Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Nyɔŋmɔ Kpata Mɛi Komɛi Ahiɛ—Ani No Tsɔɔ akɛ Eyitsoŋ Wa?

Nyɔŋmɔ Kpata Mɛi Komɛi Ahiɛ—Ani No Tsɔɔ akɛ Eyitsoŋ Wa?

KƐHA sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, ha wɔsusu Biblia mli nɔkwɛmɔ nii enyɔ ni kɔɔ hiɛkpãtamɔ ko ni Nyɔŋmɔ kɛba lɛ ahe—Noa beaŋ Nu Afua lɛ kɛ Kanaanbii lɛ ahiɛkpãtamɔ lɛ ahe.

NOA BEAŊ NU AFUA LƐ

NƆ NI MƐI KOMƐI KƐƆ: “Akɛni Nyɔŋmɔ kɛ nu afua kpãta adesai fɛɛ ahiɛ ni eshi Noa kɛ eweku lɛ pɛ hewɔ lɛ eyitsoŋ wa.”

NƆ NI BIBLIA LƐ KƐƆ: Nyɔŋmɔ kɛɛ: “Mináaa efɔŋfeelɔ gbele he miishɛɛ, shi moŋ akɛ efɔŋfeelɔ akpale kɛjɛ egbɛ lɛ nɔ, ní eyi aná wala.” (Ezekiel 33:11) No hewɔ lɛ, efɔŋfeelɔi ahiɛ ni akpãta yɛ Noa beaŋ lɛ haaa Nyɔŋmɔ aná miishɛɛ kwraa. Belɛ mɛni hewɔ ekpãta amɛhiɛ mɔ?

Biblia lɛ haa hetoo akɛ, beni Nyɔŋmɔ kɛ nakai hiɛkpãtamɔ lɛ ba mɛi ni efeee esuɔmɔnaa nii lɛ anɔ yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ, efee nakai koni “ekɛto mɛi ni baakwa Nyɔŋmɔ lɛ okadi.” (2 Petro 2:5, 6) Mɛni ji okadi ni eto lɛ?

Klɛŋklɛŋ lɛ, Nyɔŋmɔ ha efee faŋŋ akɛ, eyɛ mli akɛ edɔɔ lɛ akɛ ebaakpãta gbɔmɛi ahiɛ moŋ nɛ, shi enaa mɛi ni feɔ yiwalɛ nii lɛ, ni ewoɔ amɛnifeemɔi lɛ ahe nyɔmɔ. Etsɛŋ, ekɛ nɔnaa kɛ piŋmɔi fɛɛ baaba naagbee.

Nɔ ni ji enyɔ lɛ, nibii ni Nyɔŋmɔ fee kɛto okadi lɛ haa anaa akɛ Nyɔŋmɔ jɛɔ suɔmɔ mli ebɔɔ mɛi kɔkɔ dani ekɛ hiɛkpãtamɔ baa. Noa hi shi akɛ jalɛ shiɛlɔ, shi mɛi babaoo booo lɛ toi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee.”—Mateo 24:39.

Ani Nyɔŋmɔ ekã he ebɔ mɛi kɔkɔ? Hɛɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebɔ ewebii Israelbii lɛ kɔkɔ akɛ kɛ́ amɛfee nifɔjianii taakɛ jeŋmaji ni ebɔle amɛ lɛ feɔ lɛ, ebaaha amɛhenyɛlɔi lɛ abatutua amɛshikpɔŋ lɛ, akpãta amɛmaŋtiase Yerusalem hiɛ, koni aŋɔ amɛ nom kɛya. Israelbii lɛ bɔi yiwalɛ nifeemɔ—amɛkɛ amɛbii po shã afɔle yɛ la mli. Ani Yehowa fee he nɔ ko? Hɛɛ, shi beni etsu gbalɔi kɛtee ni amɛyabɔ ewebii lɛ kɔkɔ shii abɔ koni amɛtsake amɛgbɛi lɛ dani efee akɛ ekpe sɛɛ tsɔ. Ewie po akɛ: “Nuŋtsɔ Yehowa efeŋ nɔ ko, akɛ ja ejie eyiŋtoo lɛ kpo etsɔɔ etsuji, gbalɔi lɛ, dã.”—Amos 3:7.

BƆ NI SANE LƐ KƆƆ OHE: Bɔ ni Yehowa tsɔ etsu saji ahe nii eha yɛ bei ni eho lɛ amli lɛ haa wɔnáa hiɛnɔkamɔ. Wɔbaanyɛ wɔkɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ akpa gbɛ  akɛ Nyɔŋmɔ baakpãta yiwalɔi ni piŋɔ mɛi krokomɛi lɛ ahiɛ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Efɔŋfeelɔi lɛ, aaafolɔ amɛ ashwie . . . Shi mɛi ni he jɔ lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ̃ amɛnɔ̃, ni amɛmii aaashɛ amɛhe yɛ hejɔlɛ babaoo mli.” (Lala 37:9-11) Mɛni ji osusumɔ yɛ toigbalamɔ ni haa adesai yeɔ amɛhe kɛjɛɔ piŋmɔ he lɛ he? Ani eji yiwalɛ nifeemɔ loo mɔbɔnalɛ?

