Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hii Shi yɛ Yesu Sɔlemɔ he Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Naa—Fã I

Hii Shi yɛ Yesu Sɔlemɔ he Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Naa—Fã I

“Ogbɛ́i lɛ he atse.”MATEO 6:9.

1. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ Yesu sɔlemɔ ni yɔɔ Mateo 6:9-13 lɛ atsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli?

MƐI babaoo le sɔlemɔ ni yɔɔ Mateo 6:9-13 lɛ mli wiemɔi. Kɛ́ wɔtee shiɛmɔ lɛ, wɔkɛ sɔlemɔ nɛɛ mli wiemɔi yeɔ wɔbuaa mɛi ni amɛna akɛ, Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli diɛŋtsɛ ni Nyɔŋmɔ eto he gbɛjianɔ, ni akɛ nɔyeli nɛɛ baahã shikpɔŋ lɛ atsɔ Paradeiso. Agbɛnɛ hu, wɔkɛ emli wiemɔi ni ji, “ogbɛ́i lɛ he atse” lɛ yeɔ wɔbuaa amɛ ni amɛna akɛ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛ́i, ni esa akɛ amɛhiɛ gbɛ́i nɛɛ krɔŋkrɔŋ.Mateo 6:9, shishigbɛ niŋmaa.

2. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu sumɔɔɔ ni wɔwieɔ wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ be fɛɛ be ni wɔbaasɔle lɛ?

2 Ani Yesu miitao ni wɔkɛ sɔlemɔ nɛɛ mli wiemɔi atsu nii be fɛɛ be ni wɔbaasɔle, taakɛ mɛi pii feɔ lɛ? Dabi. Dani Yesu kɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ baahã lɛ, ewie akɛ: “Kɛ́ oosɔle lɛ, kaawie wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ shii abɔ.” (Mateo 6:7) Be kroko be ni Yesu tsɔɔ ekaselɔi lɛ bɔ ni asɔleɔ lɛ, etĩ sɔlemɔ nɛɛ mli, shi etsake wiemɔi ni ekɛtsu nii lɛ. (Luka 11:1-4) No hewɔ lɛ, Yesu kɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ hã koni no aye abua wɔ ni wɔna nibii ni esa akɛ wɔbi Nyɔŋmɔ kɛ́ wɔmiisɔle.

3. Mɛɛ saji obaanyɛ obi ohe be ni okaseɔ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ?

3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ he fitsofitso. Be ni wɔfeɔ nakai lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ nɛɛ baanyɛ aye abua mi ni masɔle jogbaŋŋ fe bɔ ni mifeɔ bianɛ lɛ?’ Ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ‘Ani miihi shi yɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ naa?’

“WƆ-TSƐ NI YƆƆ ŊWƐI”

4. Mɛni wiemɔi ni ji, “wɔ-Tsɛ” lɛ kaiɔ wɔ? Ni mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔtsɛ Yehowa akɛ wɔ-Tsɛ lɛ?

4 Yesu je esɔlemɔ lɛ shishi kɛ wiemɔi ni ji, “Wɔ-Tsɛ.” Wiemɔi nɛɛ kaiɔ wɔ akɛ, Yehowa ji nyɛmimɛi fɛɛ ni yɔɔ je lɛ mli lɛ a-Tsɛ. (1 Petro 2:17) Mɛi ni Yehowa ehala amɛ akɛ amɛbaaya ŋwɛi lɛ ebatsɔmɔ ebii, no hewɔ lɛ, eji amɛ-Tsɛ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. (Romabii 8:15-17) Mɛi ni baahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ hu baanyɛ atsɛ Yehowa ‘amɛ-Tsɛ,’ ejaakɛ lɛ ji mɔ ni hãa amɛ wala kɛ nibii fɛɛ ni he hiaa amɛ. Kɛ́ amɛye emuu, ni amɛye Yehowa anɔkwa yɛ naagbee kaa lɛ mli lɛ, amɛbaatsɔmɔ “Nyɔŋmɔ bii.”Romabii 8:21; Kpojiemɔ 20:7, 8.

