Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nɔ Hewɔ ni Noa Hiɛ Ba Nyam yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔsusu Enɛ He?

Nɔ Hewɔ ni Noa Hiɛ Ba Nyam yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔsusu Enɛ He?

Nɔ Hewɔ ni Noa Hiɛ Ba Nyam yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ Mɛni Hewɔ Esa Akɛ Wɔsusu Enɛ He?

WƆTEŊ mɛi babaoo kaiɔ be ni wɔnu adafitswaa ko ni he hiaa waa lɛ. Wɔkaiɔ enɛ he saji fitsofitso—he ni wɔyɔɔ yɛ nakai beaŋ kɛ nɔ ni wɔfeɔ kɛ agbɛnɛ bɔ ni wɔfee wɔnii wɔha. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Noa hiɛ kpaŋ be ni Yehowa Nyɔŋmɔ ni ji jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛ lɛ kɛɛ lɛ akɛ eeba ebafee nɔ ko lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Ni mɛɛ adafitswaa po baanyɛ afee nɔ ni he hiaa fe enɛ? Yehowa kɛɛ akɛ, ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakpata “heloo fɛɛ” hiɛ. Ekɛɛ Noa akɛ ekpɛ adeka wulu ko koni akɛbaa lɛ kɛ eweku lɛ kɛ kooloi krokomɛi fɛɛ ayi.—1 Mose 6:9-21.

Te Noa fee enii eha tɛŋŋ? Ani ená miishɛɛ beni enu adafitswaa lɛ, aloo ewie eshi enɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ eha eŋa kɛ eweku lɛ nu adafitswaa nɛɛ he? Biblia lɛ etsɔɔɔ. Nɔ ni ekɛɔ wɔ ji akɛ: “Noa fee nakai; bɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ efee.”—1 Mose 6:22.

No ji nɔ ni he hiaa, ejaakɛ nakai sane lɛ fã ko tsɔɔ nɔ hewɔ ni Noa hiɛ ba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ; Noa miisumɔ ni efee nɔ ni Nyɔŋmɔ fã lɛ akɛ efee lɛ. (1 Mose 6:8) Mɛɛ nɔ kroko hu ha Noa hiɛ ba nyamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ? Sane nɛɛ hetoo he miihia waa ejaakɛ kɛ́ Nyɔŋmɔ baabaa wɔyi beni ejieɔ efɔŋfeelɔi kɛjɛɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee wɔnii tamɔ Noa. Shi klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua bɔ ni shihilɛ yɔɔ ha yɛ Noa gbii lɛ amli dani Nu Afua lɛ ba lɛ he wɔkwɛa.

Daimonioi Ba Shikpɔŋ lɛ Nɔ

Noa hi shi yɛ adesai ayinɔsane shishijee beaŋ. Afɔ́ lɛ aaafee afii akpe kome sɛɛ beni abɔ klɛŋklɛŋ nuu lɛ. Gbɔmɛi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ jeee mɛi ni hi tɛkploi amli taakɛ mɛi babaoo susuɔ lɛ—amɛjeee bɔɔ nii ni nilee mli kwɔɔɔ ni he etsá tsɔi kusuu, ni amɛhiɛɔ tsei kɛnyiɛɔ blɛoo beni amɛdɔrɔ amɛmli. No mli lɛ, ayɛ nibii ni akɛtsuɔ nii ni akɛ dadei kɛ akɔɔblei sɔ̃, ni ekolɛ Noa kɛ enɛɛmɛi tsu nii kɛkpɛ adeka lɛ. No mli lɛ, ayɛ nibii hu ni akɛtswaa lala. Gbɔmɛi bote gbalashihilɛ mli, amɛfɔ bii, amɛhũ ŋmɔji, ni amɛlɛ̀ kooloi. Amɛhehee nii ni amɛhɔ̃ɔhɔ̃ɔ nii. Enɛɛmɛi haa wɔnaa akɛ, shihilɛ ni yɔɔ yɛ nakai beaŋ lɛ tamɔ nɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ nɔŋŋ.—1 Mose 4:20-22; Luka 17:26-28.

