Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ Ni Mihemɔkɛyeli Ye Ebua Mi Ni Minyɛ Midamɔ Amanehului Anaa

Bɔ Ni Mihemɔkɛyeli Ye Ebua Mi Ni Minyɛ Midamɔ Amanehului Anaa

Bɔ Ni Mihemɔkɛyeli Ye Ebua Mi Ni Minyɛ Midamɔ Amanehului Anaa

Taakɛ Soledad Castillo gba

Shii abɔ yɛ mishihilɛ mli lɛ, kulɛ shoofeemɔ aaaye minɔ—shi eyabaaa lɛ nakai. Beni miye afii 34 lɛ, miwu ni misumɔɔ lɛ waa lɛ gbo. Afii ekpaa sɛɛ lɛ, mitsɛ hu gbo. Beni mitsɛ gbo sɛɛ nyɔji kpaanyɔ lɛ, miná mile akɛ mibinuu kome pɛ lɛ hu miiye hela ko ni anyɛɛɛ atsa.

ATSƐƆ mi Soledad, ni eshishi ji “Shoofeemɔ.” Shi ebaafee bo naakpɛɛ akɛ minuko he pɛŋ akɛ eshwɛ mikome too. Kɛ́ mikɛ amanehulu kpe lɛ, miheɔ miyeɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ mimasɛi, ‘ni ehiɛ mininejurɔ mli ni eeye eebua mi koni mikashe gbeyei.’ (Yesaia 41:13) Ha magba bo bɔ ni fee ni minyɛ midamɔ amanehului ni mikɛkpe lɛ anaa, kɛ bɔ ni enɛɛmɛi ha mibɛŋkɛ Yehowa fe tsutsu lɛ.

Shihilɛ ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli kɛ Emli Naagbai Fioo

Afɔ mi yɛ Barcelona yɛ Spain, yɛ May 3, afi 1961 lɛ mli, ni mifɔlɔi ni ji José kɛ Soledad bi kome pɛ ji mi. Beni miye afii nɛɛhu lɛ, mimami kase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ. No mli lɛ, etao saji komɛi ni ebi yɛ Nyɔŋmɔjamɔ he lɛ ahetoo yɛ sɔlemɔ ni eyaa lɛ mli, shi enako hetoi ni baaha etsui anyɔ emli. Gbi ko lɛ, Yehowa Odasefoi enyɔ basara lɛ yɛ shĩa, ni amɛha esanebimɔi lɛ fɛɛ ahetoo kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli. Ekɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ akɛ, akɛ lɛ akase Biblia lɛ.

Etsɛɛɛ tsɔ ni mimami batsɔ Yehowa Odasefonyo ni abaptisi lɛ, ni yɛ afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, mitsɛ hu nyiɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. Etsɛɛɛ ni Eliana ni kɛ mimami kase Biblia lɛ yɔse akɛ mi hu minyaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he waa. Eyɛ mli akɛ no mli lɛ miji gbekɛyoo fioo moŋ, shi Eliana tsɔɔ akɛ esa akɛ akɛ mi hu akase Biblia lɛ. Yɛ Eliana yelikɛbuamɔ kɛ mimami hewalɛwoo naa lɛ, abaptisi mi beni miye afii 13.

Beni miji oblayoo fioo lɛ, mifɔɔ Yehowa bɛŋkɛmɔ yɛ sɔlemɔ mli—titri lɛ kɛ ehe miihia ni makpɛ yiŋ ko. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mináaa naagbai tsɔ beni miji oblayoo lɛ. Miyɛ nanemɛi babaoo yɛ asafo lɛ mli, ni wekukpãa ni kã mikɛ mifɔlɔi ateŋ lɛ yɛ gbagbalii. Yɛ afi 1982 mli lɛ, mikɛ Felipe ni ji Odasefonyo ni kɛ Nyɔŋmɔjamɔŋ otii emamɔ ehiɛ tamɔ bɔ ni mi hu mifee lɛ bote gbalashihilɛ mli.

