Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Baakwɛ Bo

Yehowa Baakwɛ Bo

“Yehowa aaatsɔmɔ lɛ yɛ hela saa nɔ.”LALA 41:4.

LALAI: 23, 138

1, 2. Mɛni Nyɔŋmɔ fee ehã mɛi yɛ blema? Mɛni ekolɛ mɛi komɛi ni bɛ hewalɛ lɛ baasusu?

WƆ FƐƐ wɔmiisumɔ ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, ni nakai nɔŋŋ wɔshweɔ wɔhãa wɔwekumɛi kɛ wɔnanemɛi. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ hela ko ni naa wa mɔ wɔ, wɔwekumɛi, loo wɔnanemɛi lɛ, bei komɛi lɛ, wɔbiɔ wɔhe akɛ, ‘Ani hela nɛɛ baaya?’ Be ni hela mɔ mɛi komɛi ni hi shi yɛ blema, ní awie amɛhe yɛ Biblia lɛ mli lɛ, amɛ hu amɛshwe ni amɛle kɛji amɛhe baawa amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ko lɛ, Maŋtsɛ Ahazia, ni ji Ahab bi ni ekɛ Yezebel fɔ lɛ, pila waa, ni eshwe ni ele kɛji ehe baawa lɛ ekoŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, hela bamɔ Siria Maŋtsɛ Ben-hadad, ni etsu ni ayabi kɛji ehe baawa lɛ.2 Maŋtsɛmɛi 1:2; 8:7, 8.

2 Biblia lɛ wieɔ hu akɛ, yɛ blema lɛ, Yehowa tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsa mɛi komɛi, ni ehã egbalɔi lɛ hewalɛ ni amɛkɛtee mɛi ashi kɛjɛ gbohii ateŋ po. (1 Maŋtsɛmɛi 17:17-24; 2 Maŋtsɛmɛi 4:17-20, 32-35) Ŋmɛnɛ lɛ, ekolɛ mɛi komɛi ni bɛ hewalɛ lɛ baasusu akɛ Nyɔŋmɔ baatsa amɛ, taakɛ efee ehã mɛi yɛ blema lɛ. Ani susumɔ nɛɛ ja?

3-5. Mɛni Yehowa kɛ Yesu baanyɛ afee? Mɛɛ sanebimɔi ahe wɔbaasusu?

3 Yehowa baanyɛ ahã helai amɔmɔ mɛi, ni ebaanyɛ ebu mɛi ahe kɛjɛ helai ahe. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Abraham beiaŋ lɛ, ehã hela mɔ Farao ni ekɛgbala etoi. Sɛɛ mli lɛ, egbala Mose nyɛmi yoo Miriam hu toi kɛtsɔ hela ko ni ekɛtswa lɛ lɛ nɔ. (1 Mose 12:17; 4 Mose 12:9, 10; 2 Samuel 24:15) Nyɔŋmɔ bɔ Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ, kɛ́ amɛyeee lɛ anɔkwa lɛ, ebaahã “helai srɔtoi kɛ haomɔi srɔtoi” aba amɛnɔ. (5 Mose 28:58-61) Shi ehã amɛle hu akɛ, kɛ́ amɛbo lɛ toi lɛ, ebaabu amɛhe kɛjɛ helai ahe. (2 Mose 23:25; 5 Mose 7:15) Yehowa baanyɛ atsa helai hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, hela ni mɔ Hiob lɛ naa wa aahu akɛ, eshwe gbele. Kɛ̃lɛ, Yehowa tsa lɛ.Hiob 2:7; 3:11-13; 42:10, 16.

4 No hewɔ lɛ, wɔnaa faŋŋ akɛ, Yehowa baanyɛ atsa helai. Yesu hu baanyɛ afee nakai. Be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, etsa helai tamɔ kpiti kɛ gbiligbili. Egbele shwilafoi ahiŋmɛii, ni ehã mɛi ni ekumɔ lɛ ahe wa amɛ. (Kanemɔ Mateo 4:23, 24; Yohane 9:1-7) Naakpɛɛnii srɔtoi nɛɛ ni Yesu fee lɛ hãa wɔ hiɛnɔkamɔ akɛ, yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, ebaafee nibii kpakpai ehã wɔ. Yɛ jeŋ hee lɛ mli lɛ, “mɔ ko ekɛŋ akɛ: Migbɔjɔ.”Yesaia 33:24.

