Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Te Ooofee Tɛŋŋ Ohala Biblia Shishitsɔɔmɔ Ni Hi Jogbaŋŋ Lɛ?

Te Ooofee Tɛŋŋ Ohala Biblia Shishitsɔɔmɔ Ni Hi Jogbaŋŋ Lɛ?

Te Ooofee Tɛŋŋ Ohala Biblia Shishitsɔɔmɔ Ni Hi Jogbaŋŋ Lɛ?

AŊMALA Biblia lɛ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ blema Hebri, Aramaik, kɛ Hela mli. No hewɔ lɛ, esa akɛ mɛi babaoo ni sumɔɔ akɛ amɛkane Biblia lɛ akane nɔ ni atsɔɔ shishi.

Ŋmɛnɛ lɛ, Biblia lɛ ji wolo ni atsɔɔ shishi fe woji krokomɛi fɛɛ yɛ je lɛŋ—efãi komɛi yɛ wiemɔi ni fa fe 2,400 amli. Yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, ayɛ shishitsɔɔmɔi babaoo. Kɛ́ ayɛ shishitsɔɔmɔi babaoo yɛ omaŋ wiemɔ mli lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ obaasumɔ ni okɛ amɛteŋ nɔ ni hi fe fɛɛ lɛ atsu nii.

Bɔni afee ni onyɛ ohala shishitsɔɔmɔ ni hi jogbaŋŋ lɛ, ebaabi ni oná hetoo oha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: Shishitsɔɔmɔi srɔtoi enyiɛ ayɔɔ? Mɛɛ gbɛ̀i anɔ shishitsɔɔmɔi komɛi hi fe ekrokomɛi? Ni mɛni hewɔ esa akɛ okwɛ jogbaŋŋ kɛ́ ookane Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi lɛ?

Shishitsɔɔmɔi Komɛi yɛ Srɔto Kwraa yɛ Ekrokomɛi Ahe

Ayɛ Biblia shishitsɔɔmɔi srɔtoisrɔtoi babaoo, shi ajara amɛmli awo kui etɛ mli. Interlinear shishitsɔɔmɔi lɛ ji kuu kome. Shishitsɔɔmɔi nɛɛ hiɛ shishijee wiemɔ ni akɛŋma Biblia lɛ, kɛ eshishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi yɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi kɛtee mli lɛ mli.

Wiemɔ ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ hu ji kuu kroko. Biblia shishitsɔɔmɔi nɛɛ ashishitsɔɔlɔi lɛ tsɔɔ shɛɛ sane lɛ shishi bɔ ni amɛnuɔ shishi amɛhaa, ni amɛfeɔ enɛ yɛ gbɛ ni amɛsusuɔ akɛ mɛi ni kaneɔ lɛ baanya he lɛ nɔ.

Kuu ni ji etɛ lɛ kɔɔ shishitsɔɔmɔi ni kã klɛŋklɛŋ kui enyɔ lɛ ateŋ lɛ he. Biblia shishitsɔɔmɔi nɛɛ ashishitsɔɔlɔi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsɔɔ shishinumɔ kɛ susumɔ ni yɔɔ shishijee wiemɔi ni akɛŋma Biblia lɛ mli lɛ ashishi, ni nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛha ekanemɔ afee mlɛo.

Ani Wiemɔ Fɛɛ Wiemɔ ni Atsɔɔ Shishi Ŋmiiŋmi lɛ Ji Nɔ ni Hi Fe Fɛɛ?

Bei pii lɛ, wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi ŋmiiŋmi diɛŋtsɛ lɛ jeee gbɛ ni hi fe fɛɛ ni abaanyɛ atsɔ nɔ atsɔɔ Biblia mli kuku fɛɛ kuku shishi. Mɛni hewɔ? Yɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ. Naa emli enyɔ:

1. Wiemɔi enyɔ ko bɛ ni kɛ amɛhe kpãa gbee pɛpɛɛpɛ yɛ wiemɔ he mlai, wiemɔ komekomei, kɛ wiemɔ muji aŋmalamɔ mli. S. R. Driver ni ji Hebri wiemɔ he nilelɔ kpanaa lɛ wie akɛ, “jeee akɛ esoro” wiemɔi srɔtoi lɛ “yɛ wiemɔ he mlai kɛ wiemɔ komekomei amli kɛkɛ, shi esoro amɛ hu . . . yɛ gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ atsaraa susumɔi kɛfeɔ wiemɔ muji lɛ amli.” Mɛi ni wieɔ wiemɔi srɔtoi lɛ susuɔ nii ahe yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Nilelɔ Driver kɛfata he akɛ: “Enɛ hewɔ lɛ bɔ ni atoɔ wiemɔ muji anaa ahaa yɛ wiemɔi srɔtoi amli lɛ kɛ amɛhe yeee egbɔ.”

