Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Ooma Otsu yɛ Shia nɔ loo yɛ Tɛsaa nɔ?

Ani Ooma Otsu yɛ Shia nɔ loo yɛ Tɛsaa nɔ?

Ani Ooma Otsu yɛ Shia nɔ loo yɛ Tɛsaa nɔ?

ANI onyaa Biblia lɛ kanemɔ he? Ani otoɔ be po koni oha Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome kɛ bo akase Biblia lɛ daa? Kɛ́ nakai ni lɛ, eeenyɛ efee akɛ onuɔ he akɛ nilee ni oná lɛ haa onuɔ nɔ hewɔ ni amrɔ nɛɛ je lɛ mli eyi obɔ kɛ haomɔi babaoo lɛ shishi jogbaŋŋ. (Kpojiemɔ 12:9, 12) Kɛfata he lɛ, Biblia mli ŋmalɛi babaoo shɛjeɔ omii yɛ jaramɔ beaŋ, ni agbɛnɛ hu amɛhaa onáa hiɛnɔkamɔ kɛha wɔsɛɛ.—Lala 145:14; 147:3; 2 Petro 3:13.

Ehe miihia waa ni mɛi ni miisumɔ akɛ amɛtsɔmɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ aná Biblia mli nilee ni ja. Ani no pɛ kɛkɛ fa? Dabi. Bɔni afee ni Biblia kaselɔ ko aya nɔ ahi shi akɛ anɔkwa Kristofonyo—titri lɛ yɛ be mli ni akaa ehemɔkɛyeli lɛ—ehe miihia ni efee nɔ kroko ni he hiaa waa hu. Mɛni ji nifeemɔ nɛɛ? Bɔni afee ni wɔná hetoo lɛ, nyɛhaa wɔsusua Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ, ni ji maŋshiɛmɔ ko ni Yesu ha yɛ gɔŋ ko nɔ yɛ Galilea lɛ he kuku wɔkwɛa.—Mateo 5:1, 2.

Aka Tsũi Enyɔ Komɛi Akwɛ

Ani ole wiemɔi ni yɔɔ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli? Obaanyɛ ona maŋshiɛmɔ ni ehe gbɛi waa nɛɛ yɛ Mateo kɛ Luka Sanekpakpai lɛ amli. (Mateo 5:1–7:29; Luka 6:20-49) Ebaahe minitii 20 pɛ ni akɛkane maŋshiɛmɔ muu lɛ fɛɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, atsɛ ŋmalɛi ni fa fe 20 ayisɛɛ kɛjɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli yɛ shiɛmɔ nɛɛ mli, ni mfonirifeemɔŋ wiemɔi ni fa fe 50 hu yɛ mli. Mfonirifeemɔŋ wiemɔi lɛ ateŋ ekome ni kɔɔ tsũi enyɔ komɛi amaamɔ he lɛ sa kadimɔ waa, ejaakɛ Yesu kɛ no mu eshiɛmɔ nɛɛ naa. Kɛ́ onu bɔ ni nakai nɔkwɛmɔnɔ ni ekɛmu eshiɛmɔ lɛ naa lɛ he hiaa ha lɛ shishi lɛ, ebaaye ebua bo koni ona bɔ ni ooofee ofi shi shiŋŋ akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔ, ekɔɔɔ he eko hemɔkɛyeli he kaa fɛɛ kaa ni ekolɛ okɛaakpe lɛ.

Yesu kɛɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni nuɔ miwiemɔi nɛɛ ni eyeɔ nɔ lɛ, maŋɔ lɛ mato [nilelɔ] ni ma etsu yɛ tɛsaa nɔ lɛ he. Ni nugbɔ tue, ni faai ba, ni kɔɔyɔɔ tswa, ni amɛshimɔ tsũ lɛ, shi ewuleee; ejaakɛ ato shishi yɛ tɛsaa nɔ. Ni mɔ fɛɛ mɔ ni nuɔ miwiemɔi nɛɛ ni eyeee nɔ lɛ, aaaŋɔ lɛ ato nuu kwashia ni ma etsũ yɛ shia nɔ lɛ he. Ni nugbɔ tue, ni faai ba, ni kɔɔyɔɔ tswa, ni amɛshimɔ tsũ lɛ, ni ewule, ni ewulemɔ lɛ da.”—Mateo 7:24-27.

