Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

‘Esusu He yɛ Etsui Mli’

‘Esusu He yɛ Etsui Mli’

Kasemɔ Amɛhemɔkɛyeli Lɛ

‘Esusu He yɛ Etsui Mli’

MARIA ta nitsumɔ kooloo bibioo ko nɔ, ni ehe ejɔɔɔ lɛ. No mli lɛ, eta kooloo nɛɛ nɔ ŋmɛlɛtswai abɔ kɛmiifã gbɛ. Yosef hu nyiɛ ehiɛ kɛ ekãa, ni eetsɔɔ lɛ gbɛ yɛ gbɛjegbɛ ni yaa Betlehem lɛ nɔ, ni Betlehem kã amɛhiɛ shɔŋŋ. Shikome ekoŋŋ lɛ, Maria nu he akɛ abifao lɛ miitsɔmɔ ehe yɛ emusuŋ.

Maria fɔmɔ be eshɛ etã; Biblia lɛ kɛ wiemɔ ni mli kã shi faŋŋ tsɔɔ shihilɛ ni Maria yɔɔ mli lɛ mli akɛ, “emusu eda.” (Luka 2:5) Beni gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ tsɔɔ ŋmɔ kome mli kɛyaa ekroko mli lɛ, ekolɛ okwaafoi komɛi ni miihu loo amɛmiidu nii ni na amɛ lɛ ahiɛ baafee amɛ yaa yɛ nɔ hewɔ ni esa akɛ yoo ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ afã gbɛ kakadaŋŋ tamɔ nɛkɛ. Mɛni ha Maria shi eshĩa yɛ Nazaret kɛtee he ko shɔŋŋ nɛkɛ?

Enɛ fɛɛ je shishi yɛ nyɔji fioo komɛi ni tsɔ hiɛ lɛ amli, beni akɛ nitsumɔ ko ni nɔ bɛ yɛ adesai ayinɔsane mli lɛ wo Yudanyo oblayoo fro nɛɛ dɛŋ lɛ. Maria baafɔ bi ni baatsɔ Mesia lɛ, ni ji Nyɔŋmɔ Bi lɛ! (Luka 1:35) Beni Maria fɔmɔ be shɛ etã lɛ, ebabi ni efã gbɛ nɛɛ. Maria kɛ shihilɛi ni ka ehemɔkɛyeli lɛ kpe beni amɛfãa gbɛ lɛ. Nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni ye ebua lɛ ni enyɛ ehiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli kpɛŋŋ lɛ.

Gbɛfãa Kɛmiiya Betlehem

Jeee Yosef kɛ Maria pɛ ji mɛi ni fãa gbɛ nɛɛ. Etsɛko tsɔ ni Kaisare Augusto wo akpɔ ko akɛ akane jeŋ fɛɛ ni aŋma, ni enɛ ha mɛi fɛɛ tee amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ koni amɛyaŋmala amɛgbɛi. Te Yosef fee enii yɛ enɛ he eha tɛŋŋ? Amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Kɛkɛ ni Yosef hu jɛ Nazaret maŋ lɛŋ yɛ Galilea ni etee Betlehem ni ji David maŋ lɛŋ yɛ Yudea, ejaakɛ ejɛ David we lɛ kɛ eweku lɛ mli.”—Luka 2:1-4.