Shi nibii komɛi yɛ nakai beaŋ ni amɛyɛ srɔto kwraa. Nɔ kome ni yɔɔ srɔto ji akɛ, mɛi ni hi shi yɛ nakai beaŋ lɛ awala sɛɛ tsɛɔ waa. Ejeee nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ akɛ mɔ ko aaahi shi nɔ ni fa fe afii 800. Noa ye afii 950; Adam ye afii 930; ni Noa nii Metusela hu ye afii 969. *1 Mose 5:5, 27; 9:29.

Atsɔɔ nɔ kroko hu ni yɔɔ sɔrɔto yɛ 1 Mose 6:1, 2 lɛ mli akɛ: “Ni eba mli akɛ, beni gbɔmɛi bɔi fɛomɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni afɔfɔɔ biyei aha amɛ lɛ, Nyɔŋmɔ bihii lɛ yana akɛ gbɔmɛi abiyei lɛ ahe yɛ fɛo, ni amɛwɛwɛɛ amɛteaŋ yei fɛɛ ni amɛsumɔɔ.” Nɛkɛ “Nyɔŋmɔ bihii” nɛɛ ji ŋwɛibɔfoi ni tsake amɛhe ni amɛbahi shikpɔŋ lɛ nɔ akɛ gbɔmɛi. Jeee Nyɔŋmɔ ji mɔ ni tsu amɛ kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ; ni asaŋ amɛbaaa koni amɛbaye amɛbua adesai aweku lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, “amɛshi amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛhe” ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ni amɛkɛ shikpɔŋ lɛ nɔ yei ni he yɔɔ fɛo lɛ baná bɔlɛ. Amɛtsɔmɔ daimonioi.—Yuda  6.

Nɛkɛ ŋwɛibɔfoi ni ji daimonioi nɛɛ ji atuatselɔi, amɛfite, ni amɛyɛ hewalɛ ni fe adesai anɔ̃, ni amɛná hewalɛ gbonyo yɛ adesai anɔ. Eeenyɛ efee akɛ amɛkudɔ adesai ni amɛye amɛnɔ. Amɛfeee amɛnii yɛ teemɔŋ, tamɔ awuiyelɔ ko ni he esa yɛ ŋaa fɔŋ too mli hɔlɔɔ dujiashi efeɔ nibii ni ehiii lɛ. Shi moŋ amɛtse atua yɛ faŋŋ mli amɛshi Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ ni efeee amɛ hiɛgbele.

Nyɔŋmɔ bihii nɛɛ ni ji ŋwɛibɔfoi lɛ kɛ yei ná bɔlɛ, ni yei lɛ fɔ bii ni badara ni amɛbaná hewalɛ kpele diɛŋtsɛ. Abale bii nɛɛ yɛ Hebri wiemɔ mli akɛ “Nefilim” loo oblaŋi. Ahaa wɔleɔ akɛ: “No gbii lɛ amli lɛ oblaŋi agboi lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni no sɛɛ hu, beni Nyɔŋmɔ bihii lɛ tee gbɔmɛi abiyei lɛ aŋɔɔ, ni amɛkɛ amɛ fɔfɔɔ bii lɛ, amɛ nɔŋŋ amɛji kakalɔi ni yɔɔ gbɛi kɛjɛ blema beebe.” (1 Mose 6:4) Nefilim loo oblaŋi nɛɛ ahe yɛ gbeyei waa. Wiemɔ “Nefilim” lɛ shishi ji “mɛi ni tsirɛɔ mɛi krokomɛi amɛgbegbeeɔ shi.” Amɛji gbɔmɔgbelɔi ní ekolɛ anaa amɛyiwalɛ nifeemɔnii lɛ yɛ blema adesãi amli lɛ.