5, 6. Mɛni ji nikeenii ni fe fɛɛ ni fɔlɔi baanyɛ ahã amɛbii? Ni te esa akɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ahiɛ nikeenii nɛɛ tɛŋŋ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

5 Kɛ́ fɔlɔi ye amɛbua amɛbii ni amɛna akɛ Yehowa ji amɛ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ni amɛtsɔɔ amɛ bɔ ni asɔleɔ lɛ, etamɔ nɔ ni amɛhã amɛ nikeenii ko. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ South Africa lɛ wie akɛ: “Kɛjɛ be ni wɔbiyei lɛ ba je lɛ mli lɛ, mikɛ amɛ sɔleɔ daa gbɛkɛ, ja ekolɛ mibɛ shĩa. Wɔbiyei lɛ fɔɔ wiemɔ akɛ, amɛkaiii nɔ tuuntu ni miwie yɛ sɔlemɔi ni wɔsɔleɔ gbɛkɛgbɛkɛ lɛ amli. Kɛ̃lɛ, amɛkaiɔ akɛ, amɛnu he tamɔ nɔ ni wɔmiifee nɔ ko ni he hiaa waa, no ji akɛ wɔkɛ Yehowa, ni ji wɔ-Tsɛ lɛ miiwie, ni amɛnu he akɛ amɛyɛ toiŋjɔlɛ ni amɛyɛ shweshweeshwe.” Nyɛmi nuu lɛ wie akɛ, be ni ebiyei lɛ bale sɔlemɔ lɛ, ewo amɛ hewalɛ ni amɛsɔle ni eje kpo yɛ amɛnaa, koni enyɛ enu nibii ni amɛkɛɔ Yehowa lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Enɛ hã mi hegbɛ fɛfɛo ni male nibii ni yɔɔ amɛtsui mli, koni maye mabua amɛ fiofio ni amɛwie sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli otii komɛi ahe yɛ amɛsɔlemɔi amli, bɔ ni afee ni amɛsɔlemɔi lɛ afee nɔ ni sa jogbaŋŋ.”

6 Be ni nyɛmi nuu nɛɛ biyei lɛ daraa lɛ, amɛtee nɔ amɛtsi amɛbɛŋkɛ Yehowa. Amrɔ nɛɛ amɛbote gbalashihilɛ mli, ni amɛkɛ amɛhefatalɔi lɛ fɛɛ yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nikeenii ni fe fɛɛ ni fɔlɔi baanyɛ ahã amɛbii ji, ni amɛbaaye amɛbua amɛ ni amɛle akɛ Yehowa ji Mɔ ko ni yɔɔ diɛŋtsɛ, ni akɛ amɛbaanyɛ amɛbatsɔmɔ enanemɛi kpakpai. Shi esa akɛ gbekɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ abɔ mɔdɛŋ ni ebaa naanyobɔɔ ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ yi.—Lala 5:12, 13; 91:14.

“OGBƐ́I LƐ HE ATSE”

7. Mɛɛ hegbɛ kpele wɔná? Ni mɛni esa akɛ wɔfee yɛ he?

7 Eji hegbɛ kpele ni wɔná akɛ wɔbale Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ, ni akɛ ehala wɔ akɛ ‘mɛi kɛhã egbɛ́i lɛ,’ ni tsɔɔ akɛ egbɛ́i kã wɔnɔ. (Bɔfoi 15:14; Yesaia 43:10) Wɔsɔleɔ ni atse Nyɔŋmɔ ‘gbɛ́i lɛ he,’ loo ahiɛ lɛ krɔŋkrɔŋ. Wɔsɔleɔ hu ni Yehowa aye abua wɔ ni wɔkawie loo wɔfee nɔ ko ni baagbe ehe guɔ. Esaaa akɛ wɔfeɔ wɔnii tamɔ mɛi komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli ni ehiii shi yɛ nibii ni amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ anaa lɛ. Paulo ŋma wolo kɛyahã amɛ, ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhewɔ lɛ, abɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he musu yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ.”Romabii 2:21-24.

