lɛ, mile akɛ nibii ni misusuɔ he lɛ esaaa Yehowa hiɛ, shi efee mi hiɛgbele waa akɛ mikɛ mɔ ko baagba bɔ ni minuɔ he mihãa lɛ he sane.” Asafoŋ onukpa ko yɔse akɛ yelikɛbuamɔ he miihia oblanyo lɛ, no hewɔ lɛ ewo lɛ hewalɛ ní ehã asafoŋ onukpai lɛ aye abua lɛ. Oblanyo lɛ wie akɛ: “Bɔ ni asafoŋ onukpai lɛ jie mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ mi lɛ fee mi naakpɛɛ, no mli lɛ mikpaaa gbɛ akɛ amɛmli baahi yɛ minɔ ni amɛnu mi shishi jogbaŋŋ nakai. Be ni migbaa amɛ minaagba lɛ, amɛbo mi toi jogbaŋŋ. Amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛhã mina akɛ Yehowa sumɔɔ mi, ni no sɛɛ lɛ, amɛkɛ mi sɔle. Enɛ hã efee mlɛo kɛhã mi akɛ mabo ŋaa ni amɛjɛ Biblia lɛ mli amɛwo mi lɛ toi.” Sɛɛ mli lɛ, nyɛmi nuu lɛ nyɛ ewaje wekukpaa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ. Ewie akɛ: “Amrɔ nɛɛ mina akɛ, nɔ najiaŋ ni wɔ pɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaatere wɔjatsui lɛ, ehe miihia ni wɔbi ni aye abua wɔ.”

17 Kɛ́ okwɛɔ ponografi lɛ, esa akɛ obi yelikɛbuamɔ amrɔ nɔŋŋ. Kɛ́ ofeee nakai lɛ, ewaŋ kwraa akɛ okɛ ohe baayawo bɔlɛnamɔ jeŋba sha mli. Ni kɛ́ ebalɛ nakai lɛ, obaagba mɛi krokomɛi anaa waa, ni ekolɛ obaahã mɛi awie ashi Yehowa po. Mɛi pii ebi asafoŋ onukpai lɛ adɛŋ yelikɛbuamɔ, ni amɛkɛ ŋaa ni onukpai lɛ ewo amɛ lɛ etsu nii, ejaakɛ amɛmiisumɔ ni amɛhã Yehowa aná miishɛɛ, ni amɛya nɔ amɛhi Kristofoi asafo lɛ mli.Lala 141:5; Hebribii 12:5, 6; Yakobo 1:15.

TSWAA OFAI SHI AKƐ OBAATSI OHE KƐJE BƆLƐNAMƆ JEŊBA SHA HE!

18. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee?

18 Fitemɔ sɔŋŋ Satan je lɛ yaa nɔ efiteɔ. Shi Yehowa tsuji miibɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛbaanyɛ koni amɛsusu nibii ni he tse ahe ni amɛfee krɔŋkrɔŋ. Enɛ hãa Yehowa náa etsuji lɛ ahe miishɛɛ waa. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔtswaa wɔfai shi akɛ, wɔbaaya nɔ wɔhi Yehowa masɛi ni wɔbo ŋaa fɛɛ ni ewoɔ wɔ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ kɛ Kristofoi asafo lɛ nɔ lɛ toi. Kɛ́ wɔfee nakai lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe ni wɔbaaná henilee kpakpa. (Lala 119:5, 6) Ni wɔsɛɛ, be ni Yehowa ekpãtã Satan hiɛ lɛ, wɔbaahi Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni jeŋba sha ko ehiŋ mli lɛ mli kɛya naanɔ.