Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Bɔ ni Ooofee Otsɔ Tsɛ Kpakpa

Bɔ ni Ooofee Otsɔ Tsɛ Kpakpa

Bɔ ni Ooofee Otsɔ Tsɛ Kpakpa

“Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlila, koni amɛtsui akafã.”—Kolosebii 3:21.

TE TSƐ ko aaafee tɛŋŋ ni ekaha ebii lɛ amli wo la? Ehe miihia ni eyɔse akɛ gbɛfaŋnɔ ni etsuɔ akɛ tsɛ lɛ he hiaa waa. Adafitswaa wolo ko ni wieɔ jwɛŋmɔŋ hewalɛnamɔ he lɛ kɛɛ akɛ: “Tsɛfeemɔ ji gbɛnaa nii ni tsĩi ni kãaa shi akɔɔɔ ni naa gbekɛbii ahenumɔŋ kɛ amɛjwɛŋmɔŋ salɛ nɔ hewalɛ waa.”

Mɛni ji tsɛ nitsumɔ? Yɛ wekui babaoo amli lɛ, anaa tsɛ lɛ akɛ mɔ tuuntu ni kɛ toigbalamɔ haa. Yeifɔyei pii fɔɔ amɛbi ko ni efee nɔ ko ni ehiii lɛ kɛɛmɔ akɛ, ‘Bo lɛ mɛɛ, kɛ́ otsɛ ba lɛ obaana nɔ ko osa onaa!’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, kɛ́ gbekɛbii aaada kɛbatsɔmɔ onukpai ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni atsɔse amɛ yɛ gbɛ kpakpa nɔ, ni afee shiŋŋ bɔ ni sa yɛ enɛ feemɔ mli. Shi ákɛ aaafee tsɛ kpakpa lɛ biɔ babaoo fe enɛ.

Dɔlɛ sane ji akɛ, jeee tsɛ fɛɛ tsɛ ná mɔ ko ni fee enɛ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa eha lɛ. Atsɔse hii komɛi yɛ shĩai ni tsɛmɛi bɛ mli. Shi yɛ shihilɛi krokomɛi amli lɛ, efɔɔ kaa akɛ hii ni tsɛmɛi ni yɔɔ kpɛŋŋ ni nuuu nii ahe amɛhaaa mɔ lɛ tsɔse amɛ lɛ hu tsɔseɔ amɛbii yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ nɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ tsɛ ko baanyɛ atsɔ koni ekatsa blema kpãa nɛɛ nɔ bɔni afee ni etsɔ fɔlɔ kpakpa?

Wolo ko yɛ ni abaanyɛ ana bɔ ni aaafee atsɔ tsɛ kpakpa lɛ he ŋaawoo kpakpa yɛ mli, ni abaanyɛ amu afɔ̃ ŋaawoo nɛɛ nɔ. Weku shihilɛ he ŋaawoo ni hi fe fɛɛ yɛ Biblia lɛ mli. Emli ŋaawoo lɛ jeee susumɔ ko kɛkɛ; ni asaŋ emli gbɛtsɔɔmɔ lɛ kɛ nitsumɔ yeŋ wɔ awui kɔkɔɔkɔ. Ŋaawoo ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ jieɔ nilee ni Eŋmalɔ ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ, weku Shishitolɔ lɛ yɔɔ lɛ kpo. (Efesobii 3:14, 15) Kɛ́ oji tsɛ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ ooosusu nɔ ni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ bii atsɔsemɔ he lɛ he. *

Jeee akɛ tsɛ kpakpa ni ooofee lɛ baaha otsu obii lɛ agbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ hiamɔ nii ahe nii kɛkɛ, shi agbɛnɛ hu ebaaha otsɔse amɛ yɛ gbɛ ni baaha wekukpãa kpakpa abakã amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ nɔ. Ewaaa akɛ gbekɛ ni wekukpãa kpaakpa ni suɔmɔ yɔɔ mli kã ekɛ etsɛ teŋ lɛ aaaná ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa ni yɔɔ gbagbalii. Nɔ hewɔ ji akɛ, Biblia lɛ haa efeɔ faŋŋ akɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yehowa ni ji wɔ-Bɔlɔ lɛ ji wɔ fɛɛ wɔ-Tsɛ. (Yesaia 64:8) Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔsusua gbekɛbii ahiamɔ nii ekpaa ni esa akɛ tsɛmɛi atsu he nii lɛ ahe wɔkwɛa. Wɔbaasusu bɔ ni kɛ́ tsɛmɛi kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ ebaanyɛ eye ebua amɛ ni amɛtsu hiamɔ nii nɛɛ eko fɛɛ eko he nii lɛ ahe.

