Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 12

“Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”

“Abɛbuai Amli Sɔŋŋ Kɛkɛ Ekɛ Amɛ Wieɔ”

1-3. (a) Mɛɛ hegbɛ kpele Yesu kaselɔi ni kɛ lɛ nyiɛ kɛtee kɛba lɛ ná, ni mɛɛ gbɛ nɔ efee nibii mlɛo eha amɛ koni amɛnyɛ amɛkai nibii ni etsɔɔ amɛ lɛ? (b) Mɛni hewɔ ewaaa akɛ aakai nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi lɛ?

 YESU kaselɔi ni kɛ lɛ nyiɛ kɛyaa kɛbaa lɛ ená hegbɛ kpele diɛŋtsɛ. Amɛmiikase nii kɛmiijɛ Tsɔɔlɔ Kpele lɛ dɛŋ tɛ̃ɛ. Amɛnuɔ enaa wiemɔi beni egbalaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli etsɔɔ amɛ ni etsɔɔ amɛ anɔkwalei ni nɔ bɛ lɛ. Shi yɛ nakai beaŋ lɛ, esa akɛ amɛkɛ enaa wiemɔi ni sɛɛnamɔi yɔɔ he waa lɛ ato amɛjwɛŋmɔŋ kɛ amɛtsuiiaŋ; ejaakɛ no mli lɛ be shɛko ni abaaŋmala enaa wiemɔi lɛ ashwie shi ni abaa yi. a Shi kɛlɛ, Yesu fee nibii mlɛo eha amɛ koni amɛnyɛ amɛkai nibii ni etsɔɔ amɛ lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ gbɛ nɔ ni etsɔɔ nii, titri lɛ bɔ ni ekɛ abɛbuai loo nɔkwɛmɔnii tsu nii jogbaŋŋ lɛ nɔ.

2 Eji anɔkwale akɛ, gbɔmɛi ahiɛ kpaaa nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ anɔ mra. Niŋmalɔ ko wie akɛ, nɔkwɛmɔnii “haa toi lɛ bafeɔ tamɔ hiŋmɛi,” ni akɛ “ehaa toibolɔi nyɛɔ amɛfeɔ nibii ahe mfoniri yɛ amɛjwɛŋmɔŋ.” Akɛni bei pii lɛ, nibii ahe mfoniri ni wɔfeɔ yɛ wɔjwɛŋmɔŋ lɛ haa wɔnuɔ sane ko shishi jogbaŋŋ hewɔ lɛ, nɔkwɛmɔnii baanyɛ aha wɔnu nibii ni shishinumɔ wala lɛ po ashishi yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ. Nɔkwɛmɔnii baanyɛ aha wɔnu wiemɔi ashishi jogbaŋŋ, ni amɛhaa nibii ni atsɔɔ wɔ lɛ kaa wɔjwɛŋmɔŋ.

3 Tsɔɔlɔ ko kwraa bɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni he esa jogbaŋŋ yɛ nɔkwɛmɔnii kɛnitsumɔ mli fe Yesu Kristo. Akaiɔ enɔkwɛmɔnii lɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Mɛni hewɔ Yesu kɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ tsu nii waa yɛ enitsɔɔmɔ mli lɛ? Mɛni ha enɔkwɛmɔnii lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase bɔ ni ekɛ nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ tsu nii eha lɛ?

Nɔ Hewɔ ni Yesu kɛ Nɔkwɛmɔnii Tsɔɔ Nii

4, 5. Mɛni hewɔ Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ?