Jeee heniianaa Kaisare wo akpɔ lɛ yɛ be pɔtɛɛ nɛɛ mli. Gbalɛ ni aŋma afɔ̃ shi aaafee afii 700 ni tsɔ be nɛɛ hiɛ lɛ gba akɛ, abaafɔ Mesia lɛ yɛ Betlehem. Shi agbɛnɛ maŋ ko yɛ ni atsɛɔ lɛ Betlehem ni kɛ Nazaret teŋ jekɛmɔ ji kilomitai 11 pɛ. Kɛlɛ, gbalɛ lɛ tsɔɔ he tuuntu ni abaafɔ Mesia lɛ yɛ, ni ji “Betlehem Efrata.” (Mika 5:2) Ŋmɛnɛ lɛ, gbɛjegbɛ ni kɛlɛ aaafee kilomitai 150 ni tsɔɔ gɔji anɔ ji nɔ ni kã Nazaret kɛ akrowa bibioo ni yɔɔ wuoyigbɛ nɛɛ ateŋ. Nakai maŋ lɛ ji Betlehem ni afã Yosef akɛ eya jɛmɛ lɛ, ejaakɛ jɛmɛ ji he ni Maŋtsɛ David wekumɛi lɛ jɛ—ni weku nɛɛ nɔŋŋ mli Yosef kɛ eŋa ni ekɛ lɛ bote gbalashihilɛ mli etsɛko tsɔ lɛ fɛɛ jɛ.

Ani Maria baafi Yosef yiŋkpɛɛ lɛ sɛɛ koni amɛya? Yɛ anɔkwale mli lɛ, gbɛfãa nɛɛ baaha etɔ Maria waa. Eeenyɛ efee akɛ amɛfã gbɛ nɛɛ yɛ gbo beaŋ shishijee gbɛ, ni nugbɔ nɛɔ fiofio yɛ be nɛɛ mli akɛni latsaa be lɛ miihe aba naagbee lɛ hewɔ. Kɛfata he lɛ, Betlehem ma gɔŋ ni kwɔ fe mitai 760 nɔ, ni gɔŋ ni kwɔ tamɔ nɛkɛ lɛ ni aaakwɔ kɛmu gbɛ ni akɛ gbii pii efã lɛ naa lɛ baafee nɔ ni jaraa waa. Ekolɛ amɛgbɛfãa lɛ he amɛ be kakadaŋŋ fe bɔ ni esa akɛ ehe, ejaakɛ shihilɛ ni Maria yɔɔ mli lɛ baabi ni ejɔɔ ehe kpitiokpitio. Bei pii lɛ, oblayei ni amɛmusu edara tamɔ nɛkɛ lɛ sumɔɔ ni amɛhi shĩa, he ni amɛwekumɛi kɛ amɛnanemɛi efee klalo akɛ amɛaaye amɛbua amɛ kɛ́ amɛbɔi kɔ̃ɔmɔ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ehe miihia ni efee ekãa dani ebaanyɛ efã gbɛ ni tamɔ nɛkɛ.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, Luka ŋma akɛ Yosef tee ‘koni aŋma lɛ kɛ Maria gbɛi.’ Luka bɔ amaniɛ hu akɛ, no mli lɛ Maria ni Yosef “etsɛ ehe baa” lɛ batsɔ Yosef ‘ŋa.’ (Luka 2:4, 5) Yosef ŋa ni Maria batsɔ lɛ ná Maria yiŋkpɛi anɔ hewalɛ babaoo. Ebuɔ ewu lɛ akɛ lɛ ji eyitso yɛ Nyɔŋmɔjamɔŋ saji amli, ni tsɔɔ akɛ ekpɛlɛɔ gbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ akɛ eye ebua ewu lɛ nɔ kɛtsɔ ewu lɛ yiŋkpɛi ni eeefi sɛɛ lɛ nɔ. * No hewɔ lɛ, eye ehemɔkɛyeli he kaa nɛɛ nɔ kɛtsɔ toiboo ni efee lɛ nɔ.

