Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Etsuji Wieɔ

Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Etsuji Wieɔ

“Bó toi, ní mawie.”HIOB 42:4.

LALAI: 113, 114

1-3. (a) Mɛni hãa wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ jwɛŋmɔ kɛ wiemɔ ni ekɛtsuɔ nii lɛ nɔ kwɔ kwraa fe adesai anɔ lɛ? (b) Mɛni nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna?

YEHOWA ji mɔ ni bɔ ŋwɛibɔfoi kɛ adesai. Ebɔ amɛ, ejaakɛ eesumɔ ni mɛi krokomɛi hu aná wala mli ŋɔɔmɔ ni amɛná miishɛɛ. (Lala 36:10; 1 Timoteo 1:11) Mɔ klɛŋklɛŋ ni Yehowa bɔ ji mɔ ni bɔfo Yohane tsɛ lɛ akɛ “Wiemɔ lɛ.” (Yohane 1:1; Kpojiemɔ 3:14) Nɛkɛ mɔ nɛɛ ji Yesu. Yehowa gba Yesu esusumɔi kɛ bɔ ni enuɔ he ehãa yɛ nibii ahe. (Yohane 1:14, 17; Kolosebii 1:15) Bɔfo Paulo wie akɛ ŋwɛibɔfoi lɛ hu kɛ amɛhe gbaa sane, ni akɛ esoro amɛwiemɔ lɛ kwraa yɛ adesai anɔ he.1 Korintobii 13:1.

2 Yehowa le ŋwɛibɔfoi kɛ adesai akpekpe toi akpei abɔ ni ebɔ lɛ ahe nɔ fɛɛ nɔ. Enyɛɔ eboɔ sɔlemɔi akpekpei abɔ toi yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli, ni enuɔ sɔlemɔi nɛɛ fɛɛ shishi, ekɔɔɔ he eko wiemɔ mli ni amɛyɔɔ. Be ni Yehowa boɔ sɔlemɔi nɛɛ fɛɛ toi lɛ, ekɛ ŋwɛibɔfoi lɛ hu miiwie ni eehã amɛ gbɛtsɔɔmɔi. Yehowa jwɛŋmɔ kɛ wiemɔ ni ekɛtsuɔ nii lɛ nɔ kwɔ kwraa fe adesai anɔ, ni enɛ hewɔ enyɛɔ efeɔ nibii fɛɛ ni wɔwie he lɛ. (Kanemɔ Yesaia 55:8, 9.) No hewɔ lɛ, kɛ́ Yehowa kɛ adesai miiwie lɛ, etsakeɔ ewiemɔ lɛ bɔ ni afee ni amɛnyɛ amɛnu nɔ ni ewieɔ lɛ shishi.

3 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana nɔ ni Yehowa efee koni adesai anyɛ anu nibii ni ekɛ amɛ wieɔ lɛ ashishi. Agbɛnɛ hu, wɔbaana akɛ, kɛ́ mɛi ashihilɛ tsake lɛ, Yehowa hu tsakeɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ekɛ amɛ wieɔ lɛ.

NYƆŊMƆ KƐ ADESAI WIEƆ

4. (a) Mɛɛ wiemɔ mli Yehowa kɛ Mose, Samuel, kɛ David wie yɛ? (b) Mɛɛ saji yɔɔ Biblia lɛ mli?

4 Eeenyɛ efee akɛ, wiemɔ ni Yehowa kɛtsu nii be ni ekɛ Adam wieɔ yɛ Eden abɔɔ lɛ mli ji Hebri wiemɔ lɛ henɔ ko ní akpa wiemɔ jeeŋmɔ. Afii babaoo sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ Mose, Samuel, David, kɛ hii krokomɛi ni wieɔ Hebri lɛ hu wie. Hii nɛɛ ŋmala nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ lɛ amɛshwie shi, shi amɛ diɛŋtsɛ amɛhala wiemɔi ni amɛkɛbaatsu nii kɛ bɔ ni amɛbaato naa amɛhã. Jeee nibii ni amɛŋmala lɛ fɛɛ ji Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ daaŋ wiemɔi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛŋmala bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ewebii lɛ ye ehã, nibii ni ewebii lɛ fee ni tsɔɔ akɛ amɛheɔ enɔ amɛyeɔ ni amɛsumɔɔ lɛ, tɔmɔi ni amɛtɔ̃, kɛ bɔ ni amɛyeee lɛ anɔkwa lɛ hu he sane amɛshwie shi. Ŋmɛnɛ lɛ, wɔnáa nibii ni aŋmala ashwie shi nɛɛ fɛɛ he sɛɛ.Romabii 15:4.

