Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mesia lɛ he Gbalɛi

Mesia lɛ he Gbalɛi

Mesia lɛ he Gbalɛi

YUDAFOI lɛ kɛ be kplaŋŋ kpa Mesia lɛ baa lɛ gbɛ, ejaakɛ amɛle akɛ Yesaia kɛ gbalɔi krokomɛi lɛ eŋmala ehe saji. Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni shɛɔ Yesu beaŋ lɛ, no mli lɛ Yudafoi babaoo “hiɛ kã nɔ” akɛ etsɛŋ ni Mesia lɛ baapue. (Luka 3:15) Esa kadimɔ waa akɛ, Mesia lɛ shihilɛ he saji fitsofitso fata Biblia mli gbalɛi lɛ ahe. Adesa ko adesa ko bɛ ni baanyɛ agba nibii nɛɛ loo eto gbɛjianɔ koni enɛɛmɛi aba Yesu nɔ.

Mesia lɛ Fɔmɔ he Saji Fitsofitso. Yesaia gba akɛ oblayoo fro ko ji mɔ ni baafɔ Mesia loo Kristo lɛ. Beni bɔfo Mateo bɔ shihilɛ ni yɔɔ naakpɛɛ ni afɔ Yesu yɛ mli lɛ he amaniɛ sɛɛ lɛ, eŋma akɛ: “Shi afee enɛ fɛɛ, koni nɔ ni Nuŋtsɔ [Yehowa] wie yɛ gbalɔ lɛ naa lɛ aba mli akɛ: ‘Naa, oblayoo fro lɛ aaaná musu, ni eeefɔ binuu.’” (Mateo 1:22, 23; Yesaia 7:14) Yesaia gba hu akɛ, Kristo lɛ baajɛ David wekutɔkpãa lɛ mli, ni etsi David tsɛ Ishai po gbɛi atã. Yesu ba kɛtsɔ David wekutɔkpãa lɛ nɔ tɛ̃ɛ lɛɛlɛŋ. (Mateo 1:6, 16; Luka 3:23, 31, 32) No hewɔ lɛ, dani abaafɔ Yesu lɛ, bɔfo Gabriel kɛɛ Yesu nyɛ, Maria, akɛ: ‘Nyɔŋmɔ aaaŋɔ etsɛ David maŋtsɛsɛi lɛ aha lɛ.’—Luka 1:32, 33; Yesaia 11:1-5, 10; Romabii 15:12.

Mesia lɛ Shihilɛ he Saji Fitsofitso. Beni Yesu da lɛ, be ko lɛ eyakane Yesaia gbalɛ lɛ mli saji etsɔɔ mɛi ni ekpe yɛ kpeehe ni yɔɔ Nazaret lɛ mli, ni wiemɔi nɛɛ fata he: “Nuŋtsɔ [Yehowa] Mumɔ lɛ yɛ minɔ, no hewɔ lɛ efɔ mi mu, koni mijaje sanekpakpa lɛ mitsɔɔ ohiafoi.” Yesu tsɔɔ akɛ gbalɛ nɛɛ kɔɔ ehe beni ekɛɛ akɛ: “Ŋmɛnɛ ŋmalɛ nɛɛ eba mli yɛ nyɛtoiiaŋ.” (Luka 4:17-21; Yesaia 61:1, 2) Yesaia gba hu akɛ, Yesu kɛ mɛi ni helatsamɔ he hiaa amɛ lɛ baaye yɛ mlihilɛ kɛ mlijɔlɛ mli, ni ekɛ enɛ pupuŋ ehe. Mateo ŋma akɛ: “Mɛi babaoo nyiɛ esɛɛ, ni etsá amɛ fɛɛ, ni ebɔ amɛ kɔkɔ akɛ amɛkaha anu ehe; beni afee ni nɔ ni gbalɔ Yesaia wie lɛ aba mli akɛ . . . Ebéŋ, ni ebolɔŋ hu . . . Gãlã ni amĩa lɛ, ekuŋ.”—Mateo 8:16, 17; 12:10-21; Yesaia 42:1-4; 53:4, 5.

