Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

“Kaaku Ohiɛ Oshwie Shi̇̃a Kɛ Shi̇̃a Nitsumɔ Lɛ Nɔ”

“Kaaku Ohiɛ Oshwie Shi̇̃a Kɛ Shi̇̃a Nitsumɔ Lɛ Nɔ”

“Kaaku Ohiɛ Oshwie Shĩa Kɛ Shĩa Nitsumɔ Lɛ Nɔ”

Taakɛ Jacob Neufeld gba

“Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, kaaku ohiɛ oshwie shĩa kɛ shĩa nitsumɔ lɛ nɔ.” Beni wiemɔi nɛɛ jijeɔ yɛ mitoiŋ lɛ, minyiɛ shitoi etɛ kɛtee akrowa ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa lɛ mli. Beni miyashɛ jɛmɛ lɛ, minaaa ekãa ni mikɛaaya klɛŋklɛŋ shinaa lɛ naa. Beni mibɔ mɔdɛŋ akɛ mafee nakai shi minyɛɛɛ lɛ, mitee koo lɛ mli ni mitsi mibɛŋkɛ Nyɔŋmɔ waa yɛ sɔlemɔ mli koni maná ekãa kɛshiɛ. Yɛ naagbee lɛ, minyɛ mitee klɛŋklɛŋ shinaa lɛ naa ni mikɛ mishiɛmɔ wiemɔi lɛ yaha.

MƐNI ha mitee Paraguay ŋa kpataa lɛ nɔ akrowa ko mli koni mikome miyashiɛ yɛ jɛmɛ lɛ? Ha ma je mimaniɛbɔɔ lɛ shishi kɛjɛ be ni afɔ mi lɛ. Afɔ mi yɛ November 1923 yɛ Ukraine akrowa ko ni yɔɔ Kronstalʹ ní Menno jamɔ lɛ mlibii ni jɛ Germany lɛ titri ji mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ mli. Mennobii nɛɛ ni jɛ Germany lɛ fã kɛtee Ukraine yɛ afi 1700 afii lɛ naagbee gbɛ ni aha amɛ hegbɛi babaoo ni ekomɛi ji jamɔŋ heyeli (shi amɛbɛ hegbɛ akɛ amɛtsakeɔ mɔ ko kɛbaa amɛjamɔ lɛ mli), amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛwoɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛmlai kɛkudɔ amɛkuu lɛ mlibii, ni agbɛnɛ hu anyɛŋ amɛnɔ koni amɛkɛ amɛhe awo asraafoi anitsumɔ mli.

Beni Komunist Paati lɛ bɔi nɔyeli lɛ, hegbɛi nɛɛ fɛɛ ŋmɛɛ amɛ. Yɛ afi 1920 afii lɛ naagbee gbɛ lɛ, ahe ŋmɔji wujiwuji ni Mennobii lɛ fee lɛ yɛ amɛdɛŋ ni akɛwo nɔyeli lɛ kudɔmɔ shishi. Ahaaa mɛi aná niyenii amɛye kɛyashi amɛkɛ nɔyeli lɛ aaafee ekome, ni mɔ fɛɛ mɔ ni teɔ shi ewoɔ nɔyeli lɛ, akɛ lɛ yeɔ kɛ joomɔ. Yɛ afi 1930 afii lɛ amli lɛ, bei pii lɛ yɛ gbɛkɛ gbɛkɛ mli lɛ, KGB (Soviet Maŋ lɛ Hebuu Kuu) lɛ mlibii lɛ mɔmɔɔ hii kɛyatoɔ kɛyashi hii fioo pɛ shwɛ yɛ akrowai babaoo amli. No hewɔ ni yɛ afi 1938 mli beni miye afii 14 lɛ, amɔ mitsɛ kɛyato ni minako lɛ ni minuko ehe dɔŋŋ kɛbashi amrɔ nɛɛ. Afii enyɔ sɛɛ lɛ, amɔ minyɛmi nuu onukpa lɛ hu kɛyato.