5 Shi, amrɔ nɛɛ hu? Kɛ́ hela ko ni naa wa mɔ wɔ lɛ, ani wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ Yehowa loo Yesu baatsɔ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ amɛtsa wɔ? Ni kɛ́ wɔmiihala helatsamɔ gbɛ ko lɛ, mɛni he esa akɛ wɔsusu?

OKƐ OHIƐ AFƆ̃ YEHOWA NƆ KƐ́ HELA MƆ BO

6. Mɛni Biblia lɛ wieɔ yɛ naakpɛɛ nii ni Kristofoi fee yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ he?

6 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, Yehowa kɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ fɔ Kristofoi mu, ni ehã amɛteŋ mɛi komɛi hewalɛ ni amɛkɛfee naakpɛɛ nii. (Bɔfoi 3:2-7; 9:36-42) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛnyɛ amɛtsa helai ni amɛwie wiemɔi srɔtoi. (1 Korintobii 12:4-11) Shi sɛɛ mli lɛ, naakpɛɛ nii nɛɛ asɛɛ fo, taakɛ Biblia lɛ ewie akɛ ebaaba lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ. (1 Korintobii 13:8) No hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, kɛ́ hela mɔ wɔ loo wɔsuɔlɔ ko lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ Nyɔŋmɔ baatsɔ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ etsa hela lɛ.

Yehowa le naagbai fɛɛ ni etsuji anɔkwafoi lɛ kɛkpeɔ lɛ jogbaŋŋ, ni ehiɛ kpaaa amɛnɔ

7. Mɛɛ gbɛ nɔ Lala 41:4 lɛ baanyɛ awaje wɔ?

7 Kɛ̃lɛ, kɛ́ hela mɔ wɔ lɛ, Yehowa baashɛje wɔmii ni ebaaye ebua wɔ, taakɛ efee ehã etsuji ni hi shi yɛ blema lɛ. Maŋtsɛ David ŋma akɛ: “Ajɔɔ mɔ ni jwɛŋɔ ohiafo nɔ! Gbi fɔŋ nɔ lɛ Yehowa aaajie lɛ. Yehowa aaabaa eyi ni eeehã eyi aná wala.” (Lala 41:2, 3) Ani nɔ ni David wie lɛ tsɔɔ akɛ mɛi ni jwɛŋɔ ohiafoi anɔ lɛ baahi shi ni amɛgbooo? Dabi. David diɛŋtsɛ le faŋŋ akɛ, mɛi ni tamɔ nakai lɛ baagboi kɛ̃. No hewɔ lɛ, mɛni ewiemɔi lɛ tsɔɔ? David tsɔɔ mli akɛ: “Yehowa aaatsɔmɔ lɛ yɛ hela saa nɔ; ni kɛ́ ehe miiye lɛ, oootsake esaa lɛ fɛɛ.” (Lala 41:4) Yehowa le naagbai fɛɛ ni etsuji kɛkpeɔ lɛ jogbaŋŋ, ni ehiɛ kpaaa amɛnɔ. Ebaanyɛ ehã amɛ ekãa kɛ hiɛshikamɔ ni amɛkɛtsu amɛnaagbai lɛ ahe nii. Agbɛnɛ hu, bɔ ni Yehowa bɔ wɔgbɔmɔtso lɛ ehã lɛ hewɔ lɛ, gbɔmɔtso lɛ diɛŋtsɛ baanyɛ atsa ehe.