Ekolɛ mɛni hu tsirɛ Maria ni efee toiboo lɛ? Ani ele gbalɛ ni tsɔɔ akɛ abaafɔ Mesia lɛ yɛ Betlehem lɛ he nɔ ko? Biblia lɛ ekɛɛɛ nɔ ko yɛ enɛ he. Shi eeenyɛ efee akɛ ele enɛ, ejaakɛ jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ le anɔkwa sane nɛɛ ni maŋbii lɛ ateŋ mɛi babaoo po le enɛ. (Mateo 2:1-7; Yohane 7:40-42) Maria le Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ. (Luka 1:46-55) Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, kɛ́ Maria kpɛ eyiŋ akɛ ebaafã gbɛ nɛɛ koni ekɛbo ewu toi jio, ekɛye akpɔ ko ni nɔyeli lɛ ewo lɛ nɔ jio, ekɛha Yehowa diɛŋtsɛ gbalɛ aba mli jio—loo yɛ enɛɛmɛi ateŋ enyɔ loo fɛɛ hewɔ jio lɛ—efee nɔkwɛmɔnɔ ni sa kadimɔ waa. Hii kɛ yei ni baa amɛhe shi ni amɛfeɔ toiboo lɛ ajara wa waa yɛ Yehowa hiɛ. Akɛni ŋmɛnɛ lɛ, bei pii lɛ abuuu toiboo akɛ eji su ko ni he hiaa waa hewɔ lɛ, Maria nɔkwɛmɔnɔ lɛ woɔ anɔkwafoi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ ahewalɛ waa.

Kristo Fɔmɔ

Eeenyɛ efee akɛ, Maria mu fuaa be ni ena Betlehem klɛŋklɛŋ kwraa yɛ shɔŋŋ lɛ. Beni Maria kɛ Yosef kwɔɔ gɔŋ lɛ ni amɛtsɔɔ mũ tsei—ni ji tsei ni akpaa amɛnɔ yibii beni afi lɛ miiba naagbee lɛ ateŋ ekome—lɛ ahe kɛhoɔ lɛ, ekolɛ amɛsusu akrowa bibioo nɛɛ yinɔsane he. Taakɛ gbalɔ Mika kɛɛ lɛ, akrowa nɛɛ edaaa bɔ ni aaabu lɛ ashi Yuda maji lɛ anɔ; kɛlɛ jɛmɛ ji he ni afɔ Boaz, Naomi kɛ sɛɛ mli lɛ David yɛ, yɛ nɔ ni fa fe afii akpe ni tsɔ be ni Yosef kɛ Maria yashɛ jɛmɛ lɛ hiɛ lɛ.

No mli lɛ, mɛi babaoo eba akrowa lɛ mli. Mɛi krokomɛi etsɔ amɛhiɛ amɛba momo koni aŋma amɛgbɛi, no hewɔ lɛ, amɛnaaa gbɛ yɛ gbɔiatoohe lɛ. * Nɔ ko nɔ ko bɛ ni amɛbaanyɛ amɛfee fe akɛ amɛaaye gbɛkɛ lɛ yɛ kooloi atsu mli. Wɔbaanyɛ wɔfee bɔ ni Yosef nu he eha beni ena akɛ eŋa lɛ miitsɔ piŋmɔ ko ni naa wa mli klɛŋklɛŋ kwraa yɛ eshihilɛ mli, ni piŋmɔ lɛ hu naa miiwa lɛ he mfoniri kɛkɛ yɛ wɔjwɛŋmɔŋ, shi wɔnyɛŋ wɔnu bɔ ni enu he eha lɛ shishi kɛmɔ shi. Jeee he ni sa akɛ ebɔi kɔ̃ɔmɔ yɛ kwraa nɛ.

