Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Otii ni Okɛmamɔɔ Ohiɛ lɛ Kɛ Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Kpãa Gbee?

Ani Otii ni Okɛmamɔɔ Ohiɛ lɛ Kɛ Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Kpãa Gbee?

Ani Otii ni Okɛmamɔɔ Ohiɛ lɛ Kɛ Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Kpãa Gbee?

LOOFƆLƆ bibioo ko ni esu tamɔ lamulu ni láa ni atsɛɔ lɛ Clark’s nutcracker lɛ filikiɔ kɛyaa kɛbaa yɛ koohayii ni yɔɔ Amerika Kooyi-anaigbɛ lɛ amli. Daa afi lɛ, ebuaa aduawai awui babaoo aaafee 33,000 anaa ni ekɛtoɔ shikpɔŋ shishi yɛ hei srɔtoi aaafee 2,500 koni ekɛsaa ehe eto snoonɛmɔ nyɔji ni fɛ̃i yeɔ waa yɛ amɛmli lɛ. Hɛɛ, loofɔlɔ nɛɛ ‘le ni pam’ yɛ bɔ ni esaa ehe etoɔ wɔsɛɛ lɛ hewɔ.—Abɛi 30:24.

Adesai yɛ nyɛmɔ ni nɔ kwɔ kwraa fe enɛ. Yɛ Yehowa adebɔɔ nibii ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ateŋ lɛ, adesai yɛ nyɛmɔ ni nɔ bɛ akɛ amɛaakase nii kɛjɛ amɛniiashikpamɔi amli ni amɛha nɔ ni amɛkase lɛ aná otii ni amɛkɛmamɔɔ amɛhiɛ kɛha wɔsɛɛ lɛ anɔ hewalɛ. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo kɛɛ akɛ: “Yiŋtoi pii yɛ gbɔmɔ jwɛŋmɔŋ.”—Abɛi 19:21, Ga Biblia Hee.

Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, bei pii lɛ otii ni adesai kɛmamɔɔ amɛhiɛ lɛ damɔ nɔ ni amɛsusuɔ loo amɛkpaa gbɛ akɛ ebaaba wɔsɛɛ lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, okɛ otii komɛi mamɔɔ ohiɛ akɛ, kɛ́ je tsɛre lɛ obaatsu amɛhe nii kɛ gbɛkpamɔ akɛ hulu lɛ baate shi ni obaahi wala mli. Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ oklɛŋklɛŋ gbɛkpamɔ akɛ hulu lɛ baate shi lɛ baaba mli; shi nɔmimaa bɛ nɔ ni ji enyɔ, ni ji kɛji obaahi wala mli lo lɛ he. Biblia ŋmalɔ Yakobo wie anɔkwa sane nɛɛ he akɛ: “Nyɛleee wɔ́ sane.”—Yakobo 4:13, 14.

Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ ale nɔ fɛɛ nɔ ni baaba wɔsɛɛ. Yehowa ‘jɛɔ shishijee ejajeɔ naagbee nii lɛ.’ Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, eyiŋ ni eto lɛ baaba mli. Ekɛɛ akɛ: “Miyiŋtoo lɛ aaaba mli, ni nibii fɛɛ ni sa mihiɛ lɛ mafee!” (Yesaia 46:10) Shi mɛni baa kɛji otii ni adesai kɛmamɔɔ amɛhiɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kpãaa gbee?

Beni Adesai Agbɛjianɔtoi Kɛ Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Kpãaa Gbee

Aaafee afii 4,000 ni eho nɛ lɛ, mɛi ni maa Babel Mɔɔ lɛ to gbɛjianɔ koni gbɔmɛi akashwã shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Amɛkɛɛ akɛ: “Yiɛɛ, nyɛhaa wɔtoa maŋ wɔhaa wɔhe, ni wɔmãa mɔ̃ɔ ni eyiteŋ ayashi ŋwɛi, ni wɔkɛhe gbɛi, koni wɔkashwã shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ.”—1 Mose 11:4.