KANAANBII LƐ AHIƐKPÃTAMƆ

NƆ NI MƐI KOMƐI KƐƆ: “Kanaanbii lɛ ahiɛ ni akpãta lɛ ji ta mli yiwalɛ nifeemɔ diɛŋtsɛ kɛ́ akɛto ŋmɛnɛ beaŋ adesai ashishi ni abuleɔ lɛ he.”

NƆ NI BIBLIA LƐ KƐƆ: “[Nyɔŋmɔ] gbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔ̃ sha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.” (5 Mose 32:4) Anyɛŋ akɛ toigbalamɔi ni Nyɔŋmɔ kɛbaa lɛ ato adesai atai ahe. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ nyɛɔ enaa adesai atsuiiaŋ—bɔ ni adesai ji diɛŋtsɛ yɛ amɛmli gbɛ, shi adesai nyɛɛɛ afee nakai.

Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Nyɔŋmɔ kojo Sodom kɛ Gomora maji lɛ ni ekpɛ mli akɛ ebaakpãta amɛhiɛ lɛ, nuu anɔkwafo Abraham ye etsui waa akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ yaafee lɛ ja lo. Esusuuu akɛ e-Nyɔŋmɔ ni yeɔ jalɛsane lɛ ‘baakpãta jalɔ kɛ gbɔmɔ fɔŋ fɛɛ hiɛ shi kome.’ Nyɔŋmɔ to etsui shi, ni ema nɔ mi eha Abraham akɛ kɛ́ aná jalɔi nyɔŋma po yɛ Sodom lɛ, nakai jalɔi lɛ ahewɔ lɛ ekpãtaŋ maŋ lɛ hiɛ. (1 Mose 18:20-33) Eyɛ faŋŋ akɛ Nyɔŋmɔ tao nakai gbɔmɛi lɛ atsuiiaŋ jogbaŋŋ, ni ena he ni amɛyiwalɛ nifeemɔ lɛ ekwɔ tso kɛyashɛ.—1 Kronika 28:9.

Nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ na akɛ Kanaanbii lɛ anɔfɔŋfeemɔ lɛ ekwɔ tso, no hewɔ lɛ eja gbɛ akɛ efã koni akpãta amɛhiɛ. Ale Kanaanbii lɛ akɛ yiwalɔi kpanakui, ni nibii ni amɛfeɔ lɛ eko ji amɛbii hiɛkalɔi ni amɛshãa yɛ la mli. * (2 Maŋtsɛmɛi 16:3) Kanaanbii lɛ le akɛ Yehowa efã Israelbii lɛ koni amɛyaŋɔ shikpɔŋ lɛ fɛɛ. No mli lɛ, nakai Kanaanbii lɛ ateŋ mɛi ni kpɛ mli akɛ amɛshiii shikpɔŋ lɛ nɔ, shi amɛbaawu ta lɛ, eje gbɛ amɛmiite shi amɛmiiwo Israelbii lɛ kɛ Yehowa, mɔ ni eha odaseyeli kpele ni tsɔɔ akɛ eyɛ ewebii lɛ asɛɛ lɛ hu.

Fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa na Kanaanbii ni kwa amɛnɔfɔŋfeemɔ, ni amɛkpɛlɛ ejeŋba he shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ lɛ anɔ lɛ mɔbɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abaa Kanaanyo Rahab ajwamaŋlɔ loo ajeŋyoo lɛ kɛ ewekumɛi lɛ ayi. Kɛfata he lɛ, beni Kanaanbii amaŋ ko ni ji Gibeon lɛ mli bii lɛ bi koni ana amɛ mɔbɔ lɛ, abaa amɛ kɛ amɛ bii lɛ fɛɛ ayi.—Yoshua 6:25; 9:3, 24-26.

BƆ NI SANE LƐ KƆƆ OHE: Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko ni he hiaa waa yɛ kojomɔ ni akɛba Kanaanbii lɛ anɔ lɛ mli. Wɔmiibɛŋkɛ “kojomɔ kɛ gbɔmɛi ní kwá Nyɔŋmɔ lɛ ahiɛkpãtamɔ gbi” ni agba afɔ̃ shi lɛ he oyayaayai. (2 Petro 3:7) Kɛ́ wɔsumɔɔ Yehowa lɛ, no lɛ kɛ́ ekpãta mɛi ni ekpoo enɔyeli lɛ ahiɛ kɛjie adesai anɔnaa yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, wɔbaaná he sɛɛ.

Dani Nyɔŋmɔ kɛ Nu Afua lɛ baakpãta efɔŋfeelɔi lɛ ahiɛ yɛ Noa beaŋ lɛ, eha Noa tsɔ hiɛ ebɔ amɛ kɔkɔ

Yehowa jɛɔ suɔmɔ mli ekaiɔ wɔ akɛ, gbɛ ni fɔlɔi kɔɔ lɛ saa amɛbii lɛ ahe. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: ‘Kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi aná wala, ní osumɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, ni obo egbee toi, ni okɛ ohe akpɛtɛ ehe.’ (5 Mose 30:19, 20) Ani Nyɔŋmɔ ni yitsoŋ wa wiemɔi nɛ, loo Nyɔŋmɔ ni sumɔɔ gbɔmɛi ni miitao koni amɛkɔ gbɛ ni ja lɛ wiemɔi nɛ?

^ kk. 15 Shitsalɔi etsa shi amɛna nibii komɛi ni maa nɔ mi akɛ, Kanaanbii lɛ kɛ gbekɛbii hu shã afɔle yɛ la mli yɛ amɛjamɔ mli.