Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Fɛɛ Nɔ ni Yehowa Wieɔ lɛ Baa Mli Anɔkwale

Nɔ Fɛɛ Nɔ ni Yehowa Wieɔ lɛ Baa Mli Anɔkwale

Nɔ Fɛɛ Nɔ ni Yehowa Wieɔ lɛ Baa Mli Anɔkwale

“MIJI Mawu, ni mɔ ko bɛ sɛɛ dɔŋŋ, miji Nyɔŋmɔ, ni mɔ ko mɔ ko tamɔɔɔ mi; mi ní mijɛɔ shishijee lɛ mijajeɔ naagbee nii lɛ, ni mijɛɔ blema beebe mijajeɔ nii ní anáko afee lɛ.” (Yesaia 46:9, 10) Nakai ji bɔ ni Yehowa, mɔ ni nyɛɔ egbaa nɔ ni baaba wɔsɛɛ ni ebaa mli nakai pɛpɛɛpɛ lɛ kɛɛ.

Mɛi babaoo le akɛ adesai nyɛŋ atsɔɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi kɔkɔɔkɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ anɔkwale ni eji akɛ Biblia lɛ ji gbalɛ wolo lɛ akanya mɛi fɛɛ ni taoɔ anɔkwale lɛ sɛɛ gbɛ lɛ ni amɛpɛi kɛɛmɔ ni akɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji Biblia lɛ ŋmalɔ lɛ mli amɛkwɛ. Nyɛhaa wɔsusua Biblia mli gbalɛi komɛi ni eba mli momo lɛ ahe wɔkwɛa.

Blema Maji Komɛi

Nyɔŋmɔ gba efɔ̃ shi akɛ abaakpata Babilon, Edom, Moab, kɛ Amon hiɛ kɛya naanɔ. (Yeremia 48:42; 49:17, 18; 51:24-26; Obadia 8, 18; Zefania 2:8, 9) Bɔ ni anaaa maji nɛɛ yɛ shihilɛ mli dɔŋŋ lɛ yeɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ gbalɛ Wiemɔ lɛ ja ha lɛ he odase.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ mɔ ko baataa sane naa akɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni maŋ ko yɔɔ hewalɛ ha lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kwraa baanyɛ agba afɔ̃ shi akɛ, yɛ naagbee lɛ abaakpata ehiɛ. Shi mɔ ni taa sane naa nakai lɛ kuɔ ehiɛ eshwieɔ nɔ ko ni he hiaa waa ni kɔɔ bɔ ni Biblia lɛ tee nɔ ewie nibii babaoo he fitsofitso lɛ he lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, egba gbɛ nɔ ni abaatsɔ abutu Babilon maŋ lɛ he sane fitsofitso efɔ̃ shi. Biblia lɛ gba efɔ̃ shi akɛ Mediabii lɛ ji mɛi ni baakpata maŋtiase lɛ hiɛ, ni Koresh ji mɔ ni baanyiɛ asraafoi lɛ ahiɛ kɛtsu enɛ he nii, ni faa ni buɔ maŋtiase lɛ he lɛ baamii.—Yesaia 13:17-19; 44:27–45:1.

Biblia lɛ egbaaa akɛ maji loo gbɔmɛi fɛɛ ni aye amɛ nɔ kunim lɛ baafee maji loo gbɔmɛi ni ehiŋ shi dɔŋŋ kɛmiiya naanɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, beni Nyɔŋmɔ gbaa akɛ Babilonbii lɛ baabutu Yerusalem lɛ, ewie akɛ abaaku sɛɛ atswa Yerusalem maŋtiase lɛ ama shi ekoŋŋ, eyɛ mli moŋ akɛ Babilonbii lɛ eŋmɛɛɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni nomii aye amɛhe yɛ amɛmla lɛ naa. (Yeremia 24:4-7; 29:10; 30:18, 19) Gbalɛ nɛɛ ba mli, ni Yudafoi lɛ aseshibii lɛ kã he amɛyɛ shihilɛ mli diɛŋtsɛ kɛbashi ŋmɛnɛ.