8. Taakɛ aŋma yɛ Lala 41:5 lɛ, be ni hela ko ni naa wa waa mɔ David lɛ, mɛɛ nɔmimaa ená?

8 Lala 41 lɛ, David wie shihilɛ ko ni ekɛkpe lɛ he. Hela ko ni naa wa waa bamɔ lɛ. Hela lɛ hã egbɔjɔ ni eye etsui waa. Eeenyɛ efee akɛ, be nɛɛ mli ebinuu Absalom ka akɛ ebaashɔ̃ maŋtsɛyeli lɛ kɛje edɛŋ lɛ. Hela lɛ nyɛ David aahu akɛ, enyɛɛɛ etsĩ Absalom naa. No hewɔ lɛ, mɛni efee? Esɔle ehã Yehowa akɛ: “Yehowa naa mi mɔbɔ! Tsa misusuma, shi mifee esha mishio.” (Lala 41:5) David le akɛ, esha ni ekɛ Batsheba yafee lɛ ji nɔ ni ehã naagbai eba eweku lɛ mli lɛ. Shi ele hu akɛ, Yehowa kɛ nakai esha lɛ efa lɛ. (2 Samuel 12:7-14) No hewɔ lɛ, ená nɔmimaa akɛ kɛ́ ekɛ ehiɛ fɔ̃ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, ebaaye ebua lɛ. Ani nɔ ni David sɔle ebi Yehowa lɛ tsɔɔ akɛ eekpa gbɛ akɛ Yehowa baatsɔ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ etsa lɛ?

9. (a) Mɛni Yehowa fee ehã Maŋtsɛ Hezekia? (b) Mɛni David shwe akɛ Yehowa afee ahã lɛ?

9 Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsa etsuji komɛi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni hela mɔ Maŋtsɛ Hezekia, ní eehe egbo lɛ, Yehowa tsa lɛ. Ekɛ afii 15 sɔŋŋ fata efii lɛ ahe. (2 Maŋtsɛmɛi 20:1-6) Shi David sɔleee ni Nyɔŋmɔ atsɔ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ etsa lɛ. Nɔ moŋ ni eshwe ni Nyɔŋmɔ afee ahã lɛ ji, ni eye ebua lɛ taakɛ ebaaye ebua ‘mɔ ko ni jwɛŋɔ ohiafoi anɔ’ lɛ. Wekukpaa kpakpa yɛ David kɛ Yehowa teŋ, no hewɔ ni enyɛ ekpa Yehowa fai ní eshɛje emii ni ekwɛ lɛ be ni ebɛ hewalɛ lɛ. Ekpa Yehowa fai hu ni ehã nibii ni yɔɔ egbɔmɔtso lɛ mli ni wuɔ shiɔ helai lɛ atsu nii jogbaŋŋ koni ehe awa lɛ. Kɛ́ hela mɔ wɔ lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔsɔle ni Yehowa aye abua wɔ yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ.Lala 103:3.

10. Mɛni ba Trofimo kɛ Epafrodito nɔ? Ni mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli?

10 Paulo kɛ Kristofoi komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ nyɛ amɛtsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ amɛtsa mɛi. Shi jeee Kristofoi fɛɛ ni bɛ hewalɛ yɛ nakai beiaŋ lɛ amɛtsa. (Kanemɔ Bɔfoi 14:8-10.) Bɔfo Paulo tsa nuu ko ni atsɛɔ lɛ Publio lɛ papa. No mli lɛ, atridii kɛ musuŋtsɔmɔ ko ni naa wa miigba enaa, shi bɔfo Paulo “tee eŋɔɔ ni eyasɔle, ekɛ eniji ŋmɛlɛ enɔ ni etsa lɛ.” (Bɔfoi 28:8) Kɛ̃lɛ, jeee mɛi fɛɛ ni Paulo le lɛ etsa. Paulo naanyo ko ni atsɛɔ lɛ Trofimo lɛ fata ehe kɛyashiɛ sane kpakpa lɛ yɛ maji krokomɛi anɔ. (Bɔfoi 20:3-5, 22; 21:29) Shi be ni hela mɔ Trofimo lɛ, Paulo tsaaa lɛ. No hewɔ lɛ, Trofimo hi shi yɛ sɛɛ yɛ Mileto koni etsa ehe. (2 Timoteo 4:20) Paulo naanyo kroko ni atsɛɔ lɛ Epafrodito lɛ hu he ye, ni shwɛ sharao kulɛ egbo. Shi nɔ ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Paulo tsa lɛ.Filipibii 2:25-27, 30.

ANI ESA AKƐ OKƐ ŊAA FƐƐ ŊAA NI MƐI WOƆ BO LƐ ATSU NII?

11, 12. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ Luka he? Ni mɛɛ gbɛ nɔ eeenyɛ efee akɛ eye ebua Paulo yɛ?

11 Luka, ni ji datrɛfonyo lɛ kɛ Paulo fã gbɛ. (Bɔfoi 16:10-12; 20:5, 6; Kolosebii 4:14) Eeenyɛ efee akɛ, kɛ́ Paulo kɛ mɛi krokomɛi ni kɛ lɛ fãa gbɛ lɛ ahe ye lɛ, lɛ ji mɔ ni kwɛɔ amɛ. (Galatiabii 4:13) Anɔkwa, Yesu po wie akɛ “mɛi ni he yeɔ lɛ” datrɛfonyo he miihia amɛ.Luka 5:31.

