Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Sutsakemɔ Tsɔɔmɔ Lɛ Kɛ Biblia Lɛ Kpãa Gbee?

Ani Sutsakemɔ Tsɔɔmɔ Lɛ Kɛ Biblia Lɛ Kpãa Gbee?

Ani Sutsakemɔ Tsɔɔmɔ Lɛ Kɛ Biblia Lɛ Kpãa Gbee?

ANI Nyɔŋmɔ tsɔ sutsakemɔ nɔ efee adesai kɛjɛ kooloi amli? Ani Nyɔŋmɔ ha muawa ko da ni ebatsɔ nu mli loo, kɛkɛ ni loo lɛ da kɛbatsɔ kooloo ni wamɔɔ, ni lɛ hu eda kɛbatsɔ kooloo ni haa ebi fufɔ, aahu kɛyashi naagbee lɛ abaná aduji ahenɔi ni batsɔmɔ adesai? Adebɔɔ nibii ahe nilelɔi kɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi komɛi heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ adebɔɔ he lɛ fɛɛ amɛyeɔ. Amɛkɛɔ akɛ nɔ ni Biblia mli wolo ni ji Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ kɛɔ yɛ adebɔɔ he lɛ ji okadifeemɔŋ nɔ ko kɛkɛ. Ekolɛ bo hu osusu enɛ he pɛŋ akɛ, ‘Ani tsɔɔmɔ akɛ gbɔmɔ tsɔ kooloi anɔ kɛba lɛ kɛ Biblia lɛ kpãa gbee?’

Ehe miihia waa akɛ wɔɔle bɔ ni fee ni wɔba shihilɛ mli, ejaakɛ no baaye abua wɔ koni wɔle mɛi ni wɔji, nɔ ni baaba wɔnɔ wɔsɛɛ, kɛ bɔ ni esa akɛ wɔba wɔjeŋ wɔha. Kɛ́ wɔná wɔle bɔ ni fee ni wɔba shihilɛ mli lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔnu nɔ̃ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ piŋmɔ gbɛ lɛ shishi ni wɔbaale yiŋtoo ni ehiɛ kɛha adesai yɛ wɔsɛɛ. Wɔnyɛŋ wɔná shidaamɔ kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ́ wɔbɛ nɔmimaa akɛ lɛ ji wɔ-Bɔlɔ lɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔpɛia nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ bɔ ni fee ni adesai ba shihilɛ mli, shihilɛ mli ni amɛyɔɔ amrɔ nɛɛ, kɛ bɔ ni amɛbaaji amɛha wɔsɛɛ lɛ ahe wɔkwɛa. Kɛkɛ lɛ, wɔbaana kɛji sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ Biblia lɛ kpãa gbee.

Beni Gbɔmɔ Kome Pɛ Yɔɔ

Mɛi ni tsɔɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛɔ akɛ kooloi komɛi tee nɔ amɛdara fiofio aahu kɛyashi amɛtsake kɛbatsɔmɔ adesai, shi amɛkpɛlɛɛɛ nɔ akɛ be ko ni eho lɛ mɔ kome pɛ yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi Biblia lɛ kɛ amaniɛbɔɔ kroko haa. Ekɛɔ akɛ wɔjɛ gbɔmɔ kome ni ji Adam mli. Biblia mli amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ akɛ, Adam ji gbɔmɔ ni hi shi diɛŋtsɛ. Etsɔɔ wɔ eŋa kɛ ebii lɛ ekomɛi agbɛi. Egbaa wɔ nibii ni efee, nibii ni ewie, be ni ehi shi, kɛ be ni egbo lɛ ahe saji fitsofitso. Yesu ebuuu amaniɛbɔɔ nɛɛ akɛ eji adesã ni aŋma kɛha mɛi ni leee woloŋ. Beni Yesu kɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi ni le woloŋ jogbaŋŋ lɛ wieɔ lɛ, ebi amɛ akɛ: “Ani nyɛkaneko akɛ, mɔ ni bɔ gbɔmɔ yɛ shishijee lɛŋ lɛ, ‘nuu kɛ yoo ebɔ amɛ’?” (Mateo 19:3-5) No sɛɛ lɛ, Yesu tsɛ́ ŋmalɛ ni kɔɔ Adam kɛ Hawa he ni yɔɔ 1 Mose 2:24 lɛ yisɛɛ.

