Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Naagbai Komɛi Anaa Tsabaa

Naagbai Komɛi Anaa Tsabaa

Naagbai Komɛi Anaa Tsabaa

BIBLIA lɛ etsɔɔɔ akɛ gbalashihilɛ baafee nɔ ni yɔɔ mlɛo. Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ tsirɛ bɔfo Paulo ni eŋma akɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi baana “amanehulu.” (1 Korintobii 7:28) Shi gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ aba naagbai ni amɛkɛaakpe lɛ ashi, ni no aha amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana miishɛɛ babaoo. Ha wɔsusu naagbai ekpaa ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛfɔɔ kpee lɛ ahe, ni wɔkwɛ bɔ ni Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua kɛtsu amɛhe nii.

1

NAAGBA:

“Mikɛ mihefatalɔ lɛ teŋ bɛ tamɔ tsutsu lɛ dɔŋŋ.”

BIBLIA MLI SHISHITOO MLA:

‘Yoomɔ nii ni hi titri lɛ.’FILIPIBII 1:10.

Nibii ni he hiaa fe fɛɛ yɛ oshihilɛ mli lɛ ateŋ ekome ji ogbalashihilɛ lɛ. Ni esa akɛ obu lɛ nakai. No hewɔ lɛ, kwɛmɔ akɛ dekã ni onáaa lɛ ji nɔ ni kɛ naagba nɛɛ baa lo. Kaaha odaa gbi nifeemɔi lɛ miiha gbɛ bakã okɛ ohefatalɔ lɛ teŋ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nitsumɔ ni oyaa kɛ shihilɛi krokomɛi ni anyɛŋ he nɔ ko afee lɛ baanyɛ atse bo kɛjɛ ohefatalɔ lɛ he be kukuoo ko. Shi nibii komɛi yɛ ni obaanyɛ he nɔ ko ofee, ni esa akɛ ofee nakai hu—tamɔ be ni okɛshwɛɔ loo be ni okɛ onanemɛi bɔɔ lɛ nɛkɛ.

Shi kɛlɛ, hefatalɔi komɛi jeɔ gbɛ amɛyatsuɔ nitsumɔi krokomɛi loo amɛyashwɛɔ shwɛmɔi komɛi koni amɛkaná be amɛha amɛhefatalɔi lɛ. Jeee akɛ hefatalɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ‘ateŋ bɛ jogbaŋŋ.’ Shi moŋ amɛmiijo naagbai anaa foi. Kɛ bo loo ohefatalɔ lɛ yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, esa akɛ nyɛtao nɔ ni kɛ naagba lɛ baa ni nyɛtsu he nii. Ja nyɛná be nyɛha nyɛhe dani nyɛbaanyɛ ‘nyɛtsɔ heloo kome’ kɛmɔ shi.—1 Mose 2:24.

Bɔ ni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo nɛɛ etsu nii: Afii nyɔŋma nɛ ni Andrew * kɛ Tanji ni jɛ Australia lɛ bote gbalashihilɛ mli. Andrew kɛɛ akɛ: “Mikpa shi mina akɛ, be babaoo ni ayeɔ kɛtsuɔ nii kɛ he ni akɛwoɔ hiɛtserɛjiemɔ mli fe nine lɛ baanyɛ aha gbala afite. No hewɔ lɛ, mikɛ miŋa heɔ be kɛgbaa nɔ fɛɛ nɔ he sane.”

Dave kɛ Jane ni yɔɔ United States ni kɛ afii 22 ehi shi akɛ wu kɛ ŋa lɛ ŋɔɔ minitii 30 daa gbɛkɛ ni amɛkɛgbaa amɛniiashikpamɔi ahe sane ni amɛsusuɔ nibii ahe. Jane kɛɛ akɛ: “Be nɛɛ he hiaa wɔ waa, no hewɔ lɛ wɔhaaa nɔ ko nɔ ko afite lɛ.”

2

NAAGBA:

Wɔgbalashihilɛ lɛ eyaaa lɛ bɔ ni mitaoɔ lɛ lɛ dɔŋŋ.”

BIBLIA MLI SHISHITOO MLA:

“Mɔ ko mɔ ko akapele miiha ehe, shi moŋ mɔ fɛɛ mɔ apele aha enaanyo.”1 KORINTOBII 10:24.