Mɛi ni ŋma Biblia lɛ ŋmala Nyɔŋmɔ daaŋ wiemɔi kɛ bɔ ni ekɛ ewebii lɛ ye ehã he sane

5. Ani Hebri wiemɔ lɛ pɛ mli Nyɔŋmɔ kɛ adesai wie yɛ? Tsɔɔmɔ mli.

5 Jeee Hebri wiemɔ lɛ mli pɛ Yehowa kɛ adesai wie yɛ. Be ni Israelbii lɛ ye amɛhe kɛjɛ nyɔŋyeli shishi yɛ Babilon lɛ, no mli lɛ wiemɔ titri ni amɛteŋ mɛi komɛi wieɔ ji Aramaik. Eeenyɛ efee akɛ, enɛ hewɔ Daniel, Yeremia, kɛ Ezra ŋmala Biblia lɛ fãi komɛi yɛ Aramaik mli lɛ. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

6. Mɛni hewɔ atsɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛtee Hela mli?

6 Sɛɛ mli lɛ, Hela maŋtsɛ Alexander Kpeteŋkpele lɛ ye je lɛŋ maji pii anɔ, ni enɛ hã Hela wiemɔ lɛ henɔ ko ni atsɛɔ lɛ Koine lɛ bahe shi waa. Yudafoi pii bɔi Hela wiemɔ, ni no hewɔ lɛ, atsɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishi kɛtee Hela mli. Atsɛɔ shishitsɔɔmɔ nɛɛ Septuagint, ni no ji klɛŋklɛŋ Biblia shishitsɔɔmɔ ni afee. Eji Biblia shishitsɔɔmɔi ni he hiaa waa lɛ ateŋ ekome. Mɛi ni le shishitsɔɔmɔ nɛɛ he sane jogbaŋŋ lɛ kɛɔ akɛ mɛi 72 ni tsɔɔ shishi. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Shishitsɔɔlɔi nɛɛ ekomɛi tsɔɔ Hebri wiemɔi lɛ ashishi kɛba Hela mli tɛ̃ɛ, ní amɛsusuuu jwɛŋmɔ ni yɔɔ wiemɔi lɛ asɛɛ lɛ he. Shi amɛteŋ mɛi komɛi hu efeee nakai. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Kristofoi kɛ Yudafoi ni wieɔ Hela lɛ fɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ Septuagint lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ.

7. Mɛɛ wiemɔ Yesu kɛtsu nii kɛtsɔɔ ekaselɔi lɛ anii?

7 Eeenyɛ efee akɛ, be ni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ewie Hebri. (Yohane 19:20; 20:16; Bɔfoi 26:14) Ekolɛ ekɛ Aramaik wiemɔi komɛi ni mɛi kɛtsuɔ nii yɛ nakai beiaŋ lɛ hu tsu nii. No mli lɛ, Yesu nuɔ Hebri wiemɔ lɛ henɔ ni Mose kɛ gbalɔi lɛ wie lɛ hu shishi, ejaakɛ daa otsi lɛ, akaneɔ amɛwiemɔi lɛ yɛ kpeehei lɛ. (Luka 4:17-19; 24:44, 45; Bɔfoi 15:21) Yɛ Yesu beiaŋ lɛ, awieɔ Hela kɛ Latin hu, shi Biblia lɛ etsɔɔɔ wɔ kɛji Yesu wie wiemɔi nɛɛ eko.

8, 9. Mɛni hewɔ aŋmala Biblia lɛ mli woji lɛ ekomɛi yɛ Hela mli? Ni mɛni no tsɔɔ wɔ yɛ Yehowa he?

8 Mɛi ni batsɔmɔ Yesu kaselɔi be ni eyɔɔ wala mli lɛ wie Hebri. Shi mɛi ni batsɔmɔ ekaselɔi yɛ egbele sɛɛ lɛ wie wiemɔi krokomɛi. (Kanemɔ Bɔfoi 6:1.) Be ni abɔi sane kpakpa lɛ shiɛmɔ yɛ maji krokomɛi anɔ lɛ, Kristofoi babaoo kɛ Hela wiemɔ lɛ bɔi nitsumɔ moŋ fe Hebri. Akɛni mɛi pii wieɔ Hela wiemɔ lɛ hewɔ lɛ, aŋmala Mateo, Marko, Luka, kɛ Yohane Sanekpakpai lɛ yɛ Hela mli loo atsɔɔ shishi kɛtee nakai wiemɔ lɛ mli. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) Bɔfo Paulo ŋmala ewoji lɛ yɛ Hela mli, ni ayɛ Biblia mli woji krokomɛi hu ni aŋmala yɛ Hela mli.