Mesia lɛ Nɔnaa he Saji Fitsofitso. Yesaia gba akɛ Israelbii lɛ ateŋ mɛi babaoo ekpɛlɛŋ Mesia lɛ nɔ, shi yɛ no najiaŋ lɛ ebaatsɔ “tɛmɔ tɛ” eha amɛ. (1 Petro 2:6-8; Yesaia 8:14, 15) Ni eji anɔkwale akɛ, yɛ Yesu naakpɛɛ nifeemɔi babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, “amɛheee enɔ amɛyeee; koni gbalɔ Yesaia wiemɔ ni ewie lɛ aná aba mli akɛ: ‘Nuŋtsɔ [Yehowa], namɔ ehe wɔsane lɛ eye?’” (Yohane 12:37, 38; Yesaia 53:1) Hemɔkɛyeli ni ejaaa ni ehe shi waa ni Yudafoi lɛ yɔɔ akɛ Mesia lɛ baakpɔ̃ amɛ kɛjɛ Roman nɔyeli shishi, ni esaa eto David maŋtsɛyeli ni ehiŋ nɔyeli ko shishi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ekoŋŋ lɛ ji yiŋtoo kome hewɔ ni Yudafoi lɛ heee Yesu amɛyeee akɛ lɛ ji Mesia lɛ. Akɛni Yesu na nɔ̃ ni egbo hewɔ lɛ, Yudafoi lɛ ateŋ mɛi babaoo nyɛɛɛ akpɛlɛ enɔ akɛ lɛ ji Mesia lɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesaia gba efɔ̃ shi akɛ, Mesia lɛ baana nɔ̃ dani ebaatsɔ Maŋtsɛ.

Mesia lɛ gba yɛ Yesaia wolo lɛ mli akɛ: “Mitsɔ mikotosɛɛ miha yilɔi, . . . mikɛ mihiɛ hu eteee kɛjɛɛɛ hiɛgbele kɛ lajɔ̃ he.” Mateo bɔ nɔ ni ba beni ayeɔ Yesu sane lɛ he amaniɛ akɛ: “Amɛfɛ̃ lajɔ̃ amɛshwie ehiɛ, ni amɛgbála lɛ mai; ni mɛi komɛi hu tswia lɛ nii.” (Yesaia 50:6; Mateo 26:67) Yesaia ŋma akɛ: “Apiŋ lɛ, kɛlɛ etswaaa esɛŋ.” No hewɔ lɛ, beni Pilato bi Yesu sane ni kɔɔ naafolɔmɔi ni Yudafoi lɛ kɛshwie enɔ lɛ he lɛ, Yesu “efooo edaaŋ kwraa, ni amralo lɛ naa kpɛ ehe diɛŋtsɛ.”—Yesaia 53:7, Ga Biblia Hee; Mateo 27:12-14; Bɔfoi lɛ Asaji 8:28, 32-35.

Mesia lɛ Gbele he Saji Fitsofitso. Yesaia gbalɛi lɛ ba mli beni Yesu gbo lɛ kɛ egbele lɛ sɛɛ po. Yesaia gba akɛ: “Atsa ebu yɛ eshafeelɔi ateŋ, . . . ni afu lɛ yɛ niiatsɛmɛi ateŋ.” (Yesaia 53:9, Ga Biblia Hee) Te aaafee tɛŋŋ ni gbalɛ ni etamɔ nɔ ni emli wiemɔi lɛ kɛ amɛhe kpãaa gbee nɛɛ baaba mli lɛ? Beni Yesu gbo lɛ, no mli lɛ asɛŋ lɛ yɛ ojotswalɔi enyɔ ateŋ. (Mateo 27:38) Shi sɛɛ mli lɛ, niiatsɛ ko ní jɛ Arimatia ni atsɛɔ lɛ Yosef lɛ yaŋɔ Yesu gbonyo lɛ ni ekɛ lɛ yaŋmɛ lɛ diɛŋtsɛ egbonyobu hee ní eha akpɛ yɛ tɛsaa mli lɛŋ. (Mateo 27:57-60) Yɛ naagbee lɛ, Yesu gbele lɛ ha Yesaia gbalɛi ni he hiaa waa lɛ ateŋ ekome ba mli. Beni Yesaia wieɔ Mesia lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mitsulɔ jalɔ lɛ aaaná jalɛ aha mɛi pii, ni eeetere amɛnishaianii lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, Yesu gbele lɛ ji kpɔmɔnɔ ni akɛha koni akɛjie esha ni tamɔ jatsu lɛ kɛjɛ adesai fɛɛ ni yeɔ anɔkwa lɛ anɔ.—Yesaia 53:8, 11; Romabii 4:25.