Yei ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ baanyɛ anu Maria shihilɛ lɛ shishi. Aaafee afii 4,000 ni tsɔ be nɛɛ hiɛ lɛ, Yehowa gba akɛ dani yoo fɛɛ yoo baafɔ lɛ, ebaatsɔ piŋmɔ mli yɛ esha ni adesai ná akɛ gboshinii lɛ hewɔ. (1 Mose 3:16) Odaseyeli ko kwraa bɛ ni tsɔɔ akɛ Maria tsɔɔɔ piŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ mli. Luka kɛ hiɛshikamɔ tsu nii ni etsiii enɛ tã yɛ emaniɛbɔɔ lɛ mli, ni ekɛɛ kɛkɛ akɛ: “Efɔ binuu, ekromɔ bi.” (Luka 2:7) Hɛɛ, “ekromɔ bi” lɛ bashɛ shi—Maria bii ni kɛ́ hooo lɛ amɛyibɔ shɛɔ kpawo lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ mɔ. (Marko 6:3) Shi mɔ nɛ baafee mɔ srɔto kwraa yɛ amɛteŋ. Jeee akɛ eji Maria kromɔ bi pɛ kɛkɛ, shi eji Yehowa diɛŋtsɛ “bɔɔ nii” lɛ “fɛɛ ateŋ kromɔbi,” Nyɔŋmɔ Bi koome lɛ!—Kolosebii 1:15.

No sɛɛ lɛ, Luka kɛ amaniɛbɔɔ ko ni ehe gbɛi waa lɛ shi sɛɛ akɛ: “Eŋɔ mama ebala ehe, ni eŋɔ lɛ eŋmɛ kooloi aniyenii anɔ mli.” (Luka 2:7) Awoɔ Yesu fɔmɔ lɛ he shwɛmɔi, nitɛŋmɔi, kɛ ehe nibii ni ashɔ̃shɔ̃i lɛ ahe fe nine yɛ je lɛŋ fɛɛ. Shi susumɔ nɔ ni tee nɔ diɛŋtsɛ lɛ he okwɛ. Maria ŋɔ abifao lɛ eŋmɛ kooloi aniyenii anɔ mli. Weku lɛ yato kooloi atsu mli, ni ji he ko ni yɛ nakai beaŋ kɛ amrɔ nɛɛ fɛɛ lɛ kɔɔyɔɔ lɛŋ ejeŋ ŋma yɛ loo he ko ni efeŋ falefale lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛɛ fɔlɔi baahala he ko ni tamɔ nɛkɛ akɛ amɛbaafɔ yɛ jɛmɛ kɛji amɛbaaná he kroko ni hi fe he nɛɛ? Fɔlɔi babaoo miisumɔ ni nibii ahi jogbaŋŋ kɛha amɛbii. Kwɛ bɔ ni Maria kɛ Yosef baasumɔ waa akɛ amɛaaha nibii ahi jogbaŋŋ kɛha Nyɔŋmɔ Bi lɛ!

Shi, amɛhaaa nibii ni amɛnyɛɛɛ amɛfee lɛ aha amɛmli afu; amɛfee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ yɛ amɛshihilɛ lɛ naa. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kadimɔ akɛ Maria diɛŋtsɛ kwɛ ebi abifao lɛ, eŋɔ mama ebala ehe jogbaŋŋ, no sɛɛ lɛ eŋɔ lɛ eŋmɛ kooloi aniyenii anɔ lɛ mli blɛoo koni ewɔ, ni efee enɛɛmɛi fɛɛ kɛkwɛ koni fɛ̃i akaye lɛ ni efee shweshweeshwe. Maria haaa shihilɛ ni amɛyɔɔ mli yɛ nakai beaŋ lɛ aye etsui, shi moŋ ebɔ mɔdɛŋ efee nɔ fɛɛ nɔ ni eeenyɛ eha ebi lɛ. Maria kɛ Yosef fɛɛ le akɛ Nyɔŋmɔ he nilee ni amɛkɛaatsɔse amɛbi nɛɛ ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni amɛbaanyɛ amɛfee amɛha lɛ. (5 Mose 6:6-8) Ŋmɛnɛ lɛ, fɔlɔi ni le nii lɛ hu feɔ amɛnii yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ, beni amɛtsɔseɔ amɛbii yɛ jeŋ ni abuuu Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ akɛ nɔ ko ni he hiaa nɛɛ mli lɛ.