Luka ni eji Biblia ŋmalɔ kɛ yinɔsaneŋmalɔ ni taoɔ saji amli fitsofitso lɛ wie Adam he akɛ eji gbɔmɔ diɛŋtsɛ tamɔ Yesu nɔŋŋ. Luka ja Yesu wekutɔkpãa lɛ sɛɛ kɛyashi klɛŋklɛŋ adesa ni ji Adam lɛ nɔ. (Luka 3:23-38) Agbɛnɛ hu, beni bɔfo Paulo wieɔ etsɔɔ toibolɔi ni jeŋ nilelɔi ni atsɔse amɛ yɛ Helabii lɛ askul srɔtoi ni ehé gbɛi waa lɛ amli lɛ fata he lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ ni fee je lɛ kɛ emli nibii fɛɛ lɛ, gbɔmɔ kome eŋɔfee gbɔmɛi adesai fɛɛ, ni amɛhi shikpɔŋ lɛ fɛɛ hiɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 17:24-26) Biblia lɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ wɔjɛ “gbɔmɔ kome” mli. Ani nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ bɔ ni fee ni adesa ba shihilɛ mli lɛ kɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kpãa gbee?

Bɔ ni Fee ni Emuuyeli Bɔ Adesa

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ Yehowa bɔ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ lɛ akɛ mɔ ni eye emuu. Nyɔŋmɔ nyɛŋ afee nɔ ko ni yeee emuu. Adebɔɔ he amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ . . . Ni Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:27, 31) Kɛ akɛɛ mɔ ko eye emuu lɛ, mɛni no tsɔɔ?

Gbɔmɔ ni eye emuu lɛ yɛ nihalamɔ mli heyeli, ni enyɛɔ ekaseɔ Nyɔŋmɔ sui lɛ kɛmɔɔ shi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ fee gbɔmɔ bɔ ni ja pɛ, shi amɛ lɛ amɛtaoɔ ŋaai babaoo.” (Jajelɔ 7:29) Adam je gbɛ etse atua eshi Nyɔŋmɔ. Yɛ atua ni Adam tse lɛ hewɔ lɛ, emuuyeli ŋmɛɛ lɛ kɛ eseshibii lɛ fɛɛ. Emuuyeli ni bɔ adesa lɛ hewɔ ni bei pii lɛ wɔfeɔ nibii ni ejaaa lɛ, eyɛ mli moŋ akɛ wɔmiisumɔ akɛ wɔfee nɔ ni ja. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nɔ ni misumɔɔ lɛ, jeee no mifeɔ, shi nɔ ni minyɛɔ moŋ lɛ, ni mifeɔ.”—Romabii 7:15.

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, gbɔmɔ ni eye emuu lɛ baahi shi kɛya naanɔ yɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ ni yeɔ emuu mli. Wɔnaa faŋŋ yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ klɛŋklɛŋ gbɔmɔ ni ji Adam lɛ mli akɛ, eji etɔ̃ɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ kulɛ egboŋ kɔkɔɔkɔ. (1 Mose 2:16, 17; 3:22, 23) Eji Yehowa bɔ gbɔmɔ kɛ su ko ni baanyɛ aha ehe aye loo etse atua kulɛ, ekɛɛŋ yɛ gbɔmɔ ni ebɔ lɛ he akɛ “ehi naakpa.” Emuu ni wɔyeee lɛ hewɔ ni bɔ ni afee adesa gbɔmɔtso lɛ jogbaŋŋ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔjeɔ kpa ni hela mɔmɔɔ wɔ lɛ. No hewɔ lɛ, sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ Biblia lɛ kpaaa gbee. Sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ akɛ adesa ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ji kooloo ni miitsake kɛmiiya ehiɛ. Biblia lɛ haa wɔnaa akɛ adesa ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ji gbɔmɔ ni eye emuu lɛ seshinyo ni miifite.