1 Ehe Miihia ni Tsɛmɛi Ajie Suɔmɔ Kpo Amɛtsɔɔ Amɛbii

Yehowa feɔ nɔkwɛmɔnɔ ni hi kɛwula shi akɛ Tsɛ. Beni Biblia lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ Yesu ni ji ekromɔ Bi lɛ ehaa lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Tsɛ lɛ miisumɔ bi lɛ.” (Yohane 3:35; Kolosebii 1:15) Yehowa wie fe shikome akɛ esumɔɔ e-Bi lɛ ni ekpɛlɛɔ enɔ. Beni abaptisi Yesu lɛ, Yehowa wie kɛjɛ ŋwɛi akɛ: “Bo ji misuɔmɔ bi lɛ, bo ohe tsuijurɔ mináa!” (Luka 3:22) Yesu ejeee suɔmɔ ni e-Tsɛ yɔɔ kɛha lɛ lɛ he ŋwane kɔkɔɔkɔ. Mɛni adesai ni ji tsɛmɛi lɛ baanyɛ akase kɛjɛ Nyɔŋmɔ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

Kaashashao shi akɛ obaakɛɛ obii lɛ akɛ osumɔɔ amɛ. Tsɛ ko ni yɔɔ bii enumɔ ni atsɛɔ lɛ Kelvin lɛ kɛɛ akɛ: “Be fɛɛ be lɛ mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ majie suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha mibii lɛ kpo kɛtsɔ kɛɛmɔ ni mikɛɔ amɛ akɛ misumɔɔ amɛ lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ hu kɛtsɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ he miishɛɛ ni mináa lɛ nɔ. Miye mibua kɛju mibii lɛ ahe ni mitsake amɛhe hu miha amɛ.” Kɛfata he lɛ, ehe miihia ni obii lɛ anu he akɛ okpɛlɛɔ amɛ nɔ. No hewɔ lɛ, kaawie amɛhiɛ nyanyaanya, ni be fɛɛ be lɛ ojaje amɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, fɔɔ amɛ yijiemɔ. Tsɛ ko ni yɔɔ biyei enyɔ ni ji oblayei bibii ni atsɛɔ lɛ Donizete lɛ wo ŋaa akɛ, “Esa akɛ tsɛmɛi kɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ amɛbaatao hegbɛi kɛjie amɛbii lɛ ayi.” Kɛ́ obii lɛ nu he akɛ okpɛlɛɔ amɛ nɔ lɛ, no baanyɛ aye abua amɛ koni amɛná bulɛ kpakpa amɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Ni no baanyɛ aye abua amɛ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ Nyɔŋmɔ kpaakpa.

2 Ehe Miihia ni Afee Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Aha Gbekɛbii

Yohane 5:19 lɛ kɛɔ akɛ, Yesu feɔ “nɔ ni enaa akɛ tsɛ lɛ feɔ lɛ.” Kadimɔ akɛ ŋmalɛ nɛɛ kɛɔ akɛ Yesu na nɔ ni e-Tsɛ “feɔ,” ni lɛ hu efee nakai. Bei pii lɛ gbekɛbii kaseɔ amɛtsɛmɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ tsɛ ko kɛ eŋa yeɔ yɛ bulɛ mli ni ekɛ woo haa lɛ lɛ, ebinuu hu baanyɛ ada ni ebatsɔ mɔ ni kɛ yei yeɔ yɛ bulɛ mli ni kɛ woo haa amɛ. Jeee akɛ tsɛmɛi anɔkwɛmɔnɔ náa amɛbihii asui anɔ hewalɛ pɛ kɛkɛ, shi enáa bɔ ni amɛbiyei naa hii amɛhaa lɛ hu nɔ hewalɛ.

Ani ewaa kɛhaa obii lɛ akɛ amɛaakpa fai kɛ́ amɛtɔ̃? Biɛ hu nɔkwɛmɔnɔ kpakpa he miihia. Kelvin kaiɔ akɛ, be ko lɛ ebihii enyɔ lɛ fite ekamera ko ni jara wa waa. Emli fu waa aahu akɛ ekɛ enine shimɔ tso okpɔlɔ ko nɔ, ni emli gba enyɔ. No sɛɛ lɛ, Kelvin nu he akɛ efeee ni ahi kwraa, ni ekpa amɛ fɛɛ, ni eŋa hu fata he lɛ fai yɛ emlifu lɛ hewɔ. Enu he akɛ fai ni ekpa amɛ lɛ ná ebii lɛ anɔ hewalɛ kpakpa; ewaaa kɛhaaa amɛ akɛ amɛaakpa fai kɛji amɛtɔ̃.

