Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Obaanyɛ Oná Miishɛɛ Yɛ Nijiaŋwujee Fɛɛ Sɛɛ

Obaanyɛ Oná Miishɛɛ Yɛ Nijiaŋwujee Fɛɛ Sɛɛ

Obaanyɛ Oná Miishɛɛ Yɛ Nijiaŋwujee Fɛɛ Sɛɛ

NAMƆ kwraa yɔɔ ni enijiaŋ ejeko wui dã? Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji wɔŋwɛi Tsɛ lɛ po enu bɔ ni edɔɔ mɔ ehaa kɛ́ mɔ ko je onijiaŋ wui lɛ he pɛŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ejie Israelbii lɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli yɛ Mizraim ni ejɔɔ amɛ babaoo. Kɛlɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Ni amɛka Mawu nɔtonɔto, ni amɛwo Israel Mɔ krɔŋkrɔŋ lɛ mli la.” (Lala 78:41) Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa etee nɔ ehi shi akɛ ‘Nyɔŋmɔ ni yɔɔ miishɛɛ.’—1 Timoteo 1:11.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nibii babaoo ji nɔ ni kɛ nijiaŋwujee baa. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔtsĩ nibii nɛɛ anaa koni amɛkafite wɔmiishɛɛ? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ bɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ tsu shihilɛi ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui lɛ ahe nii lɛ mli?

Nibii ni kɛ Nijiaŋwujee Baa

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, “Be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ ninaa wɔ fɛɛ. (Jajelɔ 9:11, NW) Awuiyeli, oshara, aloo hela ko baanyɛ ekɛ haomɔ kpele kɛ nijiaŋwujee aba trukaa. Biblia lɛ kɛɔ hu akɛ: “Hiɛnɔkamɔ ni baaa mli mra lɛ, ewoɔ mɔ tsui hela.” (Abɛi 13:12) Kɛji akɛ wɔmiikpa nɔ ko kpakpa gbɛ lɛ, ehaa wɔnáa miishɛɛ waa, shi kɛji wɔnine shɛɛɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ, ehaa wɔnijiaŋ jeɔ wui. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Duncan * ni nyáa maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he waa lɛ yɔse akɛ ebaabi ni ekɛ eŋa aku sɛɛ kɛya shĩa yɛ afii babaoo ni amɛkɛsɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ fɛɛ sɛɛ. Duncan kɛɛ akɛ: “Nakai be lɛ ji klɛŋklɛŋ be ni misusumɔi fɛɛ laaje ní mileee nɔ ni mafee. Mibɛ oti kroko ni mikɛma mihiɛ. Ebafee tamɔ nɔ ni nɔ ko nɔ ko he bɛ sɛɛnamɔ dɔŋŋ kɛha mi.” Nijiaŋwujee baanyɛ aha mɔ werɛ aho ehe be kplaŋŋ taakɛ ebalɛ yɛ Claire gbɛfaŋ lɛ. Claire tsɔɔ mli akɛ: “Mihiɛ musu nyɔji kpaanyɔ ni musu lɛ sharake. Afii babaoo eho kɛjɛ beni sane nɛɛ ba lɛ, shi amrɔ nɛɛ po kɛ́ mina gbekɛ nuu fioo ko miiha wiemɔ yɛ wiemɔ kpoku lɛ nɔ lɛ, mifeɔ he mfoniri yɛ mijwɛŋmɔŋ akɛ, ‘Kulɛ benɛ mibi lɛ hu tamɔ gbekɛ nɛɛ.’”

Agbɛnɛ hu ebaanyɛ edɔ bo waa kɛji mɔ ko ha onine nyɛ shi, tamɔ beni mɔ ko eku kpaŋmɔ ni okɛ lɛ fee kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ mli, beni gbalashihilɛ ko yeee omanye, beni gbekɛ ko etse atua, beni naanyo ko yeee bo anɔkwa loo ejieee hiɛsɔɔ kpo lɛ nɛkɛ. Akɛni wɔyɛ adesai ni yeee emuu ateŋ kɛ jaramɔ beaŋ hu hewɔ lɛ, wɔnijiaŋ baanyɛ aje wui be fɛɛ be.

