Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Yehowa Odasefoi Haa Mɛi Agbãla Fiteɔ?

Ani Yehowa Odasefoi Haa Mɛi Agbãla Fiteɔ?

Ani Yehowa Odasefoi Haa Mɛi Agbãla Fiteɔ?

MƐI babaoo wieɔ akɛ, “Kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi ateŋ mɔ kome tsake ejamɔ lɛ, amɛgbalashihilɛ lɛ baafite.” Bei komɛi lɛ, akɛ wiemɔi nɛɛ bɔɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ kɔkɔ. Shi ani wiemɔi nɛɛ ji anɔkwale be fɛɛ be?

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli bɔi jamɔ ko he miishɛɛ namɔ loo ebɔi ejamɔŋ hemɔkɛyelii ni ekɛ be kplaŋŋ ehiɛ mli lɛ tsakemɔ lɛ, enɛ baanyɛ eha ehefatalɔ lɛ hiɛ afee lɛ yaa. Ebaanyɛ eha efee yeyeeye, etsui akumɔ, ni emli afu po.

Bei pii lɛ, ŋa lɛ ji mɔ klɛŋklɛŋ ni nuɔ he akɛ esa akɛ etsake ejamɔ. Kɛ́ Yehowa Odasefoi kɛ oŋa miikase Biblia lɛ, te enɛ baanyɛ asa nyɛ gbalashihilɛ lɛ he eha tɛŋŋ? Kɛ́ oji ŋa ko ni Yehowa Odasefoi kɛ bo miikase Biblia lɛ, mɛni obaanyɛ ofee koni ohefatalɔ lɛ akaye etsui?

Wu ko Susumɔ

Beni Yehowa Odasefoi kɛ Mark ni yɔɔ Australia lɛ ŋa bɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, no mli lɛ amɛbote gbalashihilɛ mli afii 12. Mark kɛɛ akɛ: “No mli lɛ, wɔyɛ miishɛɛ yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli, ni miyɛ nitsumɔ kpakpa ni haa mitsui nyɔɔ mimli. Nɔ fɛɛ nɔ miiya nɔ jogbaŋŋ kɛha wɔ. Kɛkɛ ni miŋa kpɛ eyiŋ akɛ, ebaaha Yehowa Odasefoi kɛ lɛ akase Biblia lɛ. Trukaa lɛ, minu he akɛ mishihilɛ baatsake. Shishijee lɛ, miishɛɛ hee ni miŋa ná yɛ Biblia lɛ he lɛ ha mifee yeyeeye, ni be ni ekɛɛ mi akɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaha abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, eha mijijaa waa.”

Mark bɔi etsui yeli akɛ, ekolɛ eŋa hemɔkɛyeli hee lɛ baaha amɛgbalashihilɛ lɛ mli atse. Eba ejwɛŋmɔŋ akɛ, ebaaha eŋa akpa Biblia lɛ kasemɔ ni ekɛ Odasefoi lɛ akpa bɔɔ kwraa. Shi yɛ nɔ najiaŋ ni Mark kɛ kpalakpalafeemɔ aaafee enɛ lɛ, eha bei fioo shwie mli. Te nibii anaa yakpa tɛŋŋ kɛha amɛgbalashihilɛ lɛ?

Mark kɛɛ akɛ: “Miishɛɛ sane ji akɛ, amrɔ nɛɛ wɔgbalashihilɛ lɛ esɔ waa fe tsutsu lɛ. Kɛjɛ afii 15 ni eho nɛ ni abaptisi miŋa akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, wɔgbalashihilɛ lɛ etee nɔ ehi jogbaŋŋ.” Mɛni ha amɛgbalashihilɛ lɛ ye omanye? Mark kɛɛ akɛ: “Kɛ́ misusu be ni eho lɛ he lɛ, nɔ tuuntu ni ha eba lɛ nakai ji akɛ, miŋa kɛ Biblia lɛ mli ŋaawoi kpakpai lɛ tsuɔ nii. Be fɛɛ be lɛ, ebɔɔ mɔdɛŋ ni ekɛ mi aye yɛ bulɛ mli.”

Ŋamɛi Komɛi ni Eye Omanye lɛ Aŋaawoi

Kɛ́ oji ŋa ko ni Yehowa Odasefoi kɛ bo miikase Biblia lɛ, mɛni obaanyɛ ofee loo owie koni ohefatalɔ lɛ akaye etsui? Ha wɔsusu saji komɛi ni yei ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ni jɛ je lɛŋ hei srɔtoi lɛ wie lɛ ahe wɔkwɛ.

