Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Kɛ́ Mishɛre Tawa lɛ Ani Egbaa Nyɔŋmɔ Naa?

Kɛ́ Mishɛre Tawa lɛ Ani Egbaa Nyɔŋmɔ Naa?

Saji ni Mɛi ni Kaneɔ lɛ Biɔ . . .

Kɛ́ Mishɛre Tawa lɛ Ani Egbaa Nyɔŋmɔ Naa?

▪ Akɛni mla ko bɛ Biblia lɛ mli ni tsĩɔ tawa tã hewɔ lɛ, naagba bɛ he akɛ mɔ ko baabi sane nɛɛ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ ewa akɛ abaale Nyɔŋmɔ susumɔ yɛ sane nɛɛ he? Dabi kwraa.

Biblia lɛ kɛɔ akɛ, “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ lɛ ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ mli.” (2 Timoteo 3:16, Ga Biblia hee) Shishitoo mlai kɛ saji komɛi ni yɔɔ faŋŋ yɛ Ŋmalɛi lɛ amli ni haa wɔnaa bɔ ni Nyɔmɔ sumɔɔ akɛ wɔkura wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ wɔha. Klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔsusua nɔ ni niiamlitaolɔi ekpa shi amɛna yɛ hewalɛ ni tawa shɛremɔ náa yɛ adesa gbɔmɔtso lɛ nɔ lɛ he wɔkwɛa. No sɛɛ lɛ, wɔbaasusu bɔ ni Biblia mli shishitoo mlai kɔɔ nibii ni amɛkpa shi amɛna lɛ ahe.

Tawa fiteɔ mɛi ni shɛreɔ lɛ agbɔmɔtsoŋ hewalɛ, ni eji nɔ titri ni kɛ gbelei ni kulɛ abaanyɛ amɔ naa lɛ baa. Yɛ United States lɛ, mɛi enumɔ fɛɛ ni gboiɔ lɛ, amɛteŋ mɔ kome lɛ tawa ji nɔ ni gbeɔ lɛ. Amaniɛbɔɔ ko ni nitsumɔhe ko (National Institute on Drug Abuse) kɛha lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ nakai maŋ lɛ mli lɛ, daa afi lɛ, “Kɛ́ abua mɛi fɛɛ ni dãa, tsofa ni akɛtsuɔ nii bɔ ni esaaa, gbɔmɔgbee, mɔhe gbee, lɔle oshara, kɛ AIDS gbeɔ lɛ anaa lɛ, eshɛɛɛ mɛi ni tawa gbeɔ lɛ kwraa.”

Tawa shɛrelɔi yeɔ mɛi krokomɛi awui. Kɛ́ ashɛre tawa ni elasu lɛ fioo ko po tee omli lɛ eyɛ oshara. Mɛi ni shɛreee tawa ni muɔ tawa lasu amɛwoɔ amɛmli lɛ baanyɛ aná flufla mli kansa kɛ tsui hela mra fe mɛi ni shɛreee tawa ni asaŋ amɛmuuu tawa lasu lɛ. Afii fioo komɛi nɛ ni datrɛfoi yɔse oshara kroko hu (“third-hand smoke”). Kɛ́ ashɛre tawa ni elasu lɛ gbo sɛɛ kwraa lɛ, tsofai ni jɛɔ lamlu fufuji ni shwieɔ atadei, kapɛtii, kɛ nibii krokomɛi anɔ lɛ ji oshara kroko nɛɛ. Ebɔɔ ni jɛɔ tawa ni ashɛre lɛ fufuji lɛ amli lɛ yeɔ gbekɛbii titri awui waa, ni ebaanyɛ egbɔ nyɛmɔ ni amɛkɛkaseɔ nii lɛ nɔ kwraa.

Tawa ŋɔɔ mɔ nyɔŋ. Ehaa mɔ ni shɛreɔ lɛ tsɔɔ nyɔŋ ehaa su ni fiteɔ nii nɛɛ. Anɔkwa, niiamlitaolɔi heɔ amɛyeɔ akɛ, nikotin, ni ji tsofa titri ni yɔɔ tawa mli lɛ ji nibii ni ŋɔɔ mɔ nyɔŋ fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome.

Te Biblia mli shishitoo mlai kɔɔ nakai saji lɛ ahe tɛŋŋ? Kadimɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ:

Nyɔŋmɔ miitao ni wɔhiɛ asɔ wala. Nyɔŋmɔ fee lɛ faŋŋ yɛ mla ni ekɛha Israelbii lɛ mli akɛ, esa akɛ mɛi ni taoɔ amɛsa ehiɛ lɛ ahiɛ asɔ adesa wala. (5 Mose 5:17) Abi koni Israelbii lɛ afo afabaŋ kɛbɔle amɛtsũi lɛ ayiteŋ. Mɛni hewɔ? Tsũi lɛ ayiteŋ yɛ kpataa, ni ataraa jɛmɛ. Afabaŋ lɛ buɔ weku lɛ kɛ mɛi krokomɛi ahe koni amɛkajɛ jɛi amɛgbee shi ni amɛpila loo amɛgboi. (5 Mose 22:8) Kɛfata he lɛ, esa akɛ Israelbii lɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkooloi lɛ akaye mɛi krokomɛi awui. (2 Mose 21:28, 29) Mɔ ni shɛreɔ tawa lɛ kuɔ shishitoo mlai ni mlai nɛɛ damɔ nɔ lɛ mli. Mɔ lɛ jɛɔ esuɔmɔ mli efiteɔ egbɔmɔtso lɛ. Kɛfata he lɛ, tawa ni eshɛreɔ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ emasɛi lɛ awala woɔ oshara mli.

Nyɔŋmɔ miikpa gbɛ akɛ wɔbaasumɔ lɛ, ni wɔbaasumɔ wɔnanemɛi hu. Yesu Kristo wie akɛ esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ aye kitai wuji enyɔ lɛ anɔ. Esa akɛ amɛsumɔ Nyɔŋmɔ kɛ amɛtsui fɛɛ, amɛsusuma fɛɛ, amɛjwɛŋmɔ fɛɛ, kɛ amɛnyɛmɔ fɛɛ, koni amɛsumɔ amɛnanemɛi tamɔ bɔ ni amɛsumɔɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ. (Marko 12:28-31) Akɛni wala ji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko shɛreɔ tawa lɛ, no tsɔɔ akɛ ebuuu wala akɛ eji nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni ebɛ suɔmɔ ko kwraa kɛha Nyɔŋmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:26-28) Nakai mɔ lɛ su baanyɛ aye mɛi krokomɛi awui waa, ni no tsɔɔ akɛ ebɛ suɔmɔ ko kwraa kɛha enaanyo gbɔmɔ.

Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ akɛ wɔkwa sui gbohii. Biblia lɛ woɔ Kristofoi ŋaa akɛ amɛtsuu amɛhe kɛjɛ “heloo kɛ mumɔ fɛɛ he muji mli.” (2 Korintobii 7:1) Eyɛ faŋŋ akɛ, tawa shɛremɔ woɔ mɔ he muji. Mɛi ni miisumɔ ni amɛkpa tawa shɛremɔ koni amɛsa Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ naŋ lɛ mlɛo. Shi, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛye amɛhe kwraa kɛjɛ su ni woɔ mɔ he muji ni kpamɔ wa nɛɛ he.—w12-E 8/1.