Mɔ ni peleɔ ehaa lɛ pɛ ehe yɛ gbalashihilɛ mli lɛ naŋ miishɛɛ kɔkɔɔkɔ, kɛji mɔ lɛ saa ebote gbalashihilɛ mli shii abɔ po. Gbalashihilɛ yeɔ omanye kɛ́ mɛi enyɔ lɛ fɛɛ sumɔɔ akɛ amɛaafee nɔ ko amɛha fe nɔ ni daa nɛɛ aaafee nɔ ko aha amɛ. Yesu tsɔɔ enɛ mli akɛ: “Nɔhamɔ mli yɛ jɔɔmɔ fe hemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 20:35.

Bɔ ni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo nɛɛ etsu nii: Maria kɛ Martin ni yɔɔ Mexico lɛ bote gbalashihilɛ mli afii 39 nɛ. Shi jeee be fɛɛ be amɛnáa shihilɛ lɛ ogbɔjɔ. Amɛhiɛ kpaŋ shihilɛ ko ni mli wa ni amɛkɛkpe lɛ nɔ. Maria kɛɛ akɛ: “Beni mikɛ Martin taa naa yɛ béi ko ni ba wɔteŋ lɛ mli lɛ, mikɛɛ lɛ nɔ ko ni tsɔɔ akɛ mibuuu lɛ mihaaa nɔ ko. Emli fu waa. Mibɔ mɔdɛŋ akɛ magbala mli matsɔɔ lɛ akɛ mijeee gbɛ, shi mlifu naa kɛkɛ mikɛwie lɛ. Shi ebooo mi toi.” Martin kɛɛ akɛ, “Beni wɔbéɔ lɛ, nɔ ni ba mijwɛŋmɔŋ nɔŋŋ ji akɛ, wɔgbalashihilɛ lɛ naagbee ji no, ni akɛ esaaa akɛ magba mihe naa akɛ masaa nibii koni wɔgbala lɛ ahi.”

Martin miitao ni ajie bulɛ kpo atsɔɔ lɛ. Maria hu miisumɔ ni anu lɛ shishi. Amɛteŋ mɔ ko mɔ ko náaa nɔ ni etaoɔ lɛ.

Te amɛfee tɛŋŋ amɛtsu amɛnaagba lɛ he nii lɛ? Martin kɛɛ akɛ: “Miha be shwie mli koni mitsui he ajɔ, ni wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ kpɛ wɔyiŋ akɛ, wɔkɛ ŋaawoo kpakpa ni Biblia lɛ kɛhaa akɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ wɔhe, ni wɔmli ahi aha wɔhe lɛ baatsu nii. Wɔkase yɛ afii ni eho lɛ mli akɛ, ekɔɔɔ he eko naagbai abɔ ni wɔkɛaakpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔtsu amɛhe nii kɛji wɔsɔle kɛbi Nyɔŋmɔ dɛŋ yelikɛbuamɔ ni wɔkɛ Biblia mli ŋaawoi tsu nii lɛ.”—Yesaia 48:17, 18; Efesobii 4:31, 32.

3

NAAGBA:

“Mihefatalɔ lɛ tsuuu esɔ̃i ahe nii.”

BIBLIA MLI SHISHITOO MLA:

“Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baabu lɛ diɛŋtsɛ ehe akɔntaa eha Nyɔŋmɔ.”ROMABII 14:12.

Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, gbalashihilɛ yeŋ omanye kɛmɔŋ shi kɛ́ hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome pɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ebaatsu egbɛnaa nii ahe nii. Shi shihilɛ lɛ baafite moŋ kwraa, kɛ́ hefatalɔi enyɔ lɛ fɛɛ tsuuu amɛsɔ̃i ahe nii, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ shwaa enaanyo lɛ.