Sakiko, Japan: “Afii 31 nɛ ni mibote gbalashihilɛ mli, ni miyɛ bii etɛ. Afii 22 nɛ ni mibatsɔ Yehowa Odasefonyo. Bei komɛi lɛ, ebɛ mlɛo akɛ mikɛ wu ni kɛ mi ehiɛɛɛ hemɔkɛyeli kome aaahi shi. Shi mibɔ mɔdɛŋ jogbaŋŋ akɛ mikɛ Biblia mli ŋaawoo akɛ, ‘mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu’ lɛ baatsu nii. (Yakobo 1:19) Mibɔɔ mɔdɛŋ koni mikɛ miwu aye yɛ mlihilɛ mli, ni agbɛnɛ hu matsu eshwelɛi ni eteee shi ewooo Biblia mli shishitoo mlai lɛ ahe nii maha lɛ. Enɛ eha wɔgbalashihilɛ lɛ eye omanye.”

Nadezhda, Russia: “Afii 28 nɛ ni mibote gbalashihilɛ mli, ni mikɛ emli afii 16 ehi shi akɛ Odasefonyo ni abaptisi lɛ. Dani akɛ mi aaabɔi Biblia lɛ kasemɔ lɛ, misusuuu akɛ miwu ji mɔ ni esa akɛ efee weku lɛ yitso. Bei pii lɛ, misumɔɔ ni mi diɛŋtsɛ makpɛ miyiŋ maha mihe. Shi fiofio lɛ, mibana akɛ kɛ́ mikɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, ebaaha toiŋjɔlɛ kɛ miishɛɛ ahi wɔweku lɛ mli. (1 Korintobii 11:3) Fiofio lɛ, ebafee mlɛo kɛha mi akɛ maba mihe shi maha miwu, ni miwu hu yɔse tsakemɔ nɛɛ.”

Marli, Brazil: “Afii 21 nɛ ni mibote gbalashihilɛ, ni miyɛ bii enyɔ. Afii 16 ni eho nɛ lɛ, abaptisi mi akɛ Odasefonyo. Mikase akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ sumɔɔ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi afee ekome kɛhi shi, ni amɛkagbala mli. No hewɔ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ ni mafee ŋa kpakpa, ni tsɔɔ akɛ mawie ni mafee minii yɛ gbɛ ni baaha Yehowa kɛ miwu fɛɛ aná miishɛɛ nɔ.”

Larisa, Russia: “Beni mibatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome afii 19 ni eho nɛ lɛ, miyɔse akɛ nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji akɛ mifee tsakemɔi yɛ mishihilɛ mli. Miwu naa bɔ ni Biblia lɛ ena minɔ hewalɛ kpakpa lɛ—ehaa mihiɛ sɔɔ miwu babaoo. Shishijee lɛ, wɔkɛ wɔhe kpãaa gbee yɛ wɔbii lɛ atsɔsemɔ mli, shi wɔtsu naagba nɛɛ he nii. Miwu ŋmɛɔ wɔbii lɛ agbɛ koni amɛkɛ mi aya kpeei ni afeɔ yɛ wɔjamɔ lɛ mli lɛ, ejaakɛ eyɔse akɛ nɔ ni atsɔɔ amɛ yɛ jɛmɛ lɛ he yɛ sɛɛnamɔ jogbaŋŋ kɛha amɛ.”

Valquíria, Brazil: “Afii 19 nɛ ni mibote gbalashihilɛ mli, ni miyɛ bi kome. Afii 13 ni eho nɛ lɛ, mibatsɔ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Shishijee lɛ, miwu sumɔɔɔ ni mishiɛɔ haa mɛi yɛ maŋ. Shi mibale bɔ ni maha lɛ hetoo yɛ naajɔlɛ naa, ni maye mabua lɛ ni ena akɛ Biblia lɛ miiná minɔ hewalɛ kpakpa. Fiofio lɛ, miwu banu shishi akɛ ehe miihia waa ni mikɛ mihe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Ŋmɛnɛ lɛ, eyeɔ ebuaa mi babaoo ni mitsuɔ Kristofoi anitsumɔ lɛ. Kɛ́ miyafee Biblia mli nikasemɔ yɛ akrowai ni yɔɔ klotia lɛ amli lɛ, ekɛ ekar lɛ woɔ mi kɛyaa, ni ekɛ tsuishitoo mɛɔ mi yɛ sɛɛ kɛyashi magbe naa.”

Ehaa Ayeɔ Omanye

Kɛ́ Yehowa Odasefoi kɛ ohefatalɔ miikase nii lɛ, otsui akafã akɛ no baaha nyɛgbãla lɛ afite. Taakɛ wumɛi kɛ ŋamɛi babaoo ni yɔɔ je lɛŋ hei fɛɛ eyɔse lɛ, Biblia lɛ haa gbalashihilɛ yeɔ omanye.

