Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Jeee Aboloo Kɛkɛ Haa Gbɔmɔ Yi Náa Wala—Bɔ ni Fee ni Minyɛ Mihi Nazi Gboklɛfoi Aŋsarai Amli

Jeee Aboloo Kɛkɛ Haa Gbɔmɔ Yi Náa Wala—Bɔ ni Fee ni Minyɛ Mihi Nazi Gboklɛfoi Aŋsarai Amli

Jeee Aboloo Kɛkɛ Haa Gbɔmɔ Yi Náa Wala—Bɔ ni Fee ni Minyɛ Mihi Nazi Gboklɛfoi Aŋsarai Amli

Taakɛ Joseph Hisiger gba

Mibi naanyo gboklɛfonyo ko akɛ, “Mɛni okaneɔ lɛ?” Eha hetoo akɛ, “Biblia,” ni ekɛshi sɛɛ akɛ, “Mikɛbaaha bo kɛ́ okɛ bodobodo ni akɛbaaha bo otsi muu lɛ fɛɛ ha mi lɛ.”

AFƆ mi yɛ March 1, 1914, yɛ Moselle ni no mli lɛ efata Germany maji lɛ ahe lɛ. Beni Jeŋ Ta I lɛ ba naagbee yɛ afi 1918 lɛ sɛɛ lɛ, Moselle baje France shishi ekoŋŋ. Yɛ afi 1940 mli lɛ, Germany saa eŋɔ maŋ nɛɛ ekoŋŋ. Kɛkɛ ni beni Jeŋ Ta II lɛ ba naagbee yɛ afi 1945 mli lɛ, esaa ebaje France shishi ekoŋŋ. Yɛ bei nɛɛ eko fɛɛ eko mli lɛ, mijakumaŋ tsakeɔ, no hewɔ lɛ mikase French kɛ Germany wiemɔ.

Mifɔlɔi lɛ ji Katolikbii ni hiɛ dɔɔ yɛ amɛjamɔ lɛ he waa. Daa gbɛkɛ dani wɔɔbote saa mli lɛ, wɔweku lɛ kulaa shi ni wɔsɔleɔ. Daa Hɔgbaa kɛ be fɛɛ be ni maŋ lɛ yeɔ hejɔɔmɔ gbi lɛ, wɔyaa sɔlemɔ. Mikɛ mijamɔ lɛ shwɛɛɛ kwraa, ni no mli lɛ miji Katolik nikasemɔ kuu ko mlinyo.

Mikɛ Mihe Wo Wɔnitsumɔ lɛ Mli Vii

Yɛ afi 1935 mli lɛ, Yehowa Odasefoi enyɔ basara mifɔlɔi. Amɛgba sane kɛkɔ gbɛfaŋnɔ ni jamɔi lɛ ná yɛ klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ mli lɛ he. No sɛɛ lɛ, miishɛɛ ni miyɔɔ kɛha Biblia lɛ kasemɔ tee hiɛ, ni yɛ afi 1936 mli lɛ, mibi osɔfo lɛ akɛ manyɛ maná Biblia lɛ eko lo. Ekɛɛ mi akɛ ja mitee osɔfoi askul dani manyɛ manu shishi. Shi enɛ moŋ ha miná shwelɛ babaoo akɛ maná mi diɛŋtsɛ mi-Biblia koni makane.

Yɛ January 1937 lɛ mli lɛ, Albin Relewicz ni ji Odasefonyo ni mikɛ lɛ tsuɔ nii lɛ kɛ mi bɔi Biblia lɛ mli tsɔɔmɔi lɛ ahe susumɔ. Mibi lɛ akɛ, “Miheɔ miyeɔ akɛ oyɛ eko, aloo jeee nakai?” Eyɛ eko, ni no sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, etsɔɔ mi Nyɔŋmɔ gbɛi ni ji Yehowa lɛ yɛ Biblia ni atsɔɔ shishi kɛtee Germany wiemɔ mli ni atsɛɔ lɛ Elberfelder shishitsɔɔmɔ lɛ ni ekɛha mi lɛ mli. Mikɛ hiɛdɔɔ kane enɛ, ni mibɔi kpeei ni Odasefoi lɛ feɔ yɛ Thionville ni ji maŋ ni bɛŋkɛ wɔ lɛ yaa.