Kɛ́ daa nɛɛ nɔ ni esa akɛ ohefatalɔ lɛ afee lɛ he pɛ ojwɛŋɔ lɛ, onáŋ miishɛɛ kɔkɔɔkɔ. Nakai ebaalɛ, titri lɛ, kɛ́ okpoo akɛ obaatsu ogbɛfaŋnɔ akɛni ohefatalɔ lɛ tsuuu esɔ̃i ahe nii lɛ hewɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ́ obɔ mɔdɛŋ akɛ obaafee wu loo ŋa kpakpa lɛ, ogbalashihilɛ lɛ baanyɛ aye omanye. (1 Petro 3:1-3) Nɔ ni he hiaa waa ji akɛ, kɛji ofee nakai lɛ, ohaa Nyɔŋmɔ naa akɛ oyɛ bulɛ kɛha gbalashihilɛ he gbɛjianɔ ni eto lɛ, ni no baaha ená miishɛɛ naakpa.—1 Petro 2:19.

Bɔ ni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo nɛɛ etsu nii: Afii 38 nɛ ni Kim kɛ ewu ni amɛyɔɔ Korea lɛ bote gbalashihilɛ mli. Kim kɛɛ akɛ: “Bei komɛi lɛ, miwu mli fuɔ mi aahu akɛ, ekɛ mi ewieee, ni mileee nɔ hewɔ. Enɛ haa minuɔ he akɛ suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha mi lɛ he ejɔ. Bei komɛi lɛ mibiɔ mihe akɛ, ‘Mɛni hewɔ etaoɔ akɛ manu lɛ shishi, yɛ be mli ni lɛ lɛ esumɔɔɔ akɛ enuɔ mi shishi lɛ?’”

Kulɛ Kim baanyɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ama bɔ ni ehefatalɔ lɛ kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ kɛ esɔ̃i ahe nii ni etsuuu lɛ anɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ekɔ gbɛ kroko. Kim kɛɛ akɛ: “Mina akɛ ehi jogbaŋŋ akɛ mi tsutsu mabɔ mɔdɛŋ mafee nɔ ko ni kɛ toiŋjɔlɛ baaba be fɛɛ be, moŋ fe nɔ ni makã he mimli afu. Yɛ naagbee lɛ, wɔnyɛɔ wɔŋmɛɔ mlifu lɛ he, ni wɔsaa wɔteŋ yɛ toiŋjɔlɛ mli.”—Yakobo 3:18.

4

NAAGBA:

“Miŋa baaa ehe shi.”

BIBLIA MLI SHISHITOO MLA:

“Nuu fɛɛ nuu yitso ji Kristo.”1 KORINTOBII 11:3.

Kɛ́ wu ko nuɔ he akɛ eŋa baaa ehe shi ehaaa lɛ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ epɛi emli ekwɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ ebaa ehe shi ehaa e-Yitso ni ji Yesu Kristo lɛ lo. Wu lɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ ebaa ehe shi kɛtsɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ ni eeenyiɛ lɛ nɔ.

Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ” lɛ. (Efesobii 5:25) Yesu ‘yeee’ ekaselɔi lɛ ‘anɔ nuŋtsɔmɛi asane.’ (Marko 10:42-44) Ekɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni ejaje amɛ kɛ́ ehe bahia ni efee nakai. Shi eyitsoŋ waaa yɛ amɛnɔ. Emli hi ha amɛ, ni ekpaaa babaoo gbɛ kɛjɛɛɛ amɛdɛŋ fe bɔ ni amɛaanyɛ. (Mateo 11:29, 30; Marko 6:30, 31; 14:37, 38) Ekɛ amɛhiamɔ nii ye enɔ lɛ hiɛ be fɛɛ be.—Mateo 20:25-28.

Esa akɛ wu abi ehe akɛ, ‘Ani mihaa mimaŋ lɛ mli kusumii moŋ náa bɔ ni mibuɔ yitsoyeli kɛ yei mihaa lɛ nɔ hewalɛ fe ŋaawoi kɛ nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ?’ Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, te obaana yoo ko ni ekpɛlɛɛɛ ewu susumɔ nɔ, shi ejɛ bulɛ mli etsɔɔ ejwɛŋmɔ yɛ sane lɛ he lɛ oha tɛŋŋ? Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, ale Abraham ŋa Sara akɛ ŋa ni baa ehe shi waa. (1 Petro 3:1, 6) Shi kɛlɛ, etsɔɔ ejwɛŋmɔ be ni ehe bahia ni efee nakai lɛ, tamɔ be ko beni Abraham yɔseee shihilɛi komɛi ni kulɛ ebaanyɛ ekɛ amɛweku lɛ awo oshara mli lɛ.—1 Mose 16:5; 21:9-12.