4 Biblia lɛ tsɔɔ yiŋtoi enyɔ ni he hiaa ahewɔ ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ. Klɛŋklɛŋ lɛ, enɛ ni efee lɛ wo gbalɛ obɔ. Wɔkaneɔ yɛ Mateo 13:34, 35 lɛ akɛ: “Abɛbuai amli Yesu tsɔ̃ wie . . . etsɔ̃ɔ asafoi lɛ, ni abɛbuai amli sɔŋŋ kɛkɛ ekɛ amɛ wieɔ; koni nɔ ni gbalɔ lɛ wie lɛ aba mli akɛ: ‘Magbele minaa yɛ abɛbuai amli; magba nii ní aŋɔtee kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ.’” Gbalɔ ni Mateo wie ehe lɛ ji mɔ ni ŋma Lala 78:2 lɛ. Akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ tsirɛ lalatsɛ nɛɛ ni eŋma lala nɛɛ afii ohai abɔ dani afɔ Yesu. Susumɔ nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ he okwɛ. Yehowa tsɔ hiɛ ekpɛ mli eto afii ohai abɔ akɛ Mesia lɛ kɛ nɔkwɛmɔnii baatsɔɔ nii. Belɛ, ekã shi faŋŋ akɛ, Yehowa nyaa nitsɔɔmɔ gbɛ nɛɛ he waa.

5 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, Yesu tsɔɔ mli akɛ, ekɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii koni ekɛha ana mɛi ni “tsui ekpilim” lɛ. (Mateo 13:10-15; Yesaia 6:9, 10) Mɛni yɔɔ enɔkwɛmɔnii lɛ amli ni haa anaa nɔ ni yɔɔ mɛi atsuiiaŋ? Yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, eesumɔ ni etoibolɔi lɛ abi lɛ ni egbala nɔ ni ewieɔ lɛ mli etsɔɔ amɛ, koni amɛnu shishi jogbaŋŋ. Heshibalɔi lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛaabi lɛ saji, shi henɔwolɔi loo mɛi ni toi wa lɛ efeee nakai. (Mateo 13:36; Marko 4:34) No hewɔ lɛ, Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ jie anɔkwale lɛ kpo etsɔɔ mɛi ni tsui shweɔ lɛ; ni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, enɔkwɛmɔnii lɛ ŋɔ anɔkwale lɛ etee mɛi ni tsui wala lɛ.

6. Mɛɛ yiŋtoi krokomɛi ni sɛɛnamɔ yɔɔ he Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ tsu he nii?

6 Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ tsu yiŋtoi krokomɛi hu ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ ahe nii. Enɔkwɛmɔnii lɛ tee mɛi amiishɛɛ shi, ni no ha amɛbo lɛ toi. Amɛha mɛi fee nibii ahe mfoniri yɛ amɛjwɛŋmɔŋ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Taakɛ wɔna yɛ yitso nɛɛ shishijee mli lɛ, Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ ye ebua etoibolɔi lɛ ni amɛkai ewiemɔi lɛ. Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ ni aŋma he sane yɛ Mateo 5:3–7:27 lɛ haa anaa akɛ ekɛ nɔkwɛmɔnii babaoo tsu nii yɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa nɔ. Niiamlitaomɔ ko ni afee lɛ tsɔɔ akɛ, mfonirifeemɔŋ wiemɔi ni fa fe 50 yɛ nɛkɛ shiɛmɔ nɛɛ mli. Bɔni afee ni onu nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ shishi lɛ, kaimɔ akɛ abaanyɛ akɛ minitii aaafee 20 akane shiɛmɔ nɛɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ. Kɛ́ nakai eji lɛ, belɛ kɛ́ aja mli lɛ, yɛ hiŋmɛitswaa 20 fɛɛ hiŋmɛitswaa 20 mli lɛ, ewieɔ mfonirifeemɔŋ wiemɔ kome! Eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu na akɛ sɛɛnamɔ yɛ he waa akɛ ekɛ nɔkwɛmɔnii aaatsu nii!

7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkase bɔ ni Yesu kɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii lɛ?

7 Ákɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ, esa akɛ wɔkase bɔ ni etsɔɔ nii lɛ, ni nɔ ni fata he ji bɔ ni ekɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii eha lɛ. Tamɔ bɔ ni ŋoo haa niyenii ŋɔɔ lɛ, kɛ́ wɔkɛ nɔkwɛmɔnii tsu nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ, no baanyɛ aha wɔnitsɔɔmɔ aŋɔɔ mɛi anaa. Kɛfata he lɛ, nɔkwɛmɔnii ni asusu he jogbaŋŋ lɛ baanyɛ aha anu anɔkwalei ni he hiaa lɛ ashishi yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Agbɛnɛ, nyɛhaa wɔpɛia nibii komɛi ni ha Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ amli wɔkwɛa. No sɛɛ lɛ, wɔbaana bɔ ni wɔɔfee wɔkɛ nitsɔɔmɔ gbɛ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he nɛɛ atsu nii jogbaŋŋ.