Akɛni wiemɔ ko bɛ ni kɛ wiemɔ komekomei kɛ wiemɔ he mlai ni akɛŋmala Biblia lɛ yɛ Hebri kɛ Hela wiemɔi lɛ amli lɛ yeɔ egbɔ pɛpɛɛpɛ hewɔ lɛ, kɛ́ atsɔɔ wiemɔi ni akɛŋmala Biblia lɛ eko fɛɛ eko shishi ŋmiiŋmi lɛ efeŋ faŋŋ loo ekolɛ ekɛ shishinumɔ ni ejaaa po baaha. Susumɔ nɔkwɛmɔnii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ.

Yɛ wolo ni Paulo ŋma eyaha Efesobii lɛ mli lɛ, ekɛ wiemɔ ko tsu nii, ni kɛ́ atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi ŋmiiŋmi lɛ etsɔɔ akɛ, “yɛ ludu tɛ ni gbɔmɛi tswaa lɛ mli.” (Efesobii 4:14, The Kingdom Interlinear Translation of the Greek Scriptures) * Wiemɔ nɛɛ kɔɔ shishiumɔ ni ashishiuɔ mɛi kɛ́ akɛ ludu tɛ miitsu nii lɛ he. Shi kɛlɛ, yɛ wiemɔi babaoo amli lɛ shishinumɔ bɛ wiemɔ nɛɛ ni atsɔɔ shishi ŋmiiŋmi lɛ mli. Wiemɔ nɛɛ ni aaatsɔɔ shishi akɛ “gbɔmɛi aŋaa fɔŋ too” lɛ ji gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni baaha anu sane lɛ shishi faŋŋ.

Beni Paulo ŋmaa wolo eyaha Romabii lɛ, ekɛ Hela wiemɔ ni eshishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi ji “mumɔ ni miihoo” tsu nii. (Romabii 12:11, Kingdom Interlinear) Ani shishinumɔ yɛ wiemɔ nɛɛ mli yɛ omaŋ wiemɔ mli? Wiemɔ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “nyɛmumɔ lɛ he adɔa la.”

Yɛ Yesu wiemɔi ni ehe gbɛi waa lɛ ekome mli lɛ, ekɛ wiemɔ ni afɔɔ shishitsɔɔmɔ akɛ, “Ajɔɔ mumɔ lɛŋ ohiafoi lɛ” tsu nii. (Mateo 5:3) Shi nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ashishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi lɛ bɛ faŋŋ yɛ wiemɔi babaoo amli. Yɛ wiemɔi komɛi amli lɛ, wiemɔ nɛɛ shishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi lɛ tsɔɔ akɛ “mumɔ lɛŋ ohiafoi lɛ” ajwɛŋmɔ bɛ jogbaŋŋ loo akɛ amɛbɛ nyɛmɔ kɛ faishitswaa. Shi kɛlɛ, Yesu miiha gbɔmɛi lɛ ale yɛ wiemɔi nɛɛ amli akɛ, amɛmiishɛɛ námɔ lɛ damɔɔɔ heloonaa nibii ni amɛaaná lɛ nɔ, shi moŋ edamɔ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ ni amɛaayɔse akɛ ehe miihia amɛ lɛ nɔ. (Luka 6:20) No hewɔ lɛ shishitsɔɔmɔi tamɔ “mɛi ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ” loo “mɛi ni le akɛ Nyɔŋmɔ he miihia amɛ” lɛ ji wiemɔi nɛɛ ashishitsɔɔmɔ ni ja jogbaŋŋ.—Mateo 5:3;The New Testament in Modern English.