Bɔ ni Jalɔi Komɛi Hao

Biblia lɛ wie nakai yinɔbii lɛ ahe akɛ amɛkpɔtɔ waa diɛŋtsɛ. Ekɛɛ akɛ: “Gbɔmɛi anɔ fɔŋ feemɔ fá yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛtsuiŋ susumɔi ajwɛŋmɔ fɛɛ lɛ efɔŋ kɛkɛ ji daa nɛɛ. . . . Awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ. . . . Heloo fɛɛ efite egbɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—1 Mose 6:5, 11, 12.

Nɛkɛ ji bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ yɛ jeŋ ni Noa hi mli lɛ mli. Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ gbɔmɛi ni ebɔle lɛ lɛ, “Noa ji jalɔ,” ni ekɛ “Nyɔŋmɔ nyiɛ.” (1 Mose 6:9) Ebɛ mlɛo akɛ jalɔ aaahi shi yɛ gbɔmɛi ni efeee jalɛ nii lɛ ateŋ. Kwɛ bɔ ni ekolɛ Noa hao yɛ gbɔmɛi lɛ awiemɔi kɛ amɛnifeemɔi lɛ hewɔ! Ekolɛ enu he tamɔ bɔ ni Lot ni ji jalɔ ni hi shi yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ lɛ nu he lɛ. Lot ni hi shi yɛ Sodombii ni amɛjeŋba efite lɛ ateŋ lɛ “hao yɛ nɔtɔlɔi lɛ anyenyeŋtswibɔɔ jeŋba lɛ he” ni ‘amɛmla tɔmɔ nitsumɔi lɛ ni ena ni enu, beni eyɔɔ amɛteŋ lɛ piŋ esusuma ni ja lɛ daa nɛɛ.’ (2 Petro 2:7, 8) Nakai nɔŋŋ ekolɛ Noa hu nu he.

Ani bo hu ohaoɔ yɛ nibii gbohii ni atswaa he adafi lɛ, loo yɛ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ mlai tsuuu nii ni ebɔle bo lɛ ahewɔ? Kɛ́ nakai ni lɛ, obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni Noa nu he nakai lɛ shishi. Bo lɛ susumɔ bɔ ni ekolɛ ebaawa kɛha lɛ akɛ eeehi jeŋ ni afeee jalɛ nii yɛ mli nɛɛ mli afii 600 sɔŋŋ lɛ he okwɛ, ejaakɛ beni Nu Afua lɛ ba lɛ, no mli lɛ nakai ji bɔ ni eye. Kwɛ bɔ ni eshwe koni efɔŋfeemɔ ni tee nɔ yɛ ebeaŋ lɛ sɛɛ afo!—1 Mose 7:6.

Noa Ná Ekãa Kɛhi Shi akɛ Mɔ ni Yɔɔ Srɔto

Noa “eye emuu yɛ eyinɔbii lɛ ateŋ.” (1 Mose 6:9) Kadimɔ akɛ Biblia lɛ kɛɛ akɛ eye emuu eyinɔbii lɛ ateŋ, shi jeee yɛ eyinɔbii lɛ asusumɔ naa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, enɛ tsɔɔ akɛ Noa eye emuu yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, shi yɛ mɛi ni hi shi dani Nu Afua lɛ ba lɛ ahiɛ lɛ, Noa ji mɔ ko ni eje eŋɛlɛ nɔ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ ekpɛlɛɛɛ susumɔi gbohii ni mɛi babaoo hiɛ lɛ anɔ, ni asaŋ ekɛ ehe wooo hiɛtserɛjiemɔi kɛ nifeemɔi ni ehiii ni tee nɔ yɛ egbii lɛ amli lɛ mli. Kwɛ bɔ ni mɛi baana lɛ amɛha beni ebɔi adeka lɛ kpɛɛ lɛ! Eeenyɛ efee akɛ amɛŋmɔ lɛ ni amɛye ehe fɛo. Amɛbuuu nɔ ni ewie lɛ akɛ eji anɔkwale.