8, 9. Gbaa niiashikpamɔ ko ni hãa wɔnaa gbɛ ni Yehowa tsɔɔ nɔ eyeɔ ebuaa mɛi ni miisumɔ ni amɛtse egbɛ́i lɛ he lɛ.

8 Wɔfeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni wɔbaanyɛ koni wɔtse Yehowa gbɛ́i lɛ he. Nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Norway, ni ewu gbo be ni amɛbinuu eye afii enyɔ pɛ lɛ wie akɛ: “Mináaa shihilɛ lɛ mlɛo kwraa. Misɔle daa gbi, kɛ́ makɛɛ lɛ, ŋmɛlɛtswaa fɛɛ ŋmɛlɛtswaa, koni Yehowa awaje mi ni mikahao fe nine loo mikwa lɛ loo mikpɛ yiŋ gbonyo ko ni baahã Satan abɔ lɛ ahora. Mishwelɛ ji, ni matse Yehowa gbɛ́i lɛ he, ni mibinuu lɛ kɛ etsɛ ayakpe ekoŋŋ yɛ Paradeiso lɛ mli.”Abɛi 27:11.

9 Ani Yehowa hã nyɛmi yoo nɛɛ sɔlemɔi lɛ ahetoo? Hɛɛ. Nyɛmi yoo lɛ kɛ enyɛmimɛi Kristofoi lɛ bɔ daa, ni amɛwo lɛ hewalɛ. Afii enumɔ sɛɛ lɛ, asafoŋ onukpa ko kɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli. Amrɔ nɛɛ, ebinuu lɛ eye afii 20, ni abaptisi lɛ. Nyɛmi yoo lɛ wie akɛ: “Eŋɔɔ minaa waa akɛ miwu lɛ ye ebua mi ni mitsɔse lɛ.”

10. Mɛni Nyɔŋmɔ baafee kɛtse egbɛ́i lɛ he kwraa?

10 Yehowa baatse egbɛ́i lɛ he kwraa kɛ́ ekpãtã mɛi fɛɛ ni gbeɔ ehe guɔ ni sumɔɔɔ akɛ eyeɔ amɛnɔ lɛ ahiɛ lɛ. (Kanemɔ Ezekiel 38:22, 23.) Nakai beiaŋ lɛ, adesai baaye emuu, ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baajá Yehowa, ni amɛwo egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛ nyam. Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baatsɔ “nibii fɛɛ ahã mɔ fɛɛ mɔ.”1 Korintobii 15:28.

“O-MAŊTSƐYELI LƐ ABA”

11, 12. Yɛ afi 1876 lɛ, mɛni Yehowa ye ebua ewebii lɛ ni amɛle?

11 Dani Yesu baaya ŋwɛi lɛ, ekaselɔi lɛ bi lɛ akɛ: “Nuŋtsɔ, ani nɛkɛ be nɛɛ mli obaasaa oto maŋtsɛyeli lɛ oma shi ohã Israel lɛ?” Yesu hã amɛle akɛ be shɛko ni ebaatsɔɔ amɛ be ni ebaabɔi nɔyeli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Ekɛɛ amɛ ni amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ ama shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni ji nitsumɔ ko ni he hiaa lɛ nɔ. (Kanemɔ Bɔfoi 1:6-8.) Kɛ̃lɛ, etsɔɔ amɛ ni amɛsɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba, ni amɛkpa be ni ebaaba lɛ gbɛ. Enɛ hewɔ wɔsɔleɔ daa ni Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ.