2. Wiemɔ kome loo wiemɔi muji ashishinumɔ baanyɛ atsake yɛ wiemɔi krokomɛi ni fata he lɛ hewɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Hebri wiemɔ ni bei pii lɛ edamɔ shi kɛha gbɔmɔ nine lɛ baanyɛ ahiɛ shishinumɔi srɔtoi babaoo. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wiemɔi krokomɛi ni fata wiemɔ nɛɛ he lɛ baanyɛ aha atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ “hewalɛ,” ‘suɔmɔ naa,’ loo “dɛŋ.” (2 Samuel 8:3; 1 Maŋtsɛmɛi 10:13; Abɛi 18:21) Yɛ anɔkwale mli lɛ, atsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi yɛ gbɛ̀i srɔtoi ni fa fe 40 anɔ yɛ New World Translation of the Holy Scriptures Blɔfo nɔ̃ lɛ mli.

Akɛni wiemɔi krokomɛi ni fata wiemɔ ko he lɛ baanyɛ asa eshishitsɔɔmɔ he hewɔ lɛ, New World Translation lɛ kɛ Blɔfo wiemɔi srɔtoi aaafee 16,000 tsu nii kɛtsɔɔ Hela wiemɔi aaafee 5,500 ashishi, ni ekɛ Blɔfo wiemɔi ni fa fe 27,000 hu tsu nii kɛtsɔɔ Hebri wiemɔi aaafee 8,500 ashishi. * Mɛni hewɔ akɛ wiemɔi srɔtoisrɔtoi tsɔɔ wiemɔi nɛɛ ashishi lɛ? Ajinafoi akuu ni tsɔɔ New World Translation lɛ shishi lɛ mu sane naa akɛ wiemɔi nɛɛ ashishinumɔ diɛŋtsɛ ni abaatsɔɔ yɛ wiemɔi krokomɛi ni fata he lɛ naa lɛ ji nɔ ni he hiaa waa fe nɔ ni aaatsɔɔ shishi ŋmiiŋmi kɛkɛ. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, New World Translation lɛ shishitsɔɔlɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ ni amɛha Hebri kɛ Hela wiemɔi ni amɛtsɔɔ shishi kɛba Blɔfo mli lɛ kɛ amɛhe kpã gbee.

Eyɛ faŋŋ akɛ, Biblia shishitsɔɔmɔ biɔ babaoo fe nɔ ni akɛ wiemɔ kome too pɛ baatsɔɔ shishijee wiemɔ ko ni akɛŋma Biblia lɛ shishi be fɛɛ be ni nakai wiemɔ lɛ baaje kpo. Esa akɛ shishitsɔɔlɔi kɛ hiɛshikamɔ atsu nii kɛhala wiemɔi ni tsɔɔ susumɔ ni yɔɔ shishijee wiemɔi lɛ amli lɛ shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni amɛhaa anuɔ susumɔ lɛ hu shishi jogbaŋŋ. Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni shishitsɔɔlɔi lɛ atsara wiemɔ komekomei kɛ wiemɔi muji lɛ yɛ gbɛ ni kɛ maŋ nɔ wiemɔi ni amɛtsɔɔ shishi kɛyaa mli lɛ ahe mlai kpãa gbee nɔ.

Ni Wiemɔi ni Atsɔɔ Shishi Bɔ ni Asumɔɔ lɛ Hu?

Shishitsɔɔlɔi ni feɔ Bibliai ni afɔɔ amɛ tsɛmɔ akɛ Bibliai ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ tsɔɔ shishijee wiemɔi ni akɛŋmala Biblia lɛ ashishi yɛ gbɛ ni yɔɔ srɔto kwraa nɔ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi fataa nɔ ni shishijee niŋmaai lɛ baanyɛ atsɔɔ lɛ he loo amɛjieɔ saji komɛi ni yɔɔ shishijee niŋmaai lɛ amli lɛ kɛjɛɔ mli. Wiemɔ ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni mɛi nyaa he akɛni amɛkanemɔ waaa lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, bei pii lɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi lɛ tsakeɔ shishinumɔ ni yɔɔ shishijee niŋmaai lɛ amli lɛ loo ehaaa efee faŋŋ.

