Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ anɔkwa Kristofoi ajeŋba atsɔse amɛbii

Jeŋba he Sɛɛnamɔi ni Sa Bulɛ

Jeŋba he Sɛɛnamɔi ni Sa Bulɛ

Yɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ, hii kɛ yei ni feɔ ekãa lɛ ekɔ shidaamɔ ko ni tamɔɔɔ susumɔ ni ehe gbɛi yɛ amɛbeaŋ lɛ. Amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ yiwalɛ ni jɛ maŋkwramɔ, jamɔ, kɛ hewolonɔ su mlijiemɔ mli, ni bei pii lɛ amɛkɛ amɛwala fɔɔ shi yɛ amɛnifeemɔ hewɔ.

MRA BE mli Kristofoi lɛ yɛ ekãa waa diɛŋtsɛ. Beni yiwaai ni mli wawai yaa nɔ yɛ klɛŋklɛŋ afii ohai etɛ lɛ mli lɛ, Roma wɔŋjalɔi lɛ gbe amɛteŋ mɛi babaoo akɛni amɛjaaa maŋtsɛ lɛ hewɔ. Bei komɛi lɛ, atoɔ afɔleshaa latɛ yɛ shwɛmɔ he ko. Nɔ ni abiɔ ni Kristofoi lɛ afee kɛkɛ ji ni amɛshã tsofa-kɛ-ŋma fioo ko, ni amɛkɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ nɔyelɔ lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ, koni amɛye amɛhe. Shi kɛlɛ, mɛi fioo pɛ fee nakai. Mɛi ni fa lɛ sumɔ akɛ amɛaagboi moŋ fe ni amɛaakwa amɛ hemɔkɛyeli lɛ.

Yehowa Odasefoi Kristofoi kɔɔ shidaamɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, yɛ maŋkwramɔŋ saji ni amɛkɛ amɛhe wooo mli lɛ gbɛfaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ ni amɛkɔ yɛ Nazibii ayiwaa lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ ji yinɔsane ko ni aŋma afɔ shi. Dani jeŋ ta ni ji enyɔ lɛ aaaba kɛ beni eyaa nɔ hu lɛ, aaafee German Odasefoi lɛ ayifalɛ mlijaa ejwɛ mli ekome wala je amɛdɛŋ, titri lɛ yɛ yiwalɛ ŋsarai amli, akɛni amɛkɛ amɛhe wooo maŋ saji amli ni amɛkɛɛɛ “Yijiemɔ ahã Hitler” lɛ hewɔ. Akɛ ekãa jie gbekɛbii bibii kɛjɛ amɛ fɔlɔi Odasefoi ahe. Yɛ nɔnyɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbekɛbii lɛ tee nɔ amɛdamɔ shi shiŋŋ ni amɛhaaa akɛ tsɔɔmɔi ni jɛɛɛ ŋmalɛ mli ni mɛi krokomɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛnyɛ nɔ amɛwo amɛmli lɛ afite amɛ.

Aflaŋaa lɛ Ŋamɔ

Yehowa Odasefoi jeee mɛi ni akɛ yiwaa ni naa wa ni tamɔ nɛkɛ baa amɛnɔ ŋmɛnɛ. Shi kɛlɛ, bei komɛi lɛ saji ni anuuu shishi teɔ shi, akɛni Odasefoi bibii lɛ kpɛɔ amɛyiŋ akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ maŋhedɔɔ nifeemɔi amli yɛ henilee hewɔ, tamɔ aflaŋaa lɛ ŋamɔ nɛkɛ.

“Nyɛkɛ Kaisare nii akua sɛɛ ahaa Kaisare​—ni nyɛkɛ Nyɔŋmɔ nii ahaa Nyɔŋmɔ”​—Mateo 22:21, Jerusalem Bible

Atsɔɔ Yehowa Odasefoi abii lɛ akɛ amɛkaje mɛi krokomɛi anijiaŋ wui kɛmiijɛ aflaŋaa lɛ ŋamɔ he; eka mɔ aŋkro fɛɛ aŋkro nɔ akɛ ekpɛ eyiŋ yɛ he. Shi kɛlɛ, Odasefoi lɛ diɛŋtsɛ ashidaamɔ ni amɛkɔɔ lɛ yɛ shiŋŋ: Amɛŋaaa maŋ fɛɛ maŋ nɔ aflaŋaa. Eka shi faŋŋ akɛ akɛ enɛ etsɔɔɔ bulɛ ni abɛ. Amɛbuɔ maŋ fɛɛ maŋ ni amɛyɔɔ mli lɛ aflaŋaa, ni amɛjieɔ bulɛ nɛɛ kpo kɛtsɔɔ maŋ lɛŋ mlai ni amɛyeɔ nɔ lɛ nɔ. Amɛkɛ amɛhe wooo nifeemɔi fɛɛ ni akɛteɔ shi awoɔ nɔyeli lɛ eko kwraa mli. Eji anɔkwale akɛ, Odasefoi heɔ yeɔ akɛ adesa nɔyelii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ feɔ “Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo” ni eŋmɛ gbɛ akɛ amɛhi shi. No hewɔ lɛ amɛbuɔ amɛhe akɛ amɛyɛ ŋwɛi famɔ lɛ shishi akɛ amɛwo too ni amɛkɛ bulɛ aha “hegbɛi ni yeɔ nɔ” nɛɛ. (Romabii 13:1-7) Enɛ kɛ Kristo wiemɔ ni ale waa lɛ kpaa gbee akɛ: “Nyɛkɛ Kaisare nii akua sɛɛ ahaa Kaisare​—ni nyɛkɛ Nyɔŋmɔ nii ahaa Nyɔŋmɔ.”​—Mateo 22:21, Catholic Jerusalem Bible.

Mɛi komɛi aaabi akɛ, ‘Shi mɛni hewɔ mɔ, ni Yehowa Odasefoi lɛ kɛ woo haaa aflaŋaa lɛ kɛtsɔ eŋamɔ nɔ lɛ?’ Ejaakɛ amɛbuɔ aflaŋaa lɛ ŋamɔ akɛ jamɔ nifeemɔ ko, ni ákɛ jamɔ ji Nyɔŋmɔ nɔ; amɛnyɛŋ amɛjɛ henilee mli amɛkɛ jamɔ aha mɔ ko loo nɔ ko, akɛ ja Nyɔŋmɔ. (Mateo 4:10; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) No hewɔ lɛ, amɛhiɛ sɔɔ kɛ tsɔɔlɔi lɛ tsɔɔ bulɛ yɛ nii ni amɛheɔ amɛyeɔ nɛɛ he ni amɛŋmɛ Odasefoi abii lɛ agbɛ ni amɛhi shi yɛ amɛ hemɔkɛyelii anaa lɛ.

Ebɛ naakpɛɛ akɛ, jeee Yehowa Odasefoi pɛ heɔ yeɔ akɛ aflaŋaa lɛ ŋamɔ kɔɔ jamɔ he, taakɛ saji ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ lɛ:

“Mra be mli aflaŋaai lɛ ji jamɔŋ nifeemɔ kwraa. . . . Etamɔ nɔ ni ayabiɔ yelikɛbuamɔ kɛjɛɔ jamɔ dɛŋ be fɛɛ be koni akɛfee maŋ aflaŋaai lɛ krɔŋkrɔŋ.” (Wɔ wɔma efa ko nɔ mi.)​—Encyclopædia Britannica.

“Aflaŋaa lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ tamɔ krɔɔs lɛ nɔŋŋ. . . . Mlai kɛ akpɔi ni akɛhaa yɛ adesa su he yɛ maŋ taomɔ nii ahe lɛ kɛ wiemɔi ni mli wawai ni akɛtsɔɔ nii amli, tamɔ, ‘Asɔmɔ Aflaŋaa lɛ,’ . . . ‘Woo Kɛha Aflaŋaa lɛ,’ ‘Atu he aha Aflaŋaa lɛ’ tsuɔ nii.” (Wɔ wɔma efa ko nɔ mi.)​—The Encyclopedia Americana.

“Kristofoi kpoo akɛ . . . amɛaasha afɔle amɛha [Roma] maŋtsɛ lɛ nyɔŋmɔ lɛ​—ni amɛfeɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ, ni amɛkɛkpoɔ aflaŋaa lɛ ŋamɔ, loo ni amɛaakã maŋ anɔkwayeli he kita lɛ.”​—Those About to Die (1958), ni Daniel P. Mannix ŋma lɛ, baafa 135.

Hebri obalahii etɛ kpoo akɛ amɛaakula shi amɛha amaga ni Babilon maŋtsɛ Nebukadnezar shɔ ema shi lɛ

Agbɛnɛ hu, Yehowa Odasefoi etooo yiŋ akɛ amɛjieŋ bulɛ kpo amɛhaŋ nɔyeli ko kwraa loo enɔyelɔi lɛ kɛtsɔ aflaŋaa ni amɛŋaaa lɛ nɔ. No kɛkɛ ji akɛ, amɛkulaŋ shi amɛhaŋ loo amɛŋaŋ okadi ko ni damɔ shi kɛha Maŋ lɛ, yɛ jamɔ nifeemɔ ko mli. Amɛbuɔ no akɛ, etamɔ shidaamɔ ni Hebri obalahii etɛ ni kulaaa shi amɛhaaa amaga ni Babilon maŋtsɛ Nebukadnezar shɔ̃ ema shi yɛ Dura jɔɔ lɛ mli lɛ kɔ yɛ Biblia bei amli lɛ nɔŋŋ. (Daniel, yitso 3) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi ŋaa aflaŋaa ni amɛkaa anɔkwayeli he kita lɛ, atsɔɔ Yehowa Odasefoi abii lɛ koni amɛnyiɛ amɛ henilei ni akɛ Biblia etsɔse lɛ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, amɛkɛ kpoofeemɔ kɛ bulɛ tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ emli gbɛfaŋnɔ ni amɛaana he. Yɛ yiŋtoi ni tamɔ nɛkɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, Odasefoi abii ehala akɛ amɛkɛ amɛhe woŋ jakumaŋ lalai alamɔ loo nɔ ni akɛ lalatswaa bɛji tswaa lɛ amli.

Fɔlɔi Ahegbɛ

Gbii etɛ nɛɛ, maji pii buɔ hegbɛ ni fɔlɔi yɔɔ akɛ amɛkɛ jamɔŋ tsɔsemɔ ni kɛ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ lɛ kpaa gbee lɛ aaatsɔɔ amɛbii lɛ. Jamɔi fɛɛ fiɔ hegbɛ nɛɛ sɛɛ, taakɛ sɔlemɔ lɛ mli mla ni akɛtsuɔ nii lolo yɛ Katolik Sɔlemɔ lɛ mli lɛ tsɔɔ mli lɛ: “Akɛni amɛji mɛi ni ha amɛbii lɛ wala hewɔ lɛ, gbɛnaa nii ni tsii ka fɔlɔi anɔ akɛ amɛtsɔse amɛ, ni amɛyɛ hegbɛ akɛ amɛfeɔ nakai; no hewɔ ni ehe hiaa ni fɔlɔi titri kɛ Kristofoi atsɔsemɔ aha amɛbii lɛ taakɛ Sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ tsɔɔ lɛ.”​—Canon 226.

Awoɔ gbekɛbii ahewalɛ koni amɛna mɛi krokomɛi ahe miishɛɛ

Yehowa Odasefoi biii nɔ ko kwraa yɛ enɛ sɛɛ. Akɛ fɔlɔi ni susuɔ mɔ he lɛ, amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ anɔkwa Kristofoi ajeŋba atsɔse amɛbii ni amɛkɛ suɔmɔ ni aaana aha naanyo kɛ bulɛ kɛha mɛi krokomɛi anibii atsɔse amɛ. Amɛsumɔɔ ni amɛnyiɛ ŋaawoo ni bɔfo Paulo kɛha Kristofoi ni yɔɔ Efeso lɛ sɛɛ akɛ: “Fɔlɔi, nyɛkɛ nyɛbii akayea yɛ gbɛ ni baaha amɛmli afu nɔ. Shi moŋ, nyɛkɛ Kristofoi atsɔsemɔ kɛ nitsɔɔmɔ atsɔsea amɛ.”​—Efesobii 6:4, Today’s English Version.