Ekɛ Nii To Nii Ahe yɛ Gbɛ ni Waaa Nɔ

Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ loofɔji kɛ fɔfɔii tsu nii kɛfee bɔ ni Nyɔŋmɔ susuɔ wɔhe lɛ he nɔkwɛmɔnɔ?

8, 9. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ nii ni akɛtoɔ nii ahe lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni waaa nɔ, ni mɛni ha bɔ ni ekɛtsu nii eha lɛ mɔ shi jogbaŋŋ lɛ?

8 Bei pii lɛ, kɛ́ Yesu miitsɔɔ nii lɛ ekɛ nibii ni ewaaa akɛ aaanu shishi tsuɔ nii kɛtoɔ nii ahe, ni enɛ biii ni ewie pii. Kɛlɛ, wiemɔi ni amɛshishinumɔ waaa lɛ haa afeɔ nibii ahe mfoniri yɛ jwɛŋmɔŋ, ni amɛhaa aleɔ Nyɔŋmɔ he anɔkwalei ni he hiaa lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Yesu woɔ ekaselɔi lɛ hewalɛ koni amɛkafee yeyeeye yɛ daa gbi hiamɔ nii ahe lɛ, ekɛ amɛ to “ŋwɛi loofɔji lɛ” kɛ “ŋanɔ fɔfɔii lɛ” ahe. Loofɔji lɛ duuu nii, ni amɛkuuu, asaŋ ŋanɔ fɔfɔii lɛ tsɛ̃ɛɛ kpãa ni amɛlooo nii. Kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kwɛɔ amɛ. Ewaaa akɛ amɛaana nɔ ni etsɔɔ lɛ​—no ji akɛ, kɛji Nyɔŋmɔ kwɛɔ loofɔji kɛ fɔfɔii lɛ, no lɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ ebaakwɛ adesai ni ‘taoɔ maŋtsɛyeli lɛ tsutsu lɛ.’​—Mateo 6:26, 28-33.

9 Agbɛnɛ hu, nɔkwɛmɔnɔ ko ni mɔɔ shi jogbaŋŋ ni Yesu kɛfɔɔ nitsumɔ ji akɛ ewieɔ nɔ ko he oookɛɛ eji nɔ kroko. Yɛ enɛ kɛnitsumɔ mli hu lɛ, ekɛ wiemɔi ni shishinumɔ waaa tsuɔ nii. Be ko lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Nyɛ ji je lɛŋ la lɛ.” Kaselɔi lɛ na nɔ ni nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsɔɔ lɛ oya, no ji akɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛwiemɔi kɛ amɛnifeemɔi aha mumɔŋ anɔkwale la lɛ atso koni no aye abua mɛi krokomɛi ni amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. (Mateo 5:14-16) Naa bɔ ni Yesu wie nɔ ko he oookɛɛ eji nɔ kroko lɛ he nɔkwɛmɔnii krokomɛi: “Shikpɔŋ lɛ nɔ ŋoo ji nyɛ” kɛ “Mi ji wein tso lɛ, nyɛ ji niji lɛ.” (Mateo 5:13; Yohane 15:5) Mfonirifeemɔŋ wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ ni awieɔ yɛ gbɛ ni shishinumɔ waaa nɔ lɛ mɔɔ shi jogbaŋŋ.

10. Mɛɛ nɔkwɛmɔnii komɛi tsɔɔ bɔ ni obaanyɛ okɛ nɔkwɛmɔnii atsu nii yɛ onitsɔɔmɔ mli?

10 Mɛɛ gbɛ nɔ obaanyɛ okɛ nɔkwɛmɔnii atsu nii yɛ onitsɔɔmɔ mli? Ehe ehiaaa ni ofo adesãi kɛ amɛmli saji babaoo otã. Okɛ nibii ni ewaaa akɛ aaanu shishi atsu nii kɛto nii ahe. Ŋɔɔ lɛ akɛ, okɛ mɔ ko miisusu gbohiiashitee lɛ he, ni ootao ofee nɔkwɛmɔnɔ kɛtsɔɔ akɛ ewaaa kɛhaaa Yehowa akɛ eeetee gbohii ashi. Mɛɛ nibii obaanyɛ okɛto nii ahe? Biblia lɛ kɛ wɔ ni awɔɔ feɔ gbele he mfoniri. Obaanyɛ okɛɛ akɛ, “Taakɛ ewaaa akɛ wɔɔtsĩɛ mɔ ko ni ewɔ lɛ, nakai nɔŋŋ ewaaa kɛhaaa Nyɔŋmɔ akɛ eeetee gbohii ashi.” (Yohane 11:11-14) Ŋɔɔ lɛ akɛ ootao ofee nɔkwɛmɔnɔ kɛtsɔɔ akɛ kɛ́ gbekɛbii baadara jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ ajie suɔmɔ kɛ hedɔɔ kpo atsɔɔ amɛ. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ obaanyɛ okɛtsu nii? Biblia lɛ kɛ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ tsu nii: Gbekɛbii ‘tamɔ mutsei bibii.’ (Lala 128:3) Obaanyɛ okɛɛ akɛ, “Suɔmɔ kɛ hedɔɔ he miihia gbekɛ tamɔ bɔ ni hulu kɛ nu he hiaa tso ko lɛ.” Kɛ́ oha nɔkwɛmɔnɔ lɛ fee mlɛo be fɛɛ be lɛ, ewaŋ kɛhaŋ otoibolɔi lɛ akɛ amɛaanu nɔ ni otaoɔ otsɔɔ lɛ shishi.

Ekɛ Daa Gbi Shihilɛ mli Nifeemɔi Tsu Nii

11. Okɛ nɔkwɛmɔnii ni tsɔɔ akɛ Yesu nɔkwɛmɔnii lɛ kɔɔ nibii ni ena beni edaa yɛ Galilea lɛ ahe lɛ aha.

11 Yesu he esa waa yɛ bɔ ni akɛ nibii ni kɔɔ mɛi ashihilɛ he feɔ nɔkwɛmɔnii lɛ mli. Nɔkwɛmɔnii ni ekɛtsu nii lɛ ateŋ babaoo kɔɔ daa gbi shihilɛ mli nifeemɔi ni eeenyɛ efee akɛ ena beni edaa yɛ Galilea lɛ. Ŋɔɔ be fioo ni okɛsusu egbekɛbiiashi he okwɛ. Ena enyɛ Awo shii abɔ akɛ eewiɛ ŋmaa kɛfee mamu, ekɛ masha miifutu ma, eesu kane, loo eebɛɛ shĩa! (Mateo 13:33; 24:41; Luka 15:8) Ena wolɛi shii abɔ akɛ amɛmiifɔ̃ amɛyai yɛ Galilea Ŋshɔ lɛŋ! (Mateo 13:47) Ena gbekɛbii shii abɔ akɛ amɛmiishwɛ yɛ jaji anɔ! (Mateo 11:16) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu kɛ ehiŋmɛi na daa gbi nibii krokomɛi ni etsitsii amɛtã yɛ enɔkwɛmɔnii babaoo lɛ amli lɛ​—ena ni aadu nii, ena yookpeemɔ he okpɔlɔŋmɛi ni esɔ, kɛ ŋmaa tsei ni miidara kɛmiishɛ kpamɔ yɛ ŋmɔji amli yɛ hulu nɔ.​—Mateo 13:3-8; 25:1-12; Marko 4:26-29.

12, 13. Mɛni hewɔ esa kadimɔ akɛ Yesu tsi gbɛjegbɛ ni jɛ “Yerusalem . . . kɛmiiya Yeriko” lɛ tã kɛtsɔɔ nii anaa yɛ abɛbua ni kɔɔ Samarianyo ni ji naanyo kpakpa lɛ he lɛ mli lɛ?

12 Yesu tsi nibii ni etoibolɔi lɛ le jogbaŋŋ lɛ atã yɛ enɔkwɛmɔnii lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, eje abɛbua ni kɔɔ Samarianyo ni ji naanyo kpakpa lɛ he lɛ shishi akɛ: “Nuu ko yiŋ kɛjɛ Yerusalem ni eekpeleke kɛmiiya Yeriko ni eyagbee ojotswalɔi ateŋ, ni amɛkplɔ ehe atadei ni amɛpila lɛ, . . . ni amɛshĩ lɛ ní égbo fã-kɛ-fã.” (Luka 10:30, NW) Esa kadimɔ akɛ Yesu tsi gbɛjegbɛ ni jɛ “Yerusalem . . . kɛmiiya Yeriko” lɛ tã kɛtsɔɔ nii anaa. Beni Yesu gbaa abɛbua nɛɛ, no mli lɛ eyɛ Yudea niiaŋ he ko ni kɛ Yerusalem jɛkɛɛɛ; no hewɔ lɛ ekã shi faŋŋ akɛ etoibolɔi lɛ le gbɛjegbɛ ni ewieɔ he lɛ jogbaŋŋ. Ale nakai gbɛjegbɛ lɛ akɛ enɔ yɛ gbeyei, titri lɛ kɛ́ mɔ kome pɛ nyiɛ nɔ. Gbɛjegbɛ nɛɛ lɔgɔɔ shi kɛtsɔɔ hei ni etse ehe banee, ni enɛ haa ojotswalɔi náa hei babaoo ni amɛaawo mɛi antɛo yɛ.

13 Yesu wie nibii krokomɛi hu ni ale jogbaŋŋ yɛ gbɛjegbɛ ni jɛ “Yerusalem . . . kɛmiiya Yeriko” lɛ he. Etsi tã yɛ abɛbua lɛ mli akɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, osɔfo ko yatsɔ nakai gbɛjegbɛ lɛ nɔ, ni no sɛɛ lɛ Levinyo ko hu yatsɔ nɔ​—shi amɛteŋ mɔ ko yeee ebuaaa mɔ ni apila lɛ lɛ. (Luka 10:31, 32) Osɔfoi lɛ sɔmɔɔ yɛ Yerusalem sɔlemɔwe lɛ, ni Levibii lɛ yeɔ amɛbuaa amɛ. Osɔfoi kɛ Levibii lɛ ateŋ mɛi babaoo hiɔ Yeriko kɛ́ amɛbɛ nɔ ko tsumɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ; Yeriko kɛ Yerusalem teŋ jɛkɛmɔ ji kilomitai 23 pɛ. No hewɔ lɛ, afɔɔ amɛ namɔ yɛ nakai gbɛjegbɛ lɛ nɔ. Agbɛnɛ hu, kadimɔ akɛ Yesu wie akɛ gbɛfalɔ lɛ jɛ “Yerusalem ni eekpeleke” shi yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ​—shi jeee ni eekwɔ. Etoibolɔi lɛ nu sane nɛɛ shishi. Yerusalem yɛ gɔŋ nɔ fe Yeriko. No hewɔ lɛ, kɛ́ mɔ ko miifã gbɛ “kɛjɛ Yerusalem” lɛ, belɛ ekã shi faŋŋ akɛ, ‘ebaakpeleke shi.’ b Eyɛ faŋŋ akɛ Yesu ha nɔ ni etoibolɔi lɛ le lɛ hi ejwɛŋmɔŋ.

14. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔha wɔtoibolɔi lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ kɛ́ wɔkɛ nɔkwɛmɔnii miitsu nii?

14 Esa akɛ wɔ hu wɔha wɔtoibolɔi lɛ ahi wɔjwɛŋmɔŋ, kɛ́ wɔkɛ nɔkwɛmɔnii miitsu nii. Mɛɛ nibii komɛi wɔle yɛ wɔtoibolɔi lɛ ahe ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔle nɔkwɛmɔnii ni esa akɛ wɔkɛtsu nii? Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔsusu nibii tamɔ afii abɔ ni amɛye, amɛkusumii loo weku mli ni amɛjɛ, kɛ nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ ahe. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, abaanyɛ anu nɔkwɛmɔnɔ ko ni kɔɔ okwaayeli he lɛ shishi jogbaŋŋ yɛ he ko ni ayeɔ okwaa yɛ fe maŋ wulu mli. Agbɛnɛ hu, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔtoibolɔi lɛ adaa gbi shihilɛ mli nifeemɔi​—amɛbii, amɛshĩai, nibii ni amɛnyaa efeemɔ he, amɛniyenii​—atsu nii kɛfee nɔkwɛmɔnii ni sa.

Ekɛ Adebɔɔ Nibii Tsu Nii

15. Mɛni hewɔ ebɛ naakpɛɛ akɛ Yesu le adebɔɔ nibii ahe nii jogbaŋŋ lɛ?

15 Nɔkwɛmɔnii ni Yesu kɛtsu nii lɛ ateŋ babaoo ha ana akɛ, ele adebɔɔ nibii tamɔ tsei, kooloi, kɛ kɔɔyɔŋ tsakemɔi ahe nii jogbaŋŋ. (Mateo 16:2, 3; Luka 12:24, 27) Te fee tɛŋŋ ni ená nilee ni tamɔ nɛkɛ? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, beni edaa yɛ Galilea lɛ, ená hegbɛi babaoo kɛkwɛ adebɔɔ nibii. Nɔ ni sa kadimɔ waa ji akɛ, Yesu ji “bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔbi,” ni Yehowa kɛ lɛ tsu nii akɛ “ŋaalɔ” kɛbɔ nibii krokomɛi fɛɛ. (Kolosebii 1:15, 16; Abɛi 8:30, 31) Ani eyɛ naakpɛɛ akɛ Yesu le adebɔɔ nibii ahe nii jogbaŋŋ? Nyɛhaa wɔsusua bɔ ni ekɛ nilee nɛɛ tsu nii jogbaŋŋ eha lɛ he wɔkwɛa.

16, 17. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Yesu le bɔ ni tooi feɔ amɛnii amɛhaa lɛ jogbaŋŋ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ akɛ tooi boɔ amɛkwɛlɔ lɛ gbee toi lɛɛlɛŋ?

16 Kaimɔ akɛ Yesu tsɛ lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ “tookwɛlɔ kpakpa lɛ,” ni etsɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ “tooi lɛ.” Yesu wiemɔi nɛɛ tsɔɔ akɛ, ele bɔ ni tooi feɔ amɛnii amɛhaa jogbaŋŋ. Ele akɛ tookwɛlɔi dɔɔ amɛtooi ahe jogbaŋŋ. Eyɔse hu akɛ bɔɔ nii nɛɛ ni muɔ amɛfɔ̃ɔ amɛkwɛlɔi lɛ anɔ lɛ nyiɛɔ amɛkwɛlɔi lɛ asɛɛ be fɛɛ be. Mɛni hewɔ tooi nyiɛɔ amɛkwɛlɔ lɛ sɛɛ lɛ? Yesu kɛɛ akɛ: “Ejaakɛ amɛle egbee.” (Yohane 10:2-4, 11) Ani tooi le amɛkwɛlɔ lɛ gbee lɛɛlɛŋ?

17 George A. Smith ŋma nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ekpa shi ena yɛ ewolo ni ji The Historical Geography of the Holy Land lɛ mli akɛ: “Bei komɛi lɛ, wɔyajɔɔ wɔhe shwane mli yɛ nakai Yudafoi anubui lɛ eko masɛi, ni tookwɛlɔi etɛ loo ejwɛ kɛ amɛtookui baa jɛmɛ. Tookui lɛ futuɔ, ni wɔsusuɔ bɔ ni tookwɛlɔ fɛɛ tookwɛlɔ baafee ana lɛ diɛŋtsɛ etooi yɛ tooi krokomɛi lɛ ateŋ ni ekɛ amɛ aya lɛ he. Shi beni tooi lɛ enu nu ni amɛshwɛ amɛgbe naa lɛ, tookwɛlɔi lɛ yadamɔɔ hei srɔtoi yɛ jɔɔ lɛ mli ekomekomei, ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ gbee krɛdɛɛ ko boɔ kɛtsɛɔ etooi lɛ; ni tooi lɛ ateŋ eko fɛɛ eko jeɔ tookui srɔtoi ni efutu lɛ ateŋ kɛyaa lɛ diɛŋtsɛ ekwɛlɔ lɛ ŋɔɔ, ni tookui lɛ shiɔ kɛyaa taakɛ amɛnyiɛ kɛba lɛ pɛpɛɛpɛ.” Yesu kɛ nɔkwɛmɔnɔ ni sa jogbaŋŋ nɛɛ tsu nii kɛtsɔɔ esane lɛ naa, no ji akɛ, kɛji wɔyɔse etsɔɔmɔi lɛ ni wɔbo toi ni wɔnyiɛ esɛɛ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔhi “tookwɛlɔ kpakpa lɛ” kwɛmɔ shishi.

18. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná saji ni kɔɔ Yehowa bɔɔ nii lɛ ahe yɛ?

18 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ adebɔɔ nii afee nɔkwɛmɔnii lɛ? Wɔbaanyɛ wɔkɛ bɔ ni kooloi feɔ amɛnii amɛhaa lɛ afee nɔkwɛmɔnii ni yɔɔ mlɛo ni mɔɔ shi jogbaŋŋ. Nɛgbɛ wɔbaanyɛ wɔná saji ni kɔɔ Yehowa bɔɔ nii lɛ ahe yɛ? Biblia lɛ mli eyi obɔ kɛ kooloi srɔtoisrɔtoi ahe saji, ni bei komɛi lɛ, ekɛ kooloi nɛɛ anifeemɔi feɔ nɔkwɛmɔnɔ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ, esa akɛ wɔhe afee oya tamɔ soŋai loo kootsɛ, wɔhiɛ atɛ̃ tamɔ onufu, ni wɔfee kpoo tamɔ okpo. c (1 Kronika 12:8; Habakuk 1:8; Mateo 10:16) Wɔbaanyɛ wɔná saji krokomɛi hu ni he hiaa lɛ kɛjɛ Buu-Mɔɔ, Awake!, kɛ woji krokomɛi ni Yehowa Odasefoi fee lɛ amli. Kɛ́ okwɛ woji nɛɛ amli lɛ, obaanyɛ ona bɔ ni akɛ nɔkwɛmɔnii ni kɔɔ Yehowa adebɔɔ nii ahe lɛ tsuɔ nii ahaa yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ.

Ekɛ Nibii ni Ale Fee Nɔkwɛmɔnii

19, 20. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ oshara ko ni ba etsɛko lɛ tsu nii jogbaŋŋ kɛkpa apasa hemɔkɛyeli ko he mama? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛ mli nibii ni ba lɛɛlɛŋ kɛ niiashikpamɔi atsu nii kɛtsɔɔ nii?

19 Abaanyɛ akɛ shihilɛ mli nibii ni ba lɛɛlɛŋ lɛ afee nɔkwɛmɔnii ni mɔɔ shi. Be ko lɛ, Yesu kɛ oshara ko ni ba etsɛko lɛ tsu nii kɛkpa apasa hemɔkɛyeli ni ahiɛ akɛ, osharai baa mɛi ni esa amɛ lɛ anɔ lɛ he mama. Ekɛɛ akɛ: “Nyɛsusuɔ akɛ, mɛi nyɔŋma kɛ kpaanyɔ lɛ ni Siloa mɔɔ lɛ ku shwie amɛnɔ ni egbe amɛ lɛ, amɛ amɛji nɔtɔlɔi fe gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ Yerusalem?” (Luka 13:4) Eji anɔkwale akɛ, jeee esha ko ni susumai 18 lɛ efee ni esa akɛ Nyɔŋmɔ agbala amɛtoi lɛ hewɔ oshara lɛ ba amɛnɔ lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, “be kɛ nibii ni aleee ni baa trukaa” lɛ hewɔ amɛgboi lɛ. (Jajelɔ 9:11, NW) No hewɔ lɛ, Yesu kɛ oshara ni etoibolɔi lɛ le jogbaŋŋ lɛ tsu nii kɛjaje nakai apasa tsɔɔmɔ lɛ.

