Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Saamɔ Ohe Oto Jeŋ Hee lɛ mli Shihilɛ

Saamɔ Ohe Oto Jeŋ Hee lɛ mli Shihilɛ

“Kɛɛmɔ amɛ ni amɛtsu nitsumɔ kpakpa, . . . koni amɛmɔ wala diɛŋtsɛ lɛ mli kpɛŋŋ.”1 TIMOTEO 6:18, 19.

LALAI: 125, 40

1, 2. (a) Mɛɛ nibii kpakpai okpaa gbɛ akɛ onine baashɛ nɔ yɛ Paradeiso lɛ mli? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.) (b) Mɛni ji nɔ titri ni baahã wɔná miishɛɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

WƆMIIKPA be ni wɔbaahi shi kɛya naanɔ lɛ gbɛ waa. Bɔfo Paulo wie akɛ, no ji “wala diɛŋtsɛ lɛ.” (Kanemɔ 1 Timoteo 6:12, 19.) Wɔteŋ mɛi babaoo baahi shikpɔŋ lɛ nɔ kɛya naanɔ yɛ Paradeiso lɛ mli. Jɛmɛ shihilɛ baaŋɔɔ waa, ejaakɛ hela mɔŋ wɔ dɔŋŋ, wɔmii baashɛ wɔhe be fɛɛ be, ni wɔtsui hu baanyɔ wɔmli daa. (Yesaia 35:5, 6) Wɔkɛ wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi, mɛi ni yɔɔ wala mli kɛ mɛi ni egboi ni abaatee amɛ shi lɛ fɛɛ baafee ekome kɛye nii, wɔjie wɔhiɛtserɛ, ni wɔgba sane kɛ miishɛɛ. (Yohane 5:28, 29; Bɔfoi 24:15) Wɔbaaná be kɛkase nibii hei, ni wɔhe baasa waa yɛ nibii ni wɔsumɔɔ feemɔ lɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔbaakpa jeŋ shi jogbaŋŋ, wɔbaakase saŋku tswaa, loo wɔbaakase bɔ ni atɛŋɔ tsũi, koni wɔ diɛŋtsɛ wɔtɛŋ tsũ ni wɔbaasumɔ ni wɔma lɛ.

2 Eyɛ mli akɛ wɔmiikpa nibii kpakpai nɛɛ gbɛ, ni wɔle akɛ amɛbaahã wɔná miishɛɛ moŋ, shi bɔ ni wɔbaasɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ ji nɔ titri ni baahã wɔná miishɛɛ. Wɔbaaná miishɛɛ waa, ejaakɛ Yehowa baatse egbɛ́i lɛ he, ni mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ fɛɛ baakpɛlɛ enɔ akɛ amɛ-Nɔyelɔ. (Mateo 6:9, 10) Shikpɔŋ lɛ nɔ baayi obɔ kɛ adesai ni eye emuu, taakɛ Nyɔŋmɔ to eyiŋ akɛ eba lɛ lɛ, ni enɛ baahã wɔtsui anyɔ wɔmli waa. Agbɛnɛ hu, be ni wɔyeɔ emuu fiofio lɛ, ebaafee mlɛo kɛhã wɔ akɛ wɔbaahã naanyobɔɔ ni yɔɔ wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa!Lala 73:28; Yakobo 4:8.

3. Mɛni esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto?

3 Wɔyɛ nɔmimaa akɛ, Yehowa baaduro wɔ nibii kpakpai nɛɛ fɛɛ, ejaakɛ “Nyɔŋmɔ nyɛɔ nii fɛɛ efeɔ.” (Mateo 19:25, 26) Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔhi jeŋ hee lɛ mli lɛ, amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ ‘wɔmɔ’ naanɔ wala lɛ “mli kpɛŋŋ.” Wɔle akɛ etsɛŋ, naagbee lɛ baaba, no hewɔ lɛ, esa akɛ wɔhi shi yɛ gbɛ ni baahã ana akɛ wɔmiikpa naagbee lɛ gbɛ. Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto jeŋ hee lɛ. Nyɛhãa wɔkwɛa gbɛi komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔfee nakai.