Nibii ni wɔnyɛɛɛ wɔfee lɛ hu baanyɛ aha wɔnijiaŋ aje wui. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛji wɔnyɛɛɛ wɔye omanye yɛ skul kaa ko mli, wɔnaaa nitsumɔ, loo wɔbi mɔ ko suɔmɔ ni ekpɛlɛɛɛ lɛ, ekolɛ wɔbaanu he akɛ wɔhe bɛ sɛɛnamɔ. Wɔnijiaŋ baanyɛ aje wui hu kɛji akɛ mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane lɛ eyaaa nɔ ehiii shi dɔŋŋ akɛ Kristofonyo. Mary kɛɛ akɛ: “No mli lɛ etamɔ nɔ ni mibiyoo lɛ miibɔ mɔdɛŋ akɛ Kristofonyo ni yɔɔ ekãa. Misusu akɛ mifee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa miha lɛ. Shi beni ekpa Yehowa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ ni ekpoo akɛ ebaahi shi yɛ bɔ ni wɔweku lɛ hiɔ shi ehaa lɛ naa lɛ, minu he akɛ minine enyɛ shi kwraa. Omanye ni miye yɛ shihilɛ mli lɛ ateŋ eko kwraa bɛ ni nyɛ eha miná miishɛɛ. Minijiaŋ je wui kwraa.”

Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkpee nijiaŋwujei ni tamɔ nɛkɛ lɛ anaa? Kɛha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, susumɔ bɔ ni Yehowa tsu nijiaŋwujee he nii eha ni ekɛfee nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ.

Susumɔ Tsabaa lɛ He

Yehowa Nyɔŋmɔ jɛ suɔmɔ mli eha klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa amɛ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ amɛjieee hiɛsɔɔ kpo, ni amɛtse ehiɛ atua. (Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ, yitsei 2 kɛ 3) Kɛkɛ ni amɛbi nuu Kain hu bɔi su fɔŋ námɔ. Kain booo kɔkɔbɔɔ ni Yehowa kɛha lɛ lɛ toi, ni egbe lɛ diɛŋtsɛ enyɛmi nuu lɛ. (1 Mose 4:1-8) Ani obaanyɛ ofee bɔ ni Yehowa nijiaŋ je wui eha lɛ he mfoniri?

Mɛni hewɔ ni nakai nijiaŋwujee lɛ etsĩii miishɛɛ ni Nyɔŋmɔ aaaná lɛ naa lɛ? Ejaakɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaha shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ ayi kɛ adesai ni yeɔ emuu, ni etee nɔ etsu nii koni enyɛ eshɛ nakai yiŋtoo lɛ he. (Yohane 5:17) Oti ni ma ehiɛ nɛɛ hewɔ lɛ, ekɛ kpɔ̃mɔ afɔleshaa lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ ha. (Mateo 6:9, 10; Romabii 5:18, 19) Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ ehiɛ efɔ̃ɔɔ naagba lɛ nɔ, shi moŋ ekɛ ehiɛ fɔ tsabaa lɛ nɔ.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔjwɛŋ nibii kpakpai ni wɔbaanyɛ wɔfee lɛ anɔ moŋ fe ni wɔɔjwɛŋ nibii ni eho ni ehiii he nɔ ko feemɔ lɛ anɔ. Ekɛɔ akɛ: “Nii abɔ ni ji anɔkwa, nii ni sa woo, nii ni ja, nii ni he tse, nii ni adɔɔ he, nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ fɛɛ, kɛ jeŋba kpakpa ko yɛ, kɛ yijiemɔ ko hu yɛ lɛ, enɛɛmɛi anɔ nyɛjwɛŋa!”—Filipibii 4:8.

Esa akɛ Wɔná Jwɛŋmɔ Kpakpa yɛ Nijiaŋwujee He

Nibii komɛi baanyɛ aba ní baatsake wɔshihilɛ trukaa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ trukaa lɛ wɔnitsumɔ baaje wɔdɛŋ, wɔgbalashihilɛ mli hefatalɔ baaŋmɛɛ wɔ, loo sɔɔmɔ hegbɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ wɔyɔɔ lɛ baaje wɔdɛŋ. Ekolɛ hela baamɔ wɔ, wɔshĩa baaje wɔdɛŋ, loo wɔnanemɛi baaŋmɛɛ wɔ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkpee tsakemɔi ni tamɔ enɛɛmɛi anaa?