Yɛ August 1937 mli lɛ, mifata Albin he kɛtee majimaji ateŋ kpee ni Odasefoi fee yɛ Paris lɛ. Jɛmɛ mibɔi shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ abaptisi mi, ni yɛ afi 1939 shishijee gbɛ lɛ mibatsɔ gbɛgbalɔ, ni ji Kristofonyo sɔɔlɔ ni kɛ be babaoo tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. Aha miyatsu shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ Metz maŋ lɛ mli. Kɛkɛ ni, yɛ July mli lɛ, afɔ̃ mi nine akɛ mibatsu nii yɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe nine ni yɔɔ Paris lɛ.

Ta Beaŋ Amanehului

Misɔmɔ be fioo ko pɛ yɛ nitsumɔhe nine lɛ, ejaakɛ yɛ August afi 1939 mli lɛ, afã mi koni miyafata French asraafoi lɛ ahe kɛwu ta. Mihenilee eŋmɛɛɛ mi gbɛ akɛ mikɛ mihe awo tawuu lɛ mli, no hewɔ lɛ awo mi tsuŋ. Yɛ afi ni nyiɛ sɛɛ lɛ May mli beni miyɔɔ tsuŋwoo mli lɛ, Germany tutua France trukaa. Be ni shɛɔ June lɛ, Germany eye France nɔ kunim, ni mibatsɔ Germanynyo ekoŋŋ. No hewɔ lɛ, yɛ July 1940 mli beni ajie mi kɛjɛ tsuŋwoohe lɛ, mikɛ mifɔlɔi yahi shi.

Akɛni wɔyɛ Nazi nɔyeli lɛ shishi hewɔ lɛ, wɔkpeɔ yɛ teemɔŋ kɛkaseɔ Biblia lɛ. Yoo Kristofonyo ko ni yɔɔ ekãa ni atsɛɔ lɛ Maryse Anasiak ni mikɛ lɛ fɔɔ kpee yɛ Odasefonyo ko shwapo ni ahɔɔ bodobodo yɛ mli lɛ naa lɛ bahaa wɔ Buu-Mɔɔ lɛ eko. Minyɛ mijo naagbai ni Odasefoi ni yɔɔ Germany kɛkpeɔ lɛ anaa foi aahu kɛyashi afi 1941 mli.

Kɛkɛ ni gbi ko lɛ, polisifoi ni tsuɔ nii yɛ teemɔŋ ni atsɛɔ amɛ akɛ Gestapo lɛ basara mi. Beni polisifonyo lɛ ha efee faŋŋ kɛha mi akɛ agu Odasefoi lɛ ajamɔ lɛ, ebi mi kɛji masumɔ ni maya nɔ mafee amɛteŋ mɔ kome lolo. Beni mito he miha lɛ akɛ “Hɛɛ” lɛ, ekɛɛ mi akɛ minyiɛ esɛɛ. Akɛni enɛ ha mimami tsui fã hewɔ lɛ, nɔ nyɔ enɔ. Beni Gestapo polisifonyo lɛ na enɛ lɛ ekɛɛ mi akɛ mihi shi ni mikwɛ mimami.

Miŋaaa onukpa ni kwɛɔ wɔ nɔ yɛ he ni mitsuɔ nii yɛ lɛ kɛ ŋamɔ ni ji “Heil Hitler!” lɛ. Mikpoo hu akɛ mikɛ mihe baadɔmɔ Nazi maŋkwramɔŋ kuu lɛ. No hewɔ lɛ, enɔ jetsɛremɔ lɛ, Gestapobii lɛ mɔ mi. Beni amɛbibiɔ mi saji lɛ, mikpoo akɛ matsɔɔ amɛ minyɛmimɛi Odasefoi lɛ agbɛi. Mɔ ni biɔ mi saji lɛ kɛ etu lɛ sɛɛ tswa miyitso waa, ni nɔ nyɔ mi nɔ. Yɛ September 11, 1942 mli lɛ, Sondergericht lɛ (ni ji Saneyelihe Krɛdɛɛ ko) ni yɔɔ Metz lɛ bua akɛ awo mi tsuŋ afii etɛ “ejaakɛ miigbɛ Yehowa Odasefoi kɛ Biblia Kaselɔi Akuu lɛ he saji miishwã.”