NIBII NI WƆBAANYƐ WƆFEE KƐSAA WƆHE WƆTO JEŊ HEE LƐ

4. Mɛni esa akɛ wɔfee amrɔ nɛɛ koni wɔnyɛ wɔhi jeŋ hee lɛ mli? Okɛ enɛ he nɔkwɛmɔnɔ ahã.

4 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee amrɔ nɛɛ koni wɔnyɛ wɔhi shi yɛ jeŋ hee lɛ mli? Kɛ́ wɔmiitao wɔyahi maŋ kroko nɔ lɛ, ekolɛ wɔbaafee nibii komɛi kɛsaa wɔhe kɛhã jɛmɛ shihilɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔbaabɔi wiemɔ ni awieɔ yɛ jɛmɛ lɛ kasemɔ, ni wɔbaakase bɔ ni mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hiɔ shi amɛhãa lɛ he nii. Aloo ekolɛ wɔbaabɔi niyenii ni ayeɔ yɛ jɛmɛ lɛ ekomɛi yeli. Nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔbaanyɛ wɔhi jeŋ hee lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔhi shi bianɛ tamɔ nɔ ni wɔyashɛ jɛmɛ momo. Nyɛhãa wɔkwɛa nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee.

5, 6. Kɛ́ wɔbo gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ kɛhãa wɔ lɛ toi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baasaa wɔ kɛhã shihilɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

5 Satan miisumɔ ni mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ ahe aye akɛ, amɛbaanyɛ amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛsumɔɔ. Mɛi babaoo nuɔ he akɛ esaaa akɛ mɔ ko tsɔɔ mɔ ko nɔ ni efee, ni akɛ ehe ehiaaa ni abo Nyɔŋmɔ toi. Mɛni ejɛ enɛ mli kɛba? Nɔnaa kɛ haomɔ babaoo. (Yeremia 10:23) Shi yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, nibii baatsake kwraa, ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ baabo Yehowa, ni ji Nɔyelɔ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ toi!

6 Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ baahã wɔ gbɛtsɔɔmɔi, koni wɔnyɛ wɔsaa shikpɔŋ lɛ nɔ fɛfɛo ni etsɔ paradeiso, ni wɔtsɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shi lɛ nii. Nibii pii yɛ ni Yehowa baahã wɔtsu. Shi kɛ́ mɛi ni baanyiɛ hiɛ lɛ hã wɔ nitsumɔ ko ni wɔnyaaa he hu? Ani wɔbaabo amɛ toi ni wɔtsu? Ani wɔkɛ miishɛɛ baatsu nitsumɔ lɛ jogbaŋŋ? Esa akɛ wɔbo gbɛtsɔɔmɔi fɛɛ ni Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ kɛhãa wɔ lɛ toi ŋmɛnɛ, bɔ ni afee ni no aye abua wɔ wɔsɛɛ kɛ́ wɔyashɛ jeŋ hee lɛ mli.

7, 8. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔbo mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ toi lɛ? (b) Mɛɛ tsakemɔi esa Kristofoi komɛi ahe? (d) Kɛ́ wɔyashɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, mɛni wɔbaafee, ekɔɔɔ he eko he ni wɔbaahi loo nitsumɔ ni wɔbaatsu?

7 Nɔ kroko hu yɛ ni esa akɛ wɔfee koni wɔkɛsaa wɔhe kɛhã shihilɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli. No ji akɛ, esa akɛ wɔmii ashɛ wɔnii ahe, wɔbo mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ toi, ni wɔhã ekomefeemɔ ahi wɔ kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ ahã wɔ nitsumɔ hee yɛ asafo lɛ mli lɛ, esa akɛ wɔjɛ wɔtsuiŋ wɔtsu kɛ miishɛɛ, jeee kɛ mligbigbilimɔ. Kɛ́ wɔbo mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ toi amrɔ nɛɛ lɛ, wɔbaafee nakai nɔŋŋ yɛ jeŋ hee lɛ mli. (Kanemɔ Hebribii 13:17.) Be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, aja shikpɔŋ lɛ ahã amɛ, koni mɔ fɛɛ mɔ ana he ni ebaahi. (4 Mose 26:52-56; Yoshua 14:1, 2) Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, wɔleee he ni abaahã wɔyahi. Shi kɛ́ wɔboɔ mɛi ni nyiɛɔ hiɛ yɛ asafo lɛ mli lɛ toi, ni wɔfiɔ gbɛjianɔi srɔtoi ni amɛtoɔ lɛ asɛɛ lɛ, yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, wɔbaaná he miishɛɛ akɛ wɔbaafee Yehowa suɔmɔnaa nii, ekɔɔɔ he eko he ni abaahã wɔyahi.