Susumɔ bɔ ni Bibliai ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ ekome tsɔɔ Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ ni ehe gbɛi waa lɛ shishi, ekɛɛ akɛ: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ha ale mɔ ni oji.” (Mateo 6:9, The Message: The Bible in Contemporary Language) Shishitsɔɔmɔ ko ni ja jogbaŋŋ lɛ tsɔɔ Yesu wiemɔ nɛɛ shishi akɛ: “Wɔtsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ogbɛi lɛ he atse.” Agbɛnɛ hu kadimɔ bɔ ni atsɔɔ Yohane 17:26 lɛ shishi yɛ Biblia komɛi amli. Bibliai ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ eko tsɔɔ akɛ gbi gbɛkɛ ni amɔ Yesu lɛ, ekɛɛ e-Tsɛ yɛ sɔlemɔ mli akɛ: “Miha amɛle bo.” (Today’s English Version) Shi kɛlɛ, shishitsɔɔmɔ ko ni ja jogbaŋŋ tsɔɔ enɛ shishi akɛ: “Miha amɛle ogbɛi lɛ.” Ani oona bɔ ni shishitsɔɔlɔi komɛi tsimɔɔ anɔkwale ni eji akɛ Nyɔŋmɔ yɛ gbɛi ni esa akɛ akɛtsu nii ni akɛ woo aha gbɛi nɛɛ lɛ nɔ?

Mɛni Hewɔ Esa akɛ Akwɛ Jogbaŋŋ?

Bibliai komɛi ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ haaa jeŋba he mlai ni yɔɔ shishijee niŋmaai lɛ amli lɛ afee faŋŋ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, The Message: The Bible in Contemporary Language lɛ kɛɔ yɛ 1 Korintobii 6:9, 10 lɛ akɛ: “Ani nyɛnaaa akɛ jeee nɛkɛ ji bɔ ni esa akɛ ahi shi? Mɛi ni ejaaa ni susuuu Nyɔŋmɔ he lɛ fataŋ mɛi ni baaya emaŋtsɛyeli lɛ mli lɛ ahe. Mɛi ni feɔ mɛi krokomɛi niseniianii, amɛkɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ mli yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ, amɛfiteɔ shikpɔŋ lɛ kɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ nɔ lɛ nyɛŋ afee Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ shishibii.”

Okɛ nakai shishitsɔɔmɔ lɛ ato nɔ ni atsɔɔ shishi jogbaŋŋ ni yɔɔ New World Translation lɛ mli lɛ he okwɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Mɛni! Ani nyɛleee akɛ mɛi fɔji anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nyɛkahaa alakaa nyɛ. Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbala mli kulɔi loo hii ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii, loo julɔi loo hiɛjoolɔi loo dãatɔlɔi loo mɛi ajɛlɔi loo ojotswalɔi anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.” Kadimɔ akɛ atsĩii nibii ni bɔfo Paulo wie he fitsofitso ni kɔɔ subaŋi ni esa akɛ wɔkwa lɛ ahe lɛ atã yɛ nakai Biblia ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ mli.

Bɔ ni shishitsɔɔlɔ ko nuɔ Biblia mli tsɔɔmɔi ashishi ehaa lɛ hu baanyɛ asa eniiashishitsɔɔmɔ he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ,Today’s English Version ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ Good News Bible lɛ tsɔɔ Yesu wiemɔi nɛɛ ni ekɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ wie lɛ shishi akɛ: “Nyɛbotea agbó fintɔ̃ɔ lɛ mli, ejaakɛ agbó ni lɛɛ kɛ gbɛ ni nɔ nyiɛmɔ waaa lɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hɛl mli, ni mɛi ní nyiɛɔ nɔ lɛ fá pii.” (Mateo 7:13) Shishitsɔɔlɔi lɛ kɛ wiemɔ ni ji “hɛl” lɛ fata he, eyɛ mli akɛ Mateo amaniɛbɔɔ lɛ wie yɛ faŋŋ mli akɛ “hiɛkpatamɔ.” Mɛni hewɔ amɛfee nakai? Ekolɛ amɛfee nakai akɛni amɛmiitao ni amɛha susumɔ ni ahiɛ akɛ abaapiŋ efɔŋfeelɔi lɛ kɛya naanɔ, shi akpataŋ amɛhiɛ lɛ agbɛ ashwã lɛ hewɔ. *