12 Be ni eshwɛ fioo ni Yesu baabɔi nɔyeli yɛ ŋwɛi lɛ, Yehowa ye ebua ewebii lɛ ní amɛle afi pɔtɛɛ mli ni ebaabɔi nɔyeli. Yɛ afi 1876 lɛ, Charles Taze Russell ŋma sane ko ni yitso ji, “Jeŋmaji Abe: Mɛɛ Be Ebaa Naagbee?” Yɛ nakai sane lɛ mli lɛ, etsɔɔ mli akɛ, “bei kpawo” ni awie he yɛ Daniel gbalɛ lɛ mli lɛ nɔŋŋ ji “jeŋmaji lɛ abei ni ato” ni Yesu wie he yɛ egbalɛ lɛ mli lɛ. Etsɔɔ mli akɛ, nakai bei lɛ baaba naagbee yɛ afi 1914 mli. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)Daniel 4:16; Luka 21:24.

13. Yɛ afi 1914 lɛ, mɛni ba? Ni mɛni nibii ni etee nɔ yɛ je lɛ mli kɛjɛ afi 1914 lɛ maa nɔ mi?

13 Yɛ afi 1914 lɛ, abɔi tawuu yɛ Yuropa, ni etsɛɛɛ kwraa ni je lɛŋ maji lɛ fɛɛ kɛ amɛhe wo nakai ta lɛ mli. Ta lɛ kɛ hɔmɔ ni naa wa waa ba. Be ni ta lɛ ba naagbee yɛ afi 1918 mli lɛ, hela gbonyo ko ba. Mɛi ni hela nɛɛ gbe lɛ ayi fa fe mɛi ni gboi yɛ ta lɛ mli. Ta lɛ, hɔmɔ lɛ, kɛ hela lɛ fɛɛ fata “okadi” ni Yesu kɛhã esɛɛnyiɛlɔi lɛ he. Okadi nɛɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ, awo Yesu Maŋtsɛ yɛ ŋwɛi yɛ afi 1914. (Mateo 24:3-8; Luka 21:10, 11) Yɛ nakai afi lɛ mli lɛ, “eje kpo” ebɔi kunimyeli “koni egbe ekunimyeli lɛ naa.” (Kpojiemɔ 6:2) Yesu jie Satan kɛ edaimonioi lɛ kɛjɛ ŋwɛi ni eshɛrɛ amɛ eshwie shikpɔŋ lɛ nɔ. No sɛɛ lɛ, gbalɛ ko ba mli, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Kpoo hã shikpɔŋ lɛ kɛ ŋshɔ lɛ, ejaakɛ Abonsam ekpeleke shi kɛba nyɛŋɔɔ, egiri waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.”Kpojiemɔ 12:7-12.

14. (a) Mɛni hewɔ wɔkã he wɔsɔleɔ ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba lɛ? (b) Mɛɛ nitsumɔ ni he hiaa esa akɛ wɔtsu amrɔ nɛɛ?

14 Nakai gbalɛ lɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 12 lɛ, yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnaa nɔ hewɔ ni be ni Yesu bɔi nɔyeli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ lɛ, nibii gbohii bɔi baa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ Yesu ebɔi nɔyeli yɛ ŋwɛi moŋ, shi Satan miiye shikpɔŋ lɛ nɔ lolo. Etsɛŋ, Yesu ‘baagbe ekunimyeli lɛ naa’; ebaahã nibii fɔji fɛɛ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ afo. Kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔsɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba, ni wɔya nɔ wɔshiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane lɛ kɛ ekãa. Nitsumɔ nɛɛ ni wɔtsuɔ lɛ hãa gbalɛ ko ni Yesu gba lɛ baa mli. Egba akɛ: “Abaashiɛ Maŋtsɛyeli lɛ he sane kpakpa nɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ koni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase, ni no sɛɛ lɛ naagbee lɛ baaba.”Mateo 24:14.

“AFEE OSUƆMƆNAA NII YƐ SHIKPƆŊ LƐ NƆ”

15, 16. Ani sɔlemɔ ni wɔbaasɔle koni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ pɛ kɛkɛ fa? Tsɔɔmɔ mli.