8 Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ baaye wɔnɔ, ni wɔ hu wɔbaasɔmɔ lɛ. Mɛɛ hegbɛ kpele enɛ baaji nɛkɛ! Enɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ, esa akɛ wɔfi gbɛjianɔi fɛɛ ni Yehowa asafo lɛ toɔ lɛ sɛɛ, ni wɔtsu nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaawo wɔdɛŋ lɛ. Bei komɛi lɛ, abaanyɛ atsake nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ, ni ahã wɔyatsu nitsumɔ kroko. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ United States lɛ, ajie mɛi komɛi yɛ Betel koni amɛyasɔmɔ yɛ hei krokomɛi. Agbɛnɛ hu, ahã nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi komɛi miisɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛi, yɛ gbɔlɛ loo nibii krokomɛi ahewɔ. Nyɛmimɛi nɛɛ fɛɛ kɛ miishɛɛ miitsu nitsumɔi hei ni akɛhã amɛ lɛ, ni Yehowa miijɔɔ amɛ. Kɛ́ wɔsɔle wɔbi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ, wɔkɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔ lɛ, ni wɔmii shɛ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ ni akɛbaahã wɔ lɛ he lɛ, wɔbaaná miishɛɛ, ni Yehowa baajɔɔ wɔ. (Kanemɔ Abɛi 10:22.) Ekolɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, wɔbaasumɔ ni wɔhi he ko pɔtɛɛ, shi ebaanyɛ eba lɛ akɛ, Yehowa asafo lɛ baakɛɛ wɔ ni wɔfã wɔyahi he kroko. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, te wɔbaafee wɔnii tɛŋŋ? Egbaŋ wɔnaa kwraa, ejaakɛ nakai beiaŋ lɛ, ekɔɔɔ he eko he ni wɔbaahi, loo nitsumɔ ni wɔbaatsu lɛ, wɔbaada Yehowa shi waa akɛ wɔyashɛ jeŋ hee lɛ mli.Nehemia 8:10.

9, 10. (a) Mɛni hewɔ ekolɛ ehe baahia ni wɔto wɔtsui shi yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee amrɔ nɛɛ kɛtsɔɔ akɛ wɔtoɔ wɔtsui shi?

9 Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔto wɔtsui shi yɛ shihilɛi komɛi amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔbaanu akɛ atee mɛi komɛi awekumɛi kɛ amɛnanemɛi ashi, ni amɛmii eshɛ amɛhe waa. Shi wɔ lɛ, ekolɛ ateko mɛi ni wɔkpaa gbɛ akɛ wɔbaana lɛ ashi lolo. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ani wɔkɛ mɛi ni nyaa lɛ baanya, ni wɔto wɔtsui shi wɔmɛ? (Romabii 12:15) Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi wɔmɛɔ Yehowa ni eye eshiwoi lɛ anɔ ŋmɛnɛ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔto wɔtsui shi yɛ jeŋ hee lɛ mli.Jajelɔ 7:8.

10 Kɛ́ wɔtoɔ wɔtsui shi be fɛɛ be ni abaatsake shishinumɔ ni wɔhiɛ yɛ Biblia mli anɔkwale ko he lɛ, no hu baanyɛ aye abua wɔ ni wɔsaa wɔhe wɔto jeŋ hee lɛ. Kɛ́ afee tsakemɔi ni tamɔ nakai lɛ, ani wɔheɔ be kɛkaseɔ? Ni kɛ́ wɔnuuu shishi jogbaŋŋ lɛ, ani wɔtoɔ wɔtsui shi? Kɛ́ wɔfeɔ nakai lɛ, yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, ebaafee mlɛo kɛhã wɔ akɛ wɔbaato wɔtsui shi be fɛɛ be ni Yehowa baahã wɔ gbɛtsɔɔmɔi hei.Abɛi 4:18; Yohane 16:12.

11. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ mɛi ahe ake amɛ bianɛ lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ baaye abua wɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

11 Gbɛ kroko ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔsaa wɔhe kɛhã jeŋ hee lɛ ji, ni wɔkɛ mɛi atɔmɔi baake amɛ. Yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ, ebaahe be dani mɔ fɛɛ mɔ baaye emuu. (Bɔfoi 24:15) Ehe baahia ni wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ wɔhe, ni wɔya nɔ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔnyɛɔ wɔkɛ mɛi atɔmɔi keɔ amɛ, ni wɔ kɛ amɛ hiɔ shi yɛ toiŋjɔlɛ mli ŋmɛnɛ lɛ, ewaŋ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔbaafee nakai yɛ jeŋ hee lɛ mli.Kanemɔ Kolosebii 3:12-14.

