Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Yesu Wie Yɛ Hɛl He?

Mɛni Yesu Wie Yɛ Hɛl He?

Mɛni Yesu Wie Yɛ Hɛl He?

Yesu kɛɛ akɛ, “kɛ ohiŋmɛi miitɔ̃tɔ̃ onane lɛ, fãa oshɛ ofɔ; faŋ nɔ ni okɛ hiŋmɛi kome bote Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli fe nɔ ni ohiɛ hiŋmɛii enyɔ ní aaashɛ o afɔ̃ abonsamiiaje [loo hɛl] la lɛ mli, he ni amɛgɔ̃gɔ̃mi lɛ gbooo ni amɛla lɛ hu gbooo yɛ lɛ.”—MARKO 9:47, 48, Ga Biblia Hee.

Be kroko lɛ, Yesu wie kojomɔ be ko he, ni etsɔɔ akɛ ebaakɛɛ mɛi fɔji yɛ nakai be lɛ mli akɛ: “Nyɛjea minɔ, nyɛ mɛi ni alomɔ nyɛ, nyɛyaa naanɔ la lɛ ni asaa ato abonsam kɛ ebɔfoi lɛ mli!” Ekɛɛ hu akɛ mɛi nɛɛ ‘baaya naanɔ hejaramɔ mli.’—MATEO 25:41, 46.

KƐJI okane Yesu wiemɔi ni yɔɔ ŋmalɛi ni atsi tã kɛtsɔ hiɛ lɛ amli klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni amɛfiɔ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ. Eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu ewieee wiemɔi nɛɛ ni ekɛte shi ewo Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni kɛɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko” lɛ.—Jajelɔ 9:5.

Belɛ, mɛni Yesu tsɔɔ mɔ, beni ekɛɛ akɛ abaashɛrɛ mɛi afɔ̃ “abonsamiiaje” loo hɛl mli lɛ? Ani “naanɔ la” ni Yesu bɔ kɔkɔ yɛ he lɛ ji la diɛŋtsɛ loo okadifeemɔŋ nɔ̃? Mɛɛ shishinumɔ naa mɛi fɔji ‘baaya naanɔ hejaramɔ mli’? Nyɛhaa wɔpɛia sanebimɔi nɛɛ amli ekomekomei wɔkwɛa.

Mɛni Yesu tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ abaashɛrɛ mɛi afɔ̃ ‘hɛl’ mli lɛ? Blema Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ Ga Biblia hee lɛ mli akɛ “abonsamiiaje” loo hɛl yɛ Marko 9:47 lɛ ji Geʹen·na. Aná wiemɔ ni ji Geʹen·na lɛ kɛjɛ Hebri wiemɔ ni ji Geh Hin·nomʹ ni shishi ji “Hinom Jɔɔ” lɛ mli. Hinom Jɔɔ lɛ kã blema Yerusalem maŋ lɛ klotia. Yɛ maŋtsɛmɛi ni ye Israel nɔ lɛ abeaŋ lɛ, akɛ gbekɛbii shãa afɔle yɛ jɛmɛ—enɛ ji nihiinii ko ni Nyɔŋmɔ gu. Nyɔŋmɔ kɛɛ ebaakpata mɛi ni kɛ amɛhe woɔ apasa jamɔ nifeemɔ nɛɛ mli lɛ ahiɛ. No hewɔ lɛ, abaatsɛ Hinom Jɔɔ lɛ akɛ “Gbɔmɔgbee Jɔɔ,” he ni “nɛkɛ maŋ nɛɛ gbohii lɛ” aaakamɔ shi ni afuŋ amɛ yɛ lɛ. (Yeremia 7:30-34, Ga Biblia Hee) Nɛkɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ egba akɛ Hinom Jɔɔ lɛ baatsɔ he ko ni abaashɛrɛ gbohii ashwie, shi jeee he ko ni abaapiŋ hiɛkalɔi yɛ jɛmɛ.

Yɛ Yesu beaŋ lɛ, Yerusalembii lɛ kɛ Hinom Jɔɔ lɛ tsu nii akɛ tumo. Amɛshɛrɛɔ awuiyelɔi kpanakui komɛi agbohii amɛshwieɔ tumo nɛɛ nɔ, ni amɛwoɔ tumo lɛ mli la ni amɛhaa etsoɔ daa koni amɛkɛshã jwɛi kɛ gbohii ni ashɛrɛɔ ashwieɔ jɛmɛ lɛ.