Beni shɛɔ afi 1941 lɛ, Hitler asraafoi lɛ eŋɔ Ukraine. Wɔgbɛfaŋ lɛ, wɔnu he akɛ ajie wɔ kɛjɛ Komunist nɔyeli lɛ shishi. Shi oona kɛ onaaa lɛ, wɔnaaa Yudafoi awekui kpaanyɔ ni yɔɔ wɔkrowa lɛ mli lɛ dɔŋŋ. Niiashikpamɔi nɛɛ fɛɛ ha wɔbibii saji babaoo yɛ wɔyiŋ. Mɛni hewɔ enɛɛmɛi fɛɛ ba?

Anɔkwayeli Baa Miwala Yi

Yɛ afi 1943 mli lɛ, Germany asraafoi lɛ naa sɛɛsɛɛ, ni amɛŋɔ Germanybii awekui—ni wɔweku lɛ hu fata he—lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛtee koni amɛyaye amɛbua amɛ kɛwuu ta lɛ. Beni shɛɔ nɛkɛ be nɛɛ, no mli lɛ, aŋɔ mi afata asraafoi lɛ ahe momo ni akɛ mi efata Germany SS (Schutzstaffel, Hitler asraafoi lɛ ateŋ kuu krɛdɛɛ ko) lɛ mlibii ni yɔɔ Romania lɛ ahe. Niiashikpamɔ fioo ko ni miná yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ ná mishihilɛ nɔ hewalɛ waa.

Onukpa ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ ka minɔkwayeli ekwɛ. Efã mi koni mikɛ esraafoi atade lɛ aya ni ayafɔ he. Ekɛ shika wo etade lɛ kotoku lɛ eko mli, ni mina. Beni mikɛ shika lɛ yaha lɛ lɛ, ekɛɛ mi akɛ shika ko bɛ etade lɛ mli. Mima nɔ mi shii abɔ akɛ etade lɛ kotoku lɛ mli mina shika lɛ yɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ ni awo mi akɛ esɛɛ mɔ, ni akɛwo midɛŋ akɛ mikwɛ saji ni kɔɔ woji aŋmalamɔ kɛ nibii ni tamɔ nakai anɔ, miha minanemɛi asraafoi lɛ nitsumɔi, ni mikwɛ wɔshika saji anɔ.

Gbi ko lɛ, Russia asraafoi lɛ ŋɔ minanemɛi asraafoi lɛ fɛɛ nom, ja mi pɛ; no mli lɛ ashi mi yɛ sɛɛ koni mitsu nitsumɔ ko miha onukpa ni kwɛɔ wɔnɔ lɛ. Nɔ ni mile ji akɛ, mi pɛ ji mɔ ni amɔɔɔ lɛ, ni enɛ ba lɛ nakai akɛni miye anɔkwa ni no ha akɛ nitsumɔ krɛdɛɛ ko wo midɛŋ lɛ hewɔ. Kɛ́ jeee nakai kulɛ mi hu amɔ mi.

No hewɔ lɛ trukaa lɛ, yɛ afi 1944 lɛ aŋmɛ mi gbɛ akɛ miya hejɔɔmɔ, ni atsɔɔɔ mi be ni miku misɛɛ. Miyasara mimami yɛ shĩa. Beni mimɛɔ koni aha mi nitsumɔ kroko lɛ, mikase bɔ ni akɛ ŋtayaa maa tsu, ni miná tsɔsemɔ nɛɛ he sɛɛ jogbaŋŋ yɛ sɛɛ mli. Yɛ April 1945 mli lɛ, Amerika asraafoi lɛ baŋɔ wɔmaŋ ni bɛŋkɛ Magdeburg lɛ. Nyɔɔŋ kome sɛɛ lɛ ta lɛ ba naagbee. Wɔgbooo. Etamɔ nɔ ni nibii baahi kɛha wɔ wɔsɛɛ.

