Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Mɛni Biblia Lɛ Gba Yɛ Shikpɔŋhosomɔi Wuji Ahe?

Mɛni Biblia Lɛ Gba Yɛ Shikpɔŋhosomɔi Wuji Ahe?

 Daa afi lɛ, shikpɔŋhosomɔi akpei abɔ baa yɛ je lɛŋ fɛɛ. Eyɛ mli akɛ babaoo anaa walaaa moŋ, shi nɔ ni naa wala lɛ fiteɔ nibii babaoo, ehãa mɛi piŋɔ, ni egbeɔ mɛi hu. Bei komɛi lɛ, shikpɔŋhosomɔi nɛɛ baa yɛ ŋshɔ mli, egbaa mɛi ni yɔɔ ŋshɔnaa maji anɔ lɛ anaa waa, ni egbeɔ amɛteŋ mɛi komɛi po. Ani Biblia lɛ gba akɛ shikpɔŋhosomɔi wuji baaba?

Nɔ ni wɔbaana yɛ sane nɛɛ mli

 Ani Biblia lɛ gba akɛ shikpɔŋhosomɔi wuji baaba?

 Biblia lɛ tsĩ shikpɔŋhosomɔi atã yɛ gbalɛ ko ni Yesu kɛhã lɛ mli. Aŋma nɔ ni ewie lɛ yɛ Biblia mli woji etɛ amli; saji ni ewie lɛ ji nɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ:

 “Jeŋmaŋ baate shi awo jeŋmaŋ, ni maŋtsɛyeli baate shi awo maŋtsɛyeli, ni hɔmɔ kɛ shikpɔŋhosomɔi baaba yɛ heihei.”​—Mateo 24:7.

 “Jeŋmaŋ baate shi awo jeŋmaŋ, ni maŋtsɛyeli baate shi awo maŋtsɛyeli; shikpɔŋhosomɔi baaba yɛ heihei; hɔmɔ hu baaba.”​—Marko 13:8.

 Shikpɔŋhosomɔi wuji baaba, ni hɔmɔ kɛ tsɛŋemɔ helai ni gbeɔ mɔ baaba yɛ heihei.”​—Luka 21:11.

 Yesu gba akɛ, be ni “shikpɔŋhosomɔi wuji” miiya nɔ “yɛ heihei” lɛ, nakai beiaŋ nɔŋŋ lɛ, tai, hɔmɔ, kɛ tsɛŋemɔ helai ni gbeɔ mɔ hu miiya nɔ. Kɛ́ nibii nɛɛ fɛɛ tee nɔ lɛ, ebaafee faŋŋ kɛhã wɔ akɛ wɔyɛ “naagbee gbii lɛ amli.” (Mateo 24:3; 2 Timoteo 3:1) Yɛ Biblia akɔntaabuu naa lɛ, “naagbee gbii lɛ” je shishi kɛjɛ afi 1914, ni ebako naagbee lolo.

 Ani shikpɔŋhosomɔi ni baa yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ ji gbalɛ mlibaa?

 Hɛɛ. Nibii ni Yesu gba ni shikpɔŋhosomɔi fata he lɛ, no pɛpɛɛpɛ yaa nɔ yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ. Kɛjɛ afi 1914 lɛ, shikpɔŋhosomɔi ni naa wala ni fa fe 1,950 eba yɛ je lɛŋ fɛɛ, kɛ́ abua fɛɛ naa lɛ, mɛi ni egboi lɛ ayi fa fe akpekpei enyɔ. a Hã wɔsusu ekomɛi ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ ahe wɔkwɛ.

 2004​—Indian Ocean. Shikpɔŋhosomɔi ni ba yɛ ŋshɔ mli ni naawalɛ ji 9.1 lɛ shɛ maji aaafee 12 anɔ, ni ekpãtã mɛi aaafee 225,000 ahiɛ.

 2008​—China. Shikpɔŋhosomɔ ni naawalɛ ji 7.9 fite maji kɛ akrowai, ni akɔntaabuu tsɔɔ akɛ, mɛi ni gboi lɛ ayi shɛɔ 90,000, ni mɛi 375,000 pila. Akɛni shĩai babaoo fite hewɔ lɛ, mɛi akpekpei abɔ náaa wɔɔhe.

 2010​—Haiti. Shikpɔŋhosomɔi wuji ni naawalɛ shɛɔ 7.0 kɛ bibii komɛi ni nyiɛ sɛɛ lɛ gbe mɛi ni fa fe 300,000. Ni akɛni shĩai babaoo fite hewɔ lɛ, mɛi ni fa fe akpekpe kome náaa wɔɔhe.

 2011​—Japan. Shikpɔŋhosomɔ ni naawalɛ ji 9.0 ni ba yɛ shikpɔŋ kɛ nɔ ni ba yɛ ŋshɔ mli lɛ gbe mɛi aaafee 18,500 ni mɛi aaafee akpei ohai abɔ ashĩai fite. Nuklea ta tsɔne ko ni yɔɔ Fukushima lɛ fite, ni enɛ kɛ oshara wulu ba. Afii nyɔŋma sɛɛ fɛɛ ni mɛi aaafee 40,000 nyɛɛɛ aku amɛsɛɛ kɛba amɛshĩai ni bɛŋkɛ he ni tsɔne lɛ yɔɔ lɛ, ejaakɛ ebɔɔ ni yɔɔ jɛmɛ lɛ naa wa.

 Mɛni Biblia mi gbalɛi ni kɔɔ shikpɔŋhosomɔi ahe lɛ tsɔɔ wɔ?

 Biblia gbalɛ ni kɔɔ shikpɔŋhosomɔ he lɛ hãa wɔnaa nɔ ni etsɛŋ ni baaba. Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛ́ nyɛna akɛ nibii nɛɛ miiba mli lɛ, nyɛnáa nyɛlea akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ.”​—Luka 21:31.

 Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ, Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ ji nɔyeli diɛŋtsɛ yɛ ŋwɛi, ni Yesu Kristo ji enɔ Maŋtsɛ. Maŋtsɛyeli nɛɛ ji nɔ ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛsɔle koni eba lɛ.​—Mateo 6:10.

 Kɛ́ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ bɔi shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ nɔyeli lɛ, Nyɔŋmɔ baajie osharai srɔtoi fɛɛ, ni shikpɔŋhosomɔi fata he lɛ, ni ekaye mɛi awui. (Yesaia 32:18) Agbɛnɛ hu, ebaatsa mɛi fɛɛ ni shikpɔŋhosomɔ efite amɛgbɔmɔtsei kɛ mɛi fɛɛ ni shikpɔŋhosomɔ egba amɛnaa lɛ. (Yesaia 65:17; Kpojiemɔ 21:3, 4) Kɛ́ ootao ole enɛ he saji krokomɛi lɛ, kanemɔ sane ni ji “Mɛni Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli Lɛ Baatsu?” lɛ.

a Aná yibɔi nɛɛ kɛjɛ Global Significant Earthquake Database ni United States National Geophysical Data Center lɛ kwɛɔ nɔ lɛ.