Beni Yesu wie gɔ̃gɔ̃mii ni gbooo kɛ la ni gbooo lɛ he lɛ, no mli eeenyɛ efee akɛ eegbala jwɛŋmɔ kɛmiiya Yesaia 66:24 lɛ nɔ. Yesaia wie kɛkɔ “mɛi ní etɔ̃ [Nyɔŋmɔ nɔ] lɛ agbohii lɛ” ahe akɛ, “amɛgɔ̃gɔ̃mi lɛ gboŋ, ni amɛla lɛ hu agbeŋ.” Yesu kɛ etoibolɔi lɛ le akɛ Yesaia gbalɛ lɛ mli wiemɔi nɛɛ kɔɔ bɔ ni atsuɔ mɛi ni esaaa fuu lɛ agbohii ahe nii ahaa lɛ he.

No hewɔ lɛ, Yesu kɛ Hinom Jɔɔ lɛ, loo Gehena tsu nii kɛfee gbele ni gbohiiashitee he hiɛnɔkamɔ bɛ mli lɛ he okadi ni sa jogbaŋŋ. Eha enɛ fee faŋŋ be ni ebɔ kɔkɔ akɛ Nyɔŋmɔ “nyɛɔ susuma kɛ gbɔmɔtso fɛɛ hiɛ ekpataa yɛ gehena mli lɛ.” (Mateo 10:28) Gehena feɔ naanɔ gbele he okadi, shi jeee naanɔ piŋmɔ.

Ani “naanɔ la” ni Yesu bɔ kɔkɔ yɛ he lɛ ji la diɛŋtsɛ loo okadifeemɔŋ nɔ̃? Kadimɔ akɛ asaa “naanɔ la” ni Yesu tsi tã ni aŋma yɛ Mateo 25:41 lɛ ato “abonsam kɛ ebɔfoi lɛ.” Ani osusuɔ akɛ la diɛŋtsɛ baanyɛ ashã mumɔŋ bɔɔ nii? Aloo ani Yesu kɛ wiemɔ ni ji “la” lɛ miifee nɔ ko he okadi? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, “gwaŋtɛŋi” kɛ “abotiai” ni Yesu tsi tã yɛ nakai amaniɛbɔɔ lɛ nɔŋŋ mli lɛ jeee gwaŋtɛŋi kɛ abotiai diɛŋtsɛ; amɛji mfonirifeemɔŋ wiemɔi ni damɔ shi kɛha gbɔmɛi akui srɔtoi enyɔ. (Mateo 25:32, 33) Naanɔ la ni Yesu wie he lɛ baashã efɔŋfeelɔi lɛ butuu yɛ mfonirifeemɔ shishinumɔ naa.

Mɛɛ shishinumɔ naa mɛi fɔji ‘baaya naanɔ hejaramɔ mli’? Eyɛ mli akɛ Biblia shishitsɔɔmɔi babaoo kɛ wiemɔ ni ji “hejaramɔ” loo “toigbalamɔ” tsuɔ nii yɛ Mateo 25:46 lɛ moŋ, shi Hela wiemɔ ni ji koʹla·sin ni akɛtsu nii yɛ jɛmɛ lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “ni akwɛ koni tsei adara jogbaŋŋ,” loo asaa tsei ahe, afolɔ tsei aniji ni he ehiaaa lɛ kɛjɛ amɛhe. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni mɛi ni akɛ gwantɛŋi feɔ amɛhe mfoniri lɛ nine shɛɔ naanɔ wala nɔ lɛ, mɛi ni tsakeee amɛtsuii ni akɛ abotiai feɔ amɛhe mfoniri lɛ baaya “naanɔ hejaramɔ” mli, ni tsɔɔ akɛ abaafolɔ amɛ ashwie kɛjɛ shihilɛ mli kɛya naanɔ.

Te Osusuɔ Tɛŋŋ?

Yesu ewieee kɔkɔɔkɔ akɛ adesai yɛ susuma ni gbooo. Shi bei pii lɛ, ewieɔ gbohiiashitee he. (Luka 14:13, 14; Yohane 5:25-29; 11:25) Kɛ́ Yesu heɔ eyeɔ akɛ mɛi ni egboi lɛ asusumai gboiko lɛ, ani ebaakɛɛ akɛ abaatee gbohii ashi?

Yesu ewieee akɛ Nyɔŋmɔ kɛ yitsoŋwalɛ baapiŋ efɔŋfeelɔi kɛya naanɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Yesu kɛɛ akɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ená naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Mɛni hewɔ Yesu wie akɛ mɛi ni heee enɔ amɛyeee lɛ baagboi lɛ? Kɛ́ nɔ tuuntu ni etsɔɔ ji akɛ, amɛbaahi shi kɛya naanɔ ni apiŋ amɛ yɛ hɛl la mli lɛ, ani ekɛŋ nakai?