Agbɛnɛ hu, susumɔ ni mɛi hiɛ akɛ Nyɔŋmɔ tsɔ sutsakemɔ nɔ efee gbɔmɔ lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ Nyɔŋmɔ sui lɛ ahe lɛ kpaaa gbee. Kɛji Nyɔŋmɔ ni kudɔ nibii ni amɛba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ lɛ, no baatsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni eha ŋmɛnɛ lɛ, helai mɔmɔɔ adesai ni amɛhao yɛ shihilɛ mli lɛ. Shi kɛlɛ, Biblia lɛ wieɔ yɛ Nyɔŋmɔ he akɛ: “Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛ̀i fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ. Amɛye lɛ sane fɔŋ, jeee ebii ni, amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kpa ni.” (5 Mose 32:4, 5) No hewɔ lɛ, jeee Nyɔŋmɔ ni ha piŋmɔ shihilɛ ni adesai yɔɔ mli ŋmɛnɛ lɛ ba yɛ sutsakemɔ ni ekɛtsu nii lɛ hewɔ. Shi moŋ, enɛ jɛ atua ni adesa kome tse eshi Nyɔŋmɔ lɛ hewɔ, ni no ha emuuyeli bɔ lɛ kɛ eshwiei lɛ. Amrɔ nɛɛ ni wɔsusu Adam he lɛ, nyɛhaa wɔsusua Yesu hu he. Ani sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ Yesu he lɛ kpãa gbee?

Ani Obaanyɛ Ohe Sutsakemɔ Tsɔɔmɔ lɛ kɛ Kristojamɔ Fɛɛ Oye?

“Kristo gbo yɛ wɔhe eshai lɛ ahewɔ.” Taakɛ ekolɛ ole lɛ, no ji Kristofoi atsɔɔmɔi titrii lɛ ateŋ ekome. (1 Korintobii 15:3; 1 Petro 3:18) Bɔni afee ni wɔnu nɔ hewɔ ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ nakai wiemɔ lɛ kpaaa gbee lɛ shishi lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ehe miihia ni wɔnu nɔ̃ hewɔ ni Biblia lɛ tsɛɔ wɔ akɛ eshafeelɔi kɛ nɔ ni esha feɔ wɔ lɛ shishi.

Eshafeelɔi ji wɔ fɛɛ kɛ shishinumɔ akɛ, wɔnyɛŋ wɔkase Nyɔŋmɔ sui ni yɔɔ nyam lɛ, tamɔ esuɔmɔ kɛ ejalɛsaneyeli lɛ kɛmɔ shi. No hewɔ lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Romabii 3:23) Biblia lɛ tsɔɔ akɛ esha ji nɔ ni kɛ gbele ba. Korintobii a-Klɛŋklɛŋ Wolo 15:56 lɛ kɛɔ akɛ, “gbele gãi ji esha.” Kɛfata he lɛ, esha ni wɔná kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ ji nɔ titri hewɔ ni hela mɔmɔɔ wɔ lɛ. Yesu tsɔɔ mli akɛ esha shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ kɛ hela ni mɔmɔɔ wɔ lɛ yɛ tsakpãa. Ekɛɛ nuu ko ni miiye kuumɔ hela lɛ akɛ, “Aŋɔ ohe eshai lɛ afao,” ni nuu lɛ he wa lɛ.—Mateo 9:2-7.

