Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Hii Shi yɛ Yesu Sɔlemɔ he Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Naa—Fã II

Hii Shi yɛ Yesu Sɔlemɔ he Nɔkwɛmɔnɔ lɛ Naa—Fã II

“Nyɛ-Tsɛ lɛ le nibii ni he hiaa nyɛ.”MATEO 6:8.

1-3. Mɛni hewɔ nyɛmi yoo ko nuɔ he waa akɛ Yehowa bo esɔlemɔi atoi lɛ?

DAA gbɛgbalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Lana lɛ, hiɛ kpaŋ nɔ ni ba be ni etee Germany yɛ afi 2012 lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Enuɔ he akɛ Yehowa hã esɔlemɔi enyɔ komɛi ahetoo. Be ni eta oketeke mli kɛyaa kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔhe lɛ, esɔle ni Yehowa aye abua lɛ ni ená mɔ ko ni ebaanyɛ eshiɛ ehã lɛ. Be ni eyashɛ jɛmɛ lɛ, ená ele akɛ atsi be ni kɔɔyɔŋ lɛlɛ lɛ kɛbaafã lɛ ato enɔ jetsɛremɔ. Lana sɔle ni Yehowa aye abua lɛ, ejaakɛ no mli lɛ, shika fioo pɛ eshwɛ yɛ ehe, ni esa akɛ etao he ko ewɔ.

2 Be ni Lana sɔle egbe naa nɔŋŋ ni mɔ ko tsɛ lɛ ni ebi lɛ akɛ, “Mɛni ofeɔ yɛ biɛ?” Mɔ ni tsɛ lɛ lɛ ji oblanyo ko ni kɛ lɛ tee skul. No mli lɛ, eeya South Africa, ni enyɛ kɛ enaa miiba amɛbajie lɛ gbɛ. Be ni Lana gba amɛ nɔ ni enina lɛ lɛ, oblanyo lɛ nyɛ lɛ kɛ enaa lɛ fɔ̃ lɛ nine ní ebato amɛshĩa lɛ. Amɛbi lɛ Biblia lɛ kɛ enitsumɔ akɛ gbɛgbalɔ lɛ he saji babaoo.

3 Enɔ jetsɛremɔ be ni amɛye nii amɛgbe naa lɛ, amɛbi lɛ Biblia mli saji krokomɛi, ni ehã amɛ hetoo. Ebi amɛ bɔ ni baafee ni nine ashɛ amɛnɔ koni akɛ amɛ atsa sanegbaa lɛ nɔ. Lana yashɛ shĩa shweshweeshwe, ni ehiɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lolo. Enuɔ he akɛ Yehowa bo esɔlemɔi atoi, ni eye ebua lɛ.Lala 65:3.

Esaaa akɛ wɔhaoɔ wɔhe yɛ nibii ni he ehiaaa wɔ bianɛ lɛ ahe

4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

4 Kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe trukaa lɛ, ewaaa akɛ wɔbaasɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, ni lɛ hu eyɛ he miishɛɛ akɛ ebaabo wɔ toi. (Lala 34:16; Abɛi 15:8) Shi yɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, Yesu hã wɔle akɛ, nibii komɛi yɛ ni he hiaa waa ni esa akɛ wɔtsĩ tã yɛ wɔsɔlemɔi amli. Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu bɔ ni naagbee nibimɔi ejwɛ ni yɔɔ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔye Yehowa anɔkwa lɛ he.Kanemɔ Mateo 6:11-13.

“HÃ WƆ ABOLOO NI HE HIAA WƆ KƐHÃ ŊMƐNƐ GBI NƐƐ”

5, 6. Kɛ́ nɔ ni wɔbaaye jeee naagba kɛhã wɔ po lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔsɔle wɔbi ni ‘ahã wɔ aboloo’ lɛ?

5 Wiemɔ ni Yesu kɛtsu nii akɛ, “hã aboloo” lɛ, tsɔɔ akɛ, nibilɔ lɛ biii ehãaa lɛ pɛ ehe, moŋ lɛ, eebi eehã mɛi krokomɛi hu. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ Afrika, ni atsɛɔ lɛ Victor lɛ wie akɛ: “Bei pii lɛ, mijɛɔ mitsuiŋ midaa Yehowa shi akɛ mi kɛ miŋa haooo wɔhe tsɔ yɛ nɔ ni wɔbaaye loo he ni wɔbaawɔ he. Wɔnyɛmimɛi lɛ jɛɔ mlihilɛ mli amɛkwɛɔ wɔ daa gbi. Shi misɔleɔ ni Nyɔŋmɔ aye abua mɛi ni yeɔ amɛbuaa wɔ lɛ, koni amɛnyɛ amɛkpee shika he naagbai ni amɛkɛkpeɔ lɛ anaa.”