Mɛi komɛi ena akɛ nibii ni he hiaa titri yɛ shihilɛ mli lɛ asɛɛ ni abaatiu lɛ yeɔ ebuaa babaoo. Duncan ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Beni mi kɛ miŋa yɔse akɛ wɔnyɛŋ wɔyatsu maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ dɔŋŋ lɛ, enɛ hao wɔ waa. Shi naagbee mli lɛ, wɔkɛ otii titrii enyɔ komɛi mamɔ wɔhiɛ: ákɛ wɔbaakwɛ Awo, ní kɛ́ wɔbaanyɛ lɛ, wɔtsa be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Kɛ́ ehe bahia ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ sane ko he lɛ, wɔsusuɔ bɔ ni enɛ baasa otii ni jwere wɔhiɛ ni wɔtsuɔ he nii nɛɛ ahe aha. Enɛ ha ebafee nɔ ni waaa kɛha wɔ akɛ wɔɔkpɛ wɔyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ.”

Etamɔ nɔ ni wɔteaŋ mɛi babaoo woɔ shihilɛi ni haoɔ mɔ ni wɔkɛkpeɔ lɛ ahe fe nine kɛ́ wɔkɛ nijiaŋwujee kpe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ mɔdɛŋ ni wɔbɔɔ koni wɔtsɔse gbekɛ ko, wɔná hesaa kɛha nitsumɔ ko, loo ni wɔnyɛ wɔyashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ maŋsɛɛ shikpɔŋ ko nɔ lɛ woŋ yibii ni wɔkpaa gbɛ lɛ. Kɛ́ ebalɛ nakai lɛ ekolɛ wɔbaasusu akɛ, ‘Miyeee omanye.’ Kɛlɛ, taakɛ bɔ ni nɔ ni adesai fee kɛje Nyɔŋmɔ nijiaŋ wui yɛ shishijee mli lɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yeee omanye lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ́ mɔdɛŋ fɛɛ ni wɔbɔɔ lɛ haaa wɔye omanye amrɔ nɔŋŋ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ yakagbɔmɛi ji wɔ.—5 Mose 32:4, 5.

Kɛji mɛi komɛi ha wɔnijiaŋ je wui lɛ, ewaaa kwraa akɛ wɔkɛ mlifu ni naa wa baafee nii. Yehowa efeee enii yɛ nakai gbɛ nɔ. Beni Maŋtsɛ David fite gbala ni no sɛɛ lɛ eha agbe yoo ni ekɛfite gbala lɛ wu lɛ, edɔ Yehowa waa. Kɛlɛ, Yehowa na akɛ David ejɛ anɔkwayeli mli etsake etsui, ni etee nɔ ekɛ lɛ tsu nii akɛ etsulɔ. Nakai nɔŋŋ hu anɔkwafo Maŋtsɛ Yehoshafat tɔ̃ beni ekɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi lɛ yafee ekome lɛ. Yehowa gbalɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Enɛ hewɔ lɛ Yehowa mlifu kã onɔ! Shi kɛlɛ ana nibii kpakpai komɛi yɛ ohe.” (2 Kronika 19:2, 3) Yehowa yɔse akɛ tɔmɔ kome ni Yehoshafat tɔ̃ lɛ etsɔɔɔ akɛ eji sɛɛgbɛtsɔɔlɔ. Yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ lɛ, kɛ́ wɔfeee nii kɛtekeee nɔ beni wɔnanemɛi etɔ̃ wɔnɔ lɛ, wɔkɛ amɛteŋ naanyobɔɔ lɛ fiteŋ. Ekolɛ nanemɛi ni haa wɔnijiaŋ jeɔ wui lɛ yɛ sui kpakpai lolo.—Kolosebii 3:13.

Abaanyɛ abu nijiaŋwujee akɛ eji nɔ ko ni anyɛŋ ajo naa foi ni akɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli dani ayeɔ omanye. Kɛ́ wɔfee esha lɛ, ekolɛ no baaha wɔnijiaŋ aje wui. Kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔye nijiaŋwujee nɛɛ nɔ kɛji wɔfee nɔ ni ja kɛtsu shihilɛ lɛ he nii ní wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔfeŋ nakai dɔŋŋ. Beni Maŋtsɛ David werɛ ho ehe waa yɛ esha ni efee lɛ hewɔ lɛ, eŋma akɛ: “Miwui ahe kwa yɛ mimli yɛ midaa hũumɔ hewɔ. . . . Mijaje mihe esha lɛ mitsɔɔo [Yehowa] . . . , ni bo lɛ okɛ mihe esha nɔsha lɛ fa mi.” (Lala 32:3-5) Kɛ́ wɔyɔse akɛ wɔfeee nɔ ni Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ kɛjɛɔ wɔdɛŋ lɛ, esa akɛ wɔbi edɛŋ eshaifaa ni wɔfee tsakemɔi yɛ wɔshihilɛi amli, ni wɔtswa wɔfai shi hu akɛ kɛjɛ no nɔ kɛyaa lɛ, wɔbaabo ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ toi jogbaŋŋ.—1 Yohane 2:1, 2.