Gbi ko yɛ June mli lɛ, maŋ lɛ ŋoŋotswalɔ lɛ tswa adafi akɛ, “Amerika asraafoi lɛ shi gbɛkɛ ni ho lɛ, Russia asraafoi lɛ baabashɛ biɛ ŋmɛnɛ leebi 11:00.” Wɔnijiaŋ je wui beni wɔyɔse akɛ he ni wɔyɔɔ lɛ yɛ Komunist nɔyeli shishi lɛ. Amrɔ nɔŋŋ ni mi kɛ mitsɛkwɛ bi ko bɔi wɔyitsei kɛ hɛlɛmɔ yɛ bɔ ni wɔbaafee wɔjo foi lɛ he. Beni shɛɔ August mli lɛ, wɔjo foi kɛtee he ni yɔɔ Amerika nɔyeli shishi lɛ. Kɛkɛ ni yɛ November mli lɛ, wɔsaa wɔtee he ni yɔɔ Russia nɔyeli shishi lɛ ekoŋŋ kɛyakpala wɔwekui lɛ kɛtee he ni yɔɔ Amerika nɔyeli shishi lɛ, eyɛ mli akɛ wɔnáaa nakai feemɔ mlɛo ni wɔkɛ wɔwala wo oshara kple mli moŋ.

“Bo Toi Jogbaŋŋ, ni Okɛ Nii Ato Nii Ahe”

Wɔyato he ni atsɛɔ lɛ yɛ nakai beaŋ akɛ West Germany lɛ. Beni be shwie mli lɛ, mibaná Biblia lɛ he miishɛɛ jogbaŋŋ. Daa Hɔgbaa lɛ, miyaa koo lɛ mli, ni miyakaneɔ Biblia lɛ, shi nɔ ni mikaneɔ lɛ tamɔ nɔ ko ni yɛ srɔto kwraa ni emli saji lɛ ba be kplaŋŋ ni eho nɛ. No mli lɛ, miyaa klas ko ni akɛtsɔseɔ mɔ kɛha baptisimɔ akɛ Menno jamɔ lɛ mlinyo. Sane ni ji: “Tsɛ lɛ Nyɔŋmɔ ni, Bi lɛ Nyɔŋmɔ ni, ni Mumɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ Nyɔŋmɔ ni. Ani Nyɔŋmɔi etɛ yɔɔ? Dabi, mɛi etɛ nɛɛ fɛɛ feɔ mɔ kome,” ní miná yɛ wolo ni akɛtsɔɔ wɔ nii lɛ mli lɛ ha mináa kpɛ mihe waa. Mibi osɔfo lɛ ni etsɔɔ mi wiemɔi nɛɛ ashishi. Ehetoo ni eha mi ji akɛ, “Oblanyo, kaasusu saji nɛɛ ahe babaoo; mɛi ni bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaasusu saji nɛɛ ahe babaoo lɛ ateŋ mɛi komɛi eye sɛkɛ.” Yɛ nakai ŋmɛlɛtswaa lɛ nɔ nɔŋŋ lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mihaŋ abaptisi mi.

Yɛ gbii komɛi asɛɛ lɛ, minu ni gbɔ ko kɛ minyɛkwɛ biyoo lɛ miigba sane. Akɛni miisumɔ ni male sane ni amɛgbaa lɛ hewɔ lɛ, miyafata amɛhe kɛgba sane lɛ, ni mibi saji fioo ko. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ mileee moŋ, shi gbɔ nɛɛ ji Erich Nikolaizig ni akɛ lɛ yawo yiwalɛ ŋsara ni yɔɔ Wewelsburg lɛ mli beni ta lɛ yaa nɔ lɛ. Ebi mi kɛji masumɔ ni manu Biblia lɛ shishi. Beni mikɛɛ lɛ akɛ miisumɔ lɛ, ema nɔ mi eha mi akɛ ebaajɛ mi diɛŋtsɛ mi-Biblia lɛ mli ni eha maná nɔmimaa yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ebaatsɔɔ mi lɛ he.