6 Ekolɛ nɔ ni wɔbaaye jeee naagba kɛhã wɔ, shi wɔnyɛmimɛi pii miiye ohia. Amɛteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni adebɔɔ naa osharai efite amɛnibii. Yɛ sɔlemɔ ni wɔbaasɔle wɔhã amɛ lɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔye wɔbua amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ aja nibii ni wɔyɔɔ lɛ. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔtsu onia kɛfi jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Wɔle akɛ, oniai ni wɔtsuɔ lɛ amli ajɛɔ ayeɔ abuaa wɔnyɛmimɛi ni ehia amɛ lɛ.1 Yohane 3:17.

7. Mɛni Yesu wie kɛye ebua wɔ ni wɔna nɔ hewɔ ni esaaa akɛ ‘wɔfeɔ yeyeeye yɛ wɔ́ he kɔkɔɔkɔ’ lɛ?

7 Be ni Yesu kɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ hã egbe naa lɛ, ehã wɔle akɛ esaaa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ fɛɛ maa heloonaa nibii anɔ. Yesu wie akɛ, Yehowa kwɛɔ koo mli fɔfɔi lɛ, kɛkɛ ni ebi akɛ, “ani ewulaŋ nyɛ babaoo, nyɛ ni nyɛhemɔkɛyeli faaa?” No sɛɛ lɛ, ewo wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkafea yeyeeye kɔkɔɔkɔ ní nyɛkɛa akɛ, . . . ‘Mɛni wɔɔwo?’” Esaa eti ŋaawoo lɛ mli akɛ: “Nyɛkafea yeyeeye yɛ wɔ́ he kɔkɔɔkɔ.” (Mateo 6:30-34) Esaaa akɛ wɔhaoɔ wɔhe yɛ nibii ni he ehiaaa wɔ bianɛ lɛ ahe. Moŋ lɛ, gbi fɛɛ gbi lɛ, esa akɛ wɔsusu nibii ni he baahia wɔ kɛhã nakai gbi lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi ni Yehowa aye abua wɔ ni wɔná wɔɔhe, nitsumɔ ni wɔbaatsu kɛkwɛ wɔweku lɛ, kɛ hiɛshikamɔ ni wɔkɛbaakpɛ yiŋ ni ja yɛ helatsamɔ saji ahe. Shi nɔ kroko yɛ ni he hiaa fe enɛɛmɛi ni esa akɛ wɔsɔle yɛ he.

8. Mɛni nɔ ni Yesu wie yɛ aboloo ni he hiaa wɔ kɛhã gbi lɛ he lɛ kaiɔ wɔ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)

8 Nɔ ni Yesu wie yɛ aboloo ni he hiaa wɔ kɛhã gbi lɛ he lɛ kaiɔ wɔ nɔ kroko ni ewie. Ewie akɛ: “Jeee aboloo pɛ naa esa akɛ gbɔmɔ ahi wala mli yɛ, shi moŋ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ lɛ.” (Mateo 4:4) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔsɔle ni Yehowa aya nɔ atsɔɔ wɔ nii, ni eduro wɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baaye abua wɔ ni wɔhi emasɛi daa.

“OKƐ WƆNYƆJI LƐ AKE WƆ”

9. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ wɔhe eshai lɛ ato nyɔji ahe lɛ?

9 Yesu wie akɛ: “Okɛ wɔnyɔji lɛ ake wɔ.” Be kroko lɛ, ewie akɛ: “Okɛ wɔhe eshai afa wɔ.” (Mateo 6:12; Luka 11:4) Ewie nakai ejaakɛ wɔhe eshai lɛ tamɔ nyɔji. Yɛ afi 1951 lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ, esa akɛ wɔsumɔ Yehowa ni wɔbo lɛ toi. Enɛ tamɔ nyɔmɔ ko ni wɔhiɛ lɛ ni esa akɛ wɔwo be fɛɛ be. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔfee esha wɔshi Nyɔŋmɔ lɛ, etamɔ nɔ ni wɔwoko nyɔmɔ ni wɔhiɛ lɛ lɛ. Buu-Mɔɔ wie akɛ, kɛ́ Yehowa miisumɔ lɛ, ebaanyɛ edamɔ nɔ ni wɔfee lɛ nɔ ekɛ wɔ akpa bɔɔ. Ekɛfata he akɛ: “Kɛ́ wɔfeɔ esha lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔɔ Nyɔŋmɔ.”1 Yohane 5:3.

