Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shikpɔŋ lɛ Miiye “Atridii” Ani Abaanyɛ Atsa?

Shikpɔŋ lɛ Miiye “Atridii” Ani Abaanyɛ Atsa?

Shikpɔŋ lɛ Miiye “Atridii” Ani Abaanyɛ Atsa?

AANA okadii lɛ—Shikpɔŋ lɛ he miidɔ waa. Anaa enɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ Alaska akrowa ko ni atsɛɔ lɛ Newtok, ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ shishigbɛ he ni fɛ̃i yeɔ waa yɛ lɛ. Shikpɔŋ sũ ni ato Newtok yɛ nɔ, ni etsɔ ais ni wa keketee, ni no hewɔ lɛ, atsɛɔ lɛ permafrost lɛ miisere. Frank ni yɔɔ Newtok lɛ kɛ ŋkɔmɔyeli wie akɛ “Misumɔɔɔ akɛ mahi permafrost lɛ nɔ [dɔŋŋ]. Jɛi yɛ ŋmɔtɔŋmɔtɔ tsɔ.” Niiamlipɛimɔi srɔtoi ni afee lɛ kɛɔ akɛ, biɛ afii nyɔŋma mli lɛ akrowa ni yɔɔ ŋshɔnaa nɛɛ baalaaje.

Majimaji ateŋ kuu ko ni pɛi shikpɔŋ lɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ mli amɛkwɛ, ni ji Intergovernmental Panel on Climate Change (ni afoɔ lɛ kuku akɛ IPCC) lɛ mu sane naa akɛ, “ŋwanejee ko bɛ he akɛ shikpɔŋ lɛ nɔ miidɔ.” Kɔɔyɔŋ dɔlɛ ni miiya hiɛ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ yeɔ enɛ he odase. Nɔ ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi tsɛɔ lɛ akɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ lɛ eha shikpɔŋ lɛ nɔ nibii tamɔ nuhɔmɔ ni sɛɛ tsɛɔ, nugbɔnɛmɔ ni naa wa, kɔɔyɔŋ dɔlɛ ni naa wa kɛ lasuogbelei wuji lɛ miifa yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Mɛni baaba wɔshikpɔŋ lɛ nɔ? Ani abaanyɛ atsa “atridii” ni shikpɔŋ lɛ yeɔ lɛ?

Shikpɔŋ lɛ Naagba lɛ Yɔsemɔ

Taakɛ datrɛfoi feɔ yɛ helatsɛ ko ni kã helatsamɔhe lɛ he lɛ, nakai nɔŋŋ kɔɔyɔŋ tsakemɔ he nilelɔi kwɛɔ shikpɔŋ lɛ akɛ amɛaana okadi ko ni he hiaa lo. Akɛ ŋwɛiniiaŋ tsɔji ni afee lɛ kwɛɔ ais wuji ni miisere lɛ, kɔɔyɔŋ tsakemɔ nitsumɔhei kadiɔ bɔ ni nugbɔ nɛɔ ehaa lɛ, akɛ kakoi ni tɛo ŋshɔ lɛ hiɛ susuɔ ŋshɔŋ dɔlɛ, kɔɔyɔŋ lɛji susuɔ kɔɔyɔŋ nibii srɔtoi lɛ afalɛ. Akɛ saji babaoo ni kɔɔ kɔɔyɔŋ tsakemɔ he ni tsɔji srɔtoi nɛɛ haa nine shɛɔ nɔ lɛ woɔ kɔmpiutai wuji amli. Afeɔ kɔɔyɔŋ tsakemɔi he nɔkwɛmɔnii yɛ kɔmpiutai anɔ koni akɛna bɔ ni kɔɔyɔŋ tsakemɔi baaji yɛ biɛ afii nyɔŋmai abɔ loo ohai abɔ po mli.