Bɔ ni Aaafee Aná Shishitsɔɔmɔ ni Hi Fe Fɛɛ

Akɛ wiemɔi ni afɔɔ kɛ nitsumɔ, ni ji daa gbi wiemɔi ni gbɔmɛi tamɔ okwaafoi, tookwɛlɔi kɛ wolɛi wieɔ lɛ ŋma Biblia lɛ. (Nehemia 8:8, 12; Bɔfoi lɛ Asaji 4:13) No hewɔ lɛ, Biblia shishitsɔɔmɔ ni hi jogbaŋŋ lɛ haa mɛi ni hiɛ tsui ni ja lɛ nuɔ shɛɛ sane ni yɔɔ mli lɛ shishi ekɔɔɔ he eko shihilɛi amli ni amɛjɛ. Shishitsɔɔmɔ kpakpa hu baatsu nibii ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe nii:

Ebaatsɔɔ shishijee shɛɛ sane ni akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ tsirɛ mɛi ni amɛŋma lɛ shishi yɛ gbɛ ni ja nɔ.—2 Timoteo 3:16.

Ebaatsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi ŋmiiŋmi kɛji bɔ ni aŋmala shishijee niŋmaai lɛ aha lɛ ŋmɛɔ gbɛ koni atsɔɔ shishi nakai nɔŋŋ yɛ maŋ nɔ wiemɔ ni atsɔɔ shishi kɛyaa mli lɛ mli.

Ekɛ shishinumɔ ni ja ni yɔɔ wiemɔ kome loo wiemɔ muu ko mli lɛ baaha kɛ́ shishijee wiemɔi lɛ ashishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi baatsake shishinumɔ lɛ loo ebaaha ewa akɛ aaanu shishi.

Ekɛ daa gbi wiemɔi ni shishinumɔ waaa ni baaha mɛi aná he miishɛɛ akɛ amɛaakane lɛ baatsu nii.

Ani ayɛ shishitsɔɔmɔ ko ni tamɔ nakai? Mɛi akpekpei abɔ ni kaneɔ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ sumɔɔ akɛ amɛkɛ New World Translation lɛ atsu nii. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛkpɛlɛɔ gbɛ ni ajinafoi akuu ni tsɔɔ shishi lɛ tsɔ nɔ amɛtsɔɔ shishi lɛ nɔ, taakɛ atsɔɔ mli yɛ hiɛkpamɔ wiemɔ ni yɔɔ klɛŋklɛŋ nɔ̃ ni afee yɛ Blɔfo mli lɛ mli lɛ. Ekɛɔ akɛ: “Wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi etsɔɔɔ Ŋmalɛi lɛ ashishi. Wɔbɔ mɔdɛŋ waa koni wɔtsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi ŋmiiŋmi bɔ ni wɔɔnyɛ yɛ hei ni Blɔfo wiemɔ lɛ ŋmɛɔ gbɛ, kɛ hei ni eshishitsɔɔmɔ ŋmiiŋmi lɛ haaa susumɔ ni yɔɔ mli lɛ alaaje.”

Atsɔɔ New World Translation muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi kɛtee wiemɔi ni fa fe 60 mli, ni akala ekomekomei fe 145,000,000! Kɛ́ eko yɛ omaŋ wiemɔ mli lɛ, mɛni hewɔ obiii Yehowa Odasefoi lɛ ni amɛbaha bo eko koni bo diɛŋtsɛ ona sɛɛnamɔi ni yɔɔ shishitsɔɔmɔ ni ja jogbaŋŋ nɛɛ he?

Biblia kaselɔi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ sumɔɔ ni amɛnu shɛɛ sane ni Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ mɛi ni amɛŋma lɛ shishi jogbaŋŋ ni amɛkɛtsu nii. Kɛ́ oji mɛi nɛɛ ateŋ mɔ ko lɛ, no lɛ ebaabi ni oná Biblia shishitsɔɔmɔ ni ja jogbaŋŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ oná Biblia shishitsɔɔmɔ ni ja bɔni afee ni onyɛ okane ni onu shishi.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 13 Interlinear shishitsɔɔmɔ lɛ yeɔ ebuaa nikanelɔ lɛ ni enaa bɔ ni atsɔɔ wiemɔi lɛ eko fɛɛ eko shishi ŋmiiŋmi yɛ shishijee wiemɔi ni akɛŋma Biblia lɛ mli.