Wɔtsɔse Wɔbi lɛ Koni Esumɔ Yehowa

Beni wɔbote gbalashihilɛ mli afii enumɔ sɛɛ lɛ, mifɔ binuu fɛfɛo, ni wɔwo lɛ Saúl. Mi kɛ Felipe ná miishɛɛ akɛ wɔfɔ. Wɔhiɛnɔkamɔ ji akɛ, Saúl baada kɛbatsɔ gbekɛ ni yɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, ni baa ejeŋ jogbaŋŋ ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ. Mi kɛ Felipe ná dekã babaoo wɔha Saúl, wɔkɛ lɛ gbaa Yehowa he saji, wɔkpeɔ kutuu kɛyeɔ nii, wɔkɛ lɛ yaa maŋ lɛŋ shwɛmɔhe lɛ, ni wɔkɛ lɛ shwɛɔ. Saúl sumɔɔ ni efata Felipe he kɛyashiɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi, ni Felipe ye ebua lɛ koni ekɛ ehe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli be ni edako, ni etsɔɔ lɛ bɔ ni atswaa shinai anaa ŋmɛji kɛ bɔ ni akɛ dɛhiɛmɔ woji haa mɛi.

Wɔsuɔmɔ kɛ tsɔsemɔ lɛ ná Saúl nɔ hewalɛ kpakpa. Be ni eye afii ekpaa lɛ, ekɛ wɔ yaa shiɛmɔ daa. Esumɔɔ Biblia mli saji atoiboo, ni ekɛ miishɛɛ kpaa wɔweku Biblia mli nikasemɔ lɛ gbɛ be fɛɛ be. Be ni ebɔi skulyaa etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, ekɛ Biblia mli nilee ni eyɔɔ lɛ bɔi nitsumɔ ni ekɛkpɛɔ yiŋ bibii komɛi.

Shi be ni Saúl ye afii kpawo lɛ, tsakemɔ kpele ko ba wɔweku shihilɛ lɛ mli. Muawa hela ko mɔ Felipe flufla. Ekɛ hela nɛɛ wu nyɔji 11 ni enyɛɛɛ etsu nii, ni bei pii lɛ, shi sɔŋŋ ekãa yɛ saa mli. Miwu gbo be ni eye afii 36.

Kɛbashi bianɛ lɛ, mifoɔ kɛ́ mikai nakai afi ni nibii amli wa kɛha mi lɛ. Mina ni fiofio lɛ muawa hela lɛ miigbe miwu, shi minyɛɛɛ he nɔ ko mafee. Yɛ bei nɛɛ fɛɛ mli lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mawo Felipe hewalɛ, eyɛ mli moŋ akɛ minuɔ he yɛ mitsuiŋ tɔŋŋ akɛ gbɛkpamɔ ni miyɔɔ kɛha wɔweku lɛ nyɛŋ aba mli. Mikaneɔ Ŋmalɛ naa saji mihaa lɛ, ni enɛɛmɛi woɔ wɔ hewalɛ yɛ bei amli ni wɔnyɛɛɛ wɔya Kristofoi akpeei lɛ. Be ni egbo lɛ, minu he waa akɛ mifee shwɛm.

Shi Yehowa waje mi. Misɔleɔ kɛbiɔ emumɔ lɛ be fɛɛ be. Midaa Yehowa shi yɛ afii ni miishɛɛ yɔɔ mli ni mikɛ Felipe fɛɛ ná mli gbɛfaŋnɔ lɛ, kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ mana Felipe ekoŋŋ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ hewɔ. Misɔle mibi Yehowa ni eye ebua mi ni mimii ashɛ mihe yɛ nibii ni mikɛ miwu fɛɛ ná mli gbɛfaŋnɔ lɛ he, ni eha mi nilee koni manyɛ matsɔse wɔbi lɛ ni ebatsɔ anɔkwa Kristofonyo. Yɛ dɔlɛ babaoo ni minu he lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, minu he akɛ ashɛje mimii naakpa.