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu gbele lɛ yeɔ ebuaa wɔ? Biblia lɛ kɛ Adam to Yesu Kristo he ni ekɛɛ akɛ: “Taakɛ bɔ ni Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ Kristo mli ni amɛ fɛɛ amɛyi aaaná wala yɛ.” (1 Korintobii 15:22) Yesu tsɔ ewala ni ekɛshã afɔle lɛ nɔ ewo esha ni wɔná kɛjɛ Adam mli lɛ he nyɔmɔ. No hewɔ lɛ, mɛi fɛɛ ni jieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu mli ni amɛboɔ lɛ toi lɛ anine baashɛ nɔ ni ŋmɛɛ Adam lɛ nɔ, ni no ji gbɛkpamɔ akɛ abaaná naanɔ wala.—Yohane 3:16; Romabii 6:23.

Belɛ, ani oyɔse akɛ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ kɛ Kristofoi atsɔɔmɔ lɛ kpaaa gbee? Kɛ́ wɔyiŋ feɔ wɔ kɔshikɔshi akɛ “Adam mli ni mɛi fɛɛ gboiɔ yɛ lɛ,” te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná hiɛnɔkamɔ akɛ ‘Kristo mli ni mɛi fɛɛ ayi aaaná wala yɛ’ lɛ?

Nɔ̃ Hewɔ ni Mɛi Kpɛlɛɔ Sutsakemɔ Tsɔɔmɔ lɛ Nɔ

Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni fee ni tsɔɔmɔi komɛi tamɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ bahé shi. Ekɛɔ akɛ: “Be ko baaba ni amɛkpɛlɛŋ tsamɔ tsɔɔmɔ lɛ dɔŋŋ, shi moŋ amɛaabua tsɔɔlɔi anaa amɛwo amɛhe yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi lɛ anaa, ejaakɛ amɛtoiiaŋ miifɛ̃lɛ̃ amɛ; ni amɛaakpala anɔkwale lɛ yɛ amɛtoii asɛɛ, ni amɛkpale amɛyabo adesãi moŋ atoi.” (2 Timoteo 4:3, 4) Eyɛ mli akɛ adebɔɔ nibii ahe nikaselɔi ji mɛi ni tsɔɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ moŋ, shi yɛ anɔkwale mli lɛ eji jamɔŋ tsɔɔmɔ. Etsɔɔ bɔ ni esa akɛ abu wala aha yɛ adesa susumɔ naa kɛ su ni esa akɛ aná yɛ Nyɔŋmɔ he. Etsɔɔmɔi lɛ náa ŋkomeŋfa sui ni adesai yɔɔ lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ. Mɛi ni heɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ amɛyeɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo hu kɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ. Shi kɛlɛ, amɛsusuɔ Nyɔŋmɔ he akɛ ejeee mɔ ni bɔ nii, eji mɔ ni kɛ ehe wooo adesai asaji amli, ni ekojoŋ gbɔmɛi. Eji tsɔɔmɔ ni akɛtaa mɛi ni toiiaŋ kɔmɔɔ amɛ lɛ atoiiaŋ.

Bei pii lɛ, mɛi ni fiɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ atsɔɔmɔi lɛ damɔɔɔ anɔkwalei anɔ shi moŋ edamɔ “amɛ diɛŋtsɛ amɛkɔnɔi” anɔ, ekolɛ amɛfeɔ enɛ koni mɛi ni nyaa jeŋ nilee he ni yɔɔ hei ni sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ ehé shi yɛ lɛ akpɛlɛ amɛnɔ. Wala mli nibii ahe nilelɔ kpanaa ko ni atsɛɔ lɛ Michael Behe ni kɛ afii babaoo ekase bɔ ni wala yibii ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ tsɔɔ mli akɛ, mɛi ni tsɔɔ akɛ wala yibii lɛ ba kɛtsɔ sutsakemɔ nɔ lɛ bɛ nɔdaamɔnɔ ko kwraa ni fiɔ amɛtsɔɔmɔi lɛ asɛɛ. Ani sutsakemɔ baanyɛ aya nɔ yɛ wala yibii bibioo nɛɛ mli? Eŋma akɛ: “Sutsakemɔ ni akɛɛ eyaa nɔ yɛ wala yibii lɛ amli lɛ kɛ adebɔɔ nibii ahe nilee kpãaa gbee.” Ekɛfata he akɛ: “Adebɔɔ nibii ahe wolo ko kwraa bɛ—woji tɛtɛrɛbii ni ehé gbɛi waa, woji tɛtɛrɛbii ni wieɔ adebɔɔ nibii pɔtɛɛ komɛi ahe, loo woji wuji lɛ ateŋ—ni wieɔ bɔ ni fee ni sutsakemɔ ni akɛɛ eyaa nɔ yɛ wala yibii ni yɔɔ hwanyaŋŋ lɛ amli lɛ ba lɛ he. . . . Nɔ ni mɛi ni fiɔ Darwin sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ wieɔ yɛ sutsakemɔ ni akɛɛ eyaa nɔ yɛ wala yibii lɛ amli lɛ he lɛ ji yiŋsusumɔ folo ko kɛkɛ.”