Shiai ni Jamɔ Egbala Mli

Yɛ wekui komɛi amli lɛ, fɔlɔ kome pɛ ji Yehowa Odasefonyo. Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, awoɔ fɔlɔ Odasefonyo lɛ hewalɛ koni eyoo hegbɛ ni fɔlɔ ni jeee Odasefonyo lɛ hu yɔɔ, akɛ ekɛ ejamɔŋ nii ni ekase lɛ atsɔɔ gbekɛbii lɛ. Nibii gbohii fioo ko pɛ gbekɛbii ni atsɔɔ amɛ jamɔi sɔrɔtoi amli nii lɛ naa, kɛji eko yɛ. * Kɛ eba efeemɔ lɛ, esa akɛ gbekɛbii fɛɛ akpɛ amɛyiŋ yɛ jamɔ ni amɛaadi sɛɛ lɛ he. Yɛ adebɔɔ naa lɛ, jeee obalahii kɛ obalayei bibii fɛɛ halaa akɛ amɛaanyiɛ amɛfɔlɔi ajamɔŋ shishitoo mlai asɛɛ, kɛ amɛji Yehowa Odasefoi loo amɛjeee.

Gbekɛbii Ahegbɛ Kɛha Henilee Mli Heyeli Namɔ

Esa akɛ ole hu akɛ Yehowa Odasefoi kɛ bulɛ ni he hiaa haa Kristofonyo aŋkro lɛ henilee. (Romabii, yitso 14) Kpee ko ni afee yɛ Hegbɛi ni Gbekɛ Yɔɔ lɛ he, ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ Gwabɔɔ Wulu lɛ fee yɛ 1989 lɛ, yɔse hegbɛ ni gbekɛ yɔɔ akɛ ena “jwɛŋmɔŋ, henilee kɛ jamɔ mli heyeli” kɛ hegbɛ ni ekɛaatsɔɔ ejwɛŋmɔ ni eha asusu nakai jwɛŋmɔ ni etsɔɔ lɛ he yɛ sane fɛɛ sane mli, loo gbɛ ni atsɔɔ nɔ afeɔ nii ni saa gbekɛ lɛ he lɛ yɛ heyeli mli.

Gbekɛbii enyɔ ko bɛ ni tamɔ amɛhe yɛ nɔ fɛɛ nɔ mli. No hewɔ lɛ, obaakpa sɔrɔto-feemɔi komɛi agbɛ, yɛ yiŋkpɛi ni gbekɛbii Odasefoi loo nikaselɔi krokomɛi feɔ yɛ nifeemɔi komɛi kɛ nibii ni atsuɔ he nii yɛ skul lɛ he lɛ mli. Wɔyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ bo hu okpɛlɛɔ henilee mli heyeli he shishitoo mla lɛ nɔ.

^ kk. 18 Steven Carr Reuben, Ph.D. ŋma yɛ gbekɛbii ni gbalashihilɛi amli bii ni esoro amɛ hemɔkɛyelii fɔ amɛ lɛ ahe yɛ ewolo ni ji Raising Jewish Children in a Contemporary World lɛ mli, akɛ: “Gbekɛbii ayiŋ futuɔ kɛ fɔlɔi hi shi akɛ mɛi ni ekpɛlɛɛɛ bɔ ni amɛji diɛŋtsɛ lɛ nɔ, amɛyiŋ futuɔ, amɛkɛ sane teeɔ, ni amɛjoɔ jamɔ mli saji anaa foi lɛ. Kɛ fɔlɔi lɛ kɛ sane eteee, amɛyeɔ anɔkwa, anuɔ amɛ shishi jogbaŋŋ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ hemɔkɛyelii, jeŋba, kɛ gbijurɔyeli gbɛi ahe lɛ, gbekɛbii kɛ nakai shweshweeshwe feemɔ kɛ jwɛŋmɔ ni amɛnaa akɛ amɛhe yɛ sɛɛnamɔ yɛ jamɔ mli shihilɛ ni he hiaa kɛha nɔyaa ni amɛaana kɛha bulɛ ni yɔɔ amɛhe lɛ fɛɛ kɛ nilee ni amɛnaa yɛ gbɛfaŋnɔ ni amɛnaa yɛ je lɛ mli lɛ daraa.”