Mifɔlɔi kɛ mɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ kɛ yelikɛbuamɔ ni sa ha mi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ mikɛ Saúl akase Biblia lɛ, ni matsɔɔ lɛ gbɛ ni ebaatsɔ nɔ esɔmɔ Yehowa. Nitsumɔtsɛ ko ni mikɛ lɛ tsu nii be ko ni eho lɛ ha mi ɔfis nitsumɔ ko, shi mihala akɛ matsu falefalefeemɔ nitsumɔ ko ni baa shi bɔni afee ni maná dekã maha Saúl, koni kɛ́ ekpa skul eba shĩa lɛ ebana mi.

Ŋmalɛ ko ni ma bɔ ni Yehowa he nii ni matsɔɔ Saúl lɛ he hiaa waa nɔ mi eha mi lɛ kɛɔ akɛ: “Tsɔɔmɔ gbekɛ gbɛ ni sa akɛ etsɔ nɔ, ni kɛ egbɔ hu lɛ, ejeŋ nɔ.” (Abɛi 22:6) Ŋmalɛ nɛɛ ha miná hiɛnɔkamɔ akɛ, kɛ́ mibɔ mɔdɛŋ midu Nyɔŋmɔjamɔ sui miwo Saúl mli lɛ, Yehowa baajɔɔ mimɔdɛŋbɔi lɛ anɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ebabi ni mikɛ nibii komɛi ni baaha maná shika lɛ ashã afɔle, shi dekã ni maná maha mibinuu lɛ he hiaa mi kwraa fe heloonaa nibii ni maná.

Beni Saúl ye afii 14 lɛ, mitsɛ gbo. Saúl ye awerɛho waa, akɛni enii gbele lɛ ha ekai dɔlɛ ni enu he be ni lɛ diɛŋtsɛ etsɛ gbo lɛ hewɔ. Mitsɛ hu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ suɔmɔ ni anáa kɛhaa Yehowa lɛ mli. Be ni mitsɛ gbo sɛɛ lɛ, Saúl na akɛ akɛni lɛ pɛ ji “nuu” ni eshwɛ yɛ weku lɛ mli hewɔ lɛ, esa akɛ ekwɛ mi kɛ enaa fɛɛ.

Wɔtao Leukemia Naa Tsabaa

Beni mitsɛ gbo nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, Saúl babɔi henumɔ akɛ be fɛɛ be lɛ etɔ lɛ waa, ni enɛ ha datrɛfonyo ni kwɛɔ wɔweku lɛ kɛɛ mi akɛ mikɛ lɛ aya helatsamɔhe ni yɔɔ he ni wɔyɔɔ lɛ. Beni akwɛ Saúl lá mli shii abɔ sɛɛ lɛ, datrɛfoi lɛ kɛɛ mi akɛ Saúl ená leukemia. *

Beni hela lɛ mɔ Saúl afii enyɔ kɛ fã ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ mli lɛ, wɔhiɛ helatsamɔhe lɛ yaa kɛbaa beni Saúl miaa ehiɛ ni edamɔ kansa lɛ kɛ tsofai ni datrɛfoi lɛ kɛtsuɔ kansa lɛ he nii lɛ anaa lɛ. Tsofai ni akɛha lɛ yɛ klɛŋklɛŋ nyɔji ekpaa lɛ mli lɛ ha kansa lɛ naa ba shi fioo nyɔji 18. Shi kansa lɛ ku sɛɛ eba ekoŋŋ, ni akɛ tsofafeemɔ gbɛ kroko ni tsuɔ kansa he nii oya lɛ tsu Saúl hela lɛ he nii, ni enɛ ha egbɔjɔ kwraa. Kansa lɛ ba shi be kukuoo ko kɛkɛ, ni Saúl nyɛɛɛ tsofafeemɔ gbɛ ni ji etɛ lɛ naa edamɔ. No mli lɛ, Saúl ejɔɔ ewala nɔ eha Nyɔŋmɔ, ni eshwelɛ ji abaptisi lɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome, shi beni eye afii 17 sɛɛ nɔŋŋ ni egbo.