Beni ekɛ mi kase nii fioo sɛɛ lɛ, Erich fɔ̃ mi nine koni miba Yehowa Odasefoi akpee ko ni miheɔ miyeɔ akɛ no ji kpee klɛŋklɛŋ ni afee yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ shishi. Minya kpee lɛ he waa, ni miŋmala ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni wielɔi lɛ kane kɛ nɔ ni amɛtsi tã lɛ fɛɛ mishwie shi. Etsɛɛɛ ni miyɔse akɛ nɔ ni mikaseɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ kɛ sɔ̃i komɛi bafɔ̃ɔ minɔ, ni mikpɛ miyiŋ akɛ mikaseee dɔŋŋ. Agbɛnɛ hu, ewa kɛha mi akɛ makpɛlɛ nɔ akɛ anɔkwa jamɔ kome pɛ yɔɔ. Beni Erich yɔse akɛ mitswa mifai shi akɛ maku misɛɛ kɛya mitsutsu jamɔ lɛ mli ekoŋŋ lɛ, ewo mi ŋaa akɛ, “Bo toi jogbaŋŋ, ni okɛ nii ato nii ahe.”

Beni miyasara wɔsɔfoi lɛ shii enyɔ pɛ nɔŋŋ kɛkɛ ni miyɔse akɛ, amɛleee nɔ ni amɛwieɔ lɛ ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ amɛleee anɔkwale lɛ. Miŋmala osɔfoi krokomɛi awoji kɛbi amɛ Biblia mli saji. Amɛteŋ mɔ kome ha mi hetoo akɛ, “Esaaa akɛ okaseɔ Ŋmalɛi lɛ ejaakɛ afɔko bo ehee.”

Oblayoo ko ni mikɛ lɛ nyiɛ kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ lɛ nyɛ minɔ ni makpɛ yiŋ ko ni wa waa. Eji Mennobii lɛ akuu ko ni maa fɔmɔ ekoŋŋ tsɔɔmɔ lɛ nɔ mi waa lɛ mlinyo. Akɛni eŋmɛɛ nibii ahe kɛsaa yɛ nɔnyɛɛ ni ewekumɛi ni sumɔɔɔ Yehowa Odasefoi asane lɛ kɛba enɔ lɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ mi akɛ kɛ́ mishiii jamɔ hee nɛɛ mli lɛ, ekɛ mi enyiɛɛɛ dɔŋŋ. Beni ekɛ sane nɛɛ fɔ̃ mihiɛ lɛ, no mli lɛ anɔkwale lɛ efee faŋŋ eha mi aahu akɛ, mile akɛ yiŋ kome pɛ ja ni esa akɛ makpɛ—mikɛ lɛ kpa nyiɛmɔ.

Etsɛɛɛ ni Erich basara mi. Ekɛɛ mi akɛ wɔsɛɛ otsi lɛ abaabaptisi mɛi, ni ebi kɛji masumɔ ni abaptisi mi. No mli lɛ, mimu saji anaa momo akɛ Yehowa Odasefoi ji mɛi ni tsɔɔ anɔkwale lɛ, ni miisumɔ ni masɔmɔ Yehowa Nyɔŋmɔ. No hewɔ lɛ, mikɛɛ lɛ akɛ miisumɔ ni abaptisi mi, ni abaptisi mi yɛ hejuu dudɔ mli yɛ May 1948.