Kɛfata he lɛ, Noa yɛ jamɔŋ hemɔkɛyelii, ni egba he sane etsɔɔ mɛi krokomɛi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ eji “jalɛ shiɛlɔ.” (2 Petro 2:5) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Noa le akɛ ekɛ shitee-kɛwoo baakpe. Noa nanakaŋsowa Henok ni ji jalɔ lɛ gba efɔ̃ shi akɛ Nyɔŋmɔ baakojo efɔŋfeelɔi. Eeenyɛ efee akɛ enɛ ha awa Henok yi, shi Nyɔŋmɔ eŋmɛɛɛ ehenyɛlɔi lɛ agbɛ ni amɛgbe lɛ. (1 Mose 5:18, 21-24; Hebribii 11:5; 12:1; Yuda 14, 15) Akɛni Satan, daimonioi, Nefilim, kɛ gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo booo Noa toi loo amɛte shi amɛwo lɛ hewɔ lɛ, ehe bahia ni efee ekãa ni ená hemɔkɛyeli akɛ Yehowa baanyɛ abaa eyi.

Mɛi ni jáaa Nyɔŋmɔ lɛ teɔ shi amɛwoɔ mɛi ni jáa Nyɔŋmɔ lɛ be fɛɛ be. Anyɛ Yesu Kristo po, ni anyɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu. (Mateo 10:22; Yohane 15:18) Noa ná ekãa kɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ, eyɛ mli akɛ eyinɔbii lɛ ateŋ mɛi babaoo efeee nakai. Ele akɛ ehiɛ ni aaaba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ he miihia kwraa fe mɛi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛ ni ebaasa. Ni Noa hiɛ ba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.

Noa Hiɛ yɛ Ehe Nɔ

Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, Noa kɛ ekãa shiɛ etsɔɔ mɛi. Te mɛi lɛ fee amɛnii amɛha tɛŋŋ yɛ eshɛɛ sane lɛ he? Biblia lɛ kɛɔ akɛ yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, mɛi lɛ ‘hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aahu kɛyashi gbi ni Noa yabote adeka lɛ mli, ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.’ Amɛbooo kɔkɔbɔɔ ni akɛha amɛ lɛ toi.—Mateo 24:38, 39.

Yesu kɛɛ akɛ nakai nɔŋŋ wɔgbii nɛɛ aaatamɔ. Yehowa Odasefoi kɛ nɔ ni fe afii 100 ebɔ kɔkɔ akɛ Yehowa kɛ hiɛdɔɔ baatsu saji ahe nii koni ekɛha eshiwoo akɛ ekɛ jeŋ hee ni jalɛ hiɔ mli baaba lɛ aba mli. Eyɛ mli akɛ mɛi akpekpei abɔ ebo kɔkɔbɔɔ nɛɛ toi moŋ, shi mɛi akpekpei toi akpei abɔ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ haaa amɛhiɛ ahi enɛ nɔ loo amɛbooo toi. “Kwa amɛkwaa amɛjieɔ amɛhiɛ yɛ nɔ” akɛ Nu Afua lɛ ji nɔ ko ni ba diɛŋtsɛ ni esa akɛ amɛkase nɔ ko kɛjɛ mli.—2 Petro 3:5, 13.

Shi kɛlɛ, Noa ha ehiɛ hi ehe nɔ. Ehe nɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ lɛ eye. Toiboo ni efee lɛ ha abaa eyi. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Hemɔkɛyeli Noa . . . kɛbu Nyɔŋmɔ, beni efã lɛ yɛ nii ní anako lɛ ahewɔ lɛ, ni ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ.”—Hebribii 11:7.

