Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Falefalefeemɔ Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

Falefalefeemɔ Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

Falefalefeemɔ Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa?

Gbele helai kɛ tsɛŋemɔ helai ehao adesai afii akpei abɔ. Mɛi komɛi susuɔ akɛ enɛɛmɛi ji okadi ni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ mli efu, ni akɛ ekɛ helai nɛɛ tsuɔ nii kɛgbalaa efɔŋfeelɔi atoi. Niiamlipɛimɔ ni akɛ afii ohai abɔ egbo deŋme kɛfee lɛ eha ana akɛ bei pii lɛ, kooloi bibii ni ebɔle wɔhe lɛ ji nibii ni kɛ helai nɛɛ baa.

Helatsamɔ he niiamlipɛilɔi ena akɛ obishii, kwakwei, kakalikai, adɔdɔji, kɛ tɔŋtɔŋi fɛɛ baanyɛ aha mɛi aná hela. Amɛna hu akɛ bei pii lɛ, falefale ni mɛi efeee lɛ kɛkɛ baanyɛ atsɛ tsɛŋemɔ helai kɛba. Etamɔ nɔ ni falefalefeemɔ baanyɛ aha mɔ wala sɛɛ atsɛ.

Eyɛ faŋŋ akɛ, shihilɛ ni mɔ ko yɔɔ mli kɛ kusum nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ jɛmɛ lɛ ji nɔ ni tsɔɔ gbɛ̀i ni ebaatsɔ nɔ ehiɛ ehe falefale. Ebɛ mlɛo akɛ mɔ aaahiɛ ehe falefale daa yɛ hei ni abɛ paipi mli nu loo abɛ gbɛ kpakpa ni atsɔɔ nɔ atsiɔ wamɔ ashwieɔ lɛ. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kɛ falefalefeemɔ he gbɛtsɔɔmɔ ha blema Israelbii lɛ be ni amɛfãa gbɛ kɛtsɔɔ ŋa lɛ nɔ—ni ji he ko ni ebaawa waa akɛ aaahiɛ he falefale yɛ lɛ!

Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ biɔ ni wɔfee falefale lɛ? Mɛni ji falefalefeemɔ he jwɛŋmɔ ni ja? Mɛɛ nibii bibii komɛi bo kɛ oweku lɛ baanyɛ afee koni hela akafɔ nyɛ mɔmɔ?

MAX * ni yɔɔ Cameroon lɛ bashɛ shĩa be ni akpa skul etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ. Akɛni hɔmɔ kɛ kumai miiye lɛ hewɔ lɛ, ebote amɛshĩa ni bɛ haŋtsii lɛ mli, efua egbee ni mɛɔ lɛ lɛ, ekɛ eskul baagi lɛ fɔ̃ amɛniyeli okpɔlɔ lɛ nɔ, eho eta okpɔlɔ lɛ he, ni ekɛ tsuiyeli bɔi eniyenii lɛ mɛɛ.

Enyɛ Awo, ni yɔɔ kpata lɛ shishi lɛ nu he akɛ Max eba ni ekɛ omɔ kɛ yɔɔ kalakala wo plɛte mli koni ekɛbaha lɛ. Shi be ni ena akɛ Max kɛ eskul baagi lɛ efɔ̃ okpɔlɔ ni nɔ tse keŋkeŋ lɛ nɔ lɛ, ehiɛ tsake. Ekwɛ ebinuu lɛ gãa ni etsɛ egbɛi blɛoo akɛ, “Maaaax!” Ebinuu lɛ kɔ emami wiemɔ lɛ sɛɛ, ni oya kɛ mra ni ekɛ ebaagi lɛ yafɔ̃ shi, ni etee eyafɔ edɛ̃. Etsɛɛɛ kɛkɛ ni eku esɛɛ kɛbata eniyenii ni ekɛ be kplaŋŋ emɛ lɛ he. Ekɛ heshwamɔ wie yɛ ablɛbiaŋ akɛ, “Awo, ofainɛ mihiɛ kpa nɔ.”

Yɛ saji ni kɔɔ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ falefalefeemɔ he lɛ amli lɛ, yeifɔyei ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baanyɛ afee babaoo, eyɛ mli moŋ akɛ ehe miihia ni ewe lɛ mlibii lɛ fɛɛ aye abua. Taakɛ Max he amaniɛbɔɔ lɛ haa wɔnaa lɛ, akɛni falefalefeemɔ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo, ni ehe miihia ni aya nɔ akai gbekɛbii yɛ be kɛ beaŋ yɛ enɛ he hewɔ lɛ, ehe baahia ni akɛ be kplaŋŋ atsɔse amɛ yɛ falefalefeemɔ he.