9 Nɔ kome ni sa kadimɔ ji akɛ, kɛ́ mɛi ni ŋmala woji ni feɔ Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi lɛ baatsɛ wiemɔi ayisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, bei pii lɛ amɛkɔɔ kɛjɛɔ Septuagint lɛ mli. Bei komɛi lɛ, esoro Septuagint lɛ mli wiemɔi lɛ ashishinumɔ fioo yɛ wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ blema Hebri niŋmai lɛ amli lɛ ashishinumɔ lɛ he. Ni tsɔɔ akɛ, yɛ emuu ni mɛi ni tsɔɔ Septuagint lɛ shishi lɛ yeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nakai shishitsɔɔmɔ lɛ mli wiemɔi yɛ Biblia ni wɔhiɛ ŋmɛnɛ lɛ mli. Enɛ hãa wɔnaa akɛ, Yehowa ebuuu wiemɔ ni mɛi pɔtɛɛ komɛi wieɔ loo bɔ ni amɛhiɔ shi amɛhãa lɛ akɛ ehi fe mɛi krokomɛi anɔ.Kanemɔ Bɔfoi 10:34.

Yehowa kpaaa gbɛ akɛ wɔbaakase wiemɔ pɔtɛɛ ko dani wɔnyɛ wɔkase ehe nii ni wɔle nɔ ni eto eyiŋ akɛ ebaafee ehã adesai

10. Mɛni wɔkase kɛjɛ bɔ ni Yehowa feɔ ekɛ adesai wieɔ lɛ mli?

10 Kɛbashi he ni wɔshɛ nɛɛ, wɔkase akɛ, kɛ́ mɛi ashihilɛ tsake lɛ, Yehowa hu tsakeɔ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ekɛ amɛ wieɔ lɛ. Yehowa kpaaa gbɛ akɛ wɔbaakase wiemɔ pɔtɛɛ ko dani wɔnyɛ wɔkase ehe nii ni wɔle nɔ ni eto eyiŋ akɛ ebaafee ehã adesai. (Kanemɔ Zakaria 8:23; Kpojiemɔ 7:9, 10.) Wɔbana hu akɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa kɛ emumɔ lɛ kudɔ mɛi ni ŋma Biblia lɛ moŋ, shi eŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛ diɛŋtsɛ amɛhala wiemɔi ni amɛkɛbaatsu nii.

NYƆŊMƆ EBAA EWIEMƆ LƐ YI

11. Eyɛ mli akɛ adesai wieɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi pii moŋ, shi mɛni hewɔ enɛ jeee naagba kɛhã Yehowa lɛ?

11 Adesai wieɔ wiemɔi srɔtoisrɔtoi pii, shi enɛ jeee naagba kɛhã Yehowa. Mɛni hewɔ wɔwieɔ nakai? Kɛ́ okwɛ Biblia lɛ mli lɛ, obaana akɛ atsɔɔ Yesu naawiemɔi lɛ fɛɛ shishi, akɛ ja ekomekomei komɛi pɛ. (Mateo 27:46; Marko 5:41; 7:34; 14:36) Yehowa hã atsɔɔ shishi kɛtee Hela mli klɛŋklɛŋ, ni no sɛɛ lɛ, atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi krokomɛi hu amli. Kɛfata he lɛ, Yudafoi kɛ Kristofoi ŋmala Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ babaoo amɛshwie shi. Enɛ ni amɛfee lɛ baa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yi. Sɛɛ mli lɛ, atsɔɔ nɔ ni amɛŋmala amɛshwie shi lɛ ashishi kɛtee wiemɔi krokomɛi amli. Aaafee afii 400 yɛ Kristo fɔmɔ sɛɛ lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ John Chrysostom lɛ wie akɛ, atsɔɔ Yesu tsɔɔmɔi lɛ ashishi kɛtee Siriabii, Ejiptbii, Indiabii, Persiabii, Etiopiabii kɛ maji krokomɛi anɔ bii awiemɔi amli.