Jeee ŋaa fɛɛ ŋaa ni mɛi woɔ wɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he lɛ esa akɛ wɔkɛtsu nii

12 Luka tamɔɔɔ mɛi ni leee helatsamɔ he nɔ ko nɔ ko ni nyiɛnyiɛ amɛmiiwo mɛi ŋaa yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he saji ahe lɛ. Eyɛ mli akɛ, Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ he ni Luka kase datrɛfoi anitsumɔ lɛ yɛ moŋ, shi ekɛɔ wɔ akɛ be ni Paulo ŋmaa wolo eyahã nyɛmimɛi ni yɔɔ Kolose lɛ, ekɛ Luka ŋamɔi maje amɛ. Laodikea maŋ lɛ bɛŋkɛ Kolose, ni datrɛfoi askul yɛ jɛmɛ. Ani eeenyɛ efee akɛ jɛmɛ Luka kase enitsumɔ lɛ yɛ? Wɔnyɛŋ wɔtsɔɔ. Kɛ̃lɛ, Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, datrɛfonyo ji lɛ, ni tsɔɔ akɛ, eje gbɛ ekase helatsamɔ he nii. Be ni Luka ŋmaa e-Sanekpakpa lɛ kɛ agbɛnɛ hu, Bɔfoi awolo lɛ, ekɛ wiemɔi ni akɛtsuɔ nii yɛ helatsamɔ mli tsu nii. Akɛni datrɛfonyo ji lɛ hewɔ lɛ, ewie helatsɛmɛi babaoo ni Yesu tsa amɛ lɛ ahe.

13. Dani wɔbaawo mɔ ko ŋaa yɛ helatsamɔ he saji ahe, loo wɔkɛ ŋaa ko ni mɔ ko ewo wɔ lɛ baatsu nii lɛ, mɛni he esa akɛ wɔsusu?

13 Ŋmɛnɛ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko bɛ ni baanyɛ atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ etsa wɔ. Kɛ̃lɛ, amɛmiisumɔ ni amɛye amɛbua wɔ. Enɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, amɛwoɔ wɔ ŋaa yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he saji ahe be ni wɔbiko amɛ po. Ŋaawoi lɛ ekomɛi yɛ ni naagba ko bɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Timoteo musu gbaa enaa lɛ, Paulo wo lɛ ŋaa ni enu wein fioo. Eeenyɛ efee akɛ, no mli lɛ, nu ni Timoteo nuɔ lɛ mli tseee, ni no ji nɔ ni yatsɛ hela lɛ kɛba lɛ. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) (Kanemɔ 1 Timoteo 5:23.) Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ ŋaa fɛɛ ŋaa ni mɛi baawo wɔ lɛ atsu nii? Kɛ́ hela mɔ wɔ lɛ, ekolɛ, nyɛmi ko baatsɔɔ wɔ niyenii komɛi ni esa akɛ wɔye kɛ nɔ ni esaaa akɛ wɔyeɔ, aloo ebaatsɔɔ wɔ blɔfo tsofa loo shikpɔŋ tsofa ko, ni ebaabɔ mɔdɛŋ akɛ ekɔne wɔyiŋ koni wɔka wɔkwɛ. Ekolɛ, ebaawie po akɛ be ni hela ko ni tamɔ nakai mɔ ewekunyo ko lɛ, nakai tsofa lɛ nɔŋŋ ni wa lɛ. Shi ani no tsɔɔ akɛ nakai tsofa lɛ kɛ wɔ baaye? Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ akɛ, jeee mɛi abɔ ni kɔlɔɔ tsofa ko, loo amɛkɛ helatsamɔ gbɛ ko tsuɔ nii lɛ ni tsɔɔ kɛji ehi loo ehiii. Nibii lɛ ekomɛi po yɛ ni mɛi pii kɛmiitsu nii, tsɛbelɛ ebaanyɛ eye awui waa.Kanemɔ Abɛi 27:12.

OKƐ ŊAATƐ AŊMƐ NSƐNII MLI

14, 15. (a) Namɛi esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ yɛ amɛhe? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ ŋaa ni awo yɛ Abɛi 14:15 lɛ atsu nii?