3 Shihilɛ ni Miishɛɛ Yɔɔ Mli He Miihia Gbekɛbii

Yehowa ji “Nyɔŋmɔ ni ajɔɔ [“Nyɔŋmɔ ni yɔɔ miishɛɛ,” NW].” (1 Timoteo 1:11) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Yesu ni ji e-Bi lɛ náa miishɛɛ waa kɛ eyɛ e-Tsɛ masɛi. Abɛi 8:30 lɛ haa wɔnuɔ wekukpãa ni kã Yesu kɛ e-Tsɛ lɛ teŋ lɛ shishi, jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Miyɛ [Tsɛ lɛ masɛi] akɛ ŋaalɔ; ni mimii shɛɔ mihe . . . yɛ ehiɛ be fɛɛ be.” Mɛɛ wekukpãa ni suɔmɔ yɔɔ mli waa kã Tsɛ kɛ Bi teŋ nɛkɛ!

Shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli he miihia obii lɛ. Kɛ́ onáa be ni okɛ obii lɛ shwɛɔ lɛ, ebaanyɛ eha amɛná shihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli. Kɛ́ fɔlɔ ko kɛ ebi feɔ ekome kɛshwɛɔ lɛ, ehaa ekomefeemɔ hiɔ amɛteŋ. Felix kɛ enɛ kpãa gbee. Eyɛ binuu ni ji oblanyo fioo, ni ekɛɛ akɛ: “Akɛni miŋɔɔ be ni mikɛ mibinuu lɛ shwɛɔ hewɔ lɛ, ehaa wekukpãa kpakpa hiɔ mikɛ lɛ teŋ. Wɔfeɔ ekome kɛshwɛɔ, wɔkɛ nanemɛi gbaa sane, ni wɔyasharaa shi yɛ hei ni yɔɔ miishɛɛ. Enɛ eha wɔnu he waa akɛ ekomefeemɔ yɛ wɔweku lɛ mli.”

4 Ehe Miihia ni Atsɔɔ Gbekɛbii Nyɔŋmɔjamɔ Sui

Yesu Tsɛ tsɔɔ lɛ nii. No hewɔ lɛ, Yesu nyɛ ekɛɛ akɛ: “Nii ni minu yɛ [Tsɛ lɛ naa] lɛ, nɛkɛ nii nɛɛ nɔŋŋ miwieɔ mitsɔɔ je lɛ.” (Yohane 8:26) Yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, eji tsɛmɛi asɔ̃ akɛ amɛtsɔse amɛbii lɛ yɛ jeŋba kɛ Nyɔŋmɔjamɔ nibii ahe. Ákɛ tsɛ lɛ, osɔ̃i lɛ ateŋ ekome ji, ni odu shishitoo mlai ni ja owo obii lɛ atsuiiaŋ. Esa akɛ oje tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ shishi kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔŋŋ. (2 Timoteo 3:14, 15) Felix bɔi Biblia mli saji kanemɔ kɛha ebinuu lɛ beni eji abifao lɛ. Felix kane saji ni mɔɔ mɔ tsui ni yɔɔ miishɛɛ, ni nɔ ni fata he ji Mi-Wolo ni Gbaa Biblia Mli Saji lɛ eha ebinuu lɛ. * Beni Felix binuu lɛ daa lɛ, ehala Biblia kasemɔ woji krokomɛi ni sa kɛha ebinuu lɛ afii lɛ.

Donizete kɛɛ akɛ: “Weku nikasemɔ ni aaaha efee nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ kãaa shi akɔɔɔ. Ehe miihia ni fɔlɔi aha amɛbii lɛ ana akɛ amɛhiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi ahe, akɛni gbekɛbii lɛ naa osatofeemɔ oya lɛ hewɔ.” Carlos ni yɔɔ bihii etɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔkpeɔ daa otsi kɛsusuɔ wɔweku lɛ hiamɔ nii ahe. Weku lɛ mlibii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ hegbɛ akɛ etsɔɔ nɔ ni esumɔɔ ni asusu he.” Be fɛɛ be lɛ, Kelvin bɔɔ mɔdɛŋ koni ekɛ ebii lɛ agba Nyɔŋmɔ he saji, ekɔɔɔ he eko he ni amɛyɔɔ kɛ nɔ ni amɛfeɔ. Enɛ haa wɔkaiɔ Mose wiemɔi nɛɛ akɛ: “Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akã otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshĩa lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.”—5 Mose 6:6, 7.