Daa gbi lɛ, esa akɛ wɔda Yehowa shi yɛ nikeenii ni jara wa, ni ji kpɔmɔnɔ lɛ hewɔ

10. Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa to koni enyɛ ekɛ wɔhe eshai afa wɔ? Ni te esa akɛ wɔnu he tɛŋŋ yɛ nɔ ni Yehowa fee lɛ he?

10 Eŋɔɔ wɔnaa waa akɛ Yehowa kɛ Yesu hã akɛ kpɔmɔnɔ koni enyɛ ekɛ wɔhe eshai afa wɔ! Eshaifaa he miihia wɔ gbi fɛɛ gbi. Yesu gbo ehã wɔ aaafee afii 2,000 ni eho nɛ, kɛ̃lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, wɔnáa kpɔmɔnɔ lɛ he sɛɛ. Daa gbi lɛ, esa akɛ wɔda Yehowa shi yɛ nikeenii ni jara wa nɛɛ hewɔ. Kɛ́ ka wɔ kome kulɛ, wɔnyɛŋ wɔkpɔ̃ wɔhe loo mɛi krokomɛi kɛjɛ esha kɛ gbele dɛŋ kɔkɔɔkɔ. (Kanemɔ Lala 49:8-10; 1 Petro 1:18, 19.) Wiemɔ ni ji, “wɔhe eshai” lɛ tsɔɔ akɛ, wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ fɛɛ feɔ esha, ni no hewɔ lɛ, kpɔmɔnɔ lɛ he miihia wɔ fɛɛ. Yehowa miitao ni wɔsusu wɔnyɛmimɛi lɛ kɛ wekukpaa ni yɔɔ amɛ kɛ lɛ teŋ lɛ he. Enɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ amɛfee esha amɛshi wɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛfa amɛ oya. Bei pii lɛ, eshai ni wɔnyɛmimɛi lɛ feɔ amɛshiɔ wɔ lɛ jeee nɔ ko, shi kɛ́ wɔkɛke amɛ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔsumɔɔ amɛ. Agbɛnɛ hu, no baatsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ gbɛjianɔ ni Yehowa eto koni ekɛ wɔhe eshai afa wɔ lɛ.Kolosebii 3:13.

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi afa amɛ lɛ?

11 Wɔyeee emuu, no hewɔ lɛ bei komɛi lɛ, ebaawa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ mɛi ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ ahe baake amɛ. (3 Mose 19:18) Kɛ́ wɔwie nɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ efee wɔ lɛ he wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ, ekolɛ amɛ hu amɛkɛ amɛhe baawo sane lɛ mli, ni enɛ kɛ mligbalamɔ baaba asafo lɛ mli. Kɛ́ wɔŋmɛ gbɛ ni nɔ ko ni tamɔ nakai tee nɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔbuuu nikeenii ni Nyɔŋmɔ ehã wɔ lɛ, ni ji kpɔmɔ afɔleshaa lɛ, ni no hewɔ lɛ wɔnaŋ he sɛɛ. (Mateo 18:35) Kɛ́ wɔkɛ mɛi atɔmɔi efaaa amɛ lɛ, Yehowa hu kɛ wɔtɔmɔi efaŋ wɔ. (Kanemɔ Mateo 6:14, 15.) Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔmiitao ni Yehowa kɛ wɔhe eshai afa wɔ lɛ, esaaa akɛ wɔkɛfeɔ wɔsu akɛ wɔbaafee nibii ni enyɛɔ.1 Yohane 3:4, 6.

Kɛ́ oosumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ otɔmɔi afa bo lɛ, esa akɛ okɛ mɛi krokomɛi anɔ afa amɛ (Kwɛmɔ kuku 11)

“OKƐ WƆ AKAYA KAA MLI”

12, 13. (a) Mɛni ba Yesu nɔ yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ? (b) Kɛji wɔyagbee kaa mli lɛ, mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔshwaa mɛi krokomɛi? (d) Mɛni Yesu hã ana faŋŋ kɛtsɔ anɔkwa ni eye Yehowa kɛyashi gbele mli lɛ nɔ?