Max mami le akɛ, muawai baanyɛ abote niyenii amli yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ. Jeee akɛ efɔɔ edɛ̃ jogbaŋŋ dani emɔɔ niyenii amli pɛ kɛkɛ, shi moŋ ehàa niyenii anɔ hu koni adɔdɔji akabasɔmɔ nɔ. Akɛni ehàa niyenii anɔ ni ehaa shĩa lɛ tseɔ ni efeɔ falefale hewɔ lɛ, obishii, kwakwei, kɛ kakalikai efɔɔɔ enaa gbamɔ.

Yiŋtoo kome ni he hiaa hewɔ ni Max mami feɔ falefale ji akɛ, eesumɔ ni esa Nyɔŋmɔ hiɛ. Etsɔɔ mli akɛ, “Biblia lɛ kɛɔ akɛ esa akɛ Nyɔŋmɔ webii afee krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ mɔ krɔŋkrɔŋ ji Nyɔŋmɔ.” (1 Petro 1:16) Ekɛshi sɛɛ akɛ, “Krɔŋkrɔŋfeemɔ tamɔ falefalefeemɔ nɔŋŋ. No hewɔ lɛ, miisumɔ ni mishĩa lɛ afee falefale, ni miisumɔ ni miweku lɛ mlibii lɛ hu ahiɛ amɛhe falefale. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, minyɛɔ mifeɔ enɛ ejaakɛ miweku lɛ mlibii lɛ fɛɛ yeɔ kɛbuaa.”

Ehe Miihia ni Weku lɛ Mlibii Fɛɛ Aye Abua

Taakɛ Max mami wie lɛ, falefalefeemɔ yɛ weku lɛ mli lɛ ji nitsumɔ ko ni esa akɛ weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ aná mli gbɛfaŋnɔ. Wekui komɛi taa shi yɛ be kɛ beaŋ kɛsusuɔ amɛhiamɔ nii kɛ bɔ ni amɛbaafee amɛha amɛshĩa lɛ mli kɛ ehewɔŋ fɛɛ atse fe bɔ ni eyɔɔ tsutsu lɛ ahe. Enɛ hu haa ekomefeemɔ hiɔ weku lɛ mli, ni ekaiɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ gbɛfaŋnɔ ni eyɔɔ tsumɔ kɛha weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ ahilɛkɛhamɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛ Awo baanyɛ atsɔɔ ebii nukpai lɛ nɔ hewɔ ni kɛ́ amɛtee niiasɛɛ amɛba, amɛmɔ shika mli, kɛ agbɛnɛ dani amɛbaaye nii lɛ, esa akɛ amɛfɔ amɛdɛ̃ lɛ. Ni bii nukpai lɛ hu baanyɛ amɛkwɛ ni amɛnyɛmimɛi bibii lɛ kɛ hiɛdɔɔ atsu enɛ he nii.

Abaanyɛ ajara shĩa lɛ mli nitsumɔi srɔtoi lɛ aha weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ. Weku lɛ baanyɛ akpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaasaa shĩa lɛ mli daa otsi, ni amɛto gbɛjianɔ hu kɛsaa shĩa lɛ mli fitsofitso shi kome loo shii enyɔ yɛ afi mli. Ni shĩa lɛ hewɔŋ hu? Stewart L. Udall ni ji mɛi ni kwɛɔ koni abaa shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni ebɔle wɔhe lɛ ayi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ wie kɛkɔ United States he akɛ: “Wɔyɛ shikpɔŋ ko ni ehe fɛo miilaaje nɔ, nibii ni yɔɔ tãŋ miifa yɛ nɔ, shikpɔji ni kamɔ shi efoji miitã yɛ nɔ, ni muji ni awoɔ daa gbi kɛ hoofeemɔ kɛ nibii ni fiteɔ lɛ eha shikpɔŋ lɛ nɔ nibii ni baa wala yi lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ.”