Ekã shi faŋŋ akɛ, Abraham keee Sara yi akɛ efee enaabu diŋŋ. Ejeee yiwalɔ. Nakai nɔŋŋ hu wu ni kɛ Biblia mli ŋaawoo tsuɔ nii lɛ famɔŋ eŋa akɛ eye nɔ fɛɛ nɔ ni ebaakɛɛ lɛ lɛ nɔ. Kɛ́ wu ko kɛ mlitsɔlɛ tsu eyitsoyeli lɛ he nii lɛ, eŋa lɛ baabu lɛ waa.

Bɔ ni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo nɛɛ etsu nii: James ni yɔɔ England ni bote gbalashihilɛ mli afii kpaanyɔ nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Miikase bɔ ni esa akɛ mikɛ miŋa asusu nii ahe dani makpɛ miyiŋ yɛ saji komɛi ni he hiaa lɛ ahe. Mibɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ mapele mipɛ minɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mikɛ ehiamɔ nii baaye minɔ lɛ hiɛ.”

Afii 59 nɛ ni George ni yɔɔ United States lɛ bote gbalashihilɛ mli. Ekɛɛ akɛ: “Mibɔɔ mɔdɛŋ ni mikɛ miŋa aye tamɔ hefatalɔ kpakpa ni hiɛ kã shi, shi jeee tamɔ mɔ ko ni baa shi.”—Abɛi 31:10.

5

NAAGBA:

“Miwu lɛ, kɛ́ otsiii lɛ lɛ etsiii.”

BIBLIA MLI SHISHITOO MLA:

“Yei anilee maa shĩa; shi buulu lɛ, ekɛ eniji kumɔɔ shwieɔ shi.”ABƐI 14:1.

Kɛ́ owu shashaoɔ shi akɛ ebaakpɛ yiŋ yɛ saji komɛi ahe loo enyiɛɛɛ hiɛ yɛ shĩa lɛ kwɛmɔ mli lɛ, kɛ hooo kwraa lɛ, nibii etɛ yɛ ni obaanyɛ ofee. (1) Obaanyɛ owie ehiɛ be fɛɛ be akɛ etsuuu esɔ̃i ahe nii aloo (2) obaanyɛ oshɔ̃ egbɛnaa akɛ weku yitso lɛ yɛ edɛŋ aloo (3) obaanyɛ ojɛ anɔkwayeli mli ojie eyi yɛ mɔdɛŋ fɛɛ ni ebɔɔ lɛ he. Kɛ́ ofee klɛŋklɛŋ nibii enyɔ lɛ ateŋ eko lɛ, no lɛ okɛ oniji baakumɔ bo diɛŋtsɛ oshĩa lɛ oshwie shi. Kɛ́ ohala nɔ ni ji etɛ lɛ, ebaaye ebua bo ni owaje ogbalashihilɛ lɛ.

Hii babaoo sumɔɔ ni ajie bulɛ kpo atsɔɔ amɛ fe suɔmɔ. No hewɔ lɛ, kɛ́ oha owu lɛ na akɛ obuɔ lɛ—oha ena akɛ ohiɛ sɔɔ mɔdɛŋ ni ebɔɔ kɛnyiɛɔ hiɛ yɛ weku lɛ mli lɛ—no baakanya lɛ ni eya ehiɛ. Eji anɔkwale akɛ, jeee be fɛɛ be okɛ owu lɛ baakpã gbee. Ebaabi ni okɛ lɛ asusu saji ni nyɛkpãaa gbee yɛ he lɛ ahe. (Abɛi 18:13) Shi wiemɔi ni okɛbaatsu nii kɛ gbee ni okɛbaawie lɛ baanyɛ atswa ogbalashihilɛ lɛ ema shi loo ekumɔ lɛ eshwie shi. (Abɛi 21:9; 27:15) Jɛɛ bulɛ mli owie, ni no baanyɛ aha onine ashɛ nɔ ni otaoɔ lɛ nɔ—wu ni tsuɔ eyitsoyeli he nii ni ebiii ni atsi lɛ dã.