14 Wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, bɔ ni afee ni wɔmii ashɛ wɔhe ni wɔnyɛ wɔtsu nii waa wɔhã Yehowa. Shi wɔyeee emuu, ni no hewɔ lɛ, hela baanyɛ amɔ wɔ. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, wɔyɛ hegbɛ ni wɔhalaa gbɛi srɔtoi ni atsɔɔ nɔ atsaa helai lɛ ateŋ eko fɛɛ eko ni wɔsumɔɔ. Mɔbɔ sane ji akɛ, ŋmɛnɛ lɛ, mɛi komɛi maleɔ amɛkɛɔ akɛ amɛná helai komɛi ni gbaa mɛi anaa lɛ anaa tsabaa. Ekolɛ amɛbaawie po akɛ, mɛi pii kɛtsu nii, ni ewa amɛ. Nɔ pɛ ni mɛi ni feɔ nakai lɛ taoɔ ji shika. Akɛni wɔ hu wɔmiitao wɔhe awa wɔ hewɔ lɛ, ekolɛ wɔbaasumɔ ni wɔka nɔ fɛɛ nɔ ni mɛi baakɛɛ lɛ wɔkwɛ akɛ aleenɔ, ebaahã wɔwala sɛɛ atsɛ fioo lo. Shi esa akɛ wɔhã ŋaa nɛɛ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ be fɛɛ be, akɛ: “Mɔ ni náko jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.”Abɛi 14:15.

Esa akɛ wɔhiɛ akã shi ni wɔsusu nii ahe jogbaŋŋ dani wɔhe nɔ ko wɔye

15 Kɛ́ wɔhiɛ tɛ̃, loo wɔhiɛ kã shi lɛ, jeee ŋaa fɛɛ ŋaa ni mɛi woɔ wɔ lɛ wɔkɛbaatsu nii, titri lɛ, kɛ́ mɔ ni woɔ wɔ ŋaa lɛ eyako helatsamɔ he skul. Esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ: ‘Ekɛɛ tsofa loo baa loo niyenii nɛɛ eye ebua mɛi, shi ani odaseyeli yɛ ni tsɔɔ faŋŋ akɛ, eye ebua amɛ lɛɛlɛŋ? Kɛ́ eye ebua mɛi po lɛ, mɛni tsɔɔ akɛ ebaaye ebua mi?’ Ekolɛ, ehe baahia ni wɔtao ŋaa ni awo wɔ lɛ mli jogbaŋŋ, ni wɔkɛ mɛi ni ekase wɔhela lɛ he nii fitsofitso lɛ agba sane.5 Mose 17:6.

16. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ be ni wɔkpɛɔ wɔyiŋ yɛ saji ni kɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he lɛ ahe?

16 Ayɛ gbɛi srɔtoi ni atsɔɔ nɔ ataoɔ helai yɛ gbɔmɔtso lɛ mli, kɛ gbɛi srɔtoi ni atsɔɔ nɔ atsaa helai. Ni esa akɛ “wɔkɛ jwɛŋmɔ ni sa” asusu gbɛi srɔtoi nɛɛ ahe jogbaŋŋ, dani wɔhala akɛ wɔkɛ eko baatsu nii. (Tito 2:12) Kɛ́ wɔtee helatsalɔ ko ŋɔɔ, shi wɔnaaa gbɛ ni ekɛɛ ebaatsɔ nɔ ekwɛ wɔ loo etsa wɔ lɛ naa lɛ, esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ. Ani mɔ lɛ baanyɛ atsɔɔ wɔ bɔ ni nɔ ni ewieɔ lɛ tsuɔ nii ehãa lɛ mli jogbaŋŋ? Ani jwɛŋmɔ yɛ nɔ ni ewieɔ lɛ mli? Ani datrɛfoi pii kpɛlɛɔ nɔ akɛ abaanyɛ atsɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ atao helai yɛ gbɔmɔtso lɛ mli loo atsa mɛi? (Abɛi 22:29) Bei komɛi lɛ, mɛi komɛi kɛɔ akɛ ayaná hela ko naa tsabaa yɛ maŋsɛɛ he ko shɔŋŋ, ni akɛ, datrɛfoi po nuko he. Shi ani odaseyeli ko yɛ ni tsɔɔ akɛ lɛɛlɛŋ aná nakai hela lɛ naa tsabaa? Mɛi komɛi po baakɛɛ bo akɛ, nɔ ko loo hewalɛ ko yɛ tsofa ni amɛhãa bo lɛ, loo bo diɛŋtsɛ ogbɔmɔtso lɛ mli, ní amɛbaanyɛ amɛtsɔ nɔ amɛtsa bo loo amɛna nɔ ni feɔ bo. Shi, kɛ́ obi amɛ nɔ pɔtɛɛ ni ji lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛtsɔɔ. Mɛi ni tamɔ nakai lɛ ahe yɛ oshara waa diɛŋtsɛ. Nyɔŋmɔ ebɔ wɔ kɔkɔ akɛ wɔtsi wɔhe kɛje ŋkunyaayeli kɛ ashwãifeemɔ he.3 Mose 19:26; 5 Mose 18:10-12.

