Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ole?

Ani Ole?

Ani Ole?

Mɛni hewɔ aha Yuda jwiɛtɛi kukuji 30 koni ejie Yesu eha lɛ?

Beni Yuda Iskariot tee osɔfonukpai lɛ aŋɔɔ ni ekɛ amɛ ayaye naa yɛ shika abɔ ni amɛbaaha lɛ koni ejie Yesu ewo amɛdɛŋ lɛ he lɛ, amɛkɛɛ lɛ akɛ amɛbaaha lɛ “jwiɛtɛi kukuji nyɔŋmai etɛ.” (Mateo 26:14, 15) Shika abɔ nɛɛ baanyɛ atsɔɔ bɔ ni amɛbuuu Yesu amɛhaaa akɛ nɔ ko, kɛ bɔ ni amɛnaa lɛ akɛ mɔ ko ni sɛɛnamɔ ko kwraa bɛ ehe ha.

Eeenyɛ efee akɛ jwiɛtɛi nɛɛ ji jwiɛtɛi shekeli ni ji shika ni no mli lɛ Yudafoi lɛ yeɔ lɛ. Nibii enyiɛ jwiɛtɛi shekeli 30 baanyɛ ahe yɛ no beaŋ? Mose Mla lɛ fã akɛ shekeli abɔ nɛɛ afee tsulɔ loo nyɔŋ ko yinii. Agbɛnɛ hu, abaanyɛ akɛ jwiɛtɛi shekeli 30 ahe shikpɔŋ.—2 Mose 21:32; Mateo 27:6, 7.

Beni Zakaria biɔ Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ ni amɛwo lɛ nitsumɔ ni etsu akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ akwɛlɔ lɛ he nyɔmɔ lɛ, amɛŋmɛ “jwiɛtɛi kukuji nyɔŋmai-etɛ” amɛha lɛ. Amɛje gbɛ amɛfee nakai koni amɛkɛgbe Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ he guɔ, ni enɛ tsɔɔ akɛ amɛbuɔ lɛ tamɔ nyɔŋ. No hewɔ lɛ, Yehowa fã Zakaria akɛ: “Shɛrɛmɔ miyi jara kpakpa ní amɛwo lɛ oshwie nitoohe lɛ!” (Zakaria 11:12, 13) Nɔ ni Zakaria fee ni ekɛtsɔɔ akɛ ebo fãmɔ nɛɛ toi lɛ, haa wɔkaiɔ nɔ ni Yuda kɛ shika ni akɛha lɛ koni ejie Mɔ ni Yehowa eto lɛ akɛ Israel nɔkwɛlɔ lɛ fee lɛ.—Mateo 27:5.

Mɛni ji “mligbalamɔ wolo” ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ?

Mose Mla lɛ fã akɛ: “Kɛji nuu ko ŋɔ yoo ko efee eŋa, ni eba mli akɛ enáaa yoo lɛ he miishɛɛ, ejaakɛ ena hiɛgbejianii ko yɛ ehe lɛ, no lɛ eŋma mligbalamɔ wolo eha lɛ, ni ekɛwo edɛŋ, ni ehã eje ewe lɛ.” (5 Mose 24:1) Mɛni ji yiŋtoo hewɔ ni aŋmaa wolo nɛɛ? Ŋmalɛi lɛ etsɔɔɔ saji ni aŋmalaa yɛ wolo nɛɛ nɔ, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ wolo nɛɛ baa hegbɛi kɛ gboshinii ni yoo ni akpoo lɛ nɛɛ yɔɔ lɛ yi.

Yɛ afi 1951-1952 mli lɛ, ana blema nibii komɛi yɛ tɛkploi ni yɔɔ Wadi Murabbaat ni ji faa ko ni mli nui emii ni yɔɔ Yuda ŋa kpataa lɛ nɔ lɛ kooyi lɛ amli. Ana mligbalamɔ wolo ko ni aŋma yɛ Aramaik mli ni aheɔ ayeɔ akɛ aŋma yɛ afi 71 loo 72 Ŋ.B. lɛ yɛ woji babaoo ni akɛ niji ŋmala ni ana yɛ tɛkploi nɛɛ amli lɛ ateŋ. Etsɔɔ sane ko ni ba yɛ afi ni ji ekpaa lɛ mli, beni Yudafoi lɛ tse Roma hiɛ atua lɛ sɛɛ yɛ Marheshvan nyɔŋ lɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ. Aŋma yɛ mli akɛ Naqsan bi Yosef ni yɔɔ Masada lɛ kɛ Miriam ni ji Yonatan ni jɛ Hanablata lɛ biyoo lɛ tse gbala mli. Aŋma akɛ Miriam yɛ hegbɛ ni ekɛ Yudanyo fɛɛ Yudanyo ni esumɔɔ boteɔ gbalashihilɛ mli. Ni ekɛ shi sɛɛ akɛ, Yosef kɛ nibii ni Miriam kɛba gbala lɛ ha lɛ, ni ewo amɛteŋ nɔ ni efite lɛ he nyɔmɔ toi ejwɛ. Mɛi ni kɛ amɛwaonaa gbɛi wo wolo lɛ shishi ji, Yosef diɛŋtsɛ kɛ odasefoi etɛ—Malka bi Eliezer; Malka bi Yosef; kɛ Hanana bi Eleazar.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Tɛkploi ni yɔɔ Wadi Murabbaat

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Mligbalamɔ wolo ni aheɔ ayeɔ akɛ aŋma yɛ afi 71/72 Ŋ.B.

[Hei ni Mfonirii ni yɔɔ baafa 25 lɛ Jɛ]

Tɛkploi: Todd Bolen/Bible Places.com; wolo: Clara Amit, Courtesy of the Israel Antiquities Authority