Shi enɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kpãaa gbee. Ekɛɛ Noa kɛ ebii lɛ akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa, ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ.” (1 Mose 9:1) Te Nyɔŋmɔ fee enii yɛ oti ni Babelbii ni ji atuatselɔi lɛ kɛma amɛhiɛ lɛ he eha tɛŋŋ? Efutu amɛwiemɔ lɛ koni amɛkanyɛ amɛkɛ amɛhe wie. Mɛni jɛ mli kɛba? “Kɛkɛ ni Yehowa gbɛ amɛ eshwã kɛje jɛi kɛtee shikpɔŋ lɛ fɛɛ nɔ.” (1 Mose 11:5-8) Enɛ nyɛ mɛi ni maa Babel mɔɔ lɛ anɔ ni amɛyɔse anɔkwa sane ko ni he hiaa waa. Kɛ́ adesai agbɛjianɔtoi kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kpãaa gbee lɛ, “Yehowa yiŋtoo lɛ, no baadamɔ shi.” (Abɛi 19:21) Ani ohaa niiashikpamɔi ni tamɔ nɛkɛ ni ba yɛ blema lɛ náa oshihilɛ nɔ hewalɛ?

Nuu Niiatsɛ ni Bɛ Nilee

Ekolɛ ofeko ojwɛŋmɔ akɛ obaama mɔɔ, shi ŋmɛnɛ lɛ mɛi babaoo yɛ ni amɛkɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛbaabua shika babaoo naa yɛ shikatoohei ni amɛbua heloonaa nii babaoo naa koni amɛná ogbɔjɔ shihilɛ kɛ́ amɛba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ. Ejeee tɔmɔ akɛ mɔ ko aaaye edeŋmegbomɔ lɛ mli ŋɔɔmɔ. Salomo ŋma akɛ: “Kɛ́ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ aaaye ni enu, ni eye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ nikeenii ni.”—Jajelɔ 3:13.

Wɔbaabu bɔ ni wɔkɛ wɔdeŋmegbomɔ lɛ mli nii kpakpai lɛ tsuɔ nii lɛ wɔhaa lɛ he akɔntaa wɔha Yehowa. Aaafee afii 2,000 ni eho nɛ lɛ, Yesu kɛ abɛbua ko tsu nii kɛma anɔkwa sane nɛɛ nɔ mi kɛha ekaselɔi lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nuu niiatsɛ ko shikpɔŋ ba nii babaoo; ni esusu eyiŋ akɛ: Te mafee tɛŋŋ, akɛni mibɛ he ni mikɛ minibaa nii baato nɛɛ? Ni ekɛɛ: Nɔ ni mafee nɛ: mibakumɔ miboŋoi lɛ mashwie shi, ni mamamɔ ewuji, ni mato minibaa nii kɛ minii lɛ fɛɛ yɛ jɛi; ni makɛɛ misusuma akɛ: Susuma, oyɛ nii babaoo ni aŋɔtoo afii pii; jɔɔmɔ ohe, ye ni onu, ni otsui anyɔ omli!” (Luka 12:16-19) Etamɔ nɔ ni nilee yɛ oti ni nuu niiatsɛ lɛ kɛma ehiɛ lɛ mli, aloo jeee nakai? Taakɛ loofɔlɔ ni atsɛɔ lɛ Clark’s nutcracker ni atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ feɔ lɛ, etamɔ nɔ ni nuu ni yɔɔ abɛbua nɛɛ mli lɛ miisaa ehe kɛmiito kɛha nibii ni he baahia lɛ wɔsɛɛ.

Shi nɔ ko ejaaa yɛ nuu nɛɛ susumɔ lɛ mli. Yesu tsa abɛbua lɛ nɔ akɛ: “Shi Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: Kwashia, nyɔɔŋ nɛŋ nɔŋŋ lɛ abaabi osusuma shi yɛ odɛŋ; ni nibii ní osaa oto lɛ, namɔ nɔ̃ aaatsɔ?” (Luka 12:20) Ani Yesu wiemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni Salomo wie akɛ deŋmegbomɔ kɛ emli nii kpakpai lɛ ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ kpãaa gbee? Dabi. Te Yesu wiemɔ lɛ shishi? Yesu kɛɛ akɛ: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”—Luka 12:21.