“NYƐHIA SHI JOGBAŊŊ!”

17. Mɛni wɔ fɛɛ wɔmiisumɔ ni wɔná?

17 Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, gbɛtsɔɔmɔ kuu lɛ ŋma wolo eyahã asafoi lɛ fɛɛ, ni amɛkɛɛ amɛ nibii komɛi ni esa akɛ amɛtsi amɛhe kɛje he. Yɛ wolo lɛ naagbee gbɛ lɛ, amɛkɛɛ nyɛmimɛi lɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛtee nɔ nyɛtsi nyɛhe kwraa kɛje nibii nɛɛ ahe lɛ, ebaahi ehã nyɛ. Nyɛhia shi jogbaŋŋ!” (Bɔfoi 15:29) Yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, abaanyɛ atsɔɔ amɛnaagbee wiemɔi lɛ ashishi akɛ, “Nyɛnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa.” Eyɛ mli akɛ wiemɔi nɛɛ ji wiemɔi ni akɛyeɔ shɛɛ kɛkɛ moŋ, shi amɛhãa wɔnaa akɛ, tɔmɔ bɛ he akɛ wɔbaasumɔ ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa.

Eyɛ mli akɛ wɔmiisumɔ ni wɔná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa moŋ, shi nɔ titri ni esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nɔ ji Yehowa sɔɔmɔ (Kwɛmɔ kuku 17)

18, 19. Mɛni Yehowa baafee ehã wɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli?

18 Wɔyeee emuu, no hewɔ lɛ hela baanyɛ amɔ wɔ. Ni kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ Yehowa baatsɔ naakpɛɛ gbɛ ko nɔ etsa wɔ. Wɔsɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ baatsa helai fɛɛ kwa, ni enɛ ji wɔhiɛnɔkamɔ. Yɛ Kpojiemɔ 22:1, 2 lɛ, bɔfo Yohane wie “wala nu” kɛ “wala tsei” komɛi ni baatsa helai fɛɛ lɛ ahe. Nu nɛɛ kɛ tsei lɛ damɔɔɔ shi kɛhãaa shikpɔŋ tsofa ko ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsa helai bianɛ loo yɛ jeŋ hee lɛ mli. Moŋ lɛ, amɛdamɔ shi kɛhã nibii fɛɛ ni Yehowa kɛ Yesu baafee koni wɔnyɛ wɔhi shi kɛya naanɔ lɛ.Yesaia 35:5, 6.

19 Wɔmiikpa be ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ gbɛ. Shi dani nakai be lɛ baashɛ lɛ, nyɛhãa wɔnáa nɔmimaa akɛ, Yehowa sumɔɔ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ, ni ele wɔpiŋmɔi fɛɛ. David ná hemɔkɛyeli akɛ, Yehowa kwaŋ lɛ kɛ́ ehe ye, ni wɔyɛ nɔmimaa akɛ wɔ hu ekwaŋ wɔ. Yehowa baaya nɔ ekwɛ etsuji ni yeɔ lɛ anɔkwa lɛ be fɛɛ be.Lala 41:13.

^ kk. 13 Wolo ko ni gbɛ́i ji, The Origins and Ancient History of Wine lɛ kɛɔ akɛ, jeŋ shikpalɔi ena akɛ, wein nyɛɔ egbeɔ muawai ni hãa mɔ taifɔd lɛ kɛ muawai krokomɛi oyayaayai.