Sui ni Yehowa tsɔɔ wɔ amrɔ nɛɛ, nomɛi nɔŋŋ ahe baahia wɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsaa wɔhe wɔto jeŋ hee lɛ amrɔ nɛɛ?

12 Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, ekolɛ jeee be fɛɛ be wɔbaaná nɔ ni wɔtaoɔ, ni kɛ́ wɔbaaná po lɛ, ekolɛ wɔnáŋ yɛ be ni wɔtaoɔ lɛ mli. Ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔbaayaje lɛ, ehe baahia ni wɔda Yehowa shi yɛ he, ni wɔmii ashɛ he. Sui ni Yehowa tsɔɔ wɔ amrɔ nɛɛ, nomɛi nɔŋŋ ahe baahia wɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔjie sui nɛɛ akpo amrɔ nɛɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔheɔ wɔyeɔ akɛ jeŋ hee lɛ baaba lɛɛlɛŋ, ni wɔmiisaa wɔhe wɔmiito jɛmɛ shihilɛ. (Hebribii 2:5; 11:1) Kɛfata he lɛ, no baatsɔɔ akɛ wɔmiisumɔ ni wɔhi jeŋ ko ni mɔ fɛɛ mɔ boɔ Yehowa toi yɛ mli lɛ mli.

OKƐ OJWƐŊMƆ AMA YEHOWA SƆƆMƆ LƐ NƆ

Okɛ ekãa ashiɛ sane kpakpa lɛ

13. Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, mɛni wɔkɛbaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli?

13 Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ baaduro wɔ niyenii kɛ nibii krokomɛi ni he hiaa wɔ, koni wɔná miishɛɛ. Kɛ̃lɛ, nɔ titri ni baahã wɔná miishɛɛ ji, wekukpaa kpakpa ni baahi wɔ kɛ Yehowa teŋ lɛ. (Mateo 5:3) Wɔkɛ miishɛɛ kɛ ekãa baasɔmɔ lɛ. (Lala 37:4) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ Yehowa ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli amrɔ nɛɛ, belɛ wɔmiisaa wɔhe wɔmiito jeŋ hee lɛ.Kanemɔ Mateo 6:19-21.

14. Mɛɛ otii oblahii kɛ oblayei baanyɛ amɛkɛmamɔ amɛhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

14 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔná miishɛɛ babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli? Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee ji, ni wɔkɛ otii baamamɔ wɔhiɛ. Kɛ́ oblanyo loo oblayoo ji bo lɛ, okɛ hiɛdɔɔ asusu bɔ ni ooofee okɛ owala asɔmɔ Yehowa lɛ he. Obaanyɛ opɛi be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ fãi srɔtoi lɛ amli yɛ wɔwoji lɛ amli, koni okɛ amɛteŋ ekome ama ohiɛ akɛ oti ni obaasumɔ ni oshɛ he. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Okɛ mɛi ni kɛ afii babaoo etsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ agba sane. Kɛ́ okɛ owala fɛɛ sɔmɔ Yehowa lɛ, obaaná tsɔsemɔ ni baaye abua bo ni onyɛ osɔmɔ lɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli.

Okɛ otii amamɔ ohiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli

15. Mɛɛ otii krokomɛi wɔbaanyɛ wɔkɛmamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?

15 Otii babaoo yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛmamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛfee oti ni ma wɔhiɛ akɛ, wɔbaakase shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fã ko tsumɔ jogbaŋŋ, wɔbaakase Biblia mli shishitoo mla ko jogbaŋŋ, ni wɔkwɛ bɔ ni wɔɔfee wɔkɛtsu nii yɛ wɔshihilɛ mli, loo wɔbaaya wɔhiɛ yɛ nikanemɔ, wiemɔhãmɔ, loo saji ahetoohãmɔ mli. Sane lɛ kɛkɛ ji akɛ: Esa akɛ wɔkɛ otii amamɔ wɔhiɛ, ejaakɛ kɛ́ wɔkɛ otii mamɔ wɔhiɛ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, wɔbaaná ekãa babaoo, ni no baasaa wɔ kɛhã shihilɛ yɛ jeŋ hee lɛ mli.