Beni abaptisi mi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, miwekumɛi lɛ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaafã kɛyahi Paraguay yɛ Amerika Wuoyi, ni minyɛ Awo kpa mi fai ni mikɛ amɛ aya. Mishashao shi akɛ mikɛ amɛ aaaya ejaakɛ no mli lɛ miisumɔ ni maya hiɛ yɛ Biblia lɛ kasemɔ kɛ emli tsɔsemɔ ni mináa lɛ mli. Beni miyasara Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Wiesbaden lɛ, mikɛ August Peters kpe. Eha mile akɛ eji sɔ̃ ni kã minɔ akɛ makwɛ miweku lɛ. Ewo mi ŋaa hu akɛ: “Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, kaaku ohiɛ oshwie shĩa kɛ shĩa nitsumɔ lɛ nɔ. Kɛ́ oku ohiɛ oshwie nɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ oofee onii tamɔ bɔ ni Kristendom mli jamɔi srɔtoi lɛ amlibii lɛ feɔ lɛ.” Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mikpɛlɛɔ nɔ akɛ eŋaawoo lɛ he hiaa waa ni ehe miihia ni wɔshiɛ yɛ “shĩa fɛɛ shĩa” loo shinaa fɛɛ shinaa naa.—Bɔfoi lɛ Asaji 20:20, 21.

Atsɛ Mi “Amale Gbalɔ” yɛ Paraguay

Beni mikɛ August Peters gba sane lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni mikɛ miweku lɛ ta meele mli kɛtee Amerika Wuoyi. Wɔyahi Gran Chaco niiaŋ yɛ Paraguay, ni jɛmɛ hu Mennobii titri ji mɛi ni yɔɔ jɛmɛ. Beni wɔyashɛ jɛmɛ lɛ sɛɛ otsii enyɔ lɛ, mikome too mitee akrowa ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mli koni miyashiɛ, eyɛ mli akɛ ŋmiŋmi emɔ mi moŋ. Wiemɔ gbɛ eshwã oya nɔŋŋ akɛ, gbɔi ni eba lɛ ateŋ mɔ kome ji “amale gbalɔ.”

Be nɛɛ mli ni sɛɛnamɔ babaoo ba ŋtayaa kɛ tsumaa he nii ni mikase lɛ he. Tsu he baahia wekui ni efã kɛba jɛi niiaŋ lɛ, ni ŋtayai ji nɔ ni akɛbaamamɔ tsũi nɛɛ, ni akɛ jwɛi baawo yiteŋ. No hewɔ lɛ, yɛ nyɔji ekpaa mli lɛ, miná nitsumɔ babaoo, ni enɛ ha miná hegbɛi pii kɛshiɛ mitsɔɔ mɛi. Amɛkpooo mishiɛmɔ wiemɔi lɛ, shi kɛ́ migbe amɛtsũi lɛ amaamɔ naa pɛ lɛ, amɛkɛ mi foɔ tako mli oya nɔŋŋ.

Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, meelei ni akɛwoɔ gbɔmɛi kɛ Mennobii babaoo ni amɛshi Germany baa Paraguay. Oblayoo ko ni atsɛɔ lɛ Katerina Schellenberg ni kɛ Odasefoi shara be kukuoo ko, shi ena akɛ amɛji mɛi ni tsɔɔ anɔkwale lɛ, yɛ mɛi nɛɛ ateŋ. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ abaptisiko lɛ moŋ, shi ekɛ ehe tsɔɔ yɛ meele lɛ mli akɛ eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. No hewɔ lɛ, aŋmɛɛɛ lɛ gbɛ koni etsa nɔ kɛya he ni Germanybii titri ji mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ. Akɛni ashi ekome too yɛ Asunción ni ji Paraguay maŋtiase lɛ hewɔ lɛ, etsu nii akɛ yoo ni kwɛɔ mɛi ashĩai loo gbɔiatoohe nɔ, ekase Spanish, etao Odasefoi asɛɛ gbɛ, ni abaptisi lɛ. Yɛ October 1950 lɛ, yoo ekãalɔ nɛɛ batsɔ miŋa. Efi misɛɛ ni eye ebua mi jogbaŋŋ yɛ nibii fɛɛ ni wɔtsɔmɔ mli yɛ afii ni eho lɛ amli.

Yɛ be kukuoo mli lɛ, minyɛ mibua shika naa bɔ ni sa ni mihe shwiili ni okpɔŋɔi enyɔ gbalaa, ni mikɛtsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni mihiɛ kpaaa Nyɛminuu Peters ŋaawoo lɛ nɔ. Beni shɛɔ be nɛɛ mli lɛ, minyɛmiyoo fioo ni lɛ hu ebatsɔ Odasefonyo lɛ bafata wɔhe. Bei pii lɛ, wɔ fɛɛ wɔteɔ shi leebi 4:00 ni wɔkɛ ŋmɛlɛtswai ejwɛ fãa gbɛ kɛyashiɛɔ ŋmɛlɛtswai enyɔ loo etɛ ni wɔkuɔ wɔsɛɛ kɛbaa shĩa.

Akɛni mikane yɛ wɔwoji lɛ amli akɛ ahaa maŋshiɛmɔ hewɔ lɛ, mihu mito eko he gbɛjianɔ. Akɛni minaaa hegbɛ maya asafoŋ kpee beni miyɔɔ Germany hewɔ lɛ, mika miyiŋ yɛ bɔ ni esa akɛ afee lɛ aha lɛ he, ni miwie Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he. Mɛi kpaanyɔ ba kpee nɛɛ ni enɛ ha Menno Jamɔ lɛ mli osɔfoi lɛ amli wo la. Amɛto gbɛjianɔ koni amɛyaŋɔ Biblia he woji ni wɔkɛha mɛi lɛ fɛɛ yɛ mɛi nɛɛ adɛŋ, ni amɛfã amɛ akɛ amɛkaŋa wɔ.

No sɛɛ lɛ, amɛsama mi amɛha nitsumɔhe ni kwɛɔ Mennobii lɛ anɔ lɛ, ni mɔ ni kwɛɔ amɛnɔ lɛ kɛ osɔfoi enyɔ ni basara amɛ ni jɛ Canada lɛ bibii mi saji ŋmɛlɛtswai babaoo. Yɛ naagbee lɛ, amɛteŋ mɔ kome kɛɛ akɛ, “Oblanyo, obaanyɛ ohiɛ hemɔkɛyeli fɛɛ hemɔkɛyeli ni osumɔɔ mli, shi esa akɛ owo wɔ shi akɛ okɛ mɔ ko mɔ ko ewieŋ ohemɔkɛyeli lɛ he.” Enɛ ji shi ko ni minyɛŋ mawo. No hewɔ lɛ, amɛkɛɛ mi akɛ mishi jɛi niiaŋ ejaakɛ amɛsumɔɔɔ “amale gbalɔ” yɛ “nyɛmimɛi anɔkwafoi” lɛ ateŋ. Beni mikpoo akɛ mafee nakai lɛ, amɛkɛɛ mi akɛ amɛbaawo mi kɛ miweku muu lɛ fɛɛ gbɛfãa lɛ he nyɔmɔ amɛha wɔ. Mikuuu mikuɛ, ni mikpoo akɛ mashi jɛmɛ.

Yɛ nakai afi ni ji afi 1953 lɛ latsaa be mli lɛ, mitee kpee ko yɛ Asunción. Miná hegbɛ mikɛ Nathan Knorr ni tsuɔ nii yɛ nitsumɔhe ní kwɛɔ Yehowa Odasefoi ajeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ nɔ ni yɔɔ Brooklyn yɛ New York lɛ gba sane yɛ jɛmɛ. Ewo mi ŋaa akɛ akɛni shiɛmɔ ni mishiɛɔ yɛ he ni Mennobii titri ji mɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ wooo yibii tsɔ hewɔ lɛ, mifã kɛba maŋtiase lɛ mli ni mikɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ ayatsu nii.

Mikɛ Maŋtsɛyeli lɛ Ye Klɛŋklɛŋ Gbɛhe

Odasefoi aaafee 35 pɛ yɔɔ Paraguay yɛ nakai beaŋ. Mikɛ miŋa gba he sane, ni eyɛ mli akɛ enaaa he miishɛɛ akɛ wɔbaafã kɛya maŋ wulu lɛ mli moŋ, shi ená he miishɛɛ akɛ eyaaje shihilɛ kroko shishi. Yɛ afi 1954 mli lɛ, mikɛ Katerina ma ŋtayaa tsu—wɔyi enyɔ lɛ pɛ wɔma, ni wɔfeɔ enɛ kɛ́ wɔná dekã fioo. Wɔfooo kpeeyaa mli, wɔkɛ mɛi gbaa Biblia lɛ mli saji yɛ otsi naagbee fɛɛ otsi naagbee.

Nitsumɔi ni akɛwo midɛŋ lɛ ateŋ ekome ji, ni mafata kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ ni ji sɔɔlɔ ni fãa gbɛ kɛyasaraa asafoi lɛ he ákɛ wiemɔ shishitsɔɔlɔ kɛ́ eyasara Paraguay hei ni German ji wiemɔ titri ni awieɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Akɛni Spanish fioo pɛ minuɔ hewɔ lɛ, manyɛ makɛɛ akɛ be klɛŋklɛŋ kwraa ni mitsɔɔ Spanish shishi kɛtee German mli lɛ ji nitsumɔi ni akɛwo midɛŋ lɛ ateŋ nɔ ni wa fe fɛɛ.

Miŋa gbɔmɔtsoŋ naagba hewɔ lɛ, wɔfã kɛyahi Canada yɛ afi 1957 mli. Ni yɛ afi 1963 mli lɛ, wɔfã kɛyahi United States. He fɛɛ he ni wɔyajeɔ lɛ, wɔkɛ Maŋtsɛyeli lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ wɔshihilɛ mli. (Mateo 6:33) Midaa Yehowa Nyɔŋmɔ shi waa akɛ eŋmɛ mi gbɛ, ni mikase anɔkwale lɛ yɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli beni miji oblanyo fioo. Biblia mli tsɔsemɔ ni miná lɛ eye ebua mi yɛ gbɛ̀i babaoo anɔ yɛ miwala shihilɛ mli fɛɛ!

Eji hegbɛ kple ni miná akɛ maye mabua mɛi krokomɛi ni amɛkase Biblia lɛ mli anɔkwalei kpelei ni shɛjeɔ mimii babaoo lɛ. Mibɛ miishɛɛ ni fa fe enɛ akɛ mibii lɛ kɛ minabii lɛ fɛɛ miiná Biblia mli anɔkwalei ni akɛtsɔse amɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ he sɛɛ. Amɛ fɛɛ amɛkɛ ŋaawoo ni Nyɛminuu Peters kɛha mi be ko ni eho akɛ, “Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, kaaku ohiɛ oshwie shĩa kɛ shĩa nitsumɔ lɛ nɔ” lɛ miitsu nii.

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 22]

Mibɛ miishɛɛ ni fa fe enɛ akɛ mibii lɛ kɛ minabii lɛ fɛɛ miiná Biblia mli anɔkwalei ni akɛtsɔse amɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi lɛ he sɛɛ

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 20, 21]

Mi kɛ Katerina beni eshwɛ fioo ni wɔbaabote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1950 mli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

Wɔkɛ wɔkromɔbi lɛ yɛ shĩa yɛ Paraguay yɛ afi 1952 mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mikɛ miŋa kɛ wɔbii lɛ kɛ amɛwekui ŋmɛnɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Photo by Keith Trammel © 2000

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 19 lɛ Jɛ]

Photo by Keith Trammel © 2000