Bɔ ni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo nɛɛ etsu nii: Michele ni yɔɔ United States ni bote gbalashihilɛ mli afii 30 nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Akɛni mimami kome too pɛ tsɔse mi kɛ minyɛmimɛi yei lɛ, ni ebɛ wu ni baaye ebua lɛ hewɔ lɛ, ebafee yoo ni yɔɔ shiŋŋ ni biii mɔ ko dɛŋ yelikɛbuamɔ. Mikase esui nɛɛ. No hewɔ lɛ, ehe bahia ni be fɛɛ be lɛ mabɔ mɔdɛŋ waa ni maba mihe shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mikase akɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni mi diɛŋtsɛ makpɛ miyiŋ yɛ saji komɛi ahe lɛ, esa akɛ mikɛ miwu asusu he dã.”

Rachel ni yɔɔ Australia lɛ kɛ Mark bote gbalashihilɛ mli afii 21 nɛ, ni lɛ hu shihilɛ mli ni atsɔse lɛ yɛ lɛ ná enɔ hewalɛ waa. Ekɛɛ akɛ: “No mli lɛ, mimami baaa ehe shi kwraa ehaaa mipapa. Ekɛ lɛ taa sane naa be fɛɛ be ni ebuuu lɛ. Klɛŋklɛŋ beni mibote gbalashihilɛ mli lɛ, mifee minii tamɔ mimami pɛpɛɛpɛ. Shi beni afii komɛi shwie mli lɛ, mina akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ akɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɔɔ bɔ ni esa akɛ ajie bulɛ kpo lɛ he lɛ aaatsu nii. Amrɔ nɛɛ mikɛ Mark yɛ miishɛɛ naakpa yɛ wɔgbalashihilɛ lɛ mli.”

6

NAAGBA:

“Mihefatalɔ lɛ nifeemɔi woɔ mimli la, ni minyɛɛɛ naa madamɔ dɔŋŋ.”

BIBLIA MLI SHISHITOO MLA:

“Kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko ná sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe.”KOLOSEBII 3:13.

Eeenyɛ efeee akɛ be ni nyɛje nyiɛmɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ shishi lɛ, okɛ ojwɛŋmɔ ma mɔ ni okɛbaahi shi lɛ sui kpakpai anɔ titri, ni ekolɛ onaaa etɔmɔi po. Ani obaanyɛ ofee nakai nɔŋŋ amrɔ nɛɛ? Ekã shi faŋŋ akɛ ohefatalɔ lɛ feɔ nibii komɛi ni onyaaa he. Shi bi ohe akɛ, ‘Te mihefatalɔ lɛ sui lɛ ateŋ nɔ ni esa akɛ mikɛ mijwɛŋmɔ ama nɔ titri—esui kpakpai lɛ loo esui gbohii lɛ?’

Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ ko ni sa jogbaŋŋ tsu nii kɛtsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni wɔku wɔhiɛ wɔshwie mɛi krokomɛi atɔmɔi anɔ. Ebi akɛ: “Mɛɛba onaa kuli ni yɔɔ onyɛmi hiŋmɛi mli lɛ, shi bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli mplaŋ lɛ, oyooo lɛ?” (Mateo 7:3) Kuli ji nɔ ko nyɛkɛsiɔɔ ko. Shi mplaŋ ji tso agbo kakadaŋŋ ni akɛwoɔ tsu. Mɛni Yesu taoɔ atsɔɔ lɛ? “Jiemɔ mplaŋ lɛ yɛ bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli tsutsu, ni no dani ooona faŋŋ ni ojie kuli lɛ yɛ onyɛmi lɛ hiŋmɛi mli.”—Mateo 7:5.

Dani Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ aaaha lɛ, ekɛ kɔkɔbɔɔ ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ ha kɛtsɔ hiɛ. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ. Shi nɔ̃ kojomɔ ni nyɛŋɔkojoɔ lɛ, aaaŋɔkojo nyɛ.” (Mateo 7:1, 2) Kɛ́ ootao ni Nyɔŋmɔ akakwɛ otɔmɔi—mplaŋ ni yɔɔ ohiŋmɛi mli lɛ—esa akɛ bo hu oku ohiɛ oshwie ohefatalɔ lɛ tɔmɔi anɔ.—Mateo 6:14, 15.