Wu ko ni ejeee Yehowa Odasefonyo lɛ kpɛlɛ nɔ yɛ anɔkwale mli akɛ: “Shishijee lɛ, mitsui ye fioo be ni miŋa kpɛlɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahemɔkɛyeli lɛ nɔ lɛ, shi amrɔ nɛɛ miná mitsui shi ni miŋmɛ yɛ sane nɛɛ he lɛ he sɛɛ babaoo.” Wu kroko hu wie yɛ eŋa he akɛ: “Anɔkwa ni miŋa yeɔ, efai shi ni etswaa, kɛ bɔ ni ebaa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ eha miná Yehowa Odasefoi ahe miishɛɛ babaoo. Miŋa jamɔŋ hemɔkɛyelii lɛ eha wɔgbalashihilɛ lɛ esɔ naakpa. Wɔnaa mli wɔhaa wɔhe, ni wɔnaa wɔgbalashihilɛ lɛ akɛ wekukpãa ko ni baahi shi wɔwala gbii fɛɛ.”—w08 11/1-E.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Te Yehowa Odasefoi Buɔ Gbalashihilɛ Amɛhaa Tɛŋŋ?

Yehowa Odasefoi buɔ Biblia lɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ajɛ mumɔŋ aŋma. No hewɔ lɛ, amɛbuɔ nɔ ni ewieɔ yɛ gbalashihilɛ he lɛ akɛ eji hiɛdɔɔ sane. Kadimɔ Biblia mli hetoi ni yɔɔ kɛha sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

Ani Yehowa Odasefoi woɔ amɛwebii lɛ ahewalɛ ni amɛkɛ amɛgbalashihilɛ mli hefatalɔi ni jeee Odasefoi lɛ agbala mli? Dabi. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Kɛji nyɛmi ko yɛ ŋa ko ni heee yeee, ni kɛlɛ ekpɛlɛ akɛ ekɛ lɛ aaahi shi lɛ, ekaŋmɛɛ ehe; ni kɛ́ yoo ko hu yɛ wu ko ni heee yeee, ni kɛlɛ ekpɛlɛ akɛ ekɛ lɛ aaahi shi lɛ, ekafɔ̃ɔ lɛ gbala.” (1 Korintobii 7:12, 13) Yehowa Odasefoi boɔ famɔ nɛɛ toi.

Ani awoɔ ŋa ni ji Yehowa Odasefonyo lɛ hewalɛ ni eku ehiɛ eshwie ewu ni jeee Odasefonyo lɛ taomɔ nii anɔ? Dabi. Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Nyɛ yeigbayei lɛ hu, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, koni, kɛ́ mɛi komɛi booo wiemɔ lɛ toi tete lɛ, ashi wiemɔ lɛ sɛɛ ni atsɔ yei lɛ ajeŋba nɔ ni nine ashɛ amɛnɔ, ejaakɛ amɛnaa nyɛjeŋba ni hetsemɔ kɛ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ.”—1 Petro 3:1, 2.

Ani Yehowa Odasefoi tsɔɔ akɛ, husu bɛ hegbɛi ni wumɛi yɔɔ lɛ ahe? Dabi. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Miisumɔ akɛ nyɛle akɛ nuu fɛɛ nuu yitso ji Kristo, ni yoo fɛɛ yoo hu yitso ji nuu, ni Kristo yitso ji Nyɔŋmɔ.” (1 Korintobii 11:3) Ŋa ni ji Kristofonyo lɛ jieɔ bulɛ kpo etsɔɔ hegbɛ ni ewu yɔɔ akɛ weku yitso lɛ. Shi husu yɛ hegbɛ ni wu lɛ yɔɔ lɛ he. Wu lɛ baabu ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ kɛ Kristo. No hewɔ lɛ, kɛ́ wu lɛ fã eŋa akɛ efee nɔ ko ni baaku Nyɔŋmɔ mla mli lɛ, ŋa ni ji Kristofonyo lɛ ‘baabo Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.’—Bɔfoi lɛ Asaji 5:29.

Ani Yehowa Odasefoi tsɔɔ akɛ esaaa akɛ atseɔ gbãla mli? Dabi. Yesu Kristo kɛɛ akɛ: ‘Miikɛɛ nyɛ akɛ: Mɔ fɛɛ mɔ ni jeee ajwamaŋbɔɔ loo bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara hewɔ jɛ ni eeeshwie eŋa ni eyawɛ yoo kroko lɛ, efite gbala.’ (Mateo 19:9) No hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ Yesu susumɔ akɛ abaanyɛ adamɔ gbalafitemɔ nɔ atse gbãla mli lɛ nɔ. Shi amɛheɔ amɛyeɔ waa hu akɛ, gbalashihilɛ jeee nɔ ko ni yɔɔ flɛflɛ ni esa akɛ atse mli yɛ nibii bibii komɛi kɛkɛ ahewɔ. Amɛwoɔ amɛjamɔ lɛ mlibii ahewalɛ ni amɛbo Yesu wiemɔi nɛɛ atoi: “Nuu aaashĩ etsɛ kɛ enyɛ ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaatsɔ heloo kome. . . . No hewɔ lɛ, nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔtsa lɛ, akaha gbɔmɔ miigbala mli.”—Mateo 19:5, 6.