Bei pii lɛ, datrɛfoi jieɔ yi akɛ lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ haa hewalɛ ni kansa tsofai náa yɛ mɔ nɔ lɛ naa baa shi. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, lá ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ nyɛŋ atsa hela lɛ. Beni datrɛfoi lɛ kɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa akɛ Saúl ená leukemia lɛ, mikɛ Saúl fɛɛ ha efee faŋŋ kɛha datrɛfoi lɛ akɛ wɔheŋ lá, akɛni wɔmiisumɔ ni wɔbo Yehowa mla akɛ ‘wɔhi lá’ lɛ toi lɛ hewɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:19, 20) Bei babaoo kɛ mibɛ helatsamɔhe lɛ, ehe bahiaa ni Saúl akɔne datrɛfoi lɛ ayiŋ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ eyiŋ akɛ eheee lá. (Kwɛmɔ akrabatsa ni yɔɔ baafa 21 lɛ.)

Yɛ naagbee lɛ, datrɛfoi lɛ mu sane naa akɛ, eyɛ mli akɛ yɛ mla naa lɛ Saúl edako moŋ, shi eji mɔ ko ni jwɛŋmɔŋ esa ni nuɔ hela ni eyeɔ lɛ shishi jogbaŋŋ. Datrɛfoi lɛ kpɛlɛ shidaamɔ ni wɔkɔ lɛ nɔ, ni amɛkɛ helatsamɔ gbɛ̀i ni akɛ lá tsuuu nii yɛ mli tsu nii kɛkwɛ wɔ, eyɛ mli moŋ akɛ anyɛ wɔ nɔ bei pii ni wɔtsake wɔyiŋkpɛɛ lɛ. Mitsui nyɔ mimli waa beni mikwɛɔ Saúl ni egbálaa shidaamɔ ni ekɔ lɛ mli etsɔɔ datrɛfoi lɛ. Ekã shi faŋŋ akɛ, enɛ tsɔɔ akɛ wekukpãa kpaakpa kã ekɛ Yehowa teŋ.

Yɛ latsaa beaŋ beni wɔná wɔle klɛŋklɛŋ kwraa akɛ Saúl ená leukemia lɛ, ajie wolo ni ji, Tsi Obɛŋkɛ Yehowa lɛ kpo yɛ wɔkpokpaa wulu nɔ kpee ni afee yɛ Barcelona lɛ shishi. Wolo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ waa nɛɛ batsɔ tamɔ sɛkɛ ni baaha wɔnyɛ wɔdamɔ shi shiŋŋ kɛkpee shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛbaakpe lɛ anaa. Yɛ bei ni wɔye yɛ helatsamɔhe lɛ amli lɛ, wɔfee ekome kɛkane wolo lɛ fãi komɛi. Bei pii lɛ, wɔkaiɔ emli wiemɔi lɛ ekomɛi be ni wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe yɛ sɛɛ mli lɛ. Nakai beaŋ minu ŋmalɛ ni yɔɔ Yesaia 41:13 lɛ ni atsi tã yɛ wolo nɛɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli lɛ shishi jogbaŋŋ yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Mi, Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, mihiɛ oninejurɔ mli, ni miikɛɛo akɛ: Kaashe gbeyei! maye mabuao!”