Mɛni ayɔse akɛ eji Shikpɔŋ lɛ naagba? Mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ kɔɔyɔŋ nibii ni haa jeŋ dɔɔ lɛ efa fe nine yɛ kɔɔyɔɔ lɛŋ. Time wolo tɛtrɛɛ lɛ kɛɛ akɛ, yɛ afi 2006 mli pɛ lɛ, carbon dioxide falɛ ni ajieɔ awoɔ kɔɔyɔŋ lɛ “shɛ tɔn akpekpei toi akpei 32 sɔŋŋ.” Tamɔ abɔɔ ni ama glase tsu awo he ji lɛ, kɔɔyɔŋ nibii nɛɛ gbalaa shikpɔŋ lɛ nɔ dɔlɛ lɛ amɛwoɔ amɛmli koni ekaya ŋwɛiniiaŋ, ni enɛ haa jeŋ dɔɔ. Mɛni baanyɛ aba wɔsɛɛ? Kuu ni ji IPCC lɛ kɛɛ akɛ, kɛ́ atee nɔ ajie kɔɔyɔŋ nibii abɔ ni ajieɔ awoɔ kɔɔyɔŋ amrɔ nɛɛ lɛ, ebaaha “tsakemɔi babaoo aba je lɛŋ kɔɔyɔŋ tsakemɔ lɛ mli,” ni enɛ mli baanyɛ awo wu fe nɔ ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ. Amrɔ nɛɛ mɛi babaoo kpɛlɛɔ nɔ akɛ ja wɔkutɔ carbon dioxide ni ajieɔ awoɔ kɔɔyɔɔ lɛ mli lɛ mli dani shihilɛ lɛ baahi. Shi nɔkwɛmɔnii srɔtoi ni afee yɛ kɔmpiuta nɔ lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ́ akutɔ nibii abɔ ni ajieɔ awoɔ kɔɔyɔŋ lɛ mli po lɛ, “je lɛŋ dɔlɛ lɛ baaya nɔ aya hiɛ, ni [no baaha] ŋshɔ lɛ aya nɔ ayi fe nine yɛ afii ohai abɔ ni kã wɔhiɛ lɛ amli.”

He ni Abaaná Enaa Tsabaa Yɛ

Eji anɔkwale akɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ he nikasemɔ kãaa shi akɔɔɔ. “Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nikaselɔi lɛ biɔ amɛhe akɛ, kɛ́ Shikpɔŋ lɛ nɔ dɔ lɛ, mɛɛ tsakemɔi baaba atatui lɛ amli? Ani atatui ni yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ ni gbalaa dɔlɛ amɛwoɔ amɛmli ni haa shikpɔŋ lɛ nɔ dɔlɛ yaa hiɛ lɛ, baafa fe atatui ni mli ti ni haaa hulu dɔlɛ lɛ anina wɔ babaoo lɛ?” Enɛɛmɛi ji saji ni abibii yɛ wolo ko (Earth Observatory) ni akɛwo Intanɛt lɛ nɔ lɛ mli. Mɛni ji saji nɛɛ ahetoo? “Amrɔ nɛɛ adebɔɔ he nilelɔi nyɛɛɛ aha saji nɛɛ ahetoo.”

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ maa nɔ mi akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ ji “ŋwɛi kɛ shikpɔŋ,” ní ‘atatui lɛ ni sɛŋ shi shiŋŋ yɛ ŋwɛi’ lɛ fata he lɛ ‘Tsɛ.’ (1 Mose 14:19; Abɛi 8:28) Ekɛ lala wiemɔ wie lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ, mikɛ “nilee wo sabai [loo atatui lɛ] amli.” Hɛɛ, Yehowa nuɔ nɔ ni adebɔɔ nibii ahe nilelɔi nyɛɛɛ anu shishi lɛ shishi kɛmɔɔ shi.—Hiob 38:36.

Kadimɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ wie yɛ kɔɔyɔɔ ni ha shikpɔŋ lɛ he taakɛ aŋma yɛ Biblia lɛ mli aaafee afii 2,700 ni eho nɛ lɛ he akɛ: “Nugbɔnɛmɔ . . . jɛɔ ŋwɛi shwieɔ shi, ní ekuuu esɛɛ kɛyaaa jɛi dɔŋŋ, akɛ ja eha shikpɔŋ lɛ nu.” (Yesaia 55:10) Kwɛ bɔ ni wiemɔi nɛɛ gbalaa adebɔɔ mli gbɛjianɔtoo ni haa shikpɔŋ lɛ nɔ nu ni akɛtsu nii momo lɛ mli tseɔ koni akɛtsu nii ekoŋŋ lɛ mli faŋŋ! Lamɔ ni yɔɔ atatu lɛ mli lɛ tsɔɔ nu ni enɛɔ akɛ nugbɔ, ni enɛ ‘haa shikpɔŋ lɛ nu.’ Hulu la haa nu lɛ tsɔɔ lamɔ ekoŋŋ ni ‘ekuɔ esɛɛ kɛyaa jɛi,’ loo atatu lɛŋ koni eyaje nakai nifeemɔ lɛ shishi ekoŋŋ. Afii ohai abɔ dani woji krokomɛi aaawie shikpɔŋ lɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔ lɛ he lɛ, no mli lɛ Yehowa Wiemɔ ni ji Biblia lɛ ewie nibii nɛɛ ahe fitsofitso momo. Enɛ haa wɔnáa hekɛnɔfɔɔ yɛ Bɔlɔ lɛ kɛ nɔ ni ebaanyɛ efee lɛ mli, aloo jeee nakai? Kɛ́ wɔmiitao wɔna bɔ ni kɔɔyɔŋ tsakemɔ he naagba ni wɔkɛkpeɔ amrɔ nɛɛ naa baayakpa lɛ, ani nilee bɛ mli akɛ wɔɔkwɛ “mɔ ni” ‘bɔ kɔɔyɔɔ’ kɛ ‘nugbɔnɛmɔ tsɛ,’ ni ji mɔ ni le bɔ ni shikpɔŋ lɛ tsuɔ nii ehaa lɛ gbɛ kɛha ŋaawoo?—Amos 4:13; Hiob 38:28.

Yiŋtoo ko Hewɔ Abɔ Shikpɔŋ Lɛ

Eyɛ mli akɛ mɛi hiɛ susumɔi srɔtoi yɛ nɔ ni baaba wɔshikpɔŋ lɛ nɔ wɔsɛɛ lɛ he moŋ, shi anyɛŋ aje anɔkwa sane kome nɛɛ he ŋwane: Shikpɔŋ lɛ nɔ bɛ. Akɛ nɔ ni tamɔɔɔ shibɔlemɔ ŋulamii krokomɛi lɛ, adebɔɔ nibii ni wala yɔɔ amɛmli srɔtoisrɔtoi babaoo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛni haa enɛ baa lɛ nakai? Adebɔɔ nibii ahe nilelɔi tsɔɔ akɛ enɛ baa lɛ nakai yɛ yiŋtoi srɔtoi ahewɔ. Nomɛi diɛŋtsɛ ji, nu babaoo yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ; shikpɔŋ lɛ kã he ko ni kɛ hulu lɛ teŋ jɛkɛmɔ lɛ sa jogbaŋŋ; ni agbɛnɛ hu kɔɔyɔŋ nibii lɛ efutu jogbaŋŋ ni oxygen babaoo yɛ mli.

Ekolɛ ebaafee bo naakpɛɛ akɛ ooole akɛ Biblia mli wolo ni ji Mose Klɛŋklɛŋ Wolo lɛ wie nibii nɛɛ ahe yɛ emli amaniɛbɔɔ ni kɔɔ adebɔɔ he lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, 1 Mose 1:10 lɛ tsɔɔ mli akɛ “nui lɛ anaabuamɔ lɛ” Nyɔŋmɔ ‘tsɛ́ lɛ ŋshɔ’—ekã shi faŋŋ akɛ, amaniɛbɔɔ nɛɛ miiwie nui babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Wɔkaneɔ yɛ 1 Mose 1:3 akɛ: “Nyɔŋmɔ kɛɛ: La aba! ni la ba.” Akɛni shikpɔŋ lɛ kã he ko ni kɛ hulu lɛ teŋ jɛkɛmɔ lɛ sa jogbaŋŋ hewɔ lɛ, enɔ nui lɛ babaoo tsɔɔɔ lamɔ koni efã kɛya ŋwɛiniiaŋ.