Gbalɛi ni Eba Mli kɛ Nɔ ni Baaba Mli Lɛɛlɛŋ

Bɔni afee ni bɔfoi lɛ kɛ Yesu diɛŋtsɛ aha mɛi ana mɔ ni ji Mesia lɛ kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, amɛfɔɔ saji ayisɛɛ tsɛmɔ kɛjɛɔ Yesaia gbalɛi lɛ amli fe bɔ ni amɛtsɛɔ saji ayisɛɛ kɛjɛɔ woji krokomɛi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ amli. Shi kɛlɛ, jeee Yesaia wolo lɛ pɛ gba kɛkɔ wɔsɛɛ he. Hebri Ŋmalɛi lɛ amli woji krokomɛi babaoo hu gba kɛkɔ Yesu, e-Maŋtsɛyeli lɛ, kɛ nibii kpakpai ni Maŋtsɛyeli lɛ kɛaaba wɔsɛɛ lɛ ahe. * (Bɔfoi lɛ Asaji 28:23; Kpojiemɔ 19:10) Mɛɛ nɔmimaa yɔɔ ni tsɔɔ akɛ gbalɛi nɛɛ baaba mli? Yesu kɛɛ Yudafoi ni boɔ lɛ toi lɛ akɛ: “Nyɛkasusua akɛ miba mla lɛ loo gbalɔi lɛ [ni ji Hebri Ŋmalɛi lɛ] aguu; mibaaa guu, shi moŋ naagbee miba. Shi lɛɛlɛŋ, miikɛɛ nyɛ akɛ: Gbii abɔ ni ŋwɛi kɛ shikpɔŋ hoko nɛɛ, yota kome loo kuli kome ejeŋ mla lɛ mli hoŋ, ja agbe fɛɛ naa.”—Mateo 5:17, 18.

Agbɛnɛ hu, Yesu tsɔɔ akɛ nibii komɛi ni ba yɛ eshihilɛ mli lɛ ji Biblia gbalɛi amlibaa, ni nibii komɛi ni baaba wɔsɛɛ lɛ baaha Biblia lɛ mli gbalɛi krokomɛi hu aba mli. (Daniel 9:27; Mateo 15:7-9; 24:15) Kɛfata he lɛ, Yesu kɛ ekaselɔi lɛ diɛŋtsɛ gba nibii ni baaba yɛ amɛgbii lɛ asɛɛ, ni nibii ni wɔnaa ŋmɛnɛ lɛ ateŋ babaoo fata he. Sane ni nyiɛ sɛɛ lɛ baagbala gbalɛi nɛɛ, kɛ Biblia mli gbalɛi krokomɛi ni baaba mli wɔsɛɛ lɛ amli.—w08 10/01-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 9 Kɛ́ ootao saji babaoo ni kɔɔ gbalɛi ni ba mli yɛ Yesu he lɛ ahe lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 200 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

‘Oblayoo fro lɛ aaafɔ binuu’

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

“Mikɛ mihiɛ . . . eteee kɛjɛɛɛ hiɛgbele kɛ lajɔ̃ he”