12 Sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli wiemɔi ni ji, “okɛ wɔ akaya kaa mli” lɛ, kaiɔ wɔ nɔ ni ba Yesu nɔ yɛ ebaptisimɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ŋɔ lɛ kɛtee ŋa lɛ nɔ, “ni jɛmɛ Abonsam ka lɛ yɛ.” (Mateo 4:1; 6:13) Mɛni hewɔ Yehowa hã eba lɛ nakai? Yehowa tsu Yesu kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ebatsu sane ko ni te shi be ni Adam kɛ Hawa tse Yehowa hiɛ atua lɛ he nii. Atua ni amɛtse lɛ tee sanebimɔi komɛi ashi, ni ebaahe be dani abaana saji nɛɛ anaa. Sanebimɔi nɛɛ ekomɛi ji, ani naagba ko yɛ bɔ ni Yehowa bɔ adesai ehã lɛ he, ni no hewɔ amɛnyɛɛɛ amɛye lɛ anɔkwa lɛ? Kɛ́ “mɔ fɔŋ lɛ” ka adesa ko ni eye emuu lɛ, ani ebaaya nɔ eye Yehowa anɔkwa? Ani shihilɛ baahi ahã adesai kɛ́ amɛ diɛŋtsɛ amɛye amɛhe nɔ? (1 Mose 3:4, 5) Wɔsɛɛ be ni ahã sanebimɔi nɛɛ ahetoo bɔ ni sa Yehowa hiɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baana akɛ, Yehowa pɛ ji mɔ ni sa akɛ eyeɔ adesai anɔ.

Wɔbaanyɛ wɔye Yehowa anɔkwa yɛ shihilɛi ni jaraa amli po

13 Yehowa yɛ krɔŋkrɔŋ, no hewɔ lɛ, ekɛ nibii gbohii ekaaa mɔ ko mɔ ko. Satan ji “Kalɔ lɛ.” (Mateo 4:3) Satan tsɔɔ gbɛi pii anɔ ekaa wɔ. Wɔbaanyɛ wɔhala akɛ wɔbaate shi wɔwo lɛ loo wɔŋmɛɛ wɔhe wɔhã lɛ. (Kanemɔ Yakobo 1:13-15.) Be ni Satan ka Yesu lɛ, Yesu tsɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yisɛɛ amrɔ nɔŋŋ ni ekɛkũ enaa. Yesu ye Nyɔŋmɔ anɔkwa. Kɛ̃lɛ, Satan nijiaŋ ejeee wui. Etao “be kroko ni sa” koni eka Yesu. (Luka 4:13) Shi ekɔɔɔ he eko nɔ kaa ni Satan kɛba Yesu nɔ lɛ, Yesu tee nɔ ebo Nyɔŋmɔ toi akɛ e-Nɔyelɔ. Ehã efee faŋŋ akɛ, adesa ni eye emuu baanyɛ aye Yehowa anɔkwa yɛ shihilɛi ni jaraa amli po. Kɛ̃lɛ, Satan kaa Yesu sɛɛnyiɛlɔi, ní bo hu ofata he lɛ, koni amɛgbo Yehowa nɔ toi.

Yehowa yɛ nɔmimaa akɛ wɔbaanyɛ wɔye lɛ anɔkwa, ni eesumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔfee nakai

14. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔkagbee kaa mli?

14 Ehe miihia ni ana saji ni Satan tee lɛ shi yɛ Yehowa nɔyeli lɛ he lɛ fɛɛ anaa. No hewɔ lɛ, kɛyashi abaana saji nɛɛ anaa lɛ, Yehowa baaŋmɛ Satan gbɛ koni eka wɔ. Yehowa ‘kɛ wɔ eyaaa kaa mli.’ Yɛ anɔkwale mli lɛ, eyɛ nɔmimaa akɛ wɔbaanyɛ wɔye lɛ anɔkwa, ni eesumɔ ni eye ebua wɔ ni wɔfee nakai. Shi enɛ etsɔɔɔ akɛ enyɛɔ wɔnɔ ni wɔfee nɔ ni ja. Ehã wɔ fɛɛ hegbɛ ni wɔkɛhala nɔ ni wɔsumɔɔ. No hewɔ lɛ, eŋmɛɔ wɔ gbɛ koni wɔhala kɛji wɔbaaye lɛ anɔkwa loo wɔfeŋ nakai. Bɔ ni afee ni wɔkagbee kaa mli lɛ, esa akɛ wɔfee nibii enyɔ komɛi: esa akɛ wɔhi Yehowa masɛi daa ni wɔsɔle wɔbi lɛ ni eye ebua wɔ. Kɛ́ wɔsɔle ni Yehowa aye abua wɔ koni wɔkpee kai anaa lɛ, mɛɛ gbɛi anɔ etsɔɔ ehãa wɔ hetoo?