Nuu ko ‘ní Tsa Shi Kwɔŋkwɔŋ’

Mɛɛ anɔkwa sane ni he hiaa Yesu ha ekaselɔi lɛ le kɛtsɔ tsumalɔi enyɔ lɛ he abɛbua lɛ nɔ? Bɔni afee ni ona hetoo lɛ, pɛimɔ Yesu wiemɔi lɛ amli jogbaŋŋ okwɛ. Mɛni okadiɔ yɛ tsũi enyɔ lɛ ahe? Tsũi enyɔ lɛ fɛɛ kɛ osharai kome too lɛ nɔŋŋ kpe. Ekolɛ tsũi lɛ je amɛhe. Agbɛnɛ hu, eeenyɛ efee akɛ amɛmamɔ shikpɔŋ ni yɔɔ he kome too lɛ nɔŋŋ nɔ—ekome ma ekroko lɛ masɛi po. Kɛlɛ, ama ekome yɛ shia nɔ, ni ama ekroko lɛ yɛ tɛsaa nɔ. Te aaafee tɛŋŋ enɛ aba lɛ nakai? Ejaakɛ taakɛ abɔ he amaniɛ yɛ Luka Sanekpakpa lɛ mli lɛ, nuu nilelɔ lɛ ‘tsa shi kwɔŋkwɔŋ’ ni eyanina tɛsaa. (Luka 6:48) Enɛ hewɔ lɛ, nuu nilelɔ lɛ tsu lɛ wuleee.

Mɛni ji oti ni Yesu taoɔ ema nɔ mi lɛ? Yesu kɛ abɛbua nɛɛ ha koni ekɛma tsumalɔi lɛ anifeemɔi lɛ anɔ mi, shi jeee ni ekɛma bɔ ni amɛtsũi lɛ yɔɔ ehaa, loo hei ni tsũi lɛ mamɔ loo hewalɛ ni osharai ni amɛkɛkpe lɛ yɔɔ lɛ anɔ mi. Hii lɛ ateŋ mɔ kome tsa shi kwɔŋkwɔŋ, shi mɔ kome lɛ efeee nakai. Te ooofee tɛŋŋ ofee onii tamɔ nuu nilelɔ lɛ ni otsa shi kwɔŋkwɔŋ lɛ? Yesu diɛŋtsɛ mua oti ni yɔɔ abɛbua lɛ mli lɛ naa beni ekɛɛ akɛ: ‘Shi mɛni hewɔ nyɛtsɛɔ mi akɛ: Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ! ni nyɛfeee nii ni mikɛɔ lɛ? Mɔ fɛɛ mɔ ni baa miŋɔɔ ni enuɔ miwiemɔi lɛ ni eyeɔ nɔ lɛ, matsɔɔ nyɛ mɔ ni etamɔ: etamɔ nuu ko, ní beni emãa tsu lɛ, etsa shi kwɔŋkwɔŋ ni eto shishi yɛ tɛsaa nɔ.’—Luka 6:46-48.

Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ mɔ ko bo Biblia mli tsɔɔmɔi lɛ atoi loo ekane Biblia lɛ yɛ shĩa kɛkɛ lɛ, etamɔ mɔ ko ni miimã tsu eema shia nɔ—ehe ehiaaa ni etsa shi. Shi akɛ aaahi shi yɛ Kristo tsɔɔmɔi lɛ anaa lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo diɛŋtsɛ. Ebiɔ ni atsa shi kwɔŋkwɔŋ kɛyanina tɛsaa.

No hewɔ lɛ, kɛ́ obaafi shi shiŋŋ akɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔ loo ofiŋ shi shiŋŋ lɛ, edamɔ bɔ ni okɛ nɔ ni onuɔ lɛ tsuɔ nii ohaa lɛ nɔ. Kɛ́ okɛ nɔ ni okaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii yɛ odaa gbi shihilɛ mli lɛ, otamɔ nuu nilelɔ ni tsa shi kwɔŋkwɔŋ lɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ Biblia kaselɔ fɛɛ Biblia kaselɔ ahe be kɛsusu enɛ he, ni ebi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: ‘Ani miji mɔ ni nuɔ kɛkɛ, aloo miji mɔ ni kɛtsuɔ nii? Ani mikaneɔ Biblia lɛ ni mikaseɔ kɛkɛ, aloo mikɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsuɔ nii kɛ́ miikpɛ miyiŋ?’

Nɔ ni Jɛɔ Shi ni Atsaa Kwɔŋkwɔŋ lɛ Mli Kɛbaa

Susumɔ José nɔkwɛmɔnɔ lɛ he okwɛ. Efɔlɔi tsɔse lɛ koni ená bulɛ eha jeŋba he shishitoo mlai ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ, shi lɛ diɛŋtsɛ ekaseee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ehaaa ehe. José kɛɛ akɛ: “Beni mishi wɔshĩa lɛ mli lɛ, mibɔ mɔdɛŋ akɛ mafee mihe gbekɛ kpakpa, shi mikɛ nanemɛi fɔji yabɔ. Mibɔi tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, mikɛ mihe wo jeŋba shara mli, ni mikɛ mɛi fɔɔ nɔmɔ waa hu.”