Tsɔɔmɔ ni atsɔɔ akɛ hɛl ji he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ lɛ jɛɛɛ Biblia lɛ mli. Yɛ no najiaŋ lɛ, eji wɔŋjamɔŋ hemɔkɛyeli ni akwa akɛɛ eji Kristofoi atsɔɔmɔ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji  Hɛl He Yinɔsane Kuku” ni yɔɔ baafa 6 lɛ mli lɛ.) Eji anɔkwale akɛ, Nyɔŋmɔ piŋŋ mɛi kɛyaaa naanɔ yɛ hɛl kɔkɔɔkɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwale ni kɔɔ hɛl he ni ooole lɛ baaná bɔ ni onaa Nyɔŋmɔ ohaa lɛ nɔ hewalɛ?—w08 11/1-E.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]

 Hɛl He Yinɔsane Kuku

ESHISHIFÃ JƐ WƆŊJAMƆ HEMƆKƐYELII AMLI: Blema Mizraimbii lɛ he amɛye akɛ he ko yɛ ni ashãa mɛi yɛ jɛmɛ. Wolo ko (The Book Ȧm-Ṭuat) ni akɛɛ aŋma yɛ afi 1375 D.Ŋ.B. lɛ kɛɛ akɛ, mɛi komɛi yɛ ni “abaashɛrɛ amɛ awo bui ni la miitso yɛ amɛmli amli ni amɛyitsei baayatsɛrɛ shi; ni . . . amɛnaŋ tsɔmɔ he, ni . . . amɛnyɛŋ amɛjo la lɛ naa foi.” Helanyo jeŋ nilelɔ Plutarch (ni hi shi kɛjɛ aaafee afi 46-120 Ŋ.B. lɛ) ŋma kɛkɔ mɛi ni yɔɔ jeŋ ni yɔɔ shikpɔŋ shishi lɛ ahe akɛ: “[Amɛ]foɔ waa beni apiŋɔ amɛ gbeyeigbeyei ni ayiɔ amɛ musuŋshaa naa yɛ gbɛ ni waa mɔ he waa nɔ lɛ.”

EBOTE YUDA JAMƆ LƐ MLI KUI LƐ ATSƆƆMƆI AMLI: Yinɔsaneŋmalɔ Josephus (ni hi shi kɛjɛ afi 37-aaafee afi 100 Ŋ.B. lɛ) bɔ amaniɛ akɛ Yuda jamɔ lɛ mli kuu ko ni atsɛɔ amɛ Essene lɛ he amɛye akɛ, “susumai lɛ gbooo, ni amɛhiɔ shi kɛyaa naanɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Susumɔ nɛɛ tamɔ Helabii asusumɔ . . . Helabii asusumɔ ji akɛ, akɛ susumai ni baaa amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ yatoɔ he ko ni ewo duŋ kpii ni yɔɔ gbeyei, ni apiŋɔ amɛ kɛyaa naanɔ.”

AKƐFATA KRISTENDOM TSƆƆMƆI LƐ AHE: Yɛ afi 100 Ŋ.B. afii lɛ amli lɛ, ŋmalɛ ko ni akpɛlɛɛɛ nɔ akɛ efata Biblia mli woji ni ajɛ mumɔŋ aŋma lɛ he (Apocalypse of Peter) lɛ wie kɛkɔ efɔŋfeelɔi ahe akɛ: “Asaa la ko ni anyɛŋ agbe ato amɛ.” Ewie hu akɛ: “Ezrael ni ji ŋwɛibɔfo ni akɛwo edɛŋ akɛ ekpata nii ahiɛ lɛ, yamɔmɔɔ hii kɛ yei ni amɛgbɔmɔtsei lɛ fã miishã ni eshɛrɛɔ amɛ ewoɔ gbɔmɛi ahɛl ni ji he ko ni ewo duŋ lɛ mli; ni mumɔŋ gbɔmɔ ko ni kpataa nii ahiɛ lɛ piŋɔ amɛ.” Yɛ nakai be lɛ mli nɔŋŋ lɛ, niŋmalɔ ko ni jɛ Antioch ni atsɛɔ lɛ Theophilus lɛ tsɛ Sibyl ni ji gbalɔyoo ko ni ji Helanyo lɛ wiemɔi ayisɛɛ akɛ, gbalɔyoo nɛɛ gba kɛkɔ toigbalamɔ ni akɛaaba efɔŋfeelɔi anɔ lɛ he akɛ: “La aaashã nyɛ ni nyɛaashã yɛ la mli daa gbi.” Theophilus bu wiemɔi nɛɛ efata wiemɔi ni esusuɔ akɛ amɛji “anɔkwa wiemɔi, ni hi, ni ja, kɛ nɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha mɛi fɛɛ” lɛ ahe.

