Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Diɛŋtsɛ Baa Mɔ Nɔ Kɛ́ Egbo?

Mɛni Diɛŋtsɛ Baa Mɔ Nɔ Kɛ́ Egbo?

Mɛni Diɛŋtsɛ Baa Mɔ Nɔ Kɛ́ Egbo?

“Susuma fɛɛ susuma gbooo, efɔŋfeelɔi anɔ po gbooo . . . Akɛ la ni gbooo gbalaa amɛtoi kɛyaa naanɔ, ni akɛni amɛgbooo hewɔ lɛ, anyɛŋ aha amɛhejaramɔ lɛ [sɛɛ afo].”—Clement ni jɛ Alexandria ni ji woloŋmalɔ ko ni hi shi yɛ afii 100 kɛ afii 200 Ŋ.B. afii lɛ amli.

TAAKƐ Clement susu lɛ, mɛi ni tsɔɔ tsɔɔmɔ ni ji akɛ hɛl ji he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ lɛ susuɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo. Ani tsɔɔmɔ nɛɛ jɛ Biblia lɛ mli? Susumɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ yɛ sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe okwɛ.

Ani klɛŋklɛŋ gbɔmɔ, Adam yɛ susuma ni gbooo? Ga Biblia momo lɛ wie kɛkɔ Adam bɔɔ he akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ shikpɔŋ su shɔ̃ gbɔmɔ, ni emu wala mumɔ ewo egugɔ mli, ni gbɔmɔ tsɔ wala susuma.” (1 Mose 2:7) Kadimɔ akɛ ŋmalɛ nɛɛ ekɛɛɛ akɛ aha Adam susuma.

Beni Adam fee esha lɛ, mɛni ba enɔ yɛ naagbee? Toigbalamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛba enɔ lɛ jeee ni apiŋ lɛ kɛya naanɔ yɛ hɛl. Yɛ no najiaŋ lɛ, Biblia lɛ kɛɛ akɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: ‘Ohiɛ latsaa mli oooye nii yɛ, kɛyashi beyinɔ ni oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!’ (1 Mose 3:19) Nɔ ko bɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ wie lɛ mli ni tsɔɔ akɛ Adam fã ko hi shi yɛ egbele sɛɛ. Beni Adam gbo lɛ, susuma lɛ gbo.

Ani adesai yɛ susuma ni gbooo? Nyɔŋmɔ kɛɛ gbalɔ Ezekiel akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo!” (Ezekiel 18:4) Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Gbɔmɔ kome [Adam] nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Romabii 5:12) Kɛji adesai fɛɛ feɔ esha lɛ, no lɛ eja gbɛ akɛ aaamu sane naa akɛ susumai fɛɛ gboɔ.

Ani susuma ni egbo lɛ le nɔ ko loo enuɔ nii ahe? Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko.” (Jajelɔ 9:5) Beni Biblia lɛ wieɔ nɔ ni baa gbɔmɔ nɔ kɛ́ egbo lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ekuɔ esɛɛ kɛyaa esũ lɛ mli ekoŋŋ; nakai gbi lɛ nɔŋŋ eyiŋtoi [loo “ejwɛŋmɔi,”King James Version] laajeɔ.” (Lala 146:4) Kɛ́ gbohii lɛ ‘leee nɔ ko nɔ ko’ ni ‘amɛjwɛŋmɔi laajeɔ’ lɛ, te amɛaafee tɛŋŋ amɛnu piŋmɔ ko he yɛ hɛl?

Yesu Kristo kɛ gbele etooo shihilɛ ko ni mɔ le nɔ ni yaa nɔ yɛ mli lɛ he, shi moŋ ekɛto wɔ̀ he. * (Yohane 11:11-14) Shi mɛi komɛi jeɔ enɛ he ŋwane ni amɛkɛɔ akɛ, Yesu wie akɛ hɛl ji he ko ni edɔ waa, ni ákɛ abaashɛrɛ eshafeelɔi awo hɛl la mli. Nyɛhaa wɔsusua nɔ tuuntu ni Yesu wie yɛ hɛl he lɛ he wɔkwɛa.—w08 11/1-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 8 Kɛ́ ootao saji babaoo ni kɔɔ enɛ he lɛ, kwɛmɔ Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? wolo lɛ yitso 6 lɛ mli.