12. Mɛɛ gbɛi anɔ mɛi komɛi ka akɛ amɛbaabule Biblia lɛ shishi?

12 Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, mɛi babaoo ebɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaabule Biblia lɛ shishi. Ni awa mɛi ni eka akɛ amɛbaatsɔɔ shishi ní amɛhã mɛi krokomɛi anine ashɛ nɔ ayi. Yesu fɔmɔ lɛ sɛɛ aaafee afii 300 lɛ, Roma Nɔyelɔ ko ni atsɛɔ lɛ Diocletian lɛ fã akɛ akpãtã Bibliai fɛɛ ni yɔɔ lɛ ahiɛ. No sɛɛ aaafee afii 1,200 lɛ, nuu ko ni atsɛɔ lɛ William Tyndale lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ebaatsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya Blɔfo mli. Ekɛɛ osɔfo ko akɛ: “Kɛ́ Nyɔŋmɔ aaaduro mi wala lɛ, mahã gbekɛ nuu ni gbalaa tsinakɔi po ale Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ fe bo.” Shi awa Tyndale yi, no hewɔ lɛ ejo foi kɛjɛ England kɛtee Yuropa koni eyatsɔɔ Biblia lɛ shishi ní ekala yɛ jɛmɛ. Osɔfoi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaashã Bibliai ni Tyndale nyɛ ekala lɛ fɛɛ, shi amɛyeee omanye. Mɛi babaoo anine shɛ Tyndale shishitsɔɔmɔ lɛ nɔ. Sɛɛ mli lɛ, amɔ Tyndale, afĩ lɛ akpɛtɛ tso he, ashɔ̃tɔ lɛ, ni ashã lɛ. Shi yɛ mɔdɛŋ ni osɔfoi lɛ bɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛkpãtã Tyndale Bibliai lɛ fɛɛ hiɛ, ni sɛɛ mli lɛ, eshishitsɔɔmɔ lɛ nɔ akwɛ kɛfee Biblia shishitsɔɔmɔ hee ko ni atsɛɔ lɛ King James Version lɛ.Kanemɔ 2 Timoteo 2:9.

13. Mɛni mɛi ni ekase blema Hebri kɛ Hela Ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ lɛ ekpa shi amɛna?

13 Kɛ́ okwɛ Bibliai ni etsɛ waa lɛ amli lɛ, obaana tɔmɔi bibii kɛ hei komɛi ni etamɔ nɔ ni atsake wiemɔi lɛ ahiɛ fioo. Biblia he nilelɔi ekase blema Hebri kɛ Hela niŋmai ni mɛi kwɛɔ nɔ kɛtsɔɔ Bibliai ashishi lɛ fitsofitso, ni amɛkase Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi ni etsɛ waa lɛ hu ahe nii jogbaŋŋ. Ni nɔ ni amɛkpa shi amɛna ji akɛ, kɛ́ akɛ blema niŋmai lɛ to shishitsɔɔmɔi lɛ ahe lɛ, srɔto bibioo ko pɛ yɔɔ amɛteŋ, ni enɛ jeɔ kpo yɛ ŋmalɛi fioo komɛi pɛ amli. Shi nibii bibii ni amɛna nɛɛ tsakeee sane oti ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni kɛ tsui krɔŋŋ kaseɔ Biblia lɛ yɛ nɔmimaa akɛ, sane ni yɔɔ Bibliai ni wɔhiɛ ŋmɛnɛ lɛ amli lɛ ji sane ni Yehowa kɛ emumɔ lɛ tsirɛ blema bii lɛ ni amɛŋmala lɛ.Yesaia 40:8. * (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

14. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ Biblia lɛ ebu waa ŋmɛnɛ lɛ?

14 Yɛ mɔdɛŋ ni mɛi ebɔ akɛ amɛbaakpãtã Biblia lɛ hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee wiemɔi fe 2,800 amli. Wolo ko wolo ko bɛ ni atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi babaoo amli nakai. Eyɛ mli akɛ mɛi pii heee Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeee moŋ, shi kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, e-Wiemɔ lɛ ji wolo ni ebu fe woji krokomɛi fɛɛ yɛ je lɛ mli. Biblia shishitsɔɔmɔi lɛ ekomɛi yɛ ni amɛkanemɔ wa, ni ekomɛi hu yɛ ni atsake wiemɔi lɛ ahiɛ fioo. Kɛ̃lɛ, ekɔɔɔ he eko Biblia ni obaakɔ lɛ, obaana akɛ sane oti ni yɔɔ mli, ni baanyɛ ahã mɔ hiɛnɔkamɔ kɛ naanɔ wala lɛ tsakeko.