20 Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkɛ shihilɛ mli nibii ni ba lɛɛlɛŋ kɛ niiashikpamɔi atsu nii kɛtsɔɔ nii? Ŋɔɔ lɛ akɛ, okɛ mɔ ko miisusu Yesu gbalɛ ni kɔɔ ebaa lɛ he okadi lɛ mlibaa lɛ he. (Mateo 24:3-14) Obaanyɛ otsi adafitswai ni ba nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ ni kɔɔ tai, hɔji, loo shikpɔŋhosomɔi ahe lɛ atã kɛtsɔɔ akɛ okadi lɛ miiná emlibaa. Aloo ŋɔɔ lɛ akɛ ootao okɛ niiashikpamɔ ko atsu nii kɛtsɔɔ tsakemɔi ni gbɔmɔ hee lɛ ni aaawo lɛ biɔ ni afee lɛ mli. (Efesobii 4:20-24) Nɛgbɛ obaanyɛ oná niiashikpamɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ? Obaanyɛ okɛ wɔnyɛmimɛi heyelilɔi lɛ ashihilɛi atsu nii, loo obaanyɛ okɛ niiashikpamɔ ko ni yɔɔ Yehowa Odasefoi lɛ awoji lɛ ateŋ ekome mli lɛ atsu nii.

21. Kɛ́ wɔtsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ, mɛɛ sɛɛ wɔbaaná?

21 Yesu ji Tsɔɔlɔ Kpele lɛɛlɛŋ! Taakɛ wɔna yɛ fã nɛɛ mli lɛ, nitsumɔ titri ni etsu yɛ eshihilɛ mli fɛɛ ji akɛ, ‘etsɔɔ nii, ni eshiɛ sanekpakpa lɛ.’ (Mateo 4:23) Wɔ hu no nɔŋŋ ji wɔnitsumɔ titri yɛ wɔshihilɛ mli. Kɛ́ wɔtsɔɔ nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ, wɔbaaná he sɛɛ babaoo. Kɛ́ wɔtsɔɔ nii lɛ, wɔkɛ nɔ ko miiha mɛi krokomɛi, ni nihamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa anáa miishɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Wɔnáa miishɛɛ nɛɛ yɛ le ni wɔle akɛ wɔmiitsɔɔ mɛi nɔ ko ni jara wa ni he yɔɔ sɛɛnamɔ babaoo, ni ji anɔkwale ni kɔɔ Yehowa he lɛ hewɔ. Agbɛnɛ hu, le ni wɔle akɛ wɔmiinyiɛ Yesu ni ji Tsɔɔlɔ ni fe fɛɛ ni ehi shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ pɛŋ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ lɛ baanyɛ aha wɔtsuii anyɔ wɔmli.

a Eeenyɛ efee akɛ Yesu shihilɛ he amaniɛbɔɔ lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ̃ ni ajɛ mumɔŋ aŋma ji Mateo Sanekpakpa lɛ, ni aŋma enɛ aaafee afii kpaanyɔ yɛ Yesu gbele sɛɛ.

b Agbɛnɛ hu, wiemɔi ni Yesu kɛtsu nii lɛ tsɔɔ akɛ, no mli lɛ osɔfo lɛ kɛ Levinyo lɛ fɛɛ ‘jɛ Yerusalem,’ ni tsɔɔ akɛ amɛshi sɔlemɔwe lɛ kɛmiiya. No hewɔ lɛ, anyɛŋ akɛɛ akɛ amɛkpoo nuu ni etamɔ nɔ ni egbo lɛ akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛtaa ehe ni no buleɔ amɛ, ní amɛfee mɛi ni esaaa akɛ amɛsɔmɔɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ kɛyashi be ko lɛ hewɔ.​—3 Mose 21:1; 4 Mose 19:16.

c Kɛ́ ootao saji babaoo ni kɔɔ bɔ ni Biblia lɛ kɛ kooloi anifeemɔi etsu nii eha yɛ mfonirifeemɔŋ lɛ he lɛ, kwɛmɔ Insight on the Scriptures, Kpo 1, baafai 268, 270-271 lɛ ni Yehowa Odasefoi fee lɛ mli.