Saramɔ ni Wo Lɛ Hewalɛ

Trukaa lɛ, hoofeemɔ ko ni ba lɛ tsake dioofeemɔ shihilɛ ni amɛyɔɔ mli lɛ. Tookwɛlɔi komɛi kɛ miishɛɛ ke yuu kɛbote kooloi atsu lɛ mli koni amɛyakwɛ weku lɛ, titri lɛ abifao ni afɔ lɛ lɛ. Hii nɛɛ ená miishɛɛ waa, ni amɛhiɛ efee ŋmɔlɔŋmɔlɔ naakpa. Amɛkɛ oyaiyeli shi gɔŋ ni amɛkwɛɔ amɛtooi lɛ yɛ nɔ lɛ nɔ kɛba. * Amɛgba abifao lɛ fɔlɔi ni hiɛ efee amɛ yaa lɛ niiashikpamɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni amɛná etsɛko tsɔ lɛ. Yɛ nakai nyɔɔŋ lɛŋ beni amɛshiɔ kpe lɛ, ŋwɛibɔfo ko bapue trukaa yɛ amɛhiɛ. Yehowa anunyam kpɛ́ kɛbɔle amɛ fɛɛ, ni ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ amɛ akɛ afɔ Kristo, loo Mesia lɛ, yɛ Betlehem bianɛ nɔŋŋ. Amɛaaná abifao lɛ ni aŋɔ mama abala ehe ni kã kooloi aniyenii anɔ mli. No sɛɛ lɛ, nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ babaoo ba—ŋwɛibɔfoi ata kpele ko bafata bɔfo lɛ he, ni amɛla Yehowa anunyam lɛ yijiemɔ lala kɛjie eyi!

Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ hii heshibalɔi nɛɛ ahe tswa shi kɛtee Betlehem! Amɛná miishɛɛ waa beni amɛna gbekɛ ŋmɔŋ lɛ kã kooloi aniyenii anɔ mli taakɛ ŋwɛibɔfo lɛ kɛɛ amɛ lɛ. Amɛhaaa sanekpakpa nɛɛ ahi amɛ pɛ amɛyiŋ. ‘Amɛjaje sane ni agba amɛ lɛ. Ni mɛi fɛɛ ni nu lɛ hiɛ fee amɛ yaa yɛ nɔ ni tookwɛlɔi lɛ gba amɛ lɛ hewɔ.’ (Luka 2:17, 18) Ekã shi faŋŋ akɛ, jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ ni yɔɔ nakai beaŋ lɛ ebuuu tookwɛlɔi. Shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ, hii anɔkwafoi heshibalɔi nɛɛ ajara wa yɛ Yehowa hiɛ. Shi te saramɔ nɛɛ sa Maria he eha tɛŋŋ?

Eyɛ mli akɛ deŋmegbomɔ ni yɔɔ fɔmɔ mli lɛ ha etɔ Maria moŋ, shi ebo amɛwiemɔi lɛ eko fɛɛ eko toi jogbaŋŋ. Ni jeee enɛ pɛ kɛkɛ efee, ejaakɛ amaniɛbɔɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Maria kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ fɛɛ to ni esusuɔ he yɛ etsui mli.” (Luka 2:19) Yɛ anɔkwale mli lɛ, oblayoo nɛɛ jwɛŋɔ nii anɔ jogbaŋŋ. Ele akɛ shɛɛ sane ni ŋwɛibɔfo lɛ kɛha lɛ he hiaa waa. Yehowa ni ji e-Nyɔŋmɔ lɛ miisumɔ ni ele mɔ ni ebinuu lɛ ji kɛ bɔ ni ejara wa ha. No hewɔ lɛ, efee babaoo fe sane lɛ toi kɛkɛ ni ebo. Ekɛ wiemɔi nɛɛ fɛɛ to etsui mli, koni ejwɛŋ nɔ be kɛ beaŋ yɛ nyɔji kɛ afii ni baaba lɛ amli. Enɛ ji nɔ ko ni sa kadimɔ waa ni ha Maria fee enii akɛ mɔ ni yɔɔ hemɔkɛyeli yɛ ewala beaŋ fɛɛ lɛ.