KƐ́ WƆSAA WƆHE WƆTO JEŊ HEE LƐ, WƆBAANÁ HE SƐƐ AMRƆ NƐƐ

Ohiɛ asɔ nibii fɛɛ ni Yehowa kɛhãa bo lɛ

16. Mɛni hewɔ Yehowa sɔɔmɔ ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ lɛ?

16 Kɛ́ wɔsaa wɔhe wɔto Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ amrɔ nɛɛ, ani nɔ kpakpa ko baaŋmɛɛ wɔ? Dabida! Nɔ kpakpa ko bɛ ni hi fe ni wɔbaasɔmɔ Yehowa. Mɔ ko enyɛɛɛ wɔnɔ ni wɔsɔmɔ lɛ, ni asaŋ jeee amanehulu kpeteŋkpele lɛ ni wɔtaoɔ wɔfo lɛ pɛ hewɔ wɔsɔmɔɔ lɛ. Bɔ ni Yehowa bɔ wɔ ehã lɛ hewɔ lɛ, ja wɔsɔmɔ lɛ dani wɔbaaná miishɛɛ ni wɔtsui anyɔ wɔmli. Nɔ ko bɛ ni hi fe ni Nyɔŋmɔ baasumɔ wɔ, ni etsɔɔ wɔ gbɛ yɛ shihilɛ mli. (Kanemɔ Lala 63:2-4.) Wɔ fɛɛ wɔyɛ miishɛɛ, ejaakɛ wɔkɛ wɔtsui fɛɛ miijá Yehowa. Mɛi ni kɛ afii babaoo esɔmɔ lɛ lɛ baanyɛ aye he odase akɛ, lɛɛlɛŋ, no ji shihilɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ.Lala 1:1-3; Yesaia 58:13, 14.

Hã Biblia lɛ atsɔɔ bo gbɛ

17. Eyɛ mli akɛ wɔbaajie wɔhiɛtserɛ yɛ Paradeiso lɛ mli moŋ, shi mɛni wɔkɛbaaye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli?

17 Yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, wɔbaaná be kɛjie wɔhiɛtserɛ ni wɔfee nibii krokomɛi ni wɔnyaa he. Yehowa miisumɔ ni wɔye wala, ni ewo shi akɛ, ‘ebaahã nɔ fɛɛ nɔ ní hiɛ kã atɔ kɛ nii ní etaoɔ.’ (Lala 145:16; Jajelɔ 2:24) Hiɛtserɛjiemɔ kɛ hejɔɔmɔ he miihia wɔ, shi wɔnáa nibii nɛɛ ahe sɛɛ jogbaŋŋ kɛ́ wɔkɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli. Nakai pɛpɛɛpɛ ebaaji yɛ jeŋ hee lɛ mli. No hewɔ lɛ, nilee yɛ mli akɛ ‘wɔbaaya nɔ wɔtao Maŋtsɛyeli lɛ klɛŋklɛŋ,’ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama jɔɔmɔi ni wɔnáa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ anɔ.Mateo 6:33.

Ja wɔsɔmɔ Yehowa dani wɔbaaná miishɛɛ ni wɔtsui anyɔ wɔmli

18. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛtsɔɔ akɛ wɔmiisaa wɔhe wɔmiito Paradeiso lɛ?

18 Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, shihilɛ baaŋɔɔ waa diɛŋtsɛ, ebaaŋɔɔ fe bɔ ni wɔsusuɔ akɛ ebaaŋɔɔ lɛ po. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔsaa wɔhe wɔtoa “wala diɛŋtsɛ” lɛ amrɔ nɛɛ, koni no atsɔɔ akɛ wɔmiishwe ni eba. Nyɛhãa wɔkasea sui ni Yehowa tsɔɔ wɔ lɛ, ni wɔjie amɛ kpo, ni wɔkɛ ekãa ashiɛ sane kpakpa lɛ. Nyɛhãa wɔkɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ ayea klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli koni wɔná miishɛɛ. Wɔyɛ nɔmimaa akɛ, yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, Yehowa baafee nibii fɛɛ ni ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhãa wɔhia shi amrɔ nɛɛ tamɔ nɔ ni wɔyashɛ jɛmɛ momo!

^ kk. 14 Kwɛmɔ trat ni ji Oblahii kɛ Oblayei—Mɛni Nyɛkɛ Nyɛshihilɛ Baafee? lɛ.