Saúl Hemɔkɛyeli lɛ Ta Mɛi Krokomɛi Atsuiiaŋ

Bɔ ni Saúl jwɛŋmɔŋ kã shi kɛ hiɛnɔkamɔ ni eyɔɔ lɛ ha datrɛfoi kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi ni yɔɔ Vall d’Hebrón Helatsamɔhe lɛ anáa kpɛ amɛhe waa. Datrɛfoi kɛ helatsɛmɛi akwɛlɔi akuu ni kwɛ lɛ lɛ ná ehe miishɛɛ waa. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, datrɛfonyo nukpa ni tsuɔ kansai ahe nii lɛ ekwɛ gbekɛbii ni ji Odasefoi krokomɛi ni ená leukemia lɛ, ni ejie bulɛ kɛ woo ni mli kwɔ kpo etsɔɔ amɛ. Ekaiɔ Saúl shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ akɛ ebaaya nɔ ehiɛ ehemɔkɛyeli lɛ mli, ekãa ni efee be ni ekã gbele saa nɔ, kɛ miishɛɛ ni eyɔɔ yɛ eshihilɛ mli lɛ. Helatsɛmɛi akwɛlɔi akuu lɛ kɛɛ Saúl akɛ, lɛ ji helatsɛ ni amɛná ehe miishɛɛ fe fɛɛ yɛ amɛhelatsamɔhe lɛ. Amɛkɛɛ akɛ, ewieee nii ahe, ni be fɛɛ be lɛ ehiɛ yɛ ŋmɔlɔŋmɔlɔ—yɛ be mli po ni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ.

Datrɛfonyo ko ni ji jwɛŋmɔ he nilelɔ lɛ kɛɛ mi akɛ gbekɛbii pii ni kɛ gbele helai ni tamɔ Saúl nɔ lɛ kpeɔ lɛ teɔ shi amɛwoɔ datrɛfoi kɛ amɛfɔlɔi lɛ yɛ miishɛɛ ni amɛbɛ kɛ basaa ni amɛfee lɛ hewɔ. Shi eyɔse akɛ ebaaa lɛ nakai yɛ Saúl gbɛfaŋ. Datrɛfonyo lɛ kɛɛ akɛ, efee lɛ naakpɛɛ akɛ Saúl fee kpoo ni ená jwɛŋmɔ ni ja. Enɛ ha mi kɛ Saúl ná hegbɛ wɔjaje wɔhemɔkɛyeli lɛ wɔtsɔɔ lɛ.

Agbɛnɛ hu, mikaiɔ bɔ ni Saúl ye ebua Odasefonyo ko ni wɔkɛ lɛ yɔɔ asafo mli lɛ yɛ gbɛ ko nɔ lɛ. Ená jwɛŋmɔŋ naagba ni ha ehao waa afii ekpaa sɔŋŋ, ni tsofai nyɛɛɛ atsu he nii. Bei pii lɛ, ewɔɔ helatsamɔhe lɛ kɛkwɛɔ Saúl. Ekɛɛ mi akɛ, ená bɔ ni Saúl fee enii be ni eyeɔ leukemia lɛ he miishɛɛ waa. Ekadi hu akɛ yɛ gbedee ni Saúl fee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ ewo mɛi fɛɛ ni basara lɛ lɛ hewalɛ. Odasefonyo nɛɛ kɛɛ akɛ: “Nɔkwɛmɔnɔ ni Saúl fee lɛ wo mi hewalɛ ni minyɛ miwu mishi mijwɛŋmɔŋ naagba lɛ.”

Afii etɛ nɛ ni Saúl gbo. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, miyeɔ awerɛho lolo. Minuɔ he akɛ mifee shwɛm moŋ, shi Nyɔŋmɔ eha mi “hewalɛ ní fá kɛteke nɔ.” (2 Korintobii 4:7) Mikase akɛ nibii kpakpai nyɛɔ ejɛɔ shihilɛi ni mli wawai po amli kɛbaa. Bɔ ni minyɛ midamɔ miwu, mitsɛ, kɛ mibinuu lɛ gbele naa lɛ eye ebua mi ni mifeee ŋkomeŋfa, ni eha minuɔ mɛi krokomɛi ni naa nɔ̃ lɛ ashishi jogbaŋŋ. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, eha mibɛŋkɛ Yehowa kpaakpa. Akɛni miŋwɛi Tsɛ lɛ yeɔ ebuaa mi lolo hewɔ lɛ, manyɛ madamɔ shihilɛi ni mikɛaakpe wɔsɛɛ lɛ anaa ni misheee gbeyei. Ehiɛ minine mli lolo.—w08 10/1-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 19 Saúl ná lymphoblastic leukemia, ni ji kansa henɔ ko ni naa wa ni fiteɔ lá mli wala yibii yɛji lɛ.

