Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Ani Gehena ji he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ la mli?

Ani Gehena ji he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ la mli?

Saji Ni Mɛi Ni Kaneɔ Lɛ Biɔ . . .

Ani Gehena ji he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ la mli?

▪ Yɛ Sanekpakpai lɛ amli lɛ, Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ koni amɛkwɛ jogbaŋŋ ní amɛkaye Gehena mliyaa fɔ. Ekã shi faŋŋ akɛ Yesu kpa gbɛ akɛ amɛkɛ hiɛdɔɔ atsu nakai kɔkɔbɔɔ lɛ he nii. Shi ani no mli lɛ eewie akɛ abaapiŋ mɛi yɛ hɛl la mli kɛya naanɔ?—Mateo 5:22.

Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua wiemɔ ni ji Gehena lɛ he wɔkwɛa. Hela wiemɔ ni ji Geʹen·na lɛ nɔŋŋ ji Hebri wiemɔ geh Hin·nomʹ lɛ, ni eshishi ji “Hinom jɔɔ,” ni eji wiemɔ geh veneh-Hin·nomʹ lɛ ní afo lɛ kuku, ni ho hu shishi ji “Hinombii lɛ jɔɔ.” (Yoshua 15:8; 2 Maŋtsɛmɛi 23:10) Ŋmɛnɛ lɛ, atsɛɔ he nɛɛ akɛ Wadi er-Rababi, ni eji jɔɔ voo lɛlɛoo ko ni yɔɔ Yerusalem wuoyigbɛ kɛmiiya wuoyi-anaigbɛ.

Beni maŋtsɛmɛi lɛ yeɔ Yuda nɔ yɛ afi 700 D.Ŋ.B. afii lɛ amli kɛbaa lɛ, ajá wɔji yɛ nakai jɔɔ lɛŋ, ni nɔ ni fata he ji gbekɛbii ni akɛ amɛ shãa afɔle yɛ la mli. (2 Kronika 28:1-3; 33:1-6) Gbalɔ Yeremia gba akɛ Nyɔŋmɔ baaha Babilonbii lɛ agbe Yudabii lɛ yɛ nɛkɛ jɔɔ nɛɛ nɔŋŋ mli, yɛ amɛnɔfɔŋfeemɔ lɛ hewɔ. *Yeremia 7:30-33; 19:6, 7.

Yudafoi awoloŋlelɔ David Kimhi (aaafee afi 1160-aaafee afi 1235 Ŋ.B.) tsɔɔ akɛ, sɛɛ mli lɛ jɔɔ nɛɛ bafee he ko ní Yerusalembii lɛ tsiɔ jwɛi amɛshwieɔ. Ebatsɔ he ni ashãa jwɛi yɛ, ni ahaaa la ni shãa jwɛi lɛ agbo. Nɔ fɛɛ nɔ ni ashɛɔ afɔɔ jɛmɛ lɛ shãa wɛlɛŋŋ ni etsɔɔ lamlu.

Biblia shishitsɔɔlɔi babaoo eye amɛtsui naa sane ni amɛtsɔɔ Geʹen·na shishi akɛ ‘hɛl.’ (Mateo 5:22, King James Version) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛsusu akɛ la ni akɛshãa nii yɛ Yerusalem jɔɔ lɛ mli lɛ kɛ susumɔ ni aná kɛjɛ wɔŋjalɔi adɛŋ akɛ kɛ́ efɔŋfeelɔi gboi lɛ abaapiŋ amɛ yɛ la mli lɛ yɛ tsakpãa. Shi Yesu etsɔɔɔ akɛ abaapiŋ mɛi yɛ Gehena.

Yesu le akɛ Yehowa, ni ji eŋwɛi Tsɛ lɛ buɔ akɛ eji nihiinii akɛ aaashã mɛi yɛ la mli hiɛkalɔi. Beni Nyɔŋmɔ wieɔ nibii ni afee yɛ Gehena yɛ gbalɔ Yeremia beaŋ lɛ he lɛ, ekɛɛ akɛ: “Amɛmamɔ Tofet hei grɔŋŋi lɛ ní yɔɔ Hinom bi lɛ jɔɔ lɛŋ lɛ, koni amɛshã amɛbihii kɛ amɛbiyei yɛ la mli, nɔ ni miwoko he kita, ni esaa ebako miyiŋ lɛ.” (Yeremia 7:31) Kɛfata he lɛ, susumɔ ni mɛi hiɛ akɛ abaapiŋ gbohii lɛ kɛ Nyɔŋmɔ su ni ji suɔmɔ lɛ kpaaa gbee, ni ekɛ Biblia mli tsɔɔmɔ ni yɔɔ faŋŋ akɛ gbohii lɛ ‘leee nɔ ko nɔ ko’ lɛ hu kpãaa gbee.—Jajelɔ 9:5, 10.

Yesu kɛ wiemɔ ni ji “Gehena” lɛ tsu nii kɛfee efɔŋfeelɔi lɛ ahiɛ ni Nyɔŋmɔ baakpata kwraa lɛ he okadi. No hewɔ lɛ, “Gehena” kɛ “la kpaakpo lɛ” ni atsĩ tã yɛ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ fɛɛ hiɛ shishinumɔ kome. Enyɔ lɛ fɛɛ feɔ naanɔ hiɛkpatamɔ he okadi, ni tsɔɔ akɛ ateŋ nakai mɛi lɛ ashi dɔŋŋ kɛmiiya naanɔ.—Luka 12:4, 5; Kpojiemɔ 20:14, 15.

[Shishigbɛ niŋmaa]

^ kk. 5 New Catholic Encyclopedia lɛ wie gbalɛ nɛɛ he akɛ: “Kɛ́ aakpata Yerusalem hiɛ lɛ, abaagbe emlibii lɛ pii aahu akɛ abaashɛrɛ amɛgbohii lɛ ashwie jɔɔ lɛ mli ni afuuu amɛ, koni amɛkpɔtɔ loo amɛŋala.”