Hii Yehowa masɛi daa ni ofee ekãa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli (Kwɛmɔ kuku 15)

15, 16. (a) Mɛɛ kai komɛi esa akɛ wɔjo naa foi? (b) Kɛ́ wɔŋmɛɛ wɔhe wɔhã kaa lɛ, namɔ esa akɛ wɔshwa?

15 Yehowa hãa wɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ ni yɔɔ hewalɛ lɛ, koni no aye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔjo Satan kai anaa foi. Agbɛnɛ hu, Yehowa tsɔɔ Biblia lɛ kɛ asafo lɛ nɔ ebɔɔ wɔ kɔkɔ yɛ nibii ni baanyɛ aye wɔ awui lɛ ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebɔɔ wɔ kɔkɔ ni wɔkafite wɔbe, shika, kɛ hewalɛ yɛ nibii ni he ehiaaa ahe. Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Espen kɛ eŋa Janne yɛ Yuropa maji ni niiatsɛmɛi fa yɛ jɛmɛ waa lɛ eko mli. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ kɛ afii pii sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi yɛ amɛmaŋ lɛ mli he ko ni hiamɔ lɛ da yɛ. Be ni yoo lɛ fɔ lɛ, ehe bahia ni amɛkɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ afɔ̃ shi dã, ni amrɔ nɛɛ amɛyɛ bii enyɔ. Espen wie akɛ: “Bei pii lɛ, wɔsɔleɔ ni Yehowa aye abua wɔ ni wɔkagbee kaa mli amrɔ nɛɛ ni wɔnyɛɛɛ wɔkɛ be babaoo atsu mumɔŋ nibii ahe nii tamɔ bɔ ni kulɛ wɔfeɔ lɛ. Wɔsɔleɔ ni Yehowa aye abua wɔ ni wɔkagbɔjɔ yɛ mumɔŋ, ní agbɛnɛ hu, wɔfee ekãa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli.”

16 Kaa kroko ni esa akɛ wɔjo naa foi ji, ponografi kwɛmɔ. Kɛ́ wɔŋmɛɛ wɔhe wɔhã kaa nɛɛ, wɔnyɛŋ wɔshwa Satan. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Satan kɛ eje lɛ nyɛŋ anyɛ wɔnɔ ni wɔfee nɔ ko ni ehiii. Mɛi komɛi susuɔ nibii gbohii ahe, ni no hãa amɛyakwɛɔ ponografi lɛ. Shi nyɛmimɛi babaoo yɛ ni enyɛ ejo kaa nɛɛ naa foi, ni wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nakai.1 Korintobii 10:12, 13.

“JIEMƆ WƆ KƐJƐ MƆ FƆŊ LƐ DƐŊ”

17. (a) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni Yehowa ‘ajie wɔ kɛjɛ mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ’? (b) Mɛni hewɔ etsɛŋ wɔbaamu fuaa lɛ?

17 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni Yehowa ‘ajie wɔ kɛjɛ mɔ fɔŋ lɛ dɛŋ’? Esa akɛ wɔhi shi akɛ ‘mɛi ni fataaa je lɛ he,’ ní wɔkasumɔ “je lɛ aloo nibii ni yɔɔ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 15:19; 1 Yohane 2:15-17) Kwɛ bɔ ni wɔbaamu fuaa be ni Yehowa ejie Satan kɛ jeŋ fɔŋ nɛɛ kɛje jɛmɛ lɛ! Shi kɛyashi nakai be lɛ baashɛ lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ, Satan “egiri waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ ele akɛ be fioo kɛkɛ eyɔɔ.” Satan baabɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebaanyɛ koni ehã wɔkpa Yehowa jamɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ be fɛɛ be lɛ, wɔsɔle ni Yehowa abu wɔhe kɛjɛ Satan he.Kpojiemɔ 12:12, 17.

18. Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔhi shikpɔŋ lɛ nɔ be ni Satan je lɛ bɛ dɔŋŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

18 Ani obaasumɔ ni ohi shikpɔŋ lɛ nɔ be ni Satan bɛ dɔŋŋ? No lɛ, yaa nɔ osɔle ni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ aba, egbɛ́i lɛ he atse, ní afee esuɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Okɛ ohiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ daa akɛ ebaakwɛ bo, ni ebaaduro bo nɔ fɛɛ nɔ ni baahã oya nɔ oye lɛ anɔkwa. Hɛɛ, tswaa ofai shi akɛ obaaya nɔ ohi shi yɛ sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ naa.