Ani nakai nɔŋŋ onuɔ he yɛ shikpɔŋ ni oyɔɔ nɔ lɛ he? Yɛ blema beaŋ kɛ agbɛnɛ hu yɛ maji komɛi ni yɔɔ Central Africa lɛ amli ŋmɛnɛ po lɛ, ŋoŋotswalɔi tswaa ŋoŋo yɛ maŋ koni amɛkɛgbala mɛi ajwɛŋmɔ kɛba nɔ ko nɔ. Amɛkɛ gbee ni wa kaiɔ maŋbii lɛ koni amɛsaa maŋ lɛ mli, amɛjie gɔtai lɛ amli, amɛfolɔ tsei ahe, amɛhũ jwɛi, ni amɛtsi amɛjwɛi amɛshwie.

Bɔ ni abaafee atsu jwɛi ahe nii lɛ ji jeŋ muu lɛ fɛɛ naagba, ni eji naagba hu ni nɔyelii pii nyɛko atsu he nii. Maji komɛi nyɛɛɛ amɛloo jwɛi ni amɛwoɔ lɛ fɛɛ, ni enɛ naa tiaa yɛ gbɛjegbɛi lɛ ahe. Abaanyɛ atsɛ maŋbii lɛ ni amɛbaye amɛbua kɛloo. Kɛ́ eba lɛ nakai lɛ, ákɛ maŋbii kpakpai lɛ, Kristofoi fataa mɛi klɛŋklɛŋ ni boɔ tsɛmɔ nɛɛ toi kɛyeɔ Kaisare mla nɔ ni amɛgbigbiliii amɛmli lɛ ahe. (Romabii 13:3, 5-7) Anɔkwa Kristofoi yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaafee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛbaanyɛ kɛye amɛbua yɛ enɛ gbɛfaŋ. Amɛyɛ he miishɛɛ akɛ amɛbaaha hei ni amɛyɔɔ lɛ afee falefale, ni amɛŋɔɔ hegbɛ kɛsaa hei nɛɛ, ni ehe ehiaaa ni ŋoŋotswalɔ ko akai amɛ yɛ enɛ he be fɛɛ be dã. Amɛle akɛ kɛ́ mɔ ko hiɛɔ ehe falefale lɛ, no tsɔɔ akɛ ená tsɔsemɔ kpakpa, ni ebaa ejeŋ jogbaŋŋ. Kɛ́ he ko baafee he ni yɔɔ falefale lɛ, ejeɔ shishi kɛjɛɔ aŋkroaŋkroi kɛ wekui srɔtoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anɔ. Shĩai lɛ amli kɛ amɛhewɔŋ ni aaaha efee falefale lɛ pɛ kɛkɛ baanyɛ aha mɛi aná gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, ni agbɛnɛ hu ebaaha akutso lɛ mli fɛɛ afee fɛo.

Mɔ Aŋkro Falefalefeemɔ Woɔ Nyɔŋmɔ ni Wɔjáa Lɛ lɛ Hiɛ Nyam

Wɔhe ni wɔɔhiɛ falefale kɛ bulɛ mli ni wɔɔjɛ wɔsaa wɔhe lɛ ji wɔjamɔ lɛ fã, ni bei pii lɛ ehaa anaa akɛ esoro wɔ. Oblahii kɛ oblayei aaafee 15 tee niyelihe ko beni akpa Yehowa Odasefoi akpee ko ni amɛtee yɛ Toulouse yɛ France lɛ. Nuu ko kɛ eŋa ni amɛhiɛ efã ni ta okpɔlɔ ko ni bɛŋkɛ oblahii kɛ oblayei nɛɛ he lɛ susu akɛ abaafite amɛmiishɛɛ kwraa—ni tsɔɔ akɛ amɛbaafee hoo ni amɛbaaye amɛhe fɛo. Shi gbalashihilɛ mli hefatalɔi nɛɛ nya bɔ ni oblahii kɛ oblayei ni esaa amɛhe jogbaŋŋ nɛɛ ba amɛjeŋ jogbaŋŋ, kɛ bɔ ni amɛgba sane yɛ bulɛ gbɛ nɔ lɛ he waa. Beni oblahii kɛ oblayei lɛ shiɔ kɛyaa lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ jie amɛyi yɛ amɛjeŋba kpakpa lɛ hewɔ, ni amɛkɛɛ oblahii lɛ ateŋ mɔ kome akɛ, jeŋba kpakpa ni tamɔ nɛkɛ lɛ efɔɔɔ kaa gbii etɛ nɛɛ.