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 21]

ANI OSUSU HE PƐŊ?

Ekolɛ onu akɛ Yehowa Odasefoi heee lá. Ani osusu nɔ hewɔ ni amɛfeɔ nakai lɛ he pɛŋ?

Bei pii lɛ, anuuu Ŋmalɛ naa shidaamɔ nɛɛ shishi. Bei komɛi lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ Yehowa Odasefoi kpoɔ helatsamɔ mli tsofafeemɔi fɛɛ loo amɛbuuu wala akɛ nɔ ko ni jara wa. Anɔkwale kome folo po bɛ susumɔi nɛɛ amli. Yehowa Odasefoi taoɔ helatsamɔ mli tsofafeemɔi ni hi fe fɛɛ ni amɛ kɛ amɛwekui lɛ amlibii lɛ baanyɛ aná lɛ sɛɛ gbɛ. Shi amɛsumɔɔ helatsamɔ gbɛ̀i ni akɛ lá tsuuu nii yɛ mli. Mɛni hewɔ?

Shidaamɔ ni amɛkɔ lɛ damɔ shishitoo mla ko ni Nyɔŋmɔ kɛha adesai lɛ nɔ. Yɛ Nu Afua ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Nyɔŋmɔ ŋmɛ Noa kɛ eweku lɛ gbɛ akɛ amɛye kooloi aloo. Shi Nyɔŋmɔ kɛ naatsii nɔ kome nɛɛ ha amɛ akɛ: Amɛkaye lá. (1 Mose 9:3, 4) Noa shwiei ji adesai awekui fɛɛ ni yɔɔ amrɔ nɛɛ, no hewɔ lɛ esa akɛ amɛye mla nɛɛ nɔ. Atsakeko mla nɛɛ. Beni Nyɔŋmɔ kɛ mla nɛɛ ha Noa sɛɛ nɔ ni fa fe afii ohai kpaanyɔ lɛ, eti mla nɛɛ mli ekoŋŋ eha Israel maŋ lɛ, ni etsɔɔ mli akɛ lá yɛ krɔŋkrɔŋ, ni edamɔ shi kɛha susuma loo wala diɛŋtsɛ. (3 Mose 17:14) Beni akɛ mla nɛɛ ha Israelbii lɛ sɛɛ nɔ ni fa fe afii 1,500 lɛ, bɔfoi ni ji Kristofoi lɛ fã Kristofoi fɛɛ akɛ ‘amɛhi lá.’—Bɔfoi lɛ Asaji 15:29.

Yehowa Odasefoi asusumɔ ji akɛ, ekã shi faŋŋ akɛ amɛnyɛŋ amɛkɛɛ akɛ amɛhiɔ lá ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ amɛhe lá amɛwo amɛgbɔmɔtsei amli. No hewɔ lɛ, amɛkɛ shiŋŋfeemɔ taoɔ helatsamɔ gbɛ̀i krokomɛi ni akɛ lá tsuuu nii yɛ mli. Bei pii lɛ, Ŋmalɛ naa shidaamɔ nɛɛ ni amɛkɔ lɛ haa amɛnine shɛɔ helatsamɔ ni hi jogbaŋŋ po nɔ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, no hewɔ ni mɛi babaoo ni jeee Yehowa Odasefoi lɛ hu biɔ ni akɛ helatsamɔ gbɛ̀i ni akɛ lá tsuuu nii yɛ mli lɛ akwɛ amɛ lɛ.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Mikɛ miwu Felipe kɛ wɔbinuu Saúl

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Mifɔlɔi José kɛ Soledad

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Saúl, beni eshwɛ nyɔŋ kome dani ebaagbo