Kɛfata he lɛ, Yehowa gba akɛ, abaabutu Mizraim ni ji jeŋ hewalɛ yɛ no beaŋ lɛ, shi “kɛ́ fee sɛɛ lɛ eeehi shi tamɔ blema lɛ.” Sɛɛ mli lɛ, blema jeŋ hewalɛ nɛɛ “baatsɔ maŋtsɛyeli ní eba shi.” (Yeremia 46:25, 26; Ezekiel 29:14, 15) Enɛ hu ba mli anɔkwale. Kɛfata he lɛ, Yehowa gba efɔ̃ shi akɛ abaabutu Hela ni ebatsɔ jeŋ hewalɛ lɛ, shi ekɛɛɛ kɔkɔɔkɔ akɛ Hela maŋ lɛ ehiŋ shi dɔŋŋ. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ maji ni Yehowa gba akɛ abaakpata amɛhiɛ ní bɛ shihilɛ mli dɔŋŋ amrɔ nɛɛ, kɛ maji hu ni egba akɛ abaakpata amɛhiɛ, shi ekɛɛɛ akɛ amɛhiŋ shi dɔŋŋ ní wɔnaa amɛ yɛ shihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ mli? No ji akɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli eyi tɔ kɛ anɔkwa gbalɛi ni ja ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ.

Niiamlitsɔɔmɔ Fitsofitso ni Yɔɔ Naakpɛɛ

Taakɛ wɔtsĩ tã kɛtsɔ hiɛ lɛ, Yehowa kɛ Babilon shigbeemɔ lɛ he saji babaoo ni yɔɔ fitsofitso ha. Nakai nɔŋŋ hu beni Yehowa gbaa Tiro hiɛkpatamɔ lɛ efɔ̃ɔ shi lɛ, Ezekiel wolo lɛ wie ákɛ akɛ Tiro tɛi kɛ etsei kɛ esũ lɛ “aaawo nu mli.” (Ezekiel 26:4, 5, 12) Gbalɛ nɛɛ ba mli yɛ afi 332 D.Ŋ.B. beni Alexander Kpeteŋkple lɛ ha esraafoi lɛ kɛ Tiro maŋtiase lɛ mli nibii ni akpata hiɛ lɛ tsu nii kɛfee faa hiɛ agba ni amɛtsɔ nɔ kɛtee Tiro maŋ lɛ fã ni yɔɔ ŋshɔkpɔ lɛ nɔ lɛ mli, ni amɛyakpata no hu hiɛ lɛ.

Gbalɛ ni yɔɔ Daniel 8:5-8, 21, 22 kɛ 11:3, 4 lɛ hu kɛ saji ni yɔɔ fitsofitso diɛŋtsɛ ni kɔɔ “Hela maŋtsɛ” kpeteŋkpele ko he lɛ ha. Gbalɛ lɛ tsɔɔ akɛ abaakpata nɔyelɔ nɛɛ hiɛ yɛ be mli ni emaŋtsɛyeli lɛ ehe shi jogbaŋŋ lɛ, ni abaaja emaŋtsɛyeli lɛ mli ejwɛ aha mɛi krokomɛi, shi jeee eseshibii lɛ ji mɛi ni baaná mli gbɛfaŋnɔ. Beni agba gbalɛ nɛɛ sɛɛ afii 200 lɛ, Alexander Kpeteŋkple lɛ bafee nakai maŋtsɛ ni he wa lɛ. Je lɛŋ yinɔsane kɛɔ wɔ akɛ egbo trukaa, ni yɛ sɛɛ mli lɛ etatsɛmɛi ejwɛ ni jeee eseshibii lɛ jara emaŋtsɛyeli lɛ mli amɛha amɛhe.

Mɛi ni wieɔ shiɔ Biblia lɛ ewie akɛ sane nɛɛ ba mli dani aŋmala ashwie shi. Shi kanemɔ amaniɛbɔɔ ni atsĩ tã kɛtsɔ hiɛ nɛɛ yɛ Daniel wolo lɛ mli lɛ ekoŋŋ okwɛ. Kɛji akɛ wɔkwɛ yɛ gbalɛ naa lɛ, bɔ ni emli saji lɛ yɔɔ fitsofitso ha lɛ sa kadimɔ waa. Shi kɛji aŋɔ lɛ akɛ eji yinɔsane ni akwa akɛɛ eji gbalɛ lɛ, ani onaaa akɛ etamɔ nɔ ni saji ni akɛha lɛ fitsofitso? Kɛ́ shishiulɔ ko ni hi shi yɛ Alexander gbele sɛɛ lɛ ji mɔ ni ŋma nɔ ni akwa akɛɛ eji gbalɛ lɛ bɔni afee ni ekɛkɔne mɛi ni baakane lɛ ayiŋ lɛ, mɛni hewɔ ni ekɛfataaa he akɛ yɛ Alexander gbele lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, ebihii lɛ ateŋ mɛi enyɔ baabɔ mɔdɛŋ ni amɛto amɛnɔyeli shishi shi abaagbe amɛ lɛ? Mɛni hewɔ etsĩii tã akɛ afii babaoo baashwie mli dani tatsɛmɛi ejwɛ lɛ fɛɛ baajara Alexander nɔyelihei lɛ amli amɛha amɛhe lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni etsĩii maŋtsɛ kpeteŋkpele lɛ kɛ etatsɛmɛi ejwɛ lɛ agbɛi atã lɛ?