^ kk. 17 Eji nɔ ni sa kadimɔ akɛ Blɔfo Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi kɛ wiemɔi srɔtoi babaoo ni je amɛhe tsu nii fe bɔ ni New World Translation lɛ kɛtsu nii lɛ, ni wiemɔi ni amɛkɛtsu nii lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee.

^ kk. 25 Biblia lɛ tsɔɔ akɛ kɛ́ wɔgboi lɛ wɔkuɔ sɛɛ kɛyaa su mli, ni tsɔɔ akɛ susuma lɛ gboɔ, ni akɛ wɔsusuuu nii ahe ni wɔnuuu nii ahe hu dɔŋŋ. (1 Mose 3:19; Jajelɔ 9:5, 6; Ezekiel 18:4) Etsɔɔɔ yɛ heko heko akɛ abaapiŋ mɛi fɔji lɛ asusuma yɛ hɛl la mli.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 21]

Wiemɔ ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni mɛi nyaa he akɛni amɛkanemɔ waaa lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, bei pii lɛ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔɔ wiemɔi lɛ ashishi lɛ tsakeɔ shishinumɔ ni yɔɔ shishijee niŋmaai lɛ amli lɛ loo ehaaa efee faŋŋ

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 22]

Atsɔɔ New World Translation of the Holy Scriptures muu lɛ fɛɛ loo efã ko shishi kɛtee wiemɔi ni fa fe 60 mli, ni akala ekomekomei fe 145,000,000!

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

BLEMA WIEMƆI NI ATSƆƆ SHISHI BƆ NI ASUMƆƆ

Biblia ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ jeee nɔ ko hee. Yɛ blema lɛ, Yudafoi lɛ bua niŋmaai ni atsɛɔ lɛ bianɛ akɛ Aramaik Targum loo Ŋmalɛi ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ lɛ anaa. Eyɛ mli akɛ amɛjeee shishitsɔɔmɔi ni ja moŋ, shi amɛhaa anaa bɔ ni Yudafoi lɛ nuɔ ŋmalɛi komɛi ashishi amɛhaa ni eyeɔ ebuaa wiemɔ shishitsɔɔlɔi ni amɛnuɔ wiemɔi komɛi ni amɛshishinumɔ wala lɛ ashishi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Hiob 38:7 lɛ, atsɔɔ wiemɔ ni ji “Nyɔŋmɔ bii” lɛ ashishi akɛ “ŋwɛibɔfoi lɛ akui.” Yɛ 1 Mose 10:9 lɛ, Targum srɔtoi lɛ tsɔɔ akɛ Hebri wiemɔ ni tsɔɔ nɔ ko gbɛhe ni akɛtsu nii kɛwie Nimrod he lɛ hiɛ shishinumɔ ni tsɔɔ “nɔ ko ni afeɔ ashiɔ mɔ” loo “mɔ ko ni teɔ shi woɔ mɔ,” shi jeee mɔ ko ni damɔ mɔ ko “hiɛ” kɛkɛ. Akɛ Bibliai ni atsɔɔ shishi bɔ ni asumɔɔ nɛɛ fata Biblia mli niŋmaai lɛ ahe, shi jeee kɛ yiŋtoo ákɛ akɛ nomɛi baaye Biblia lɛ diɛŋtsɛ najiaŋ.

[Mfoniri]

“BIBLIA POLYGLOTTA” NI WALTON FEE LƐ FÃ KO, AGBE NAA AFI 1657 JOB 38:1-15

Hebri Biblia niŋmaai (kɛ Latin “Interlinear” Shishitsɔɔmɔ)

Niŋmaai nɛɛ yɛ Aramaik Targum mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

“THE KINGDOM INTERLINEAR TRANSLATION OF THE GREEK SCRIPTURES” LƐ FÃ KO, EFESOBII 4:14

Nɔ ni yɔɔ abɛkugbɛ lɛ tsɔɔ wiemɔ ko ni atsɔɔ shishi ŋmiiŋmi. Ninejurɔgbɛ nɔ̃ lɛ tsɔɔ wiemɔ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 18 lɛ Jɛ]

Niŋmaa he mfoniri: Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem