Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

mustafahacalaki/DigitalVision Vectors aná kɛjɛ Getty Images

NYƐYAA NƆ NYƐBUA!

Kɔmpiutai Kɛ Nibii Ni Afee Ni Tsuɔ Nii Tamɔ Gbɔmɛi, Ni Ji Artificial Intelligence Lɛ​—Eji Jɔɔmɔ, Aloo Loomɔ?​—Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ He?

Kɔmpiutai Kɛ Nibii Ni Afee Ni Tsuɔ Nii Tamɔ Gbɔmɛi, Ni Ji Artificial Intelligence Lɛ​—Eji Jɔɔmɔ, Aloo Loomɔ?​—Mɛni Biblia Lɛ Kɛɔ Yɛ He?

 Nyɛsɛɛ nɛɛ, je lɛŋ hiɛnyiɛlɔi, jeŋ shikpálɔi, kɛ mɛi ni tamɔ nakai lɛ etsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ kɔmpiutai kɛ nibii ni afee ni tsuɔ nii tamɔ gbɔmɛi, ni Blɔfo tsɛɔ lɛ Artificial Intelligence (AI) lɛ he. Amɛkpɛlɛ nɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa, shi amɛwie hu akɛ, ewaaa kwraa akɛ mɛi komɛi kɛbaatsu ni yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ.

  •   “Nibii ni afee ni miiye eebua adesai waa ŋmɛnɛ lɛ ateŋ ekome ji AI, ni ji artificial intelligence, ni ebaanyɛ ehã mɛi ashihilɛ ahi fe tsutsu lɛ . . . Nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ewaaa kwraa akɛ ekɛ mɛi awala kɛ shweshweeshwefeemɔ baawo oshara mli, ebaashɔ̃ hegbɛi ni adesai yɔɔ lɛ yɛ amɛdɛŋ, ebaajie mɛi asaji akpo, ni ebaahã hekɛnɔfɔɔ ni ayɔɔ yɛ maŋkwramɔ saji amli lɛ nɔ agbɔ.”​—Kamala Harris, United States maŋhiɛnyiɛlɔ lɛ sɛɛmɔ, May 4, 2023.

  •   Jeŋmaji ateŋ kuu ko, ni datrɛfoi kɛ mɛi ni he esa jogbaŋŋ yɛ helatsamɔ saji amli yɔɔ mli, ni amɛhiɛnyiɛlɔ ji Dr. Frederik Federspiel lɛ, ŋma akɛ: “Nibii ni wɔnaa lɛ tsɔɔ akɛ, artificial intelligence (AI) baanyɛ aye abua waa yɛ helatsamɔ mli, shi nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, ebaanyɛ efee oshãra kɛhã wɔgbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kɛ wɔwala fɛɛ.” Eje kpo yɛ magazin ko, ni ji BMJ Global Health ni akala yɛ May 9, 2023 lɛ mli. a

  •   “Mɛi baanyɛ amɛkɛ AI lɛ agbɛ saji ni ejaaa amɛshwã. Etsɛŋ, ebaafite mɛi anitsumɔi. Mɛi ni le artificial intelligence he nii jogbaŋŋ lɛ ekomɛi ehao waa akɛ, ebaanyɛ eye adesai awui loo ekɛ adesai awala baawo oshãra mli.”​—The New York Times, May 1, 2023.

 Be ni be shweɔ mli lɛ, wɔbaana kɛji mɛi kɛ artificial intelligence lɛ baatsu nii kɛye abua adesai loo amɛkɛbaaye adesai awui. Mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ he?

Nɔ hewɔ ni nibii komɛi ni adesai feɔ lɛ hãa mɛi ayiŋ feɔ amɛ enyɔɔnyɔ lɛ

 Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni anyɛŋ ama nɔ mi doo akɛ, akɛ hiɛyaa ni adesai náa yɛ tɛknɔlɔji mli lɛ baatsu nii kɛfee nibii kpakpai pɛ lɛ.

  1.  1. Kɛ́ yiŋtoi kpakpai komɛi po ahewɔ ni mɛi nɛɛ feɔ nibii nɛɛ, amɛnyɛŋ amɛle nibii gbohii ni baajɛ nibii ni amɛfee lɛ amli kɛba wɔsɛɛ.

    •   “Gbɛ ko yɛ ni ja yɛ gbɔmɔ hiɛ, shi yɛ naagbee lɛ, ekɛ mɔ yaa gbele mli.”​—Abɛi 14:12.

  2.  2. Mɔ ni feɔ nibii lɛ nyɛŋ akudɔ bɔ ni mɛi kɛ nɔ ni efee lɛ atsu nii ahã​—kɛ́ akɛbaafee nibii kpakpai jio, akɛbaafee nibii gbohii jio.

    •   “Mibashi [nibii ni mitsu lɛ] yɛ misɛɛ mahã mɔ ni baaba yɛ misɛɛ lɛ. Ebaafee hiɛshikalɔ jio, buulu jio, namɔ aaale? Ni kɛ̃lɛ, nibii fɛɛ ni mikɛ hiɛshikamɔ kɛ mihewalɛ fɛɛ etsu nii kɛná lɛ, lɛ ebaakwɛ fɛɛ nɔ.”​—Jajelɔ 2:18, 19.

 Nibii tamɔ enɛɛmɛi ahewɔ ni esa akɛ wɔkɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ gbɛtsɔɔmɔi atsu nii lɛ.

Mɔ ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ enɔ

 Wɔ-Bɔlɔ lɛ ewo shi akɛ, eŋmɛŋ adesai gbɛ koni amɛ loo nibii ni amɛfeɔ lɛ akpãtã shikpɔŋ loo adesai fɛɛ ahiɛ.

  •   “Shikpɔŋ lɛ yɛ kɛmiiya naanɔ.”​—Jajelɔ 1:4.

  •   “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ baatsɔ amɛnɔ, ni amɛbaahi nɔ kɛya naanɔ.”​—Lala 37:29.

 Wɔ-Bɔlɔ lɛ tsɔɔ Biblia lɛ nɔ ehãa wɔ gbɛtsɔɔmɔi ni baahã wɔtoiŋ ajɔ wɔ, koni wɔfee shweshweeshwe wɔsɛɛ. Kɛ́ ootao ole enɛ he saji krokomɛi yɛ Biblia lɛ mli lɛ, kanemɔ saji ni ji, “Mɛni Baanyɛ Awa Wɔ Koni Nibii Ahi Ahã Wɔ Wɔsɛɛ?” kɛ “Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ Ni Tsɔɔ Akɛ Nibii Baahi Wɔsɛɛ.”

a Aná kɛjɛ sane ni ji “Threats by Artificial Intelligence to Human Health and Human Existence,” ni Frederik Federspiel, Ruth Mitchell, Asha Asokan, Carlos Umana, kɛ David McCoy ŋma lɛ mli.