Nɔkwɛmɔnɔ ni Esa akɛ Wɔkase

Adeka ni Noa kpɛ lɛ da waa diɛŋtsɛ, eda fe paaki ni atswaa bɔɔl yɛ nɔ, ni enɔkwɔlɛ shɛɔ ŋwɛitsu ŋsɔɔdoi etɛ. Ekɛ fe meele ko ni atsɛɔ lɛ Wyoming, ni akɛɛ no ji meele ni da fe fɛɛ ni akɛ tso fee lɛ mitai 30. Eji anɔkwale akɛ adeka lɛ jeee meele; ehe miihia ni enyɛ etɛo nu hiɛ kɛkɛ. Shi kɛlɛ, ebi ni akɛ ŋaa babaoo atsu he nii. Ni esa akɛ awo emli kɛ ehe fɛɛ amã. Ekolɛ ehe nɔ ni fe afii 50 ni akɛkpɛ adeka lɛ.—1 Mose 6:14-16.

Esa akɛ Noa atsu nitsumɔi krokomɛi hu. Esa akɛ ebua afi kome naa niyenii kɛha eweku lɛ kɛ kooloi lɛ. Esa akɛ ebua kooloi lɛ anaa ni ekɛ amɛ awo adeka lɛ mli dani Nu Afua lɛ aba. “Noa fee bɔ ni Yehowa fã lɛ lɛ pɛpɛɛpɛ.” Kwɛ bɔ ni amɛtsui nyɔ amɛ mli waa beni amɛgbe nitsumɔ lɛ naa ni Yehowa ŋa adeka lɛ naa lɛ!—1 Mose 6:19-21; 7:5, 16.

No sɛɛ ni Nu Afua lɛ ba. Nugbɔ nɛ shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii 40. Amɛhi adeka lɛ mli afi kome dani nui lɛ mii. (1 Mose 7:11, 12; 8:13-16) Mɛi fɔji lɛ fɛɛ ahiɛ kpata. Noa kɛ eweku lɛ pɛ yi abaa kɛtee shikpɔŋ ni asaa nɔ lɛ nɔ.

Biblia lɛ kɛɔ ákɛ akɛ Nu Afua ni hà shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ ‘to nibii ni baaba lɛ ahe okadi.’ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Aŋma yɛ Biblia lɛ mli akɛ: ‘Ŋwɛi kɛ shikpɔŋ ní yɔɔ nɛɛ, akɛ amɛ eto kɛyashi kojomɔ kɛ gbɔmɛi ní kwá Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpatamɔ gbi lɛ nɔ.’ Shi tamɔ bɔ ni abaa mɛi ayi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, nakai nɔŋŋ hu abaabaa mɛi komɛi ayi yɛ gbi nɛɛ mli. Ná nɔmimaa akɛ “Nuŋtsɔ [Yehowa] le bɔ ni efeɔ ejieɔ jalɔi yɛ kaa mli.”—2 Petro 2:5, 6, 9; 3:7.

Noa ji jalɔ ni hi yinɔ ni efɔŋfeemɔ eyi mli obɔ lɛ mli. Ebo Nyɔŋmɔ toi kɛmɔ shi. Ená ekãa kɛfee nɔ ni ja, eyɛ mli akɛ ele akɛ no feemɔ baaha mɛi ni sumɔɔɔ ni amɛjáa Nyɔŋmɔ lɛ aye ehe fɛo ni amɛnyɛ lɛ po. Kɛ́ wɔkase Noa yɛ gbɛ̀i ni tamɔ enɛɛmɛi anɔ lɛ, wɔ hu wɔhiɛ baaba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ ni wɔbaaná gbɛkpamɔ akɛ abaabaa wɔyi kɛya jeŋ hee ni etsɛŋ ni ebaaba lɛ mli.—Lala 37:9, 10.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 7 Kwɛmɔ sane ni ji “Did They Really Live That Long?” ni je kpo yɛ July 2007 Awake! lɛ mli lɛ baafa 30.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]

Ekolɛ mɛi ni ji Nefilim lɛ ayiwalɛ nifeemɔnii lɛ ji nɔ ni anaa yɛ blema adesãi amli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Kɛ́ wɔkase Noa hemɔkɛyeli lɛ, wɔhiɛ baanyɛ aba nyam yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 5 lɛ Jɛ]

Alinari/Art Resource, NY