Yɛ naagbee lɛ, José kpɛ eyiŋ akɛ ebaatsake ejeŋba, ni ekɛ hiɛdɔɔ bɔi Biblia lɛ kasemɔ. José kɛɛ akɛ: “Nɔ kome ni ye ebua mi waa ni ha mitsake mijeŋba ji Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ni mikane ni minu shishi jogbaŋŋ lɛ. Shi ehe be dani minyɛ mitsake mijeŋba kɛ bɔ ni mihiɔ shi mihaa lɛ. Shishijee lɛ, mishe nɔ ni mitsutsu nanemɛi lɛ baawie yɛ mihe lɛ gbeyei, shi miye nakai gbeyeishemɔ lɛ nɔ. Mikpa malemɔ, kɛ wiemɔ sha kɛ nitsumɔ, ni mibɔi Yehowa Odasefoi akpeei yaa. Taakɛ Yesu wo shi lɛ, mikase akɛ kɛ́ mɔ ha eshihilɛ fee mlɛo ni ekɛ ŋaawoi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, ehaa enáa miishɛɛ daa yɛ shihilɛ mli lɛɛlɛŋ.”—Mateo 5:3-12.

Kɛ́ otsa shi kwɔŋkwɔŋ ni oma tsu yɛ tɛsaa nɔ—ni tsɔɔ akɛ, kɛ́ okɛ nɔ ni okaneɔ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ tsu nii lɛ, mɛni baajɛ mli aba? Yesu kɛɛ akɛ: ‘Beni faai ba lɛ, eshimɔ nakai tsũ lɛ, ni enyɛɛɛ ehoso, ejaakɛ ato shishi yɛ tɛsaa nɔ.’ (Luka 6:48) Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ́ oma otsu jogbaŋŋ, ni tsɔɔ akɛ kɛ́ okɛ nɔ ni okaseɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, no lɛ jeee akɛ kaai ni tamɔ ahum lɛ nyɛŋ afite ohemɔkɛyeli kɛkɛ, shi moŋ amɛnyɛŋ amɛhoso lɛ po. Mɛɛ sane ni shɛjeɔ mɔ mii po nɛ!

Kaselɔ Yakobo, ni ji Yesu nyɛ bi lɛ tsi jɔɔmɔ kroko ni Biblia kaselɔi ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ nɔyelɔi diɛŋtsɛ, shi jeee enulɔi kɛkɛ lɛ anine baashɛ nɔ lɛ tã. Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛtsɔ̃mɔa wiemɔ lɛ nɔyelɔi, ni jeee wiemɔ lɛ nulɔi kɛkɛ . . . Mɔ ni maa eyi shi ekwɛɔ heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ mli, ni ekãa he, ni ejeee mɔ ni nuɔ ni ehiɛ kpaa nɔ, shi moŋ eji nɔyelɔ ni tsuɔ he nii lɛ, nakai mɔ lɛ aaajɔɔ lɛ yɛ enɔyeli lɛ mli.”—Yakobo 1:22-25.

Ekã shi faŋŋ akɛ, mɛi ni kɛ Biblia mli ŋaawoo tsuɔ nii lɛ yɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ. Miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ hu haa Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ náa hewalɛ kɛdamɔɔ shi shiŋŋ amɛshiɔ kaai ni tamɔ ahum ni kaa amɛhemɔkɛyeli kɛ anɔkwa ni amɛyeɔ Nyɔŋmɔ lɛ.

Mɛni Obaafee?

Beni Yesu ha e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ, ema nɔ mi akɛ, bei pii lɛ Yehowa Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ biɔ ni mɔ ahala nibii enyɔ ateŋ ekome pɛ, shi jeee akɛ ehala enyɔ lɛ fɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu tsɔɔ akɛ mɔ ko baanyɛ ahala akɛ ebaaha ehiŋmɛi nɔ atse loo ehaŋ ehiŋmɛi nɔ atse, akɛ ebaasɔmɔ Nyɔŋmɔ loo ninámɔ, akɛ ebaanyiɛ gbɛ ni nɔ etsa lɛ nɔ loo ebaanyiɛ gbɛ tɛtɛrɛɛ lɛ nɔ. (Mateo 6:22-24; 7:13, 14) No sɛɛ lɛ, beni Yesu kɛ tsumalɔi enyɔ lɛ ahe abɛbua lɛ muɔ eshiɛmɔ lɛ naa lɛ, ekɛ nibii hu ni esɛɛnyiɛlɔi lɛ baanyɛ ahala amɛteŋ ekome pɛ lɛ fɔ̃ amɛhiɛ, no ji akɛ: Amɛfee amɛnii akɛ nuu nilelɔ lɛ loo nuu kwashia lɛ.

Kɛ́ otee nɔ okɛ otsui muu fɛɛ tsu nɔ ni okaseɔ kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ he nii lɛ, belɛ oofee onii yɛ nilee mli. Hɛɛ, kɛ́ otsa shi kwɔŋkwɔŋ ni oma otsu yɛ tɛsaa nɔ lɛ, ebaaha oná jɔɔmɔi amrɔ nɛɛ kɛ agbɛnɛ hu wɔsɛɛ.—Abɛi 10:25.—w08 11/01-E.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 22]

Kɛ́ wɔbaafi shi shiŋŋ lɛ, edamɔ bɔ ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ tsuɔ nii wɔhaa lɛ nɔ