Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

 SANEYITSO LƐ MLITSƆƆMƆ | KƐ AGBO LƐ, HIƐNƆKAMƆ KO KWRAA BƐ?

Ta ni Adesai kɛ Gbele Wuɔ

Ta ni Adesai kɛ Gbele Wuɔ

MAŊ HIƐNYIƐLƆ QIN SHI HUANG

NIIASHIKPALƆ PONCE DE LEÓN

Gbele ji henyɛlɔ ko ni asheɔ lɛ gbeyei waa. Wɔkɛ wɔhewalɛ fɛɛ wuɔ wɔshiɔ lɛ. Kɛ́ ebaŋɔ mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane waa kɛtee lɛ, ewa akɛ wɔbaahe wɔye. Aloo, kɛ́ wɔyɛ wɔblahiiaŋ ni wɔyɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ lɛ, ebaafee wɔ akɛ henyɛlɔ lɛ ebaŋɔŋ wɔ kɔkɔɔkɔ—susumɔ ko ni ejaaa ni wɔhiɛ mli be kplaŋŋ.

Mɔ ko susuuu shihilɛ ni gbele bɛ mli he fe blema Faraoi lɛ. Amɛkɛ amɛshihilɛ mli kpotoo—kɛ nitsulɔi akpei abɔ hu anɔ̃—tsu nii kɛka akɛ amɛbaaye gbele nɔ kunim. Mɔji wuji ni amɛmamɔ lɛ yeɔ deŋme ni amɛgbo kɛ amɛnine ní nyɛ shi lɛ he odase.

China maŋ hiɛnyiɛlɔi hu tao akɛ amɛbaahi shi ni amɛgbooo, kɛlɛ soro gbɛ ni amɛtsɔ nɔ—amɛka akɛ amɛbaafee tsofai ni baaha wala sɛɛ atsɛ fe bɔ ni akpaa gbɛ. Maŋ hiɛnyiɛlɔ Qin Shi Huang bi koni ejeŋ shikpalɔ ko afee tsofa ko ni baanyɛ atsĩ gbele naa. Shi ana ebɔɔ ko yɛ tsofai ni afee lɛ babaoo amli, ni ekã shi faŋŋ akɛ tsofai nɛɛ ateŋ eko ni gbe lɛ.

Afi 1,500 Ŋ.B. afiiaŋ lɛ, Spania shikpalɔ ko ni atsɛɔ lɛ Juan Ponce de León kɛ meele yakpa Caribbean niiaŋ kɛtao faa ko ni akɛɛ kɛ́ anu loo awu lɛ ehaŋ agbɔ lɛ. Eshikpaa lɛ mli ni eyana Florida, U.S.A., shi Amerika shikwɛ̃ɛbii ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ lɛ wuu, ni afii fioo komɛi asɛɛ lɛ egbo. Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, anako nu ni ekɛɛ etaoɔ lɛ.

Faraoi, maŋhiɛnyiɛlɔi, kɛ mɛi ni kpaa shi kɛtaoɔ nibii amli lɛ fɛɛ ka akɛ amɛbaaku gbele naa. Kɛ́ wɔsumɔɔɔ gbɛ ni amɛtsɔ nɔ lɛ po lɛ, wɔteŋ mɔ ko bɛ ni baakɛɛ sɛɛnamɔ bɛ oti ni ma amɛhiɛ lɛ he. Ekã wɔ fɛɛ wɔtsui nɔ akɛ wɔbaaya nɔ wɔhi shi.

ANI ABAANYƐ AYE GBELE NƆ KUNIM?

Mɛni hewɔ wɔsumɔɔɔ wɔgbo lɛ? Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni ebaa lɛ nakai. Ekɛɔ yɛ wɔ-Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ * he akɛ: ‘Efeɔ nɔ fɛɛ nɔ fɛfɛo yɛ ebe mli. Asaŋ eŋɔ naanɔ hu po ewo adesai atsui mli.’ (Jajelɔ 3:11) Wɔbaasumɔ ni wɔná shikpɔŋ kɛ emli  nibii fɛfɛo lɛ amli ŋɔɔmɔ kɛya naanɔ, jeee afii 80 ko loo nɔ̃ kɛkɛ. (Lala 90:10) Enɛ ji nɔ ni kã wɔtsui nɔ waa.

Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ ŋɔ “naanɔ” ewo wɔtsui mli lɛ? Koni ekɛgba wɔnaa kɛkɛ? Kɔkɔɔkɔ. Moŋ lɛ, Nyɔŋmɔ woɔ wɔ shi akɛ gbi ko baaba ni abaaye gbele nɔ kunim. Biblia lɛ wieɔ jiemɔ ni abaajie gbele kɛya kɛ naanɔ wala he shi ni Nyɔŋmɔ ewo lɛ he shii abɔ.—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji  “Abaaye Gbele Nɔ Kunim” lɛ.

Yesu Kristo diɛŋtsɛ ha efee faŋŋ akɛ: “Shi enɛ ji naanɔ wala lɛ, ákɛ amɛle bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ, kɛ Yesu Kristo, mɔ ni otsu lɛ.” (Yohane 17:3) No hewɔ lɛ, hiɛnɔkamɔ yɛ akɛ abaanyɛ aye gbele nɔ kunim. Yesu ma nɔ mi akɛ, Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ aku gbele naa aha wɔ.

^ kk. 9 Yehowa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i taakɛ ejeɔ kpo yɛ Biblia lɛ mli lɛ.