Bɔ ni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo nɛɛ etsu nii: Jenny ni yɔɔ England ni kɛ Simon bote gbalashihilɛ mli afii nɛɛhu nɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Mina akɛ nɔ ni haa bei pii lɛ mimli woɔ la ji, miwu etooo nibii ahe gbɛjianɔ kɛtsɔɔɔ hiɛ, shi emɛɔ kɛyashi fɔmɔ eshɛ lagbaŋ dã. Enɛ feɔ mi naakpɛɛ, ejaakɛ beni wɔnyiɛɔ kɛtsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ, no mli lɛ misumɔɔ bɔ ni etsuɔ nibii ahe nii oya nɔŋŋ lɛ waa. Shi amrɔ nɛɛ lɛ, miyɔse akɛ mi hu miyɛ fatɔi, ni eko ji akɛ, misumɔɔ akɛ mafamɔ mɛi. Mi kɛ Simon fɛɛ miikase bɔ ni wɔbaaku wɔhiɛ wɔshwie wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ tɔmɔi anɔ.”

Curt ni hefatalɔ ji Michele ni wɔtsi etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Kɛ́ okɛ ojwɛŋmɔ ma ohefatalɔ lɛ nifeemɔi ni woɔ omli la lɛ anɔ lɛ, nakai nifeemɔi lɛ baafee tamɔ nɔ ni daa nɛɛ emli miiwo wu. Misumɔɔ ni mikɛ mijwɛŋmɔ ama Michele sui kpakpai ni ha miná suɔmɔ miha lɛ lɛ anɔ moŋ.”

Nɔ ni Haa Ayeɔ Omanye

Nɔkwɛmɔnii fioo nɛɛ haa wɔnaa akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ akɛ naagbai baakpe yɛ gbalashihilɛ mli, shi abaanyɛ atsu amɛhe nii. Mɛni haa ayeɔ omanye? Ná suɔmɔ oha Nyɔŋmɔ, ni ojɛ otsuiŋ okɛ ŋaawoo ni yɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ mli lɛ atsu nii.

Alex kɛ Itohan ni yɔɔ Nigeria ni kɛ amɛhe ehi shi nɔ ni fe afii 20 lɛ ena nɔ ni haa ayeɔ omanye lɛ. Alex kɛɛ akɛ: “Mina akɛ kɛ́ gbalashihilɛ mli hefatalɔi kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, kɛ hooo kwraa lɛ, amɛbaanyɛ amɛtsu naagbai fɛɛ ni amɛkɛaakpe yɛ gbalashihilɛ mli lɛ ahe nii.” Eŋa kɛɛ akɛ: “Wɔna akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ wɔɔfee ekome kɛsɔle daa ni wɔkɛ Biblia mli ŋaawoo akɛ wɔjɛ anɔkwayeli mli wɔsumɔsumɔɔ wɔhe ni wɔnanaa wɔha wɔhe lɛ atsu nii. Amrɔ nɛɛ, naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ faaa tamɔ bɔ ni eji be ni wɔbote gbalashihilɛ mli klɛŋklɛŋ lɛ.”

Ani obaasumɔ ni ole bɔ ni ŋaawoo kpakpa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ baanyɛ aye abua oweku lɛ he saji babaoo? Kɛ́ nakai ni lɛ, ha Yehowa Odasefoi kɛ bo asusu Mɛni Biblia lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ? * wolo lɛ yitso 14 lɛ he.—w11-E 02/1.

[Shishigbɛ niŋmai]

^ kk. 10 Atsake gbɛi lɛ ekomɛi.

^ kk. 63 Yehowa Odasefoi ji mɛi ni fee.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]

Ani wɔnáa be wɔhaa wɔhe?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 5]

Ani mibɔɔ mɔdɛŋ akɛ mafee babaoo fe bɔ ni mitaoɔ ni afee aha mi?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 6]

Ani mi tsutsu miŋɔɔ hegbɛ lɛ kɛsaa béi?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ani mibiɔ miŋa susumɔ yɛ sane ko he dani mikpɛɔ miyiŋ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Ani mikɛ mijwɛŋmɔ maa mihefatalɔ lɛ sui kpakpai lɛ anɔ?