Yesu miitsɔɔ etoibolɔi lɛ akɛ, Yehowa miisumɔ ni kɛ́ wɔmiito gbɛjianɔ ko lɛ, wɔsusu Yehowa kɛ eyiŋtoo lɛ he tsutsu. Kulɛ nuu niiatsɛ lɛ baatsɔ niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ kɛ́ ekɛ ehe wo nifeemɔi ni baaha wekukpãa ni kã ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ mli awa, ni ená nilee kɛ suɔmɔ babaoo lɛ mli. Nuu nɛɛ wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ, ebɛ nibii ni tamɔ enɛɛmɛi ahe miishɛɛ, ni asaŋ eshiii enibaa nii lɛ eko ehaaa ohiafoi koni amɛye kpɛkpɛo, ni asaŋ ekɛ niyenii afɔle hu eyahaaa Yehowa. Nuu niiatsɛ lɛ kɛ ehe wooo Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi ni ŋkomeŋfa bɛ mli nɛɛ eko kwraa mli. Nɔ ni kã nuu nɛɛ tsui nɔ ji lɛ diɛŋtsɛ etaomɔ nii kɛ ogbɔjɔ shihilɛ ni ebaaná.

Ani oyɔse akɛ ŋmɛnɛ lɛ, otii ni mɛi babaoo kɛmamɔɔ amɛhiɛ lɛ tamɔ oti ni nuu niiatsɛ ni Yesu wie ehe lɛ kɛma ehiɛ lɛ nɔŋŋ? Kɛji wɔji niiatsɛmɛi loo ohiafoi po lɛ, ewaaa akɛ wɔɔha heloonaa nibii asɛɛdii ahe wɔjwɛŋmɔ, ni wɔŋmɛ gbɛ ni wɔdaa gbi shihilɛ mli hiamɔ nii kɛ wɔshwelɛi aha wɔtsi Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi wɔfɔ̃ afã. Mɛni obaanyɛ ofee koni ekaba lɛ nakai yɛ ogbɛfaŋ?

Ani Obaahi Shi Tamɔ “Bɔ ni Mɛi Fɛɛ Hiɔ Shi” Lɛ?

Ákɛ mɔ ni tamɔɔɔ nuu niiatsɛ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ, ekolɛ etɔɔ bo dani onáa ohiamɔ nii. Ni kɛ́ obote gbalashihilɛ mli lɛ, ekã shi faŋŋ akɛ oti ni ma ohiɛ ji ní oha oweku lɛ nine ashɛ shihilɛ mli hiamɔ nii anɔ, ni kɛ́ eeehi lɛ, oha obii lɛ aná skul tsɔsemɔ ni hi jogbaŋŋ ni maŋ mla biɔ ni mɔ fɛɛ mɔ aná lɛ. Kɛ́ oshijafonyo ji bo lɛ, bɔni afee ni okatsɔ jatsu oha mɛi krokomɛi lɛ, ekolɛ okɛ otii tamɔ nitsumɔ námɔ loo mɔdɛŋ ni ooobɔ koni nitsumɔ ni otsuɔ lɛ akaje odɛŋ lɛ emamɔ ohiɛ. Otii kpakpai nɛ.—2 Tesalonikabii 3:10-12; 1 Timoteo 5:8.

Shi fɛɛ sɛɛ lɛ, nibii tamɔ nitsumɔ, niyeli, ninumɔ, ni ji nibii ni mɛi fɛɛ kɛ amɛhe woɔ mli lɛ baanyɛ aha wɔfee wɔnii yɛ gbɛ ni kɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii kpãaa gbee nɔ. Te aaafee tɛŋŋ enyɛ eba lɛ nakai? Yesu kɛɛ akɛ: “Bɔ ni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai gbɔmɔ bi lɛ baa lɛ hu baatamɔ. Ejaakɛ bɔ ni yɔɔ yɛ gbii ni nyiɛ nu afua lɛ hiɛ lɛ amli, ni mɛi lɛ hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aahu kɛyashi gbi ni Noa yabote adeka lɛ mli, ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ gbɔmɔbi lɛ baa lɛ aaatamɔ.”—Mateo 24:37-39.

Yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, gbɔmɛi lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ amɛhe wo shihilɛ mli nifeemɔi ni amɛbuɔ nomɛi akɛ tɔmɔ bɛ he lɛ amli. Shi nɔ ni ejaaa yɛ amɛnifeemɔi lɛ amli ji akɛ, ‘amɛhaaa amɛhiɛ ahi’ Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ ebaakpata nakai beaŋ jeŋ fɔŋ lɛ hiɛ kɛtsɔ nu afua ni ekɛbaahà shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ amɛna Noa akɛ eji mɔ ko ni eje eŋɛlɛ nɔ. Shi beni Nu Afua lɛ ba lɛ, Noa kɛ eweku lɛ ji mɛi ni ebafee faŋŋ akɛ amɛhi shi yɛ nilee naa diɛŋtsɛ.

Ŋmɛnɛ lɛ, nibii ni yaa nɔ lɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. (Mateo 24:3-12; 2 Timoteo 3:1-5) Etsɛŋ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ‘baajwara’ jeŋ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ “wɔtsɔwɔtsɔ,” ni ‘ebaakpata hiɛ.’ (Daniel 2:44) Maŋtsɛyeli nɛɛ baaha shikpɔŋ lɛ atsɔ paradeiso. Maŋtsɛyeli lɛ baajie hela kɛ gbele kɛya. (Yesaia 33:24; Kpojiemɔ 21:3-5) Shikpɔŋ lɛ nɔ adebɔɔ nibii lɛ fɛɛ kɛ amɛhe baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli, ni hɔmɔ yeŋ amɛ gbi ko gbi ko.—Lala 72:16; Yesaia 11:6-9.

Shi dani Yehowa baafee enɛ lɛ, eto eyiŋ akɛ ebaaha ‘ashiɛ’ e-Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ “atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” (Mateo 24:14) Yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Yehowa Odasefoi aaafee akpekpei kpawo miishiɛ sanekpakpa nɛɛ yɛ wiemɔi ni fa fe 400 mli yɛ shikpɔji 236 anɔ.

Yɛ mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ asusumɔ naa lɛ, etamɔ nɔ ni shihilɛ gbɛ ni Yehowa Odasefoi ekɔ lɛ ji nɔ ni nilee bɛ mli, ni amɛyeɔ Odasefoi lɛ ahe fɛo po. (2 Petro 3:3, 4) Taakɛ ebalɛ yɛ gbii ni tsɔ Nu Afua lɛ hiɛ lɛ amli lɛ, ŋmɛnɛ lɛ mɛi babaoo eha daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi ehe amɛjwɛŋmɔ fɛɛ. Ekolɛ amɛbaasusu akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni ehiii shi tamɔ bɔ ni mɛi fɛɛ hiɔ shi lɛ ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ ni ja. Shi yɛ mɛi ni yɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi lɛ amli lɛ agbɛfaŋ lɛ, shihilɛ gbɛ ni atswaa amaa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ nɔ lɛ ji shihilɛ gbɛ kpakpa ni fe fɛɛ.

No hewɔ lɛ, kɛ́ oji niiatsɛ jio, ohiafo jio, loo okã teŋ jio lɛ, nilee yɛ mli akɛ yɛ be kɛ beaŋ lɛ ooosusu otii ni okɛmamɔɔ ohiɛ kɛha wɔsɛɛ lɛ ahe. Kɛ́ oofee enɛ lɛ, bi ohe akɛ, ‘Ani otii ni mikɛmamɔ mihiɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kpãa gbee?’

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Kɛji otii ni adesai kɛmamɔɔ amɛhiɛ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kpãaa gbee lɛ, Yehowa yiŋtoo lɛ ji nɔ ni baadamɔ shi

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Nuu niiatsɛ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ susuuu Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he beni ekɛ oti ko maa ehiɛ lɛ