ADAMƆ HƐL LA TSƆƆMƆ LƐ NƆ AWA MƐI AYI KƐJƐ AFI 476 Ŋ.B. KƐYASHI 1500 Ŋ.B. AFII LƐŊ: Abɔ amaniɛ akɛ Mary I ni ji England maŋnyɛ (1553-1558), ni abale lɛ akɛ “Mary ni shwieɔ la shi” akɛni eshã Protestant jamɔ lɛ mlibii aaafee 300 yɛ tsei anɔ lɛ hewɔ lɛ, kɛɛ akɛ: “Akɛni abaashã hemɔkɛyelikwalɔi yɛ hɛl kɛya naanɔ hewɔ lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ makase gbɛ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ nɔ etɔ owele nɛɛ kɛtsɔ mɛi nɛɛ ni mashã amɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.”

BƆ NI JAMƆI KOMƐI TSƆƆ HƐL SHISHI ŊMƐNƐ: Jamɔi komɛi etsake bɔ ni amɛtsɔɔ hɛl shishi amɛhaa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, jamɔ kuu ko (Doctrine Commission of the Church of England) kɛɛ yɛ afi 1995 akɛ: “Hɛl jeee naanɔ piŋmɔ, shi eji halamɔ ni mɔ ko aaahala nɔ ko ni kɛ Nyɔŋmɔ kpãaa gbee kwraa ni etsakeee ejwɛŋmɔ yɛ he ni baaba yɛ naagbee kwraa, ni eji gbɛ ni akɔɔ ni mli wa waa aahu akɛ eyagbeɔ naa yɛ mɔ lɛ wala ni sɛɛ foɔ kwraa nɔ.”

[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

MƐNI JI ‘LA KPAAKPO LƐ’?

Kpojiemɔ 20:10 lɛ kɛɔ akɛ, abaaŋɔ Abonsam awo ‘la kpaakpo lɛ’ mli ni ‘abaapiŋ lɛ nyɔɔŋ kɛ shwane kɛaatee naanɔi anaanɔ.’ Kɛji abaapiŋ Abonsam kɛya naanɔ lɛ, ebaabi ni Nyɔŋmɔ aha ehi wala mli, shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yesu ‘baakpãta abonsam hiɛ.’ (Hebribii 2:14) Mfonirifeemɔŋ la kpaakpo lɛ damɔ shi kɛhaa ‘gbele ni ji enyɔ lɛ.’ (Kpojiemɔ 21:8) Enɛ jeee gbele ni atsi tã klɛŋklɛŋ yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ni ji gboimɔ ni adesai gboiɔ yɛ Adam esha lɛ hewɔ lɛ. Abaanyɛ atee mɛi ni gboiɔ yɛ Adam esha lɛ hewɔ lɛ ashi kɛba wala mli ekoŋŋ. (1 Korintobii 15:21, 22) Akɛni Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ abaajie gbohii ni yɔɔ ‘la kpaakpo lɛ’ mli lɛ hewɔ lɛ, no tsɔɔ akɛ “gbele ni ji enyɔ lɛ” kɔɔ gbele kroko ko he, nɔ ni kɛ́ abote mli lɛ akuuu sɛɛ abaaa dɔŋŋ.

Yɛ mɛɛ shishinumɔ naa apiŋɔ mɛi ni yɔɔ ‘la kpaakpo lɛ’ mli lɛ kɛyaa naanɔ? Bei komɛi lɛ, wiemɔ ‘hejaramɔwoo’ loo piŋmɔ lɛ baanyɛ atsɔɔ mɔ ko “naa ní aaatsĩ.” Be ko beni Yesu kɛ daimonioi lɛ kpe lɛ, amɛbolɔ amɛkɛɛ: “Ani oba wɔhejaramɔwoo [wɔnaatsii yɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli] dani be lɛ ashɛ?” (Mateo 8:29; Luka 8:30, 31) No hewɔ lɛ, ‘abaapiŋ’ mɛi fɛɛ ni yɔɔ “kpaakpo lɛ” mli lɛ, ni tsɔɔ akɛ abaatsĩ amɛnaa kɛya naanɔ loo amɛbaagbo “gbele ni ji enyɔ lɛ.”