Bei pii lɛ, mɛi ni yasaraa Yehowa Odasefoi anitsumɔhe niji, amɛwoji akalamɔhei, kɛ amɛtsũi ni mɛi ni tsuɔ nii yɛ hei nɛɛ wɔɔ mli lɛ nyaa bɔ ni hei nɛɛ yɔɔ falefale lɛ he waa. Abiɔ ni mɛi ni kɛ amɛhe eha ni tsuɔ nii yɛ hei nɛɛ ni wɔɔ jɛmɛ lɛ awo atadei ni he tse, ni amɛju amɛhe daa. Anyɛŋ akɛ ojeŋmai kɛ anowatrɛi aye gbɔmɔtsoŋ falefalefeemɔ kpakpa najiaŋ. Kɛ́ nitsulɔi ni kɛ amɛhe eha nɛɛ, ni ji bei fɛɛ sɔɔlɔi lɛ miishiɛ amɛmiiha amɛkutsoŋbii lɛ gbɛkɛgbɛkɛ loo yɛ otsii anaagbee lɛ, amɛhe ni amɛhiɛɔ falefale lɛ haa bulɛ baa shɛɛ sane ni amɛshiɛɔ lɛ he.

“Nyɛfea Nyɛhe Mɛi ni Kaseɔ Nyɔŋmɔ”

Awoɔ Kristofoi ahewalɛ ni ‘amɛfee amɛhe mɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ.’ (Efesobii 5:1, Ga Biblia Hee) Gbalɔ Yesaia bɔ amaniɛ akɛ, ena yɛ ninaa ko mli akɛ, ŋwɛibɔfoi kɛ wiemɔi ni ji “Krɔŋkrɔŋ, krɔŋkrɔŋ, krɔŋkrɔŋ” lɛ tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni Bɔlɔ lɛ ji ha lɛ mli. (Yesaia 6:3) Wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ krɔŋŋ ni ehe tse kɛmɔ shi. No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ biɔ ni etsuji fɛɛ afee krɔŋkrɔŋ ni amɛhe atse. Ekɛɔ amɛ akɛ: “Nyɛfea krɔŋkrɔŋ, ejaakɛ krɔŋkrɔŋ ji mi.”—1 Petro 1:16.

Biblia lɛ woɔ Kristofoi ahewalɛ ni ‘amɛkɛ atadei ni sa awula amɛhe.’ (1 Timoteo 2:9) Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ, akɛ “klala ni he tse ni kpɛɔ nyɛramnyɛram” damɔɔ shi kɛhaa mɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ akɛ amɛyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ ajalɛ nifeemɔi lɛ. (Kpojiemɔ 19:8) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, bei pii lɛ, akɛ muji feɔ esha he mfoniri yɛ Ŋmalɛi lɛ amli.—Abɛi 15:26; Yesaia 1:16; Yakobo 1:27.

Ŋmɛnɛ lɛ, mɛi akpekpei abɔ hiɔ shi yɛ hei ni ebaabi ni amɛbɔ mɔdɛŋ waa daa koni amɛhiɛ amɛhe falefale, amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ, ni amɛha jamɔ ni amɛkɛhaa Yehowa lɛ he atse. Kɛ́ Nyɔŋmɔ ‘fee nii fɛɛ ehee’ lɛ, ebaatsu naagba nɛɛ he nii kwraa kɛmɔ shi. (Kpojiemɔ 21:5) Kɛ́ shiwoo nɛɛ ba mli lɛ, muji ko muji ko ehiŋ shi dɔŋŋ kɛaatee naanɔ.—w08 12/1-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 6 Atsake gbɛi lɛ.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 24]

Nyɔŋmɔ Biɔ ni Afee Falefale

Beni Israelbii lɛ fãa gbɛ yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, akɛ gbɛtsɔɔmɔ ha amɛ yɛ bɔ ni esa akɛ amɛtsimɔ amɛwamɔi anɔ jogbaŋŋ amɛha lɛ he. (5 Mose 23:12-14) Yɛ bɔ ni ŋsara lɛ da ha lɛ hewɔ lɛ, enɛ feemɔ baafee nɔ ko ni wa waa, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ ye ebua koni helai tamɔ typhoid fever cholera akamɔmɔ amɛ.