Ani obaakase Maria nɔkwɛmɔnɔ lɛ? Yehowa kɛ anɔkwalei babaoo ni he hiaa waa ewo e-Wiemɔ lɛ mli obɔ. Shi anɔkwalei nɛɛ ahe baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ wɔ, ja wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee amɛ nɔ. Wɔfeɔ nakai kɛtsɔ Biblia lɛ ni wɔkaneɔ daa lɛ nɔ—jeee akɛ wɔbaakane lɛ tamɔ wolo folo ko kɛkɛ, shi moŋ akɛ Wolo ni ajɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ aŋma. (2 Timoteo 3:16) No hewɔ lɛ, taakɛ Maria fee lɛ, esa akɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ daaŋ wiemɔi lɛ ato wɔtsuii amli ni wɔjwɛŋ nɔ jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔjwɛŋ nibii ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ anɔ ni wɔsusu gbɛ̀i ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkɛ Yehowa ŋaawoi atsu nii jogbaŋŋ lɛ ahe lɛ, ebaawaje wɔhemɔkɛyeli lɛ koni emli aya nɔ awa.

Saji Krokomɛi ni Ekɛto

Beni abifao lɛ ná gbii kpaanyɔ lɛ, Maria kɛ Yosef ha afo lɛ ketia taakɛ Mose Mla lɛ biɔ ni afee lɛ, ni amɛwo lɛ Yesu taakɛ afã amɛ lɛ. (Luka 1:31) Beni ená gbii 40 lɛ, amɛkɛ lɛ jɛ Betlehem kɛtee sɔlemɔtsu ni yɔɔ Yerusalem ni kɛ Betlehem teŋ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai fioo pɛ lɛ mli, ni amɛkɛ hetsuumɔ afɔle ni mla lɛ ŋmɛɔ gbɛ ni ohiafoi kɛbaha ni ji kosɛɛ okpoi enyɔ loo shĩa okpoi enyɔ lɛ yaha. Kɛji efee amɛ hiɛgbele akɛ amɛnyɛɛɛ amɛha gwantɛŋ loo kosɛɛ okpoi ni fɔlɔi krokomɛi baanyɛ amɛha lɛ, amɛkɛ hiɛgbele nɛɛ fɛɛ fɔ̃ afã. Shi nɔ ni he hiaa ji akɛ, beni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ amɛná hewalɛwoo babaoo.—Luka 2:21-24.

Nuu onukpa ko ni atsɛɔ lɛ Simeon lɛ tsi bɛŋkɛ amɛ ni ekɛɛ Maria saji babaoo koni Maria kɛto etsui mli. Awo nuu nɛɛ shi akɛ, ebaana Mesia lɛ dani ebaagbo, ni Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ha ele akɛ abifao Yesu ji Yiwalaherelɔ ni agba ehe sane afɔ̃ shi lɛ. Simeon bɔ Maria kɔkɔ hu akɛ gbi ko baaba ni ebaanu piŋmɔ he. Ekɛɛ Maria akɛ, ebaanu he tamɔ nɔ ni akɛ kakla kakadaŋŋ ko egbu emli. (Luka 2:25-35) Ekolɛ wiemɔi ni haa mɔ tsui fãa nɛɛ ye ebua Maria ni beni jaramɔ bei nɛɛ ba yɛ no sɛɛ afii 30 sɛɛ lɛ, enyɛ edamɔ naa. Simeon sɛɛ lɛ, gbalɔyoo ko ni atsɛɔ lɛ Hana na abifao Yesu, ni ewie ehe etsɔɔ mɛi fɛɛ ni kwɛɔ Yerusalem kpɔmɔ lɛ gbɛ lɛ.—Luka 2:36-38.