Kɛji mɛi ni tsɔɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ bɛ nɔdaamɔ nibii ni fiɔ amɛtsɔɔmɔi lɛ asɛɛ lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni amɛgbɛɔ amɛtsɔɔmɔi lɛ amɛshwãa babaoo lɛ? Behe tsɔɔ mli akɛ: “Mɛi babaoo ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi ni abuɔ amɛ waa fata he lɛ, sumɔɔɔ ni amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ mɔ ko yɛ ni bɔ nibii.”

Osɔfoi babaoo ni miitao ni mɛi ana akɛ amɛji nilelɔi lɛ kpɛlɛɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ nɔ. Amɛtamɔ mɛi ni bɔfo Paulo wie amɛhe yɛ ewolo ni eŋma kɛyaha Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ. Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ he nii ni aaanyɛ ale lɛ yɛ faŋŋ yɛ amɛmli . . . Ehe nii ni anaaa ni ji enaanɔ hewalɛ kɛ nyɔŋmɔyeli lɛ fɛɛ lɛ, kɛjɛ jeŋbɔɔ mli beebe lɛ atsɔɔ enii ni efee lɛ anɔ ayɔseɔ ni anaa faŋŋ, no hewɔ lɛ amɛbɛ naajiemɔ ko, ejaakɛ amɛle Nyɔŋmɔ moŋ, shi amɛwooo ehiɛ nyam akɛ Nyɔŋmɔ, ni amɛdaaa lɛ shi hu, shi amɛfee shwɛm yɛ amɛjwɛŋmɔi amli, ni amɛtsui ni kɔɔɔ sane sɛɛ lɛ wo duŋ. Amɛtsɛ́ amɛhe nilelɔi, shi amɛtsɔmɔ kwashiai.” (Romabii 1:19-22) Te obaafee tɛŋŋ ni apasa tsɔɔlɔi akalaka bo lɛ?

Bɔlɔ lɛ Mli Hemɔkɛyeli ni Damɔ Odaseyeli ni Ma Shi Shiŋŋ Nɔ

Biblia lɛ ma bɔ ni odaseyeli he hiaa lɛ nɔ mi beni etsɔɔ hemɔkɛyeli mli lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli ji nii ni mɛi ahiɛ kã nɔ lɛ anɔ hewalɛnamɔ kɛ nii ni anaaa lɛ anɔmimaa.” (Hebribii 11:1) Esa akɛ anɔkwa hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ adamɔ odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ yɛ diɛŋtsɛ lɛ nɔ. Biblia lɛ tsɔɔ heni obaanyɛ ona odaseyeli lɛ yɛ.