5 Tsɔsemɔ He Miihia Gbekɛbii

Tsɔsemɔ he miihia gbekɛbii bɔni afee ni amɛnyɛ amɛdara kɛbatsɔmɔ onukpai ni sɛɛnamɔ yɔɔ amɛhe ni tsuɔ amɛsɔ̃i ahe nii. Etamɔ nɔ ni fɔlɔi komɛi susuɔ akɛ, nɔ ni bii atsɔsemɔ tsɔɔ ji ni agbala gbekɛbii lɛ atoi waa, ni nɔ ni fata enɛ he ji ni amɛwo amɛhe gbeyei loo amɛsopa amɛ kɛ wiemɔ ni gbeɔ amɛhe guɔ. Shi Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ esa akɛ fɔlɔi kɛ yitsoŋwalɛ atsɔse amɛbii. Yɛ no najiaŋ lɛ, esa akɛ fɔlɔi kɛ suɔmɔ atsɔse amɛbii, taakɛ Yehowa feɔ lɛ. (Hebribii 12:4-11) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, nyɛkawoa nyɛbii amlifu, shi moŋ nyɛlɛa amɛ yɛ Nuŋtsɔ lɛ tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”—Efesobii 6:4.

Bei komɛi lɛ, ekolɛ toigbalamɔ he baahia. Shi esa akɛ gbekɛ lɛ anu nɔ hewɔ ni agbalaa etoi lɛ shishi. Esaaa akɛ toigbalamɔ ni fɔlɔi kɛhaa amɛbii lɛ haa gbekɛbii lɛ nuɔ he akɛ akpoo amɛ. Biblia lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ ayi gbekɛbii lɛ waa fe nine, bɔ ni baanyɛ apila amɛ po. (Abɛi 16:32) Kelvin wie akɛ, “Kɛ́ ehe bahia ni majaje mibii lɛ yɛ saji komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ ahe lɛ, be fɛɛ be lɛ mibɔɔ mɔdɛŋ koni maha amɛle faŋŋ akɛ suɔmɔ ni miyɔɔ kɛha amɛ lɛ hewɔ mijajeɔ amɛ lɛ.”

6 Ehe Miihia ni Abu Gbekɛbii lɛ Ahe

Ehe miihia ni abu gbekɛbii ahe kɛjɛ nibii ni baanyɛ aná amɛ nɔ hewalɛ gbonyo kɛ mɛi ni baanyɛ aye amɛ awui lɛ ahe. Dɔlɛ sane ji akɛ, “gbɔmɛi fɔji” yɛ je lɛŋ, ni oti ni ma amɛhiɛ ji ni amɛye gbekɛbii ni bɛ niiashikpamɔ ko lɛ awui. (2 Timoteo 3:1-5, 13) Te ooofee tɛŋŋ obu obii lɛ ahe? Biblia lɛ kɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli nɛɛ haa akɛ: “Hiɛtɛ̃lɔ naa efɔŋ ní baa, ni eteeɔ ehe; shi mɛi ni náko jwɛŋmɔ lɛ batsɔɔ he kɛhoɔ, ni amɛnaa nɔ̃.” (Abɛi 22:3) Bɔni afee ni obu obii lɛ ahe kɛjɛ nibii ni baanyɛ aye amɛ awui lɛ ahe lɛ, esa akɛ ohiɛ ahi ohe nɔ ni ona nibii ni baanyɛ afee oshara lɛ oya. Yɔsemɔ shihilɛi ni baanyɛ ekɛ naagbai aba lɛ, ni ofee nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa kɛbu amɛhe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ oŋmɛ obii lɛ agbɛ akɛ amɛya Intanɛt lɛ nɔ lɛ, kwɛmɔ akɛ amɛle bɔ ni amɛkɛ Intanɛt lɛ baatsu nii yɛ gbɛ ni yeŋ amɛ awui lɛ nɔ lo. Ebaahi jogbaŋŋ akɛ, akɛ kumpiuta lɛ baama he ni mɔ fɛɛ mɔ baana koni onyɛ okudɔ bɔ ni akɛbaatsu nii aha lɛ.