Jeee ŋmɛnɛ mɛi ni ekpɛ amɛyiŋ momo akɛ anyɛŋ atsɔ hiɛ agba nɔ ni baaba wɔsɛɛ dani amɛpɛiɔ odaseyelii ni yɔɔ lɛ amli amɛkwɛɔ lɛ jɛ amɛbɔi kɛɛmɔ akɛ aŋma Biblia mli gbalɛi lɛ yɛ be mli ni saji lɛ eba mli momo. Akɛni amɛkpɛlɛɛɛ Biblia lɛ nɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ hewɔ lɛ, amɛtsɔɔ nibii fɛɛ amli yɛ adesai asusumɔi anaa. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jɛ nilee mli ekɛ emumɔ tsirɛ mɛi ni amɛgba gbalɛi babaoo fitsofitso ni ekɛtsɔɔ akɛ lɛ ji Biblia mli gbalɛi lɛ aŋmalalɔ. *

Kɛji oŋmɛ otsui shi ni ojwɛŋ Biblia mli gbalɛi pɔtɛɛi komɛi kɛ bɔ ni amɛba mli amɛha lɛ anɔ lɛ, ebaanyɛ ewo ohemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ. Mɛni hewɔ otooo gbɛjianɔ ni okase Biblia mli gbalɛi lɛ? Akrabatsa ni yɔɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ baafa 200 lɛ baanyɛ aye abua bo yɛ enɛ feemɔ mli. * Beni okɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ tsuɔ nii lɛ, ha efee oti ni ma ohiɛ akɛ okɛbaatswa ohemɔkɛyeli lɛ oma shi. Kaaha ohe miitswa shi akɛ obaagbe wolo lɛ kanemɔ naa kɛkɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, okɛ hiɛsɔɔ ajwɛŋ anɔkwale sane nɛɛ nɔ akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa wieɔ lɛ baa mli anɔkwale.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 13 Kɛji ootao ni ona saji ni tsɔɔ akɛ eji amale akɛ aŋma Biblia gbalɛi nɛɛ beni saji lɛ eba mli momo lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Is There a Creator Who Cares About You? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 106-111 lɛ mli.

^ kk. 14 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

SHIHILƐ HE SHISHITOO MLAI

Naa nɔ kroko hu ni sa akɛ osusu he. Nyɔŋmɔ ni gba jeŋ hewalɛi lɛ apuemɔ kɛ amɛshigbeemɔ yɛ gbɛ ni ja jogbaŋŋ nɔ lɛ, lɛ nɔŋŋ ji mɔ ni kɛ shihilɛ he shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ ha. Shishitoo mlai nɛɛ ekomɛi ji:

Nɔ ni odũɔ lɛ, no nɔŋŋ obaakpa.Galatabii 6:7.

Nɔhamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe ehemɔ.Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

Kɛ wɔɔná miishɛɛ lɛ, belɛ esa akɛ wɔjwɛŋ Nyɔŋmɔjamɔ nibii lɛ ahe.Mateo 5:3.

Kɛji okɛ shishitoo mlai nɛɛ tsu nii yɛ oshihilɛ mli lɛ, obaanyɛ oná hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛbaaha oná miishɛɛ ni oye omanye hu.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 22, 23]

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ gba akɛ abaakpata maji nɛɛ kɛ nɔyelɔ kpele ko hiɛ kɛjɛ shihilɛ mli kwraa . . .

EDOM

BABILON

. . . shi ewieee nakai yɛ maji nɛɛ ahe

HELA

MIZRAIM

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

WHO photo by Edouard Boubat

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Alexander Kpeteŋkple lɛ