15 Aaafee afii 6,000 ni eho nɛ lɛ, no mli lɛ aafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ ni Yehowa kɛɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni efee lɛ ‘hi naakpa’ lɛ. (1 Mose 1:31) Shi Satan tse Nyɔŋmɔ hiɛ atua, ni kɛjɛ no nɔ kɛbaa nɛɛ mɛi pii efeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Kɛ̃lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi aaafee akpekpei kpaanyɔ miisɔmɔ Yehowa. Amɛsɔleɔ ni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛ diɛŋtsɛ hu amɛfeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa lɛ sa Nyɔŋmɔ hiɛ, ni amɛkɛ ekãa gbaa mɛi krokomɛi e-Maŋtsɛyeli lɛ he sane.

Ani ootsɔɔ obii lɛ bɔ ni afeɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii? (Kwɛmɔ kuku 16)

16 Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, maŋsɛɛ sɔɔlɔ ko ni sɔmɔɔ yɛ Afrika maji lɛ eko nɔ, ni abaptisi lɛ yɛ afi 1948, ni eye afii 80 lɛ kɛɛ akɛ: “Bei pii lɛ, misɔleɔ ni ashiɛ ahã mɛi fɛɛ ni hiɛ tsui kpakpa lɛ koni amɛbale Yehowa dani ekpe sɛɛ tsɔ. Agbɛnɛ hu, dani mashiɛ mahã mɔ ko lɛ, mibiɔ nilee koni manyɛ mashɛ mɔ lɛ tsui he. Ni misɔleɔ ni Yehowa ajɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbɔɔ koni wɔye wɔbua mɛi ni hiɛ tsui kpakpa ni nine eshɛ amɛnɔ momo lɛ nɔ.” Nyɛmi yoo ni eda yɛ afii amli nɛɛ eye ebua mɛi babaoo ni amɛbale Yehowa. Ani ole nyɛmimɛi krokomɛi ni egbɔlɔ ni kɛ ekãa miifee Yehowa suɔmɔnaa nii?Kanemɔ Filipibii 2:17.

17. Kɛ́ osusu nɔ ni Yehowa baafee ehã adesai yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ wɔsɛɛ lɛ he lɛ, te onuɔ he tɛŋŋ?

17 Wɔbaaya nɔ wɔsɔle ni afee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛyashi Nyɔŋmɔ baakpãtã ehenyɛlɔi fɛɛ ahiɛ. No sɛɛ lɛ, abaasaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛfɛo, ni abaatee mɛi akpekpe toi akpei abɔ ni egboi ashi. Yesu wie akɛ, “ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, be mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii akaimɔ bui lɛ amli lɛ baanu egbee ni amɛbaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29) Kwɛ bɔ ni wɔmii baashɛ wɔhe ahã be ni ateɔ wɔsuɔlɔi ni egboi lɛ ashi kɛbaa wala mli ekoŋŋ lɛ! Nyɔŋmɔ ‘baatsumɔ wɔhiŋmɛiiaŋ yaafonui fɛɛ.’ (Kpojiemɔ 21:4) Mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ ateŋ mɛi babaoo baafee “mɛi ni ejaaa,” ni ji mɛi ni leee anɔkwale ni kɔɔ Yehowa kɛ Yesu he. Wɔkɛ miishɛɛ baatsɔɔ mɛi nɛɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛná “naanɔ wala.”Bɔfoi 24:15; Yohane 17:3.

18. Mɛɛ nibii ahe hiaa adesai fe fɛɛ?

18 Kɛ́ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ba lɛ, ebaatse egbɛ́i lɛ he, ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baafee ekome kɛjá Yehowa. Kɛ́ Nyɔŋmɔ hã sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli klɛŋklɛŋ nibimɔi etɛ lɛ ahetoo lɛ, belɛ etsu nibii ni he hiaa adesai fe fɛɛ lɛ ahe nii. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nibii krokomɛi ni he hiaa ni Yesu tsɔɔ akɛ wɔtsĩ tã yɛ wɔsɔlemɔi amli lɛ ahe.

^ kk. 12 Kɛ́ oosumɔ ni ole nɔ hewɔ ni akɛɔ akɛ gbalɛ nɛɛ ba mli yɛ afi 1914 lɛ, kwɛmɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ baafa 215-218 lɛ.