Otsii enyɔ sɛɛ lɛ, ajie mi kɛjɛ Metz tsuŋwoohe lɛ, ni akɛ mi fã gbɛ kɛtsɔmɔ hei srɔtoi kɛyashi naagbee lɛ wɔyashɛ ŋsara ko ni yɔɔ Zweibrücken ni anyɛɔ mɛi anɔ koni amɛtsu nii dɛŋdɛŋ yɛ mli lɛ mli. Aha miyafata mɛi ni saa oketeke gbɛ̀i lɛ ahe kɛtsu nii. Wɔtsakeɔ oketeke gbɛ lɛ nɔ dadei ni mli tsiitsii, wɔmiaa amɛmli kɛkpɛtɛɔ shikpɔŋ, ni wɔsaa wɔgbɛɔ tɛi lɛ amli wɔshwãa oketeke gbɛ lɛ nɔ. Daa leebi lɛ, ahaa wɔ kɔfe kɔɔpoo kome kɛ bodobodo ni tsiimɔ aaafee gram 75, ni daa shwane kɛ gbɛkɛ lɛ, ahaa wɔ wonu tsɛŋsi bibioo kome, ni enɛ ji niyenii fɛɛ ni ahaa wɔ koni wɔná hewalɛ kɛtsu nii. No sɛɛ lɛ, ajie mi kɛtee tsuŋwoohe ko ni yɔɔ maŋ ko ni bɛŋkɛ lɛ mli, ni miyatsu nii yɛ aspaateresaamɔ shwapo ko mli yɛ jɛmɛ. Yɛ nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, ajie mi kɛtee Zweibrücken ekoŋŋ, shi yɛ be nɛɛ mli lɛ, aha miyatsu nii yɛ ŋmɔji amli.

Jeee Aboloo Kɛkɛ Haa Mɔ Yi Náa Wala

Aha mi kɛ oblanyo ko ni jɛ Netherlands hi tsu kome mli yɛ tsuŋwoohe lɛ. Akɛni mikase ewiemɔ lɛ fioo hewɔ lɛ, minyɛ mi kɛ lɛ gba mihemɔkɛyelii lɛ ahe sane. Ekɛ nɔ ni ekase yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ tsu nii aahu akɛ, be ko lɛ ekɛɛ mi akɛ mibaptisi lɛ yɛ faa lɛ mli. Beni eje kpo kɛjɛ nu lɛ mli lɛ, efua mi ni ekɛɛ mi akɛ, “Joseph, mitsɔ onyɛmi!” Wɔteŋ gbala beni aha miku sɛɛ miyatsu nii yɛ oketeke gbɛ̀i lɛ anɔ lɛ.

Yɛ be nɛɛ mli lɛ, gboklɛfonyo ni mikɛhi tsu kome mli lɛ ji Germanynyo. Gbi ko gbɛkɛ lɛ, ebɔi wolo bibioo ko kanemɔ—eji Biblia! Be nɛɛ mli ni ekɛɛ mi akɛ, ekɛ Biblia lɛ baaha mi kɛ́ mikɛ bodobodo ni akɛbaaha mi otsi muu lɛ fɛɛ ha lɛ lɛ. Mito he miha lɛ akɛ, “Ha wɔfee lɛ nakai!” Eyɛ mli akɛ otsi muu fɛɛ bodobodo ni mikɛaaha lɛ ji afɔleshãa kpele moŋ, shi mishwaaa mihe akɛ mifee nakai. Mibanu wiemɔ ko ni Yesu wie lɛ shishi jogbaŋŋ agbɛnɛ, ewie akɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi náa wala; shi moŋ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ.”—Mateo 4:4.