Ebaabi ni tsɛmɛi atsɔse amɛbii ni amɛsaa amɛbii lɛ amɛto osharai ni amɛbii lɛ baanyɛ amɛkɛkpe yɛ jeŋ ni gbekɛbii aniseniianifeemɔ eyi mli nɛɛ mli. Ani obii lɛ le nɔ ni esa akɛ amɛfee kɛji mɔ ko bɔ mɔdɛŋ akɛ ebaafee amɛ niseniianii be mli ni obɛ jɛmɛ lɛ? * Ehe miihia ni obii lɛ ale bɔ ni amɛkɛ amɛgbɔmɔtsei lɛ hei ni esaaa akɛ mɛi krokomɛi naa lɛ baatsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ, kɛ bɔ ni kɛ́ amɛkɛtsu nii lɛ, etsɔɔ akɛ amɛkɛtsuko nii yɛ gbɛ ni ja nɔ. Kelvin kɛɛ akɛ: “Mishiii tsɔsemɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ mihaaa mɛi krokomɛi, ni amɛtsɔɔlɔi po fata he. Minu he akɛ eji mi diɛŋtsɛ misɔ̃ akɛ matsɔɔ mibii lɛ saji ni kɔɔ bɔlɛnamɔ kɛ mɛi ni feɔ gbekɛbii aniseniianii lɛ ahe lɛ ahe nii.” Ebii lɛ fɛɛ dara kɛbatsɔmɔ onukpai shweshweeshwe, ni amrɔ nɛɛ amɛbote gbalashihilɛ mli ni amɛyɛ miishɛɛ.

Taomɔ Nyɔŋmɔ Yelikɛbuamɔ Sɛɛgbɛ

Nikeenii ni fe fɛɛ ni tsɛ ko baanyɛ ekɛha ebii ji, ni eye ebuaa amɛ ni amɛná amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpãa ni mli wa. Tsɛ lɛ nɔkwɛmɔnɔ he miihia waa yɛ sane nɛɛ mli. Donizete kɛɛ akɛ: “Esa akɛ tsɛmɛi aha amɛbii lɛ ana akɛ amɛbuɔ wekukpãa ni kã amɛ, ni ji tsɛmɛi lɛ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ akɛ ejara wa waa. Esa akɛ enɛ afee faŋŋ titri lɛ beni tsɛmɛi lɛ kɛ naagbai loo shihilɛi ni mli wawai kpeɔ. Yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ amli lɛ, esa akɛ tsɛ lɛ aha ana akɛ eyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli waa. Kɛ́ weku lɛ feɔ ekome kɛsɔleɔ, ni amɛwieɔ wiemɔi ni tsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ Nyɔŋmɔ ekpakpafeemɔ lɛ, ebaaha gbekɛbii lɛ ana akɛ ehe miihia waa ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ afee amɛ-Naanyo.”

Belɛ, mɛni ji nɔ tuuntu ni baaye abua mɔ ko ni etsɔ tsɛ kpakpa? Taomɔ mɔ ni le gbɛ ni hi fe fɛɛ ni atsɔɔ nɔ atsɔseɔ gbekɛbii, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ŋaawoo sɛɛgbɛ. Kɛ́ okɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli gbɛtsɔɔmɔ tsu nii kɛtsɔse obii lɛ, ewaaa akɛ onine aaashɛ yibiiwoo ni awie he yɛ Abɛi 22:6 (Ga Biblia Hee) lɛ nɔ, akɛ: “Edalɛ mli lɛ etsakeŋ.”—w08 10/1-E.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 6 Eyɛ mli akɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni awie he yɛ sane nɛɛ mli lɛ maa nitsumɔ ni tsɛmɛi tsuɔ yɛ weku lɛ mli lɛ nɔ mi titri moŋ, shi shishitoo mlai ni yɔɔ mli lɛ ateŋ babaoo kɔɔ yeifɔyei hu ahe.

^ kk. 18 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

^ kk. 25 Kɛ́ ootao saji ni kɔɔ bɔ ni ooofee obu obii lɛ ahe kɛjɛ bɔlɛnamɔ mli niseniianiifeemɔi ahe lɛ, kwɛmɔ October 2007 Awake! ni Yehowa Odasefoi fee lɛ baafa 3–11 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Esa akɛ tsɛmɛi afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛha amɛbii

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Esa akɛ tsɛmɛi atsɔɔ amɛbii Nyɔŋmɔjamɔ sui

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 13]

Tsɔsemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli he miihia gbekɛbii