Yiŋ ni Yosef kɛ Maria kpɛ akɛ amɛkɛ amɛbi lɛ baaya Yehowa sɔlemɔtsu ni yɔɔ Yerusalem lɛ mli lɛ hi jogbaŋŋ! Ni no ha amɛbi lɛ je wala beaŋ fɛɛ nifeemɔ ko ni baaha eya Yehowa sɔlemɔtsu lɛ mli daa lɛ shishi. Beni amɛyɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛfee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, atsɔɔ amɛ nii ni awo amɛ hewalɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, beni Maria shiɔ sɔlemɔtsu lɛŋ eyaa lɛ, no mli lɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli ewa, ni etsuiŋ eyi obɔ kɛ anɔkwalei ni he hiaa ni ebaajwɛŋ nɔ ni ekɛ mɛi krokomɛi agba he sane.

Eyɛ miishɛɛ akɛ ŋmɛnɛ lɛ, fɔlɔi kaseɔ nakai nɔkwɛmɔnɔ lɛ. Fɔlɔi ni ji Yehowa Odasefoi lɛ kɛ amɛbii lɛ yaa Kristofoi akpeei daa. Fɔlɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ feɔ bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, amɛkɛ wiemɔi ni woɔ amɛnanemɛi Kristofoi lɛ ahewalɛ tsuɔ nii yɛ kpeei nɛɛ ashishi. Amɛshiɔ kpeei nɛɛ ashishi akɛ mɛi ni awaje amɛ ni yɔɔ miishɛɛ, kɛ mɛi ni amɛyimɔ obɔbɔ kɛ nibii kpakpai ni amɛbaanyɛ amɛgba mɛi krokomɛi. Wɔkɛ miishɛɛ miifɔ̃ bo nine koni okɛ amɛ aya kpeei lɛ. Kɛ́ ofee nakai lɛ, obaana akɛ taakɛ awaje Maria hemɔkɛyeli lɛ, bo hu abaawaje ohemɔkɛyeli lɛ ni emli baaya nɔ awa.—w08 10/01-E.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 10 Kadimɔ srɔtofeemɔ ni yɔɔ amaniɛbɔɔ nɛɛ kɛ gbɛ kroko ni efã mra mli lɛ he amaniɛbɔɔ lɛ teŋ, nakai amaniɛbɔɔ lɛ kɛɔ akɛ: ‘Maria te shi eyiŋ’ ni eyasara Elisabet. (Luka 1:39) Yɛ nakai beaŋ lɛ, akɛni Maria ji yoo ni atsɛ ehe baa shi eboteko gbalashihilɛ mli hewɔ lɛ, eeenyɛ efee akɛ efee nakai ni ebiii Yosef gbɛ. Beni amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ, atsɔɔ mli akɛ Yosef ji mɔ ni ha amɛfã nakai gbɛ lɛ, shi jeee Maria.

^ kk. 14 Yɛ nakai beaŋ lɛ, nɔ ni afɔɔ feemɔ ji akɛ maji srɔtoi lɛ toɔ tsu ko he gbɛjianɔ amɛhaa gbɛfalɔi kɛ gbɛfalɔi akui koni amɛyato jɛmɛ.

^ kk. 19 Akɛni tookwɛlɔi nɛɛ yɛ ŋa nɔ amɛmiibu amɛtooi ahe hewɔ lɛ, no maa nɔ mi akɛ Biblia be he akɔntaabuu lɛ ja akɛ: Afɔɔɔ Kristo yɛ December mli, be mli ni tookwɛlɔi haa amɛtooi hiɔ shĩa lɛ, shi moŋ afɔ lɛ yɛ October shishijee gbɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Simeon tsui nyɔ emli beni ena Yiwalaherelɔ ni agba ehe sane afɔ̃ shi lɛ