Amrɔ nɛɛ miná Biblia, shi eshwɛ bɔ ni mafee ni ekaje midɛŋ. Aŋmɛɔ gboklɛfoi krokomɛi agbɛ ni amɛhiɛ Biblia, shi aŋmɛɛɛ Odasefoi lɛ agbɛ. No hewɔ lɛ, mikaneɔ lɛ yɛ teemɔŋ gbɛkɛ be ni mikɛ kuŋtu eha mihe. Kɛ́ je tsɛre lɛ, mikɛwoɔ atade ni miwo lɛ mli, ni mikɛyaa kɛbaa. Akɛni abakwɛɔ he ni miwɔɔ lɛ hewɔ lɛ, mishiii yɛ jɛmɛ.

Gbi ko be ni wɔbua wɔhe naa kɛha nitsumɔ lɛ, miyɔse akɛ mishi mi-Biblia lɛ. Nakai gbi lɛ gbɛkɛ lɛ, mihe fee oya kɛtee mitsu lɛ mli, shi be ni mishɛ jɛmɛ lɛ Biblia lɛ bɛ jɛmɛ. Misɔle miha Nyɔŋmɔ ni no sɛɛ lɛ, miyana gboklɛfoi anɔkwɛlɔ lɛ ni mikɛɛ lɛ akɛ mɔ ko ekɔ miwolo ko, ni miitao minii. Akɛni ejwɛŋmɔ bɛ minɔ tsɔ hewɔ lɛ, minyɛ mikɔ mi-Biblia lɛ. Mijɛ mitsuiŋ tɔŋŋ mida Yehowa shi!

Yɛ be kroko mli lɛ, akɛ mi tee koni miyaju mihe. Beni mijieɔ mitadei ni ewo muji lɛ, mitsɔ gbɛ nigii nɔ miŋmɛɛ Biblia lɛ he mifɔ̃ shikpɔŋ. Beni gboklɛfoi anɔkwɛlɔ lɛ jie ehiɛ kɛjɛ minɔ lɛ, mikɛ minane tsi Biblia lɛ kɛbɛŋkɛ hejuuhe lɛ. Mikɛto hejuuhe lɛ afã gbɛ beni mijuɔ mihe lɛ. Beni mije kpo kɛjɛ hejuuhe lɛ, misaa mikɛ gbɛ nigii ni mikɛtsu nii dani mibote hejuuhe lɛ tsu nii ekoŋŋ, ni mikɛ minane tsi Biblia lɛ kɛyafata atadei ni woko muji ni abua naa lɛ ahe.

Tsuŋwoo Mli Miishɛɛ Bei kɛ Nijiaŋwujee Bei

Gbi ko leebi yɛ afi 1943 mli beni gboklɛfoi eto srɛnɛɛ yɛ tsuŋwoohe lɛ kpo lɛ nɔ lɛ, mina Albin! Lɛ hu amɔ lɛ. Ekwɛ mi yɛ gbɛ nɔ ni tsɔɔ akɛ ena mi, ni ekɛ enine fɔ̃ etsui nɔ kɛfee nyɛmifeemɔ ni kã wɔteŋ lɛ he okadi. No sɛɛ lɛ, ekɛ eniji fee okadi akɛ ebaaŋma mi wolo. Enɔ jetsɛremɔ beni ebatsɔ he ni miyɔɔ lɛ, eŋmɛɛ wolo bibioo ko he efɔ̃ shi eha mi. Shi gboklɛfoi anɔkwɛlɔ lɛ na, ni no ha akɛ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ yawo tsũi srɔtoi ni etse amɛhe banee lɛ amli otsii enyɔ. Aha wɔ bodobodo ni efù kɛ nu pɛ, ni wɔwɔɔ ŋmoŋmoloi anɔ ni kuŋtui fataaa he.

Yɛ no sɛɛ lɛ, ajie mi kɛtee tsuŋwoohe ni yɔɔ Siegburg lɛ, ni aha miyatsu nii yɛ dadei ahe nitsumɔ he ko. Nitsumɔ lɛ wa waa, ni niyenii hu ni akɛhaa wɔ lɛ faaa. Yɛ gbɛkɛ mli lɛ, milaa niyenii ni ŋɔɔŋɔi—keekii kɛ aduawai—ni miteɔ shi kɛ musuŋ ni miigbɛɛ kɛ sɛŋ ni egbi. Mitã loo waa. Enɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mikaneɔ mi-Biblia bibioo lɛ daa gbi, ni no hewɔ lɛ minijiaŋ ejeee wui.

