Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Naawiemɔi ni Tsɔ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi Mra Be Mli Kristofoi lɛ kɛ Niŋmaa

Naawiemɔi ni Tsɔ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi Mra Be Mli Kristofoi lɛ kɛ Niŋmaa

Naawiemɔi ni Tsɔ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi Mra Be Mli Kristofoi lɛ kɛ Niŋmaa

KRISTOFOI babaoo ni hi shi yɛ yinɔi sɔrɔtoi amli kɛ ŋmɛlɛtswai babaoo ekane, ekase, ni amɛpɛi niŋmai ni ale waa lɛ ateŋ ekomɛi amli—niŋmai nɛɛ ji niŋmai ni yɔɔ Kpaŋmɔ Hee lɛ, ni ji gbɛi ni akɛfɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ tsɛmɔ lɛ. Niŋmai nɛɛ kɛ Biblia lɛ mli woji krokomɛi ni eshwɛ lɛ ená je lɛ nɔ hewalɛ babaoo, ekudɔ mɛi ajeŋba kɛ shishitoo mlai ni amɛhiɔ shi yɛ naa lɛ, ni ená woji aŋmalamɔ kɛ nitɛŋmɔi kɛ sinii afeemɔ anɔ hewalɛ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, amɛye amɛbua gbɔmɛi akpekpei abɔ—ni ekolɛ bo hu ofata he—ni amɛná Nyɔŋmɔ kɛ Yesu he nilee ni ja.—Yohane 17:3.

Afii komɛi shwie mli yɛ Yesu gbele lɛ sɛɛ dani aŋma Sanekpakpai lɛ kɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli woji krokomɛi ni eshwɛ lɛ. Etamɔ nɔ ni Mateo ŋma e-Sanekpakpa lɛ aaafee afii 7 loo 8 yɛ Yesu gbele lɛ sɛɛ, ni Yohane hu ŋma enɔ lɛ aaafee afii 65 sɛɛ. Te amɛfee tɛŋŋ ni amɛnyɛ amɛŋma Yesu wiemɔi kɛ enifeemɔi lɛ yɛ gbɛ ni ja ni tɔmɔ ko kwraa bɛ mli nɔ lɛ? Eyɛ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ji nɔ ni kudɔ amɛ kɛfee nakai. (Yohane 14:16, 26) Shi te fee tɛŋŋ ni abaa Yesu tsɔɔmɔi lɛ ayi jogbaŋŋ kɛyashi ebafee Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ fã?

Ani ‘Amɛleee Woloŋ’ Lɛɛlɛŋ?

Yɛ afi 1900 afii lɛ amli lɛ, mɛi komɛi ka amɛyiŋ amɛwie akɛ, Yesu mra be mli kaselɔi lɛ ŋmalaaa Yesu tsɔɔmɔi kɛ enifeemɔi lɛ amɛshwieee shi, shi moŋ amɛkɛ amɛnaabu jaje amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nilelɔ ko wie akɛ: “Yɛ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, afii nyɔŋmai abɔ ho dani Sanekpakpa lɛ ŋmalɔi lɛ ŋmala ewiemɔi lɛ amɛshwie shi. Yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ, akɛ naabu jaje nɔ ni ale yɛ Yesu he lɛ atsɔɔ mɛi krokomɛi.” Niiamlipɛilɔi komɛi asusumɔ po ji akɛ Yesu mra be mli kaselɔi lɛ “leee woloŋ.” * Kɛfata he lɛ, amɛkɛɔ akɛ yɛ afii nyɔŋmai abɔ nɛɛ amli beni akɛ naabu jajeɔ Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he saji lɛ, mɛi ni kɛ amɛnaabu jajeɔ ehe saji lɛ kɛ saji krokomɛi fata he, amɛtsake saji lɛ ahiɛ, loo amɛwo saji lɛ ahe. Amɛkɛɔ akɛ, enɛ hewɔ lɛ nɔ ni wɔle yɛ Yesu he lɛ jeee saji ni ja.

Nilelɔi krokomɛi hu hiɛ susumɔ kroko ni ji akɛ, eeenyɛ efee akɛ Yesu kaselɔi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa ni ji Yudafoi lɛ kɛ gbɛ ni rabifoi lɛ tsɔɔ nɔ amɛtsɔɔ nii lɛ tsu nii—amɛkpeɔ wiemɔ lɛ amɛwoɔ amɛyitsoŋ ni amɛtiɔ mli shii abɔ—ni enɛ ha tɔmɔi ehiii saji ni amɛkɛ amɛnaabu jaje lɛ amli. Ani kaselɔi lɛ kɛ amɛnaabu pɛ jaje Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he saji? Aloo ani aŋmala Yesu sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he saji ashwie shi koni akɛbaa yi? Eyɛ mli akɛ wɔnyɛŋ wɔwie kɛ nɔmimaa moŋ, shi eeenyɛ efee akɛ aŋmala ehe saji ashwie shi.

Mɛi Ŋmala Nii yɛ Amɛdaa Gbi Nifeemɔi Amli

Yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 lɛ mli lɛ, mɛi ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ le nikanemɔ kɛ niŋmaa. Beni Alan Millard ni ji Hebri kɛ blema Afrikabii kɛ Asiabii awiemɔi komɛi ahe nilelɔ kpanaa lɛ wieɔ sane nɛɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Aŋmala saji babaoo yɛ Hela, Aramaik, kɛ Hebri wiemɔi amli ni mɛi ni ŋmala enɛɛmɛi lɛ jɛ shihilɛi srɔtoi fɛɛ ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ amli.” Ekɛ shi sɛɛ akɛ: “Shihilɛ nɛɛ mli Yesu tsu esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ.”

Beni nilelɔ kpanaa Millard wieɔ susumɔ ni mɛi hiɛ akɛ, “aŋmala” Sanekpakpai lɛ “yɛ mɛi ni leee woloŋ kwraa lɛ ateŋ” lɛ he lɛ, eŋma akɛ: “Jeee nakai ji bɔ ni sane lɛ ji, [ejaakɛ] mɛi babaoo ni jɛ shihilɛi srɔtoi amli lɛ le niŋmaa . . . No hewɔ lɛ, bei pii lɛ mɛi yɛ ni ŋmaa saji ni amɛnuɔ yɛ mɛi anaa lɛ amɛshwieɔ shi kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe loo koni amɛkɛbɔ mɛi krokomɛi amaniɛ.”

Eeenyɛ efee akɛ, yɛ nakai beaŋ lɛ, niŋmai taoi ni akɛ wo agbaku ekpa nɔ lɛ ebu ni abaanyɛ akɛtsu nii kɛ ŋmala saji ashwie shi. Anaa enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ Luka klɛŋklɛŋ yitso lɛ mli. Abi Zakaria ni tɔ mu yɛ be kukuoo ko mli lɛ ni etsɔɔ gbɛi ni akɛwo ebi lɛ. Kuku 63 lɛ kɛɔ akɛ: “Ni ebi tao fioo ko [eeenyɛ efee akɛ, ekɛ eniji fee okadi], ni eŋma akɛ: Yohane ji egbɛi.” Biblia mli wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji gbalaa mli akɛ, wiemɔ ni ji “tao” lɛ baanyɛ akɔ niŋmaa tao ko ni akɛ tso fee ni ekolɛ akɛ wo agbaku ekpa nɔ lɛ he. Ekolɛ mɔ ko ni yɔɔ jɛi yɛ nakai beaŋ lɛ yɛ niŋmaa tao ko, ni Zakaria baanyɛ aŋma nii yɛ nɔ.

Nɔkwɛmɔnɔ kroko hu haa efeɔ faŋŋ akɛ mɛi le niŋmaa tao, ni amɛle nɔ ni akɛfeɔ hu yɛ nakai beaŋ. Aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji lɛ mli akɛ, be ko beni Petro kɛ asafo ko ni yɔɔ sɔlemɔwe lɛ wieɔ lɛ, ewo amɛ hewalɛ akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuiiaŋ, . . . koni agbe nyɛhe eshai lɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 3:11, 19) Hela feemɔwiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “agbe” lɛ shishi ji “ajie yɛ nɔ, atsumɔ.” The New International Dictionary of New Testament Theology lɛ gbala mli akɛ: “Eeenyɛ efee akɛ feemɔwiemɔ ni akɛtsu nii yɛ ŋmalɛ nɛɛ mli kɛ hei krokomɛi lɛ hiɛ shishinumɔ ni kɛ niŋmaa tao ko ní akɛ wo agbaku ekpa nɔ ni abaanyɛ akɛtsu nii shii abɔ lɛ yɛ tsakpãa.”

Amaniɛbɔi ni yɔɔ Sanekpakpai lɛ amli lɛ hu tsɔɔ akɛ eeenyɛ efee akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi kɛ etoibolɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ŋmala nii yɛ amɛdaa gbi nifeemɔi amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi ji Mateo kɛ Zakeo ni ji toohelɔi (Mateo 9:9; Luka 19:2); kpeehe ko onukpai lɛ ateŋ mɔ kome (Marko 5:22); asraafoiatsɛ ko (Mateo 8:5); Yohana, ni ji Herode Antipa tsulɔnukpa lɛ ŋa lɛ (Luka 8:3); kɛ agbɛnɛ hu woloŋmalɔi, Farisifoi, Sadukifoi, kɛ Onukpai Agwabɔɔ lɛ mli bii. (Mateo 21:23, 45; 22:23; 26:59) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Yesu bɔfoi lɛ kɛ kaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo—kɛ́ jeee amɛ fɛɛ po lɛ—le niŋmaa.

Nikaselɔi, Tsɔɔlɔi, kɛ Woloŋmalɔi

Bɔni afee ni Yesu kaselɔi lɛ anyɛ atsɔɔ nii akɛ Kristofoi lɛ, jeee nɔ ni Yesu wie kɛ nɔ ni efee lɛ pɛ ehe baahia ni amɛle, shi esa akɛ amɛnu bɔ ni Mla lɛ kɛ gbalɛi ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ kɔɔ Kristo he ehaa lɛ shishi. (Bɔfoi lɛ Asaji 18:5) Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, Luka ŋma kpee ko ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi fee beni atee lɛ shi sɛɛ nɔŋŋ lɛ he sane. Mɛni Yesu fee? “Ebɔi kɛjɛ Mose kɛ gbalɔi lɛ fɛɛ nɔ, ni etsɔɔ amɛ nibii ni yɔɔ ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli yɛ ehewɔ lɛ ashishi.” No sɛɛ etsɛɛ ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Enɛɛmɛi ji miwiemɔi ni mikɛnyɛ wie beni mikɛnyɛ yɔɔ lolo lɛ, akɛ ja nibii fɛɛ ni aŋma yɛ Mose Mla lɛ kɛ gbalɔi lɛ kɛ lalai lɛ amli yɛ mihewɔ lɛ ná ba mli. Kɛkɛ lɛ egbele amɛjwɛŋmɔ naa, koni amɛna Ŋmalɛi lɛ anaa.” (Luka 24:27, 44, 45) Sɛɛ mli lɛ, kaselɔi lɛ ‘kai’ nibii ni Yesu tsɔɔ amɛ lɛ.—Yohane 12:16.

Amaniɛbɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ bɔfoi lɛ kɛ kaselɔi lɛ kɛ hiɛdɔɔ pɛi Ŋmalɛi lɛ amli ni amɛkase koni amɛnu nibii ni amɛna kɛ nibii ni amɛnu yɛ amɛ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo he lɛ ashishi jogbaŋŋ. (Luka 1:1-4; Bɔfoi lɛ Asaji 17:11) Harry Y. Gamble ni ji jamɔ he nilelɔ kpanaa yɛ University of Virginia lɛ ŋma kɛkɔ sane nɛɛ he akɛ: “Ŋwanejee ko bɛ he akɛ kɛjɛ be ni ato Kristojamɔ shishi lɛ tɔŋŋ ni Kristofoi komɛi, eeenyɛ efee kui srɔtoi, tuu amɛhe kɛha Yudafoi aŋmalɛ lɛ kasemɔ kɛ amɛshishitsɔɔmɔ fitsofitso, ni amɛná ŋmalɛi anɔdaamɔnɔ [odaseyelii] kɛha hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ akɛ Kristofoi lɛ, ni amɛha mɛi anine shɛ ŋmalɛi nɛɛ anɔ koni amɛkɛshiɛ Kristofoi atsɔɔmɔi.”

Enɛɛmɛi fɛɛ tsɔɔ akɛ yɛ nɔ najiaŋ ni mra be mli Yesu kaselɔi lɛ aaadamɔ wiemɔi ni akɛ naabu jajeɔ lɛ pɛ nɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe wo nikasemɔ, nikanemɔ, kɛ niŋmaa mli vii. Amɛji nikaselɔi, tsɔɔlɔi, kɛ woloŋmalɔi. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, amɛji Nyɔŋmɔ gbɔmɛi ni kɛ amɛhe fɔ̃ɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ. Yesu wo amɛ shi akɛ, ‘anɔkwale mumɔ lɛ baakai amɛ nii fɛɛ ni ekɛɛ amɛ lɛ.’ (Yohane 14:17, 26) Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye bua amɛ ni amɛkai nɔ ni Yesu fee kɛ nɔ ni ewie, ni ewiemɔi kakadaji tamɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ po fata he lɛ, ni amɛŋmala amɛshwie shi. (Mateo, yitso 5-7) Mumɔ lɛ ye ebua mɛi ni ŋmala Sanekpakpa lɛ hu ni amɛŋmala bɔ ni Yesu nu he eha yɛ bei komɛi amli kɛ esɔlemɔi amli wiemɔi lɛ amɛshwie shi.—Mateo 4:2; 9:36; Yohane 17:1-26.

No hewɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ eyɛ mli akɛ mɛi ni ŋmala Sanekpakpa lɛ ná saji ni amɛŋmala lɛ kɛjɛ saji ni akɛ naabu jaje kɛ woji amli moŋ, shi amɛná nibii ni amɛŋmala lɛ kɛjɛ mɔ ko ni abaanyɛ amu afɔ̃ enɔ fe mɔ fɛɛ mɔ ni nɔ kwɔ gojoo—Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ dɛŋ. Belɛ, wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa kwraa akɛ “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ lɛ ejɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛ mli” ni ebaanyɛ etsɔɔ wɔ nii ni etsɔɔ wɔ gbɛ koni wɔfee nibii ni baasa Nyɔŋmɔ hiɛ.—2 Timoteo 3:16, Ga Biblia Hee.

[Shishigbɛ niŋmaa]

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 14]

Eeenyɛ efee akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ŋmala nii yɛ amɛdaa gbi nifeemɔi amli

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 15]

Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ye ebua Yesu mra be mli kaselɔi lɛ ni amɛkai nɔ ni efee kɛ nɔ ni ewie lɛ ni amɛŋmala amɛshwie shi

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

 Ani Bɔfoi lɛ Leee Woloŋ?

Beni Yerusalem nɔyelɔi lɛ kɛ onukpai lɛ na “Petro kɛ Yohane ekãa lɛ ní amɛyoo akɛ jeee woloŋlelɔi kɛ nilelɔi komɛi ji amɛ lɛ, efee amɛhiɛ yaa.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:13) Ani eji anɔkwale akɛ bɔfoi lɛ jeee woloŋlelɔi loo amɛleee nikanemɔ kɛ niŋmaa? Beni The New Interpreter’s Bible lɛ wieɔ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ ni mɛi hiɛ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Esaaa akɛ anuɔ wiemɔi nɛɛ ashishi akɛ etsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ Petro [kɛ Yohane] nako woloŋ tsɔsemɔ ko kwraa, ni no hewɔ lɛ amɛnyɛŋ amɛŋma nii loo amɛkane nii. Nɔ ni wiemɔ nɛɛ tsɔɔ kɛkɛ ji akɛ, srɔtofeemɔ agbo kã shihilɛ ni mɛi ni kojoɔ lɛ yɔɔ mli lɛ kɛ shihilɛ ni bɔfoi lɛ yɔɔ mli lɛ teŋ.”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Niŋmaa tao ko ni akɛ wo agbaku ekpa nɔ kɛ niŋmaa tsei ni akɛtsu nii yɛ klɛŋklɛŋ afii 100 loo afi 100 Ŋ.B. afii lɛ amli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

“Ebi tao fioo ko, ni eŋma akɛ: Yohane ji egbɛi”

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© British Museum/Art Resource, NY