Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Kɛ Krɔɔs Lɛ Tsuuu Nii Yɛ Amɛjamɔ Mli Lɛ?

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Kɛ Krɔɔs Lɛ Tsuuu Nii Yɛ Amɛjamɔ Mli Lɛ?

Saji ni Mɛi ni Kaneɔ lɛ Biɔ

Mɛni Hewɔ Yehowa Odasefoi Kɛ Krɔɔs Lɛ Tsuuu Nii Yɛ Amɛjamɔ Mli Lɛ?

Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ diɛŋtsɛ akɛ Yesu Kristo gbele lɛ ji nɔ ni kɛ kpɔmɔnɔ ni gbeleɔ naanɔ wala gbɛ kɛhaa mɛi ni jieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ emli lɛ ha. (Mateo 20:28; Yohane 3:16) Shi kɛlɛ, amɛheee amɛyeee akɛ Yesu gbo yɛ krɔɔs nɔ taakɛ anaa yɛ ehe mfonirii amli lɛ. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Yesu gbo yɛ tso ni ma shi jaŋŋ ni akɛ tso ko ebleko mli nɔ.

Akɛ krɔɔs lɛ tsu nii yɛ Mesopotamia, aaafee afii akpei enyɔ dani Kristo ba shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Anaa krɔɔs srɔtoi ni atɛŋ po yɛ Scandinaviabii atɛi komɛi ahe yɛ blema beaŋ beni akɛ akɔɔble tsuɔ nii waa lɛ, ni ji aaafee afii akpei etɛ dani afɔ́ Yesu. Sven Tito Achen ni ji yinɔsaneŋmalɔ kɛ okadii ahe nilelɔ ni jɛ Denmark lɛ ŋma yɛ wolo ko ni gbɛi ji Symbols Around Us lɛ mli akɛ, nakai wɔŋjalɔi lɛ kɛ krɔɔs lɛ tsuɔ nii akɛ “ashwaiafeemɔ he okadi . . . kɛha hebuu ní haa mɔ shade kpakpa.” Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ New Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Anaa krɔɔs lɛ yɛ mɛi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ, kɛ wɔŋjalɔi akusumii fɛɛ amli, ni bei pii lɛ akɛfeɔ adebɔɔ nibii ni yɔɔ ŋwɛiniiaŋ lɛ ahe okadi.” Belɛ, mɛni hewɔ ni sɔlemɔi lɛ ehala krɔɔs lɛ akɛ okadi nɔ̃ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ fe fɛɛ kɛha amɛ lɛ?

W. E. Vine ni ji Britain nilelɔ kpanaa ko ni abuɔ lɛ waa lɛ kɛ anɔkwa sane ni ja jogbaŋŋ nɛɛ ha akɛ: “Yɛ afi 200 Ŋ.B. afii lɛ teŋgbɛ lɛ, . . . akpɛlɛ wɔŋjalɔi anɔ yɛ sɔlemɔi lɛ amli . . . ni aŋmɛ amɛ gbɛ koni amɛya nɔ amɛkɛ amɛwɔŋjamɔ okadi nibii lɛ ateŋ babaoo atsu nii. No hewɔ lɛ, akpɛlɛ Tau loo T, . . . ni akɛ nɔ ni ble eyiteŋ lɛ ebã eteŋ gbɛ fioo lɛ nɔ yɛ sɔlemɔi lɛ amli.”—Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words.

Vine wie kɛfata he akɛ, gbɛi “krɔɔs” lɛ kɛ feemɔwiemɔ ni ji “sɛŋmɔ” lɛ fɛɛ tsɔɔ “tso ni ma shi jaŋŋ . . . ni eyɛ srɔto yɛ tso ni akɛ ekroko eble mli ni sɔlemɔi lɛ tsɛɔ lɛ krɔɔs lɛ he.” Companion Bible ni Oxford Univɛsiti lɛ fee lɛ kɛ Vine wiemɔ lɛ kpãa gbee akɛ: “Odaseyeli . . . tsɔɔ akɛ asɛŋ Nuŋtsɔ lɛ yɛ tso ni ma shi jaŋŋ nɔ, shi jeee tsei enyɔ ni akɛ ekome eble ekroko mli nɔ.” Ekã shi faŋŋ akɛ, sɔlemɔi lɛ eŋɔ kusum ko ni damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ.

Yinɔsaneŋmalɔ Achen ni atsɛ ewiemɔ yisɛɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Yɛ Yesu gbele lɛ sɛɛ afii 200 mli lɛ, abɛ nɔmimaa ko ni tsɔɔ akɛ Kristofoi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ kɛ krɔɔs lɛ he okadi ko tsu nii.” Ekɛfata he akɛ, mra be mli Kristofoi lɛ bu krɔɔs lɛ “akɛ edamɔ shi kɛha gbele kɛ nɔ fɔŋ ko diɛŋtsɛ.”

Nɔ ni he hiaa waa ji akɛ, ekɔɔɔ he eko nɔ ni akɛtsu nii kɛpiŋ Yesu ni akɛgbe lɛ lɛ, esaaa akɛ Kristofoi kɛ nakai nɔ̃ lɛ he mfoniri loo okadi ko feɔ nɔ ko ni amɛtuɔ amɛhe amɛhaa loo amɛjáa. Biblia lɛ fãa wɔ akɛ: “Nyɛjoa wɔŋjamɔ naa foi!” (1 Korintobii 10:14) Yesu diɛŋtsɛ ha ale nɔ ni baakadi esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ. Ewie akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”—Yohane 13:35.

Yɛ nibii fɛɛ ni kɔɔ jamɔ he lɛ amli lɛ, Yehowa Odasefoi kaseɔ su ni klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli Kristofoi lɛ jie lɛ kpo lɛ, ni no ji akɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ amɛkɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ moŋ fe nɔ ni amɛaadi gbɔmɛi akusumii asɛɛ. (Romabii 3:4; Kolosebii 2:8) Enɛ hewɔ lɛ, amɛkɛ krɔɔs lɛ tsuuu nii yɛ amɛjamɔ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Ashur Maŋtsɛ Wɔŋjalɔ Ko Ni Wo Krɔɔs He Amaga, Aaafee Afi 800 D.Ŋ.B.

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Photograph taken by courtesy of the British Museum