NƆ HEWƆ NI EHE BAHIA NI ANÁ BIBLIA SHISHITSƆƆMƆ HEE

15. (a) Yɛ afi 1919 mli lɛ, mɛɛ wiemɔ mli titri afeɔ wɔwoji lɛ yɛ? Ŋmɛnɛ lɛ, wiemɔi enyiɛ amli atsɔɔ wɔwoji lɛ ashishi kɛyaa? (b) Mɛni hewɔ aŋmalaa wɔwoji lɛ yɛ Blɔfo mli dani atsɔɔ shishi kɛyaa wiemɔi krokomɛi amli?

15 Yɛ afi 1919 lɛ, Yesu hala Biblia kaselɔi fioo komɛi ni amɛsɔmɔ akɛ “nyɔŋ anɔkwafo kɛ hiɛshikalɔ lɛ.” Nyɔŋ anɔkwafo nɛɛ kɛ Blɔfo wiemɔ lɛ etsu nii waa kɛlɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ. (Mateo 24:45) Shi ŋmɛnɛ lɛ, atsɔɔ wɔwoji lɛ ashishi kɛyaa wiemɔi fe 700 amli. Mɛi pii wieɔ Blɔfo, ni akɛtsuɔ nii waa yɛ jarayeli kɛ wolokasemɔ mli, tamɔ bɔ ni akɛ Hela wiemɔ lɛ tsu nii yɛ blema lɛ pɛpɛɛpɛ. No hewɔ lɛ, aŋmalaa wɔwoji lɛ yɛ Blɔfo mli dani atsɔɔ shishi kɛyaa wiemɔi krokomɛi amli.

16, 17. (a) Mɛni ehe bahia ni Nyɔŋmɔ webii lɛ aná? (b) Ni te amɛtsu hiamɔ nii nɛɛ he nii amɛhã tɛŋŋ? (d) Mɛni Nyɛminuu Knorr kɛɛ no ji esɔlemɔ?

16 Wɔwoji lɛ fɛɛ damɔ Biblia lɛ nɔ. Be ko ni eho lɛ, wɔkɛ King James Version ní afee yɛ afi 1611 lɛ ni tsuɔ nii. Shi nyɛmimɛi lɛ yɔse naagbai komɛi yɛ he. Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛna akɛ mɛi nuuu wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ mli lɛ ashishi, ejaakɛ amɛbe eho. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ jeɔ kpo shii akpei abɔ yɛ blema niŋmai lɛ amli moŋ, shi akɛtsu nii shii enyɔoo ko pɛ yɛ nakai shishitsɔɔmɔ lɛ mli. Agbɛnɛ hu, amɛna akɛ kukuji lɛ ekomɛi yɛ ni atsɔɔɔ shishi jogbaŋŋ, ni ekomɛi po yɛ ni bɛ blema niŋmai ni etsɛ waa lɛ amli. Amɛna naagbai ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ Blɔfo Bibliai krokomɛi lɛ amli.

17 Enɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni Nyɔŋmɔ webii lɛ aná Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni ja, ni shishinumɔ waaa. No hewɔ lɛ, ato Jeŋ Hee Biblia Shishitsɔɔmɔ Ajinafoi Akuu lɛ shishi. Nyɛmimɛi ni sɔmɔ akɛ ajinafoi akuu nɛɛ mli bii lɛ jara Biblia lɛ mli amɛwo fãi ekpaa mli, ni ajie lɛ kpo ekomekome kɛjɛ afi 1950 kɛyashi 1960. Ajie klɛŋklɛŋ fã lɛ kpo yɛ kpee wulu ko ni afee yɛ August 2, 1950 lɛ shishi. Nyɛminuu Knorr wie yɛ nakai kpee lɛ shishi akɛ, ehe miihia ni Nyɔŋmɔ webii lɛ aná Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni ja, ni kanemɔ kɛ shishinumɔ waaa; Biblia shishitsɔɔmɔ ko ni baaye abua amɛ ni amɛle anɔkwale lɛ jogbaŋŋ. Ewie akɛ, woji srɔtoi ni Kristo kaselɔi lɛ ŋmala lɛ akanemɔ kɛ shishinumɔ waaa, ni esa akɛ Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ aná shishitsɔɔmɔ ko ni tamɔ nakai. Nyɛminuu Knorr kɛɛ, esɔlemɔ ji akɛ, Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ baaye abua mɛi akpekpei abɔ ni amɛbale Yehowa.