Bɔ ni Wɔɔfee Wɔsaa Wɔhe Amrɔ Nɛɛ Kɛkpee Nijiaŋwujee Naa

Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ nijiaŋwujee ko baakpe kɛ̃ wɔsɛɛ. Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛsaa wɔhe wɔto nɛkɛ be nɛɛ? Niiashikpamɔ ni Bruno ni ji Kristofonyo ko ni eda yɛ afii amli lɛ gba ní kɔɔ nijiaŋwujee ni ha eshihilɛ tsake kwraa lɛ he lɛ yɛ miishɛɛ naakpa. Ekɛɛ akɛ: “Nɔ ni ye ebua mi fe fɛɛ ni minyɛ mikpee nijiaŋwujee ni ba minɔ lɛ naa ji akɛ, mikpaaa nibii ni mifɔɔ feemɔ lɛ afeemɔ, ni no ha wekukpaa kpakpa bakã mi kɛ Yehowa teŋ. Enɛ eha mikase ni mina nɔ̃ hewɔ ni Nyɔŋmɔ eŋmɛ nibii agbɛjianɔtoo fɔŋ nɛɛ gbɛ koni eya nɔ ehi shi lɛ. Eha mikɛ afii babaoo hu ená mikɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa. Eŋɔɔ minaa waa akɛ minyɛ mikɛ nakai nijiaŋwujee be lɛ tsu nibii ni tamɔ nakai. Le ni miná mile akɛ Yehowa kɛ mi yɛ lɛ ye ebua mi ni minyɛ miŋmɛ mitsui shi yɛ nijiaŋwujee shihilɛ ni miyɔɔ mli lɛ mli.”

Yɛ be mli ni wɔkpaa wɔsɛɛ be ni ka wɔhiɛ lɛ gbɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa yɛ nɔ kome ko he, ni no ji akɛ: Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔbaaha wɔnijiaŋ aje wui loo mɛi krokomɛi baaha wɔnu he nakai moŋ, shi Nyɔŋmɔ haŋ ni wɔnijiaŋ aje wui kɔkɔɔkɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ wie akɛ egbɛi ni ji Yehowa lɛ shishi ji, “Mi ji mɔ ni mi ji.” (2 Mose 3:14) Enɛ haa wɔnáa hekɛnɔfɔɔ akɛ ebaatsɔ ehe nɔ fɛɛ nɔ ni esumɔɔ bɔni afee ni ekɛye eshiwoi anɔ. Ewo shi akɛ ebaatsɔ e-Maŋtsɛyeli lɛ nɔ etsu esuɔmɔnaa nii ahe nii “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” No hewɔ ni bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Miyɛ hewalɛ yɛ nɔ, ákɛ gbele jio wala jio, ŋwɛibɔfoi jio nɔyelɔi jio . . . aloo nii ní abɔ lɛ amli nɔ kroko jio, amɛnyɛŋ amɛgbala wɔkɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ ní yɔɔ Kristo Yesu . . . mli lɛ mli.”—Mateo 6:10; Romabii 8:38, 39.

Wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔɔ akpa Nyɔŋmɔ shiwoo ni ekɛha kɛtsɔ gbalɔ Yesaia nɔ lɛ gbɛ akɛ: “Naa, miibɔ ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee, ni akaiŋ tsutsu nii lɛ dɔŋŋ, ni asaŋ ebaŋ jwɛŋmɔ mli dɔŋŋ.” (Yesaia 65:17) Mɛɛ gbɛkpamɔ fɛfɛo po eji nɛkɛ akɛ be miiba ni nijiaŋwujee he kaimɔi fɛɛ baafee tsutsu nii ni eho etee!

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 13]

Kɛ́ mɔdɛŋ ni wɔbɔ be ko ni eho lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ wɔnine nyɛ shi lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔyeko omanye

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 14]

Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni wɔjwɛŋ nibii kpakpai anɔ moŋ fe nɔ ni wɔɔjwɛŋ nibii ni eho ni ehiii he nɔ ko feemɔ lɛ anɔ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 15]

Yɛ adesai afãtɔi lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ eyɛ nɔmimaa akɛ eyiŋtoo lɛ baaba mli kɛ̃

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Kɛ́ wɔkɛ otii ni baawaje wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa lɛ mamɔ wɔhiɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ koni wɔnyɛ wɔkpee nijiaŋwujee naa