Mose Klɛŋklɛŋ Wolo 1:6 lɛ kɛɔ akɛ, Nyɔŋmɔ fee “atatu” loo kɔɔyɔɔ ni ha shikpɔŋ lɛ he. Kɛkɛ ni kuku 11 kɛ 12 lɛ wie akɛ, Nyɔŋmɔ ha jwɛi, bai, kɛ tsei kwɛ̃. Enɛɛmɛi fɛɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ kɔɔyɔɔ ni amuɔ ni ji oxygen yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, ni enɛ ji nɔ ko ni sɛɛ mli lɛ ebaanyɛ eha gbɔmɛi kɛ kooloi anyɛ ahi shi kɛtsɔ mu ni amɛaamu oxygen lɛ nɔ.

Belɛ, te wɔɔmu saji anaa wɔha tɛŋŋ? Beni Nyɔŋmɔ bɔ shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ nu babaoo, ni ekɛma he ko ni kɛ hulu lɛ teŋ jɛkɛmɔ lɛ sa jogbaŋŋ, ni efutu kɔɔyɔŋ nibii ni ha he lɛ jogbaŋŋ lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ yiŋtoo krɛdɛɛ ko hewɔ efee enɛɛmɛi fɛɛ. Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ: ‘Nyɔŋmɔ ebɔɔɔ shikpɔŋ lɛ efolo, shi eshɔ̃ lɛ ni ahi nɔ.’ (Yesaia 45:18) Lala 115:16 lɛ kɛɔ akɛ: “Ŋwɛi lɛ Yehowa ŋwɛi ni, shi shikpɔŋ lɛ eŋɔha gbɔmɛi abii.” Hɛɛ, abɔ shikpɔŋ lɛ koni gbɔmɛi ahi nɔ.

Taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, Nyɔŋmɔ bɔ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ ni ekɛ amɛ to Eden trom, ni ji paradeiso fɛfɛo lɛ mli. Ekɛwo amɛdɛŋ akɛ, ‘amɛhu mli ni amɛbu he.’ (1 Mose 2:15) Agbɛnɛ hu Nyɔŋmɔ kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afáa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ.” (1 Mose 1:28) Bo lɛ susumɔ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni no mli lɛ ekã amɛhiɛ lɛ he okwɛ! Akɛwo amɛdɛŋ akɛ amɛlɛɛ Paradeiso lɛ mli kɛkpele je lɛŋ fɛɛ ni amɛhi mli kɛya naanɔ. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni yɔɔ miishɛɛ po nɛ!

Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ aaabo Nyɔŋmɔ toi lɛ, amɛkɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛ, ni enɛ ji nɔ ko ni adesai ateŋ fã kpotoo etee nɔ amɛnyiɛ sɛɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. (1 Mose 3:1-6) Mɛni ejɛ mli kɛba? Yɛ nɔ najiaŋ ni adesai aaahũ shikpɔŋ lɛ ni amɛkwɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ, ‘amɛmiifite shikpɔŋ’ lɛ moŋ yɛ gbɛ ni anako enɔ dã nɔ. (Kpojiemɔ 11:18) Shi wɔbaanyɛ wɔtsɛ wɔtsui wɔŋmɛ wɔmli yɛ anɔkwa sane ni ji akɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ tsakeko lɛ hewɔ. Biblia lɛ woɔ wɔ shi akɛ: ‘Nyɔŋmɔ eŋɔ shikpɔŋ lɛ eto eshishitoo nii lɛ anɔ, koni ekahoso gbi ko gbi ko.’ (Lala 104:5) Ni Yesu diɛŋtsɛ wo shi yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli akɛ: “Ajɔɔ mɛi ni he jɔ lɛ; shi amɛaaye shikpɔŋ lɛ nɔ.” (Mateo 5:5) Te aaafee tɛŋŋ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ aaaba mli?