18. Mɛni ehã anyɛ atsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ shishi kɛtee wiemɔi pii amli lɛ?

18 Be ni shɛɔ afi 1963 lɛ, Nyɛminuu Knorr sɔlemɔ lɛ eba mli, ejaakɛ no mli lɛ, atsɔɔ Kristofoi A-Hela Ŋmalɛi—Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ shishi kɛtee Dutch, French, German, Italian, Portuguese, kɛ Spanish mli. Yɛ afi 1989 lɛ, Yehowa Odasefoi a-Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ to kuu hee ko he gbɛjianɔ yɛ nitsumɔhe yitso lɛ, koni amɛye amɛbua mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛyaa wiemɔi krokomɛi amli lɛ. Kɛkɛ ni yɛ afi 2005 mli lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya wiemɔi ni atsɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ shishi kɛyaa mli lɛ amli. Enɛ hewɔ lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, atsɔɔ Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi kɛtee wiemɔi fe 130 amli.

19. Mɛni nifeemɔ ni sa kadimɔ waa tee nɔ yɛ afi 2013 mli? Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?

19 Esoro Blɔfo ni awieɔ be ni ajie Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ kpo klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, yɛ nɔ ni awieɔ ŋmɛnɛ lɛ he fioo. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni atsake wiemɔi ni akɛtsu nii yɛ mli lɛ ekomɛi, ní afee Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ ehee. Yɛ afi kpee ni ji 129 nɔ, ní Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ fee yɛ October 5, 2013 lɛ shishi lɛ, Gbɛtsɔɔmɔ Kuu lɛ mli bii lɛ ateŋ mɔ kome jie Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ ni afee lɛ ehee lɛ kpo yɛ Blɔfo mli. Mɛi 1,413,676 yɛ maji 31 nɔ tee nifeemɔ lɛ shishi, loo asha ahã amɛ. Be ni ajie Biblia hee lɛ kpo lɛ, nyɛmimɛi lɛ amii shɛ amɛhe aahu akɛ, amɛteŋ mɛi pii fo be ni amɛnine shɛ eko nɔ lɛ. Be ni wielɔi lɛ kaneɔ ŋmalɛi kɛjɛɔ Biblia hee nɛɛ mli lɛ, toibolɔi lɛ fɛɛ na faŋŋ akɛ, emli kã shi, ni ekanemɔ kɛ eshishinumɔ waaa. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaakase Biblia hee nɛɛ kɛ bɔ ni aatsɔɔ shishi kɛmiiya wiemɔi krokomɛi amli lɛ he sane.

^ kk. 5 Aŋmala Ezra 4:8; 7:12; Yeremia 10:11; kɛ Daniel 2:4 lɛ yɛ Aramaik mli dani sɛɛ mli lɛ atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi krokomɛi amli.

^ kk. 6 Wiemɔ Septuagint lɛ shishi ji, “Nyɔŋmai kpawo.” Etamɔ nɔ ni abɔi Septuagint lɛ he nitsumɔ yɛ afi 300 dani Kristo ba, ni akɛ afii 150 tsu he nii. Septuagint lɛ he yɛ sɛɛnamɔ lolo, ejaakɛ eyeɔ ebuaa mɛi ni kaseɔ Biblia lɛ he nii fitsofitso lɛ ni amɛnuɔ Hebri wiemɔi komɛi loo Ŋmalɛi lɛ amli kukuji komɛi ni shishinumɔ wala lɛ ashishi.

^ kk. 8 Mɛi komɛi kɛɛ Mateo ŋma ewolo lɛ yɛ Hebri mli klɛŋklɛŋ, dani ekolɛ lɛ diɛŋtsɛ loo mɔ kroko tsɔɔ shishi kɛtee Hela mli.

^ kk. 13 Kwɛmɔ Saji Krokomɛi ni Fata He ni ji A3 ni yɔɔ Blɔfo Jeŋ Hee Shishitsɔɔmɔ lɛ mli lɛ; kɛ agbɛnɛ hu, saneyitso ni ji, “Mɛɛ Gbɛ nɔ Wolo lɛ Tsɔ Ehi Shi” ni yɔɔ broshuɔ ni ji Wolo Kɛha Gbɔmɛi Fɛɛ lɛ baafa 7-9 lɛ.