Akɛ mumɔ tsirɛ Biblia ŋmalɔ David ni eŋma akɛ: “Miidao shi, ejaakɛ bɔ ni atsɔ afee mi lɛ yɛ gbeyei kɛ naakpɛɛ.” (Lala 139:14) Kɛ́ wɔhé be kɛsusu bɔ ni atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ afee wɔgbɔmɔtsei lɛ kɛ nibii krokomɛi ni yɔɔ wala mli lɛ ahe lɛ, ehaa ŋmiŋmi mɔɔ wɔ yɛ nilee ni wɔ-Bɔlɔ lɛ yɔɔ lɛ hewɔ. Ato wɔgbɔmɔtso lɛ he nibii akpei abɔ ni tsuɔ nii yɛ gbeekpamɔ naa bɔni afee ni wɔnyɛ wɔhi shi lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Agbɛnɛ hu, jeŋ muu lɛ ni wɔnaa lɛ kɛ odaseyelii ni tsɔɔ akɛ ato nibii ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ akɔntaabuu naa lɛ haa. David ŋma akɛ: “Ŋwɛi gbaa Mawu anunyam lɛ, ni atatu tsɔɔ eninenaa nitsumɔ lɛ.”—Lala 19:2.

Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛ odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ yɛ lɛ haa. Kɛji ohé be kɛpɛi bɔ ni emli woji 66 lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee ehaa, bɔ ni jeŋba he mlai ni yɔɔ mli lɛ anɔ kwɔlɔ ha, kɛ bɔ ni emli gbalɛi lɛ eba mli pɛpɛɛpɛ lɛ mli lɛ, ebaaha ona odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ Bɔlɔ lɛ ji mɔ ni ŋma Biblia lɛ. Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ ashishi ni obaanu lɛ hu baaha oná hekɛnɔfɔɔ akɛ Biblia lɛ ji Bɔlɔ lɛ Wiemɔ diɛŋtsɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji onu Biblia tsɔɔmɔi tamɔ nɔ ni kɛ piŋmɔ baa, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ, wɔsɛɛ be he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha adesai, kɛ gbɛ ni oootsɔ nɔ oná miishɛɛ lɛ ashishi lɛ, no baaha ona odaseyeli ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ nilee diɛŋtsɛ. Enɛ baaha onu he taakɛ Paulo nu he lɛ, beni eŋma akɛ: “Oo, bɔ ni Nyɔŋmɔ nifálɛ kɛ ŋaa kɛ nilee mli kwɔ ha nɛ! Ekojomɔi lɛ anyɛɛɛ shishi ana, ni egbɛ̀i lɛ hu anyɛɛɛ sɛɛ mo aja.”—Romabii 11:33.

Beni opɛiɔ odaseyelii lɛ amli ni ohemɔkɛyeli lɛ mli waa lɛ, obaaná nɔmimaa akɛ kɛji ookane Biblia lɛ, belɛ Bɔlɔ lɛ diɛŋtsɛ toi oboɔ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mi mifee shikpɔŋ lɛ, ni mibɔ gbɔmɛi mito nɔ; mi miniji gbele ŋwɛi mli, ni mifã amɛsafo lɛ fɛɛ.” (Yesaia 45:12) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ obɔ mɔdɛŋ opɛi nii amli kɛná nɔmimaa akɛ Yehowa ji nibii fɛɛ a-Bɔlɔ lɛ, oshwaŋ ohe kɔkɔɔkɔ.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 14]

Bɔfo Paulo kɛɛ Hela woloŋlelɔi lɛ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ ŋɔ gbɔmɔ kome efee gbɔmɛi adesai fɛɛ’

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 15]

Mɛi ni fiɔ sutsakemɔ tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ adesa ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ji kooloo ni miitsake kɛmiiya ehiɛ. Biblia lɛ haa wɔnaa akɛ adesa ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ji gbɔmɔ ni eye emuu lɛ seshinyo ni miifite

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 16]

“Sutsakemɔ ni akɛɛ eyaa nɔ yɛ wala yibii lɛ amli lɛ kɛ adebɔɔ nibii ahe nilee kpãaa gbee”

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 17]

Bɔ ni ato nibii ni yɔɔ wala mli lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ lɛ haa wɔnaa kpɛɔ wɔhe yɛ nilee ni wɔ-Bɔlɔ lɛ he