Wɔsɛɛ ni Yɔɔ Miishɛɛ Kã Wɔhiɛ

Tsutsu U.S. maŋ hiɛnyiɛlɔ ko kɛɛ akɛ: “Kɔɔyɔŋ tsakemɔ he naagba lɛ ji naagba ko ni miiya nɔ yɛ jeŋ fɛɛ.” Kɛ́ nakai eji lɛ, ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ jeŋ muu fɛɛ tsabaa he miihia? Yesu Kristo tsɔɔ nɔ ni nakai tsabaa lɛ ji—Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ. Etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle akɛ: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba.” (Mateo 6:9, 10) Biblia gbalɛ tsɔɔ akɛ, nɛkɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli nɛɛ ji jeŋ muu fɛɛ nɔyeli ní etsɛŋ “eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ [ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔyelii lɛ] fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ.” (Daniel 2:44) Kɛfata he lɛ, ‘ebaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.’ (Kpojiemɔ 11:18) Ekã shi faŋŋ akɛ, mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ ni amɛkpataa enɔ nibii lɛ ahiɛ lɛ baabu amɛnifeemɔi lɛ ahe akɔntaa, ni abaakpata amɛhiɛ.

Shi mɛni ebaafee yɛ wɔshikpɔŋ ni afite nɔ lɛ he? Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ, beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, efee naakpɛɛ nibii ni tsɔɔ akɛ eyɛ hewalɛ yɛ adebɔɔ nibii, tamɔ ahum kɛ ŋshɔ lɛ anɔ. Ekɛ wiemɔi fioo ko ha ahum ko ni naa wa ŋmɛ dɛmm. (Marko 4:35-41) Ákɛ nɔyelɔ ni yɔɔ ŋwɛi ni ji “nuŋtsɔmɛi anuŋtsɔ kɛ maŋtsɛmɛi amaŋtsɛ” lɛ, Yesu baaná shikpɔŋ lɛ kɛ enɔ nibii lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni da waa nɔ. (Kpojiemɔ 17:14) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu tsɛ enɔyeli lɛ akɛ “jeŋ hee.” (Mateo 19:28) Biblia shishitsɔɔmɔ kroko kɛ wiemɔ ni ji “aaafee nibii fɛɛ ehee” tsu nii. (New International Version) Yesu baafee nibii ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ ehee koni amɛtamɔ bɔ ni nibii nɛɛ ji yɛ Eden trom lɛ mli lɛ nɔŋŋ. Akɛ Paradeiso baaba ekoŋŋ. (Luka 23:43) Abaatsa “atridii” ni shikpɔŋ lɛ yeɔ lɛ—kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ.

Amrɔ nɛɛ po lɛ, obaanyɛ oná Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli lɛ he sɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yesu gba akɛ: “Aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ní akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” (Mateo 24:14) Mɛi akpekpei abɔ miibo sanekpakpa lɛ ni ashiɛɔ lɛ toi. Ni enɛ miitsake mɛi. Eeha mɛi miitsake amɛsui gbohii ni eka amɛhe lɛ. Eeha mɛi aweku shihilɛ miihi fe tsutsu lɛ. Eeha mɛi kɛ suɔmɔ miiye hetsɛ̃ ni amɛyɔɔ kɛha maŋ kroko nɔ bii lɛ najiaŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ miitsu nibii ni adesai anɔyelii nyɛŋ atsu. Eha mɛi ni miihe ashɛ akpekpei kpawo ni jɛ maji ni fe 235 anɔ lɛ efee ekome akɛ nyɛmimɛi! Hɛɛ, ákɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shishibii lɛ, aatsɔse amɛ kɛha naanɔ wala yɛ Paradeiso mli yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ.

Wɔsɛɛ kpakpa yɛ kɛha Shikpɔŋ lɛ. Eba akɛ bo hu owɔsɛɛ aaafee nakai nɔŋŋ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Biblia lɛ wie adebɔɔ mli gbɛjianɔtoo ni haa shikpɔŋ lɛ nɔ nu ni akɛtsu nii momo lɛ mli tseɔ koni akɛtsu nii ekoŋŋ lɛ he afii ohai abɔ kwraa dani woji krokomɛi wie he

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]

Yesu ‘fã kɔɔyɔɔ lɛ yi, ni ekɛɛ ŋshɔ lɛ akɛ: Bu onaa ní ofee diŋŋ: Ni kɔɔyɔɔ lɛ fɔ̃ɔ tswaa ni eŋmɛ dɛmm’

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]

Kɛ́ akɛ Paradeiso ba ekoŋŋ lɛ, shikpɔŋ lɛ “atridii” lɛ baaya

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 26 lɛ Jɛ]

Godo-Foto