Afã Israelbii lɛ akɛ amɛfɔflɔ nɔ fɛɛ nɔ ni esa gbonyo he lɛ he loo amɛfite lɛ. Eyɛ mli akɛ ekolɛ amɛnuuu yiŋtoi ni yɔɔ enɛ sɛɛ lɛ ashishi moŋ, shi enɛ ye ebua amɛ koni tsɛŋemɔ helai kɛ helai krokomɛi akamɔmɔ amɛ.—3 Mose 11:32-38.

Esa akɛ osɔfoi lɛ afɔflɔ amɛniji kɛ amɛnaji fɛɛ ahe dani amɛyatsu amɛnitsumɔi lɛ yɛ kpee buu lɛ mli. Ejeee nitsumɔ bibioo akɛ aaayɛ nu awo akɔɔble lalakã loo okpolu ni akɛ nu woɔ mli kɛha yiŋtoo nɛɛ lɛ mli, shi niji kɛ naji ahe fɔflɔmɔ lɛ ji taomɔ nɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ.—2 Mose 30:17-21.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]

Datrɛfonyo ko Ŋaawoi

Nu he miihia kɛha wala yibaamɔ, shi nu ni muji kɛ muawai yɔɔ mli lɛ baanyɛ aha helai amɔmɔ mɛi ni egbe amɛ. Datrɛfonyo J. Mbangue Lobe ni ji lɛjiadaamɔhe ni yɔɔ Douala yɛ Cameroon lɛ helatsamɔhe lɛ nɔkwɛlɔ lɛ kɛ ŋaawoi komɛi ni hi jogbaŋŋ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ha be ni abibii lɛ saji lɛ.

Ekɛɛ akɛ: “Kɛ́ obɛ nɔmimaa yɛ he akɛ nu ni obaanu lɛ mli tse lɛ, hoomɔ dani onu.” Shi ebɔ kɔkɔ akɛ: “Tsofai ni akɛgbeɔ muawai loo tsofai krokomɛi ni akɛaatsu nii lɛ hi moŋ, shi kɛ́ akɛtsuuu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, ebaanyɛ eye awui. Be fɛɛ be lɛ, okɛ samala kɛ nu afɔ odɛ̃ dani oye nii, kɛ agbɛnɛ hu kɛ́ otee niiasɛɛ oba. Samala tso kome jara waaa tsɔ, no hewɔ lɛ ohiafoi po baanyɛ ahe. Fɔɔ otadei ahe fɔmɔ, ni okɛ nula afɔ enɛ feemɔ kɛ́ oyɛ hewolonɔ naagbai loo helai.”

Datrɛfonyo lɛ kɛshi sɛɛ akɛ: “Esa akɛ weku lɛ mlibii lɛ fɛɛ aha amɛshĩai lɛ amli kɛ ehewɔŋ fɛɛ afee falefale. Bei pii lɛ, ashiɔ niiasɛɛyaahei afɔɔ shi ni akuraaa jɛmɛ, ni enɛ haa jɛmɛ batsɔmɔɔ kakalikai kɛ adɔdɔji awe.” Beni datrɛfonyo lɛ wieɔ nɔ ko ni he hiaa waa ni kɔɔ gbekɛbii ahe lɛ, ebɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa jogbaŋŋ yɛ faai bibii ni yɔɔ nyɛkutsei lɛ amli lɛ awumɔ he. Muawai ni haa helai eyi amɛmli obɔ. Nyɛjua nyɛhe yɛ shĩa daa gbɛkɛ dani nyɛyawɔ, nyɛshaa nyɛdaaŋ gbɛkɛ, ni nyɛwɔa tɔŋtɔŋ buu mli.” Yiŋtoo ni yɔɔ wiemɔi nɛɛ fɛɛ asɛɛ ji akɛ, esa akɛ otsɔ hiɛ oto gbɛjianɔ yɛ bɔ ni ooohiɛ ohe falefale daa lɛ he, tsu ogbɛjianɔtoo lɛ he nii, ni no baanyɛ aha oye ohe kɛjɛ naagbai ni jɛɔ he ni ahiɛɛɛ falefale lɛ mli kɛbaa lɛ ahe.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kɛ́ ofɔ otadei ahe lɛ, ebaaye ebua bo koni okaná hewolonɔ naagbai loo helai

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Kristofoi ŋɔɔ hegbɛ kɛsaa hei ni amɛyɔɔ lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Yoofɔyoo ni yɔɔ suɔmɔ lɛ baanyɛ afee babaoo yɛ eshĩa lɛ mlisaamɔ gbɛfaŋ