Miná Heyeli!

Trukaa lɛ, gbi ko leebi yɛ April 1945 mli lɛ, gboklɛfoi anɔkwɛlɔi lɛ jo foi kɛshi tsuŋwoohe lɛ, ni amɛshi agboi lɛ anaa amɛkamɔ. Miná heyeli! Shi klɛŋklɛŋ lɛ, miyaye be ko yɛ helatsamɔhe koni mihe awa mi. Beni shɛɔ May naagbee lɛ, miyashɛ mifɔlɔi lɛ ashĩa. No mli lɛ, amɛsusuuu akɛ miyɛ wala mli lolo. Beni minyɛ Awo na mi lɛ, ená miishɛɛ aahu akɛ ehiŋmɛiiaŋ kpala nu. Dɔlɛ sane ji akɛ, etsɛɛɛ ni mifɔlɔi lɛ gboi.

Mikɛ Thionville Asafo lɛ bɔi bɔɔ ekoŋŋ. Miná miishɛɛ waa akɛ mina minyɛmimɛi Kristofoi hii kɛ yei lɛ ekoŋŋ! Beni miná mile akɛ yɛ kai babaoo ni amɛkɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛye anɔkwa lɛ mitsui nyɔ mimli waa. Minaanyo ni misumɔɔ esane waa Albin gbo yɛ Regensburg yɛ Germany. Sɛɛ mli lɛ, miná mile akɛ mitsɛkwɛ̃ binuu Jean Hisiger batsɔ Odasefonyo, ni no sɛɛ lɛ agbe lɛ akɛni ehenilee eŋmɛɛɛ lɛ gbɛ akɛ ekɛ ehe awo asraafoi anitsumɔ mli lɛ hewɔ. Jean Queyroi ni mi kɛ lɛ tsu nii yɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Paris lɛ yaye afii enumɔ yɛ Germany ŋsara ko ni ahaa emlibii lɛ yatsuɔ nii dɛŋdɛŋ lɛ mli. *

Oya nɔŋŋ ni mibɔi shiɛmɔ ekoŋŋ yɛ Metz maŋ lɛ mli. Yɛ nakai be lɛ mli lɛ, mifɔɔ Minzani weku lɛ kɛkpee. Abaptisi amɛbiyoo Tina yɛ November 2, 1946 mli. Eji mɔ ko ni kɛ́ ekãa tsuɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni miná ehe miishɛɛ waa. Wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December 13, 1947 mli. Yɛ September 1967 mli lɛ, Tina kɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ fee enitsumɔ titri, ni etee nɔ etsu nitsumɔ nɛɛ aahu kɛyashi egbo yɛ June 2003 mli beni eye afii 98. Mihiɛ tseɔ Tina waa.

Amrɔ nɛɛ miye fe afii 90, ni mikpa shi mina akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ haa mi hewalɛ daa koni manyɛ madamɔ kai anaa ni maye amɛ nɔ. Be komɛi shɛɔ ni mihiɔ shi kɛ musuŋ hɔmɔ, shi mikɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ lɛɔ mijwɛŋmɔ kɛ mitsui be fɛɛ be. Ni Yehowa wajeɔ mi daa. ‘Ewiemɔ lɛ eha miyi ená wala.’—Lala 119:50.—w09 03/01-E.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 27 Kɛ́ ootao Jean Queyroi wala shihilɛ he sane lɛ, kwɛmɔ October 1, 1989 The Watchtower lɛ baafa 22-26 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Minaanyo Albin Relewicz

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Maryse Anasiak

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Biblia ni mikɛ otsi muu fɛɛ niyenii tsake lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Mikɛ Tina yɛ afi 1946 dani wɔbote